SISUKORD 1) ÜLDISELT 2) UFOVORMID 3) UFODE LEND 4) UFODE LENNUTRAJEKTOORID 5) UFO NÄHTAMATUKS MUUTUMISE VÕIME 6) UFO VÕIME MUUTA ENDA KUJU 7) UFO OOTAMATU ILMUMINE 8) UFODE KOKKUPUUTED INIMESTEGA 9) LÕPPSÕNA 10) ALLIKAD 1) ÜLDISELT UFO (lühend ingliskeelsest väljendist Unidentified Flying Object) on tundmatu lendav ese. UFOks nimetatakse õhus või maismaal vaadeldud eset või valgusnähtust, mille välimus, liikumistee, dünaamika ning kiirus ei ole tavapärase loogika järgi seletatav ning mille põhjalik uurimine pädevate spetsialistide poolt ei võimalda vaadeldud nähtuse iseloomu üheselt tuvastada. Algselt oli mõiste kasutusel lennunduses, sõjanduses ja mujal, tähistamaks lendavaid objekte, mida ei olnud veel identifitseeritud. Selle mõiste järgi ei saa lendav objekt, mis on tuvastatud
Usun, et ei leidu sellist inimest (va. eelkooliealised), kes ei oleks kuulnud midagi tulnukatest e. UFOdest.Tihtipeale seostab meie kujutlusvõime sõnaga UFO lendava taldriku abil ringikihutavaid rohelisi mehikesi. Sellise fantaasiavilja põhjustajaks on mitmed ulmefilmid, nõndanimetatud ,,sci-fi" science fiction. Mida aga kujutavad need tundmatud tegelased endast tegelikult? Kõigepealt siis mittemaalaste koondnimetusest UFOst. UFO Unknown Flying Object, otsetõlkes tundmatu lendav objekt. Teadlastel ei ole tänaseks päevaks 100% kindlaid andmeid tulnukate olemusest, päritolust või olemasolust üldse. On ka võimalus, et neid andmeid ei taheta lihtsalt avaldada. Teoreetiliselt on UFOde eksistents täiesti võimalik. Universum on suur ja lai ning inimene ei küündi kaugeltki mitte igasse selle nurka (kui muidugi universum kandiline on) oma kosmoselaevu ja luuresatelliite saatma. Seega pole ka tõestatud, et
kohe, et seda tegi kummitus.Teised võivad kuulda koputust seinal ja leida selles midagi üleloomulikku.Kujutluspildi ja meelepette vahe on selles, et inimene mitte ei näe ega kuule tegelikult midagi imelikku, vaid teeb meelevaldesid järeldusi täiesti loomulike nähtuste suhtes. 3.UFOd UFOks nimetatakse õhus või maismaal vaadeldud eset või valgusnähtust, mille välimus, liikumistee, dünaamika ning kiirus ei ole tavapärase loogika järgi seletatav ning mille põhjalik uurimine pädevate spetsialistide poolt ei võimalda vaadeldud nähtuse iseloomu üheselt tuvastada. Algselt oli mõiste kasutusel lennunduses, sõjanduses ja mujal, tähistamaks lendavaid objekte, mida ei olnud veel identifitseeritud. Selle mõiste järgi ei saa lendav objekt, mis on tuvastatud näiteks planeetidevahelise kosmoselaevana, enam olla UFO, sest ta pole tundmatu objekt. Ufoloogid on UFO-vaatlused ja -kontaktid jaganud nelja kategooriasse:
1947.aastal oma eralennukiga Mount Rainieri läheduses lennanud Kenneth Arnold nägi rühma ufosid. Ta luges kokku üheksa üksteise kannul üle mäeaheliku lennanud kettakujulist objekti. Kogenud piloodi hinnangul oli nende kiirus 2000km/h. Arnold jutustas pärastpoole ajakirjanikele, et objektid ,,loksusid koguaeg siia -sinna nagu mööda vett libisevad alustassid". Oma artiklis nimetas ajakirjanik tundmatuid lendavaid objekte flying saucers-lendavad alustassid. Sealt saidki ufod endale rahvapärase nimetuse ,,lendavad taldrikud" Kas ufosid on filmitud ? ,,See lendab tohutult kiiresti, on pikergune ja ümbritsetud rohelisest valgusest. Niisugust asja pole ma veel varem näinud. Nüüd hakkas ta minu poole tulema. See pole lennuk.See on ..." Just nimelt sellel hetkel katkes raadioside Frederick Valentichiga. Ei pilooti ega tema lennukit ei nähtud enam iial. Järgmistel päevadel pärast Valentichi kadumist Melbourne'ist lõuna pool
sisisedes või visisedes ning kaob võimsa energialahvatusega. Keravälk ei pruugi alati ilmuda äikesetormide ajal. Inimesed ajavad sageli keravälgu UFO-de kaela. UFO UFO (unidentified flying objects) tähendab tundmatut lennuobjekti, mille alla liigitatakse kõik esmapilgul mõistmatud lendavad objektid. UFO ei tähenda tulnukate kosmoselaeva ega pole sünonüümiks mingite rohelist mehikeste isemoodi lennumasinale. Üheksal juhul kümnest on võimalik UFOd siiski IFOde (Identified flying objects) ehk tuntud lennuobjektide alla liigitada. Väljaspool aega Ajanihe Aja olemust selgitada püüavad kaks teooriat. Esimese järgi eksisteerib ainult praegune hetk ning minevik on möödunud ja tulevikku pole veel olemas. Teise teooria järgi eksisteerib kogu aeg korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised ning aeg on lõpmatu ring. Ajarännaku sooritamiseks peaks seda vaid edasi või tagasi kerima nagu videolinti.
Ja see töötaski märkimisväärse edukusega tänaseni. Kuue kuu jooksul peale Roswellis toimunud UFO allakukkumist 1947 a. 2. juulil ja peale järjekordset UFO allakukkumist 1947 a. 3. juulil San Augustine Flats-is Magdalena lähedal New Mexico-s toimus märkimisväärne agentuuride ümberorganiseerumine ja inimeste ümber- paigutamine. Põhiline tõuge originaalse "Security Lid" (turvakatte) loomiseks ja samas ka põhjus selle ehitamiseks oli analüüs ja katse/püüe matkida lendavate taldrikute tehnoloogiat. See tegevus suunati järgmistele gruppidele: The Research and Development Board (R&DB) Air Force Research and Development (AFRD) The Office of Naval Research (ONR) CIA Office of Scientific Intelligence (CIA-OSI) NSA Office of Scientific Intelligence (NSA-OSI) Ükski neist gruppidest ei pidanud teadma kogu lugu ehk tervikpilti. Iga grupp eraldi teadis ainult infot, mida MJ-12 võimaldas neil teada
Maaväline elu Anne Borkmann, 12b Kõik me oleme näinud filmides tulnukaid, lendavaid taldrikuid, mõistetamatuid inimrööve ja katseid, lugenud raamatutest viljaringidest, UFOdega lähikokkupuudetest ja palju muud ulmelist. Kas kõik see tuleneb inimeste lennukast fantaasiast või on neil reaalne tõepõhi ka all? Varem mütoloogias ja religioonis ei tehtud selgelt jumalatel ja tulnukatel vahet. Selletõttu ei saa me rääkida varajastest uskumustest maavälise elu kohta. Ufo-fenomen jõudis avaliku huvi keskmesse alles 20.sajandil. Praeguseks on välistatud elu leidmine Kuult, Marsilt ja Veenuselt ning on mindud üle kaugemal avakosmosesse. 1960.aastatel hakati tegema tõsiseltvõetavamaid otsimiskatseid. Alguses kasutati uurimuste tähistamiseks lühendit CETI (Communication with Extraterrestrial Intelligence), kuid hiljem nimetati see ümber SETI'ks (Search for
Püha Isa etendab tegelikult maavälist tsivilisatsiooni, Püha Poeg aga inimkonda ( nagu nemad ise 9 ütlevad: „Me oleme nende lapsed“ ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( „vaimude riik“ ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi,
Püha Isa etendab tegelikult maavälist tsivilisatsiooni, Püha Poeg aga inimkonda ( nagu nemad ise 8 ütlevad: ,,Me oleme nende lapsed" ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( ,,vaimude riik" ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi,
Lennukid stardivad siis kohe ufosid jälitama ja nende päritolu kindlaks tegema. Mõnikord ei pöördugi jälitajad tagasi. Kui 1948. aastal ilmus taevasse hiiglasuur hõõguv ketas, tõusid õhku kolm jälituslennukit. Nad pidid objekti lähedalt vaatlema. Ketas aga kihutas minema ja üks lennuk hakkas teda jälitama. Sama päeva õhtul leiti jälituslennuki põlenud rusud. Samalaadseid näiteid on palju. Enamasti jõuavad aga ufod tänu suurele kiirusele ja manööverdusvõimele põgeneda ning jätavad jälitajad nõutult maha. Kuid on teada ka mõni juhus, mil tundmatudel objektidel võis olla kurje kavatsusi. Näiteks 1953. aastal teatas raadio teel lennuki DC-6 piloot, et talle läheneb ufo. Pärast seda teadet katkes raadioside. Veidi hiljem leidis otsimisrühm lennuki rusud ning meeskonna ja kahekümne reisija laibad. Tähekaart Ceta Retikult.
See peegeldab väga hästi tulnukate tegevust inimkonnas. Püha Isa etendab tegelikult maavälist tsivilisatsiooni, Püha Poeg aga inimkonda ( nagu nemad ise ütlevad: ,,Me oleme nende lapsed" ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( ,,vaimude riik" ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi,
Püha Isa etendab tegelikult maavälist tsivilisatsiooni, Püha Poeg aga inimkonda ( nagu nemad ise 8 ütlevad: ,,Me oleme nende lapsed" ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( ,,vaimude riik" ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi,
· Jaanipäev Ristija Johannese sünnipäev · Pühakutepäevad · Maarjapäevad Sümbolid · Rist Peetruse-rist · Krutsifiks · Tuvi, tuleleek Kristlus · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) Kirikukogud ja usutunnistus (Apostellik u-t 2-3.saj; Nikaia usutunnistus 325) 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine 416 riigiametnikeks ainult kristlased · Lääne tsivilisatsioon ja kristlus Õigeusk, ortodoksiad · Ida-kirik · Patriarhaadid ja patriarhid (Rooma patriarh ehk Rooma paavst) Konstantinoopoli patriarh Aleksandria patriarh Antiookia patriarh Jeruusalemma patriarh Bulgaaria patriarh (1235; 1953) Serbia patriarh (1346; 1920) Moskva ja kogu Venemaa patriarh (1589; 1917) Rumeenia patriarh (1925) · Konstantinoopoli e Oikumeeniline patriarhaat
Välgu saladused Taevatähtede ja äikese mõistatused on läbi aastatuhandete olnud tõukejõuks nii müütidele ja religioonidele kui ka teadusele.Tähtede asendeid ja liikumist õpiti mõõtma juba antiikajal ning sealt sai alguse teaduslike meetodite areng.Äikest ei osatud mõõta, ja see jäi kauaks mütoloogia pärusmaaks. Ka äikese olemus jäi mõistatuseks nii kauaks, kuni teadmiste piiratus ei võimaldanud näha analoogiat vägeva äikese ja merevaigu hõõrumisega kaasneva vaevukuuldava praksumise vahel. Atmosfääri uurimise algus 1708. aastal püüdis Inglise teadlane William Wall saadamerevaiku hõõrudes võimalikult pikki sädemeid ja avaldas tolleaegses juhtivas teadusajakirjas prohvetliku väite : "...näib, et nende olemus on sama kui välgul. " Walli artiklile ei järgnenud tõsisemaid uurimistöid, kuni USA kuulus teadlane ja poliitik Benjamin Franklin kirjeldas 1750.aastal sõbrale saadetud kirjas katse plaani, mille kohaselt torni otsa eh
teadusasutused ning mida toetavad mitmed hollywoodi näitlejad ja helgete peadega teadlased. Kui üksikud anomaaliad kõrvale jätta, ei ole raadioastronoomide instrumendid püüdnud kinni aga midagi peale kõhedust tekitava vaikuse. Otsitakse avakosmosest ka gamma-kiirguse pikki jälgi, mida peaks maha jätma tuumaenergiat kasutavad kosmosesõidukid. Kas on siis inimkond tõesti ainuke tehnoloogiliselt arenenud tsivilisatsioon kogu universumis? Või otsime me lihtsalt valet asja, valest kohast ja valel ajal? Või hoopiski ei taha keegi, meist tuhandeid aastaid arenenumad, meiega, kui agressiivse ning primitiivse liigiga kontakti võtta? Sellele me veel vastust ei tea ning võib olla, et me ei saa seda teada ka tuhande aasta pärast aga kes ei otsi, see ka ei leia. SETI SETI (Search For Extra-Terrestrial Intelligence, eesti kl maavälise intelligentse elu otsing)
Ta võib seda teha momentaalselt, tulla seejärel kohe hüpnoosilisest seisnudist välja ja imestada, mis juhtus". Kuigi poltergeistinähtus on sagedane, hämmastab see tänapäeva inimesi nagu meie esivanemadki. Seda tõestab 2. septembril 2004. aastal ilmunud artikkel SL Õhtulehes: Surnud sugulase vaim hakkas märatsema Puruks rebitud riided ja jalatsid, katki pekstud kellad ja raadiod, iga päev ümber paisatav mööbel, toas ringi lendav telefoniaparaat - see on Tallinna ühe pere igapäevaelu, sest nende kodus märatseb juba neljandat kuud vihane poltergeist. Eile pärastlõunaks olid Tallinnas Risti tänava ühe korrusmaja kolmetoalises korteris hommikul ümber paisatud tugitoolid ja seinakapp jälle paika tõstetud. Kõik lihtsalt näppu sattuv kraam on peidetud linikute ja tekkide alla, kapiuksed aga kummipaelaga kinnitatud. Telefoniaparaat on nööriga seotud koridoris seisva kapikese külge
Keskmise eluaega inimene veedab magades ligi 200 000 tundi, mis on umbes kolmandik elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliig
anutud kirjutis õige. Maie Remmel väidab, et oleme vanades paradigmades kinni ja näeme seetõttu asju valesti. Ühest küljest on antud vaatenurk ja uuring uus ja huvitav, teisest küljest aga tundub see liiga utoopiline. Ta justkui tõestab kõike, kuid see jääb ikka nagu õhku rippuma. Samas ütleb Remmel, et ta ei ürita uue paradigmaga purustada vanu, vaid nihutada paradigma vaatepunkte. Siiski meenutab Mõistatuslik Muinas- Eesti vägisi neid kirjutisi, kus räägitakse, et UFOd on seotud inimkonna tekkega. Esimesel Eesti Vabariigi ajal oleks selle raamatu kohta öelnud ajaloolane Hendrik Sepp järgnevalt:,,Distsiplineerimatul fantaasial ei või ajaloolises uurimistöös paika olla".Kuna Maie Remmel ise on teadusloolane, siis üritab ta oma kogemusi ära kasutada, kuidas teadust kirjutatakse. Raamatus esitab ta oma nägemuse teadusest, millest ta ka lähtus teost kirjutades. Maie Remmel
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus
lummava pimeduse tunne." (JUNG 2004:30) Kõrvaltvaatajana on raske hinnata, kas tegemist on mina-teadvuse nõrkusega või hoopis võimega leida müstilist sidet ümbritsevaga ning tabada asjade näilisest sügavamat olemust. Igal juhul on hiljem Jungi teostes küllaltki tihti jälgitav taoline ambivalentsus - ei ole võimalik päris täpselt aru saada, kas ta räägib psüühikasisestest või psüühikavälistest nähtustest. Antud temaatikaga seostub tihedalt veel üks fenomen: Jung nägi ennast kahese isiksusena. Esimene pool temast, keda ta nimetas ,,isiksus 1", oli tüüpiline koolipoiss, kelles ei olnud midagi erilist. ,,Isiksus 2" oli väärikas, autoriteetne kuju, kes Jungile väga meenutas 18. sajandi aadlikku. Ka hilisemas elus taoline erisus säilis - ,,isiksus 1" tegeles välismaailmaga ning sotsiaalse poolega, samas kui ,,isiksus 2" sai mõjule Jungi vaikuses ja eraldatuses viibides ning sõnastas hämmastavalt küpset ning ajatut tarkust
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
tähendab, et nad peaksid olema spektri mikrolained. Sellepärast kutsutaksegi neid kosmilise mikrolaine taustkiirguseks. Selle ajani, mil Robert Wilson ning Arno Penzias hakkasid raadiokommunikatsiooni antenniga tegelema, oli taustkiirgus vaid spekulatsioon. Nimelt arvasid mehed alguses, et nende seadmetel on midagi viga, sest antenn püüdis kinni vältimatut taustmüra. Tegelikult ei olnud seadmed katkised ning järgnenud uurimine selgitas välja, et müra põhjustas kosmiline mikrolaine taustkiirgus (Greene, 2011). Tulles nüüd ajaloo juures tagasi multiuniversumi juurde, siis oleks kõige kergem võrrelda seda Sveitsi juustuga. Augulistes osades on inflatsiooni väärtus madal, mujal suur. Need augud on erinevad alad ehk erinevad universumid, sest nagu sai meie universum alguse suurest paisumisest, siis on ka augud tulnud ülikiirest paisumisest
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti sõnade kasutusinfo kirjel
Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas end jumala asemikuks maa peal. Samal ajal tuleb meeles pidada, et Ida-Rooma riik püsis Lääne-Rooma riigi kõrval elus veel kuni 1000 aastat.
sellest, mida traditsiooniliselt on filosoofiaks peetud) ega liiga laialt (võib hõlmata asju, mis sinna ei kuulu). FILOSOOFIA JA MUU I Filosoofia ja filosoofia ajalugu Filosoofia on oma ajalooga väga tihedalt seotud. Kunagised filosoofilised väited ja teooriad tulevad teisenenud kujul tagasi. Mõnikord arendavad tänapäeva filosoofid teadlikult klassikute ideid. Tihti elavad varasemate filosoofide ideed mingil kujul edasi, enamasti mitte samasugusel kujul. Ajaloo uurimine – filosoofia ajalugu on eraldi uurimisobjekt, erinevad koolkonnad ja meetodid, ajalooline ja ratsionaalne rekonstruktsioon. Tänapäeva filosoofia mõjutab ka selle ajaloo uurimist, nt Platonit tõlgendatakse nüüd teisiti kui 50 a tagasi. II Filosoofia ja teadus Enne filosoofiat ja teadust seletati asju müütidega (kr mythos – lugu), mis olid tihedalt seotud usundiga ja selgitasid, kuidas on tekkinud maailm, inimene jne. Tegelasteks tihti jumalad ja kangelased.
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma lõpp
lised näidud samuti kallutada skaalat ühe või teise äärmuse kasuks. Joonis 1 [2676] 10 Näiteks on indutseeritud illusoorsete piirjoonte hästi uuritud nähtust (vt joonis 1) tihti peetud ise- äranis "kognitiivseks" illusiooniks, mis sõltub "ülevalt-alla" töötlusest ja asub seega oletatavasti spektri reaktiivse otsustuse otsa lähedal, kuid hiljutine eksperimentaalne uurimine (Von der Heydt et al. 1984) on näidanud, et "nurgadetektor"-neuronid, mis asuvad visuaalsetes juhteteedes suhteli- selt madalal visuaalse koore 18. alas vastutavad niihästi illusoorsete nurkade kui reaalsete hele- da-tumeda piirjoonte eest võrkkestal, mis viitab võialusele (kuid veel ei tõesta, sest kuidagi võib ikkagi tegemist olla "alanevate efektidega"), et illusoorseid kontuure ei suruta peale ülevalt, vaid
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Siin neid küsimusi käsitledes me kasutame õigust puhtale keskkonnale mingilmäral. Praegu üldse kekkonnnas lisaks kõikidele muudele küsimustele on kaks fenomeni, mis mõjutavad looduskeskkonda ja oluliselt ilma ilma trendid on siin mõjutatud üheltpoolt glob soojenemise fenomeni poolt, mis on ilmselt vägemalt osaliselt tingitud inimtegevusest ja st et jääalad, et siin on ka et kui keskmine maailma temp tõuseb, see põhjustab ka bolaarregioonides jääsulamise. Teine fenomen on, et uus jääaeg on tulemas see on teadusega kindlaks tehtud. Kummalised ilmad on nt sellega seotud. Lõuna-Ameerika vihmametsad lageraided seal, ükskõik millised raided mõjutavad seal tuulehoovusi, õhuniiskust, temperatuuri, vihma tekkimist ja vihmast sõltub vesi jne kõik on omavahel seoses ja kui inimene hakkab nendega hlvasti ringi käima siis võib see kõik katastroofini väljaminna. Kõige sellega seoses on vesi! Vesi on väga oluline, mitte
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõi
Uni ja unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraad
paljususja nende süsteemide erisused ning anatoomilis- füsioloogilised mehhanismid; teadvuse ja mälu vahekorrad ning autonoeetilise teadvuse mehhanismid; mällu salvestamise ja mälust ammutamiseeristamine ja võrdlev analüüs; mälujälje kodeerimis-spetsiifilisuse põhimõtte tõestamine ja juurutamine erialateabes; taastamistunnuste (retrieval cues) osatähtsuse uurimine; implitsiitse mälu, eriti praimingu uurimine. Ta on mälupsühholoogia õpikumõistete juurutaja (nt episoodiline mälu, kodeerimis-spetsiifilisus, Tulving-Wisemani funktsioon jmt). Samuti on tema side Eestiga väga mitmekesine. Eesti psühholooge 1 Lisa 1 Eesti psühholooge
See mida ma nimetan minaks, ei olegi midagi muud kui vahenduse erinevad kihid, mina tekib selle kaudu, et on mingi suhe objektidega. Mina ei avastata, vaid konstrueeritakse perspektiivist lähtudes, on seotud sotsiaalsete suhetega. Erinevates reflektsiooniastmetest konstrueeritakse pidevalt ,,mina" kohta teadmisi juurde. K. Maxi nägemus: inimene on ühiskondlike suhete summa. Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia põhiteema inimese ,,mina" uurimine. Psühholoogiline antropoloogia- inimese olemust ja mõtlemist psühholoogia kaudu uurimine. Psühholoogiline antropoloogia rakendab inimese psüühikat. Psüühika- inimese võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühhoanalüütiline antropoloogia- Freud leiab, et on olemas mitmeid psüühilisi protsesse, mida ei ole võimalik teadvustada. Psüühika kolm instantsi: id- miski, ego- mina, superego- ülemina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
