vanuse järgi. Ühiskond-tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Süsteem- tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskond jagatakse mitmesugusteks sektoriteks ja valdkondadeks, mis omavahel põimuvad. Nt: Majandus-tootmine ja kauplemine, see puudutab igaüht ja kõiki. Erasektor-kõik eraomanduses olevad ettevõtted Tulundussektor-majanduse eesmärk tulu saamises Poliitika-riigi või linna juhtimis kunst, hõlmab riidgi toimimist korraldavat tegevutst, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esidavad asutused, kes tasakaalustavad huvisid. Nt otsustavad just poliitikud, kui palju raha eraldada kaitseväele ja haridusele jne.. AVALIK e. Ühiskondliki elu AVALIK SEKTOR- poliitika, riik ERASEKTOR-majandus,turg KOLMAS SEKTOR-kodanikuühiskond, kodanikuühendused ----- ERAELU-kodu, pere Avalikud poliitikad- haridus-,eluaseme-,sotsiaal- ja keskkonnapoliitika
1. Mis on ühiskond, kuidas jaguneb ja iseloomusta nende osi. - Ühiskond on süsteemne tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud, mõjutavad üksteist ja moodustavad uue väärtuse. Ühiskonna sektorid : Tulundussektor ehk erasektor – moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted, eesmärk on saada tulu. Avalik sektor – moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad: Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum.
Eksamikordamine 2013 1. teema- Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1.Mõisted: §1.1: · Ühiskond- inimeste kooselu vorm. · Majandus- tootmise ning kauplemise moodustatud valdkond. · Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Kultuuri moodustavad rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jne. · Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika)
Kontrolltöö Vastused: 1. Kõik valdkonnd põimuvad omavahel. Struktuurid on järgmised: AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKUÜHISKOND KODANIKUÜHENDUSED mittetulundussektor ERAELU KODU PERE Kui neid vaadata siis on näha et need struktuurid põimuvad omavahel. 2. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei
Nt Maa külgetõmbejõud ja aastaaegade vaheldumine. II seaduste grupp inimese loodud seadused. Inimese loodud seadused ehk sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud (kirjalikeks) ja kirjutamata normideks. Kirjalike normide aluseks on õigusnormid, mis on kohustuslikud kõigile. Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades. Niimoodi saadud dokument on õigusakt. Kõige tähtsam õigusakt riigis on konstitutsioon (põhiseadus). Teised seadused reguleerivad ühiskonnaelu mitmesuguseid valdkondi. Nendes fikseeritud põhimõtteid sätestavad täpsemalt määrused ja otsused. Kirjalike normide alla kuuluvad ka eeskirjad nt liikluseeskirjad, kooli sisekorra eeskirjad. Õigustloovad akte ehk normatiivakte kehtestab riigiasutus, kellel on vastavad volitused. Kirjutamata normid tavad ja moraalinormid kujunevad välja aastakümnete ja sadadega
Avalik sektor poliitikavaldkond; poliitika ühiskonna üldise koordineerimise ja juhtimise valdkond; kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused; kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused; moraal üldtunnustatud põhimõtted; õigus kultuuris esindatud väärtused, mis on kirja pandud seadustes; kommunikatsioon ehk suhtlemine, mis seob ühiskonna tervikuks; meedia ajalehed, ajakrjad, raadio, televisioon; interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel; avalik arvamus sotsioloogilised küsitlused, uurimaks, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist; rhvastiku sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel; rahvastiku iive rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel; rahvus
1. ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Süsteem on tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Majandus on valdkond mille moodustavad tootmine ja kauplemine.Majanduses on suhete aluseks tulu. Poliitika hõlmab riigi toimimistkorraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega.Poliitikas on suhete aluseks võim. Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja-ühendused.( MTÜ,SA ) Nende eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvust.Tugev kodanikuühiskond on ka oluline
saj J. J. Rousseau) (loomulikust vabadusest loobumine) - igas riigis peab olema kodanikuvabadused ja õigus osaleda riigivõimus Ühiselukorraldus on läinud keeruliseks Näiteks: Indiviidide, inimgruppide ja ühiskonna valdkondade vaheline tihe seos ning nendevaheline sõltumine Veelkord ühiskonnast Ühiskond on ... - kui süsteem, sest elutegevuse valdkonnad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos terviku - ühiskonna kõige olulisem valdkond on majandus - ühiskond koosneb sektoritest avalik, era- ja mittetulundussektor ÜHISKONNA sektorid AVALIK SEKTOR EHK I SEKTOR ERASEKTOR EHK TULUNDUSSEKTOR EHK II SEKTOR MITTETULUNDUSEKTOR EHK III SEKTOR ehk KODANIKUÜHISKOND (kodaniku algatusega seotud sektor) Ühiskond kui kodanikuühiskond - mittepoliitiline - arendada kohalikku elu - tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet - tasakaalustab riigivõimu - ei ole eesmärgiks teenida tulu
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor
Kordamine ühiskonna konrtolltööks! 1. Ühiskonna sektorid! o Avalik sektor e. poliitika valdkond (poliitika+riigiasutused) o Tulundussektor e. erasektor (majandusvaldkond) o Mittetulundussektor ettevõtted, mis ei too sisse kasu (kõik kasumit mitte teenivad kodanike ühendused, nt : kaalujälgijad) 2. Kommunikatsioon ühiskonnas! Suhtlemine ehk kommunikatsionn on info vahetamine. suhtlemine massikommunikatsioon interaktiivne Vahetu suhtlemine Massikommunikatsioon tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurtele rahvahulkadele Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti/interneti vahendusel Vahetu suhtlemine otsene suhtlemine inimesega 3. Massikommunikatsiooni vahendid e. massimeediumid! · TV · Ajalehed · Ajakirjad · Raadio 4. Mis on sotsiaalne struktuur?
Tööleht kordamiseks §1.11.6 1. Ühiskonna mõiste, valdkonnad ja sektorid. 1) Kirjeldatud on ühiskonnaelu valdkondi. Kanna kirjelduse number vastava mõiste ette. _1_POLIITIKA _6_ ERAELU _3_ KULTUUR _2_ MAJANDUS _8_UHISKOND 1. Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus 2. Tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond 3. Mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused 4. Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi 5. Moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib täitma inimese sisetunne ja tõekspidamised 6. Indiviidi isiklik elukorraldus 7. Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum 8. Inimeste kooselu, elukorralduse viis 2) Paiguta loetletud asutused õigesse sektorisse
* Ühiskond inimeste kooselu vorm * Ühiskonna struktuur ehk ülesehitus, mis koosneb sektoritest ja valdkondadest, mis on omavahel põimunud * Riik organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga * Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine * Erasektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine * Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundussektori asutused
monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid
* kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Tartu rahuleping * konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Riigikohus võtab vastu otsuse, millega on nõus kõik kohtunikud * õigusnorm riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile Põhiseadus * konstitutsioon põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused * seadus õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi seadus * moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Kristlik moraal (varguse hukkamõist, austus vanemate vastu, ligimesearmastus) * sotsiaalne norm suuline/kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm * õigusriik õigusteadlik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus
Vanus, sugu, rahvus, rass, elukutse, elukoht, jõukus, haridustase. Rahvastiku struktuuri uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Rahvaarvu muutumist, sündide ja surmade ja rahvastikurände tagajärgi nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiivne iive rahvaarv väheneb. Positiivne iive rahvaarv suureneb. Eesti mees elab keskmiselt 65 aastat vanaks, eesti naine aga 76 aastat. Rikidevahelise rände, ehk migratsiooni tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine. Eesti rahvastik: põhirahvus eestlased 65%, venelased 28%, ukrainlased 26%, sakslased 1,8%. Enamik riike on tänapäeval paljurahvuslised. Integratsioon teiste rahvuste, kultuuride sulandumine põhirahvusega ühiskonda. PEREKOND. Kõige vanem nähtus ühiskonnast on perekond. Ühise majapidamisega kooslust nimetatakse leibkonnaks. Ülalpeetav perekonnas on laps ja pensionär, puudega tööealine inimene. Tööealised ja töövõimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu. Tööjõus
Ühiskonnaõpetuse tasemetöö Ühiskond süsteem, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskonnaelu valdkonnad ja sektorid 1. Avalik sektor 2. Erasektor ehk tulundussektor 3. Kolmas sektor ehk mittetulundussektor 4. Eraelu Majandus tootmise ja kaulpelmise valdkond. Majandus vajab tootmisressursse (loodusvard ja kapital) Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. Ühiskonna arengujuhtimise ja kordineerimisega tegelev valdkond. Hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused. Avalik poliitika inimese igapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik (hariduspoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika).
Riik: sisemiselt korrastatud avalik- õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi 3 põhitunnust :rahvastik, territoorium ja iseseisev avalik võim. Riigi territoorium: maa-ala ,mis allub riigi võimule .Rahvastik: moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafilise tõlgenduse puhul: 1)põhirahvus 2)rahvusvähemused. Kodakondsus :Rahvastiku poliitilise tõlgenduse alus 1)kodanikud 2)välismaalased 3)kodakondsuseta isikud . Sümbolid :riik loob ja kasutab sümboleid ,et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Tuntumad riigi sümbolid on lipp, vapp ja hümn.
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid
Seadus avaldatakse Riigi Teatajasja jõustub 10. päeva jooksul, kui seaduses teisiti ei öelda. Seaduste vajalikkus Aitavad inimesi omavahelises suhtlemises Aitavad lahendada inimeste omavahelisi erimeelsusi Reguleerib kodanike ja riigi vahelisi suhteid Aitab korraldada kooselu ühiskonnas. Põhiseadus ehk konstitutsioon kirjalik õigusakt, mis on teistest seadustest kõrgem. Kõik teised kehtivad õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse ül : 1. Sätestada riigi/valitsemise eesmärgid 2. Määratleda kodanike õigused, vabadused,kohustused 3. Sätestada valimise struktuur, võimuinstitutsioonide ülesanded ja nende moodustamise kord.
Seadus avaldatakse Riigi Teatajasja jõustub 10. päeva jooksul, kui seaduses teisiti ei öelda. Seaduste vajalikkus Aitavad inimesi omavahelises suhtlemises Aitavad lahendada inimeste omavahelisi erimeelsusi Reguleerib kodanike ja riigi vahelisi suhteid Aitab korraldada kooselu ühiskonnas. Põhiseadus ehk konstitutsioon kirjalik õigusakt, mis on teistest seadustest kõrgem. Kõik teised kehtivad õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse ül : 1. Sätestada riigi/valitsemise eesmärgid 2. Määratleda kodanike õigused, vabadused,kohustused 3. Sätestada valimise struktuur, võimuinstitutsioonide ülesanded ja nende moodustamise kord.
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus
kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politikē (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Kes tegelevad poliitikaga / teevad
1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politik (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Kes tegelevad poliitikaga / teevad
madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides avalik poliitika ehk halduspoliitika (3) - poliitika valdkond, mille sisuks on elanikkonna igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika)
interventsionistlik riik Teema: Ühiskonna struktuur ja ühiskondlikud suhted alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik haldus poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigija omavalitsuse institutsioonides avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimuja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine avalik õigus õiguse haru, mille puhul on ülekaalus avalikud( riigi) huvid ja õiguse subjektid on ebavõrdsetes, alluvuslikes õigussuhetes
Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19)
2. Majanduse jätkusuutlik areng 3. Keskkonna jätkusuutlikkus nt loodusressursside jätkumine Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas ülemaailmsest keskkonna- strateegiast Agenda 21, Eestis omakorda 2030. aastani arenguprogrammist Säästev Eesti 21. Riik Ühisel territooriumil elavate organiseeritud inimeste kogu, kes on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Tunnusteks on rahvas, territoorium ja avalik suveräänne ehk iseseisev võim. Paks riik: · Palju riigiettevõtteid · Riik sekkub aktiivselt majandusse · riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustussüsteem(toetused, pensionid jne) · suurem maksukoormus kodanikel, et kulutusi finantseerida Õhuke riik: · riik sekkub majandusse väga vähe, · nõudmine-pakkumine juhib majandust kui nähtamatu käsi · riik tagab vaid üldise korra ühiskonnas
KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu indiviidi isilik eluvaldkond 2) Näited:
avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude
mitmeid teisi. Iga strateegiaga peaks kaasnema tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava Ühiskonna põhikomponendid * Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnaelu valdkonnad: - Poliitika riigi juhtimist ja toimumist korraldav tegevus. - Majandus tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond. - Õigus riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. - Moraal moraalivormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib toitma inimese sisetunne ja tõekspidamised. - Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad. Ühiskonna sektorid · Seotuna võimuga jaotatakse: 1
mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. (nt Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli.) Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Avalik ja erasektor. Avalik sektor ehk esimene sektor,ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine,tähtsaimaks osak on riik.Era sektor- tulundussektor,põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste. Riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääridest. Riigivõimu tunnused.Kõigile riigivõimudele on iseloomulik,et:nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides,nad on suveräänsed(sõltumatud),nad on legitiimsed,neil on õigus luua seadusi.
võimu teostamise meetodid - teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: ● Vabade valimiste korraldamine ● Enamuse võimu teostamine ● Vähemuse õiguste austamine ● Seadustel rajanev riigivõim ● Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid. Seadused - on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumis reegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Õigusnorm - inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusriigi olemus ja tunnused. Õigusriik - antud ajas ja ruumis kehtiv ühiskondlik korraldus vorm, mis tagab kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees, olenemata nende soost, vanusest, rahvusest või ametikohast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
