2010. aasta oktoobris käivitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda projekti ,,Talendid koju", mille eesmärk oli kokku viia andekad välismaale õppima läinud noored ja kohalikud tööandjad. Projekti raames loodi internetikeskkond, kus nimetatud osapooled kohtuvad. See on suur samm välismaa kogemusega inimeste koju tagasi toomiseks. Vaadates sellest keskkonnast tööpakkumiste ja tööotsijate suhet siis võib öelda, et pakkumisel olevaid töökohti on vaid paarikümne ringis ja töösoovijaid üle kuuesaja. Lisaks on loodud ka sama nimeline Facebooki lehekülg, mis vahendab infot töövõimaluste kohta. Tegelikult juba selle programmi nimi on vägagi eksitav. Sellest võib jääda mulje, et tagasi tahetakse ainult väga talendikaid inimesi ja tavalised oskustöölised nende hulka ei kuulu. Ilmselt ei hakka inimesed kampaania korras Eestisse tagasi tulema kuna siin on veel liiga vähe töökohti. 2011. aasta aprilliks oli Eestis selle
Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse langusfaasis, esineb riigi mõnedes piirkondades, ebaõnnestunud hariduspoliitika, tööta on mõned kindlad elanikkonna grupid, hooajalise hõive vähenemise tõttu mõnedes majandusharudes Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia tööd Heitunu- mittetöötav isik, kes oleks valmis töö olemasolu korral tööle asuma, kuid
5.2 TÖÖTURG, TÖÖANDJAD JA TÖÖVÕTJAD Tööturg Tööturg on süsteem, kus pakutakse tööjõudu ja töökohti. Tööturu osapoolteks on tööandja ja töövõtja. Tööpuudus tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui töökohti. Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, milles on fikseeritud töö sisu, palga suurus, töö-ja vaheaja pikkus. Tööandja peamised kohustused on · anda töötajale puhkust · tagada töökoha soojuse ja valguse · hoolitseda töövahendite korrasoleku eest · pidada kinni töönõuetest. Tööandja õigused on · võib karistada · koondada · vallandada · saata sundpuhkusele.
hüved puuduvad ning kuidas need on peale kriisi muutunud. Viimases osas uurin erinevate piirkondade leibkondade toimetulekut ja paiknemist, kuidas on muutunud inimeste elu pärast majanduskriisi. 2. Tööpuudus Aastal 2000-2007 kasvas majandus väga kiiresti, keskmiselt 8-9% aastas, mis on arenenud riikides üks suurimaid.(Eesti inimvara raport, 2010) Majandustõusu ajal tööpuudus langes iga aastaga ja tööturul oli suur tööhõive puudus, paljudes ettevõtetes tekkis rohkelt vabu töökohti, hakati tegelema tööjõu puuduse leevendamisega.(Eesti Pank, 2008) Osa töötute inimeste alla kuulusid inimesed, kes ei soovinudki töötada ( heitunud inimesed) ja õpilased. Töötud, kes ei olnud ise tööst huvitatud, koondusid linnapiirkonada. 2007 aastal hakkas majanduskasv aeglustuma, mistõttu suurenes ka üle Eesti tööpuudus. Ei olnud enam nii palju tööpakkumisi, kui oli soovijaid. 2008 aastal hakkas tõusma töötute arv, seda mõjutas tulenev majanduskriis
Eesti Üha enam on Eestis hakatud looma uusi töökohti: Tallinnas vähemalt 3000, millest ligi 1150 on linna enda sotsiaalsed töökohad, erasektoris toetatakse 420 sotsiaalse töökoha teket ning 170 töökohta luuakse tänu põhivara soetuse toetuse abile. Samuti on plaan rakendada vähemalt 1500 töötut avalikus sektoris.Tänasel tööbörsil tuleb linna sotsiaalseid töökohti pakkumisele ligikaudu 350, milleks on ühissõidukite sisekoristamine, trammiteede puhastamine, haljastus-ja heakorratööd. Sealhulgas ka töökohad pargi-ja kalmistuvahtidena ning sotsiaalhooldustöötajatena. Tööbörsile on tulnud ka kümmekond erafirmat, kes endale töötajaid soovivad. Käesoleva aasta jaanuaris avas uksed Tallinna linna tööbüroo, mis vahendab samuti sotsiaalseid töökohti ning abistab igapäevaselt töö leidmisel. Seega
kiiremini arenevaks keemiatööstuse haruks. Aastatest 1930 kuni tänapäevani on Eesti keemiatööstus väga palju arenenud. Põlevkiviõlitehas. Foto: Eesti keemiatööstus •Tähtsaimad toorained puuduvad. •On väike, kuid tugeva ekspordiorientatsiooniga. •Koondunud enamasti Ida- Virumaale. Eesti põhiline maavara on põlevkivi mis pakub meile nii töökohti, maksutulu kui ka energiajulgeolekut. VTG tehas. Foto: www.google.ee Tuntumad Eesti keemiatööstuse tooted Eesti Keemiatööstuse Liidu tuntumad liikmed on näiteks Flora Kaubandus OÜ ja Orto AS. Flora Orto Orto Orto pesupulbrid. Foto: sääsetõrjevahen kätekreem. päevituskreem. google.ee d. Positiivsed ja negatiivsed küljed
ühistranspordi pärast. Maaelul on ka negatiivseid külgi. Maal elades ollakse linnaga võrreldes rohkem eraldatud teistest inimestest, sest talud paiknevad hõredalt ja maal elab vähem inimesi. Sellega kaasneb vähem suhtlemist naabritega ning avalikud teenused on raskemini kättesaadavad. Samuti on üheks probleemiks tööpuudus, mille tõttu otsustavad paljud noored pered asuda elama linna, sest seal on rohkem töökohti. Samuti arvavad paljud noored, et maal ei ole eriti vaba aja veetmise või eneseteostamise võimalusi. Maaelu eelised linnas elamise ees on looduslähedus, eemalolek linnakärast ja stressivabam elutempo. Maaelule eelistavad paljud inimesed linnaelu, sest maal ollakse rohkem eraldatud teistest inimestest, avalikud teenused on raskesti kättesaadavad ja on väje töökohti.
Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. Riigi toetusel võetu palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu. See oli erinev varasematest, sest Suur tööpuudus, kriis kestis väga kaua, võimaldati kaupu palju toota, kuid neile ei jätkunud piisavalt tarbijaid. Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: Teostati uus kurss, mille kava elluviimine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning millistel tingimustel toodangut müüa jne. Kuidas muutis konveieri kasutuselevõtt tööliste tingimusi? Töö muutus tervist kahjustavaks, võimaldas kasutada tootmises standardseid detaile ja tõhusamaid töövõtteid. Mida peetakse suure depressiooni põhjuseks? Kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Roosevelti reformid: Panganduses: kehtestati kontroll panganduse üle
3. Riigisisene turism- nii sise- kui ka välisturistide reisimine konkreetses riigis 4. Õhutransport- ehk õhulennundus, inimeste või kaupade vedu lennukite või helikopteritega 5. Äriidee- idee, mida saab kasutada tulu eesmärgiks 6. Põhiteenused majutusasutuses on majutus ja toitlustus.(lisateenused) 7. Soomlased, venelased, lätlased 8. Üldine majanduskasv, stabiilne rahakurss, majanduslik stabiilsus, autoomanike arvu kasv 9. Turismimajanduse arenedes on rohkem töökohti. Turismimajandus püüab toetada majanduskasvu, kohalikku ja piirkonna arengut, kasutab võimalikult palju kohalikku tööjõudu ja teisi kohalikke ressursse, aitab säilitada ja juurde tuua uusi töökohti 10. 2013. aastal käis Eestis 6 miljonit turisti Teine rida 1. Turism- inimeste reisimine väljapoole nende igapäeva elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestvusega kuni üks kalendriaasta. Sellel ajal ka teenuste tarbimine või osutamine. 2
omavahel sugulased 11. Toimetulekupiir valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla 12. Toimetulekutoetus abiraha, mida riik maksab, et aidata abivajaja toimetulekupiirile 13. Tööturg süsteem, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti 14. Töövõtja isik, kes nõustub tegema mingit tööd pakutud tingimustel 15. Tööandja ettevõte või asutus, kes pakub töövõtjale palgalist tööd 16. Tööpuudus tekib, kui tööotsijaid on rohkem kui saadaolevaid töökohti 17. Töötu (lisaks: töötu õigused!) - inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia seda, on töötu. Töötu õigused: võib osaleda tasuta koolituskursustel, taotleda raha oma firma
väga raske leida. Praegusel ajal lastakse rohkem töölt lahti kui tööle võetakse, sest nii mõneski firmas jääb tellimus väiksemaks ning sellega väheneb ka töömaht selles ettevõttes. Koondamisi ja firmade pankrotistumiste tõttu jääb väga palju inimesi töötuks. Paratamatult jääb töömaht väiksemaks, sest inimene tarbib vähem ning enam ei ole vaja kõiki inimesi tööl hoida. Minu arvates laheneks see probleem natukenegi, kui riik looks juurde uusi töökohti, aga ka see ei kata töötude arvu, sest pole lihtsalt vaja ja võimalik nii palju töökohti luua, et kõik saaksid tööd. Paljud Eesti naised ja lapsed on langenud perevägivalla ohvriks või juhtub seda nendega tihedalt. Uurimisi vaadeldes selgub, et Eestis kannatab kuni kolmandik naistest füüsilist, vaimset või seksuaalselt vägivalda. Perevägivalda võivad põhjustada mitmed asjad, sealhulgas näiteks: isolatsioon, mis tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, liigsest
see mõjub riigi üldist taset. Kõige rohkem kannatab selle all majandus ning tööjõu kvaliteet, mis omakorda toovad esile uusi probleeme. Teema arendus: · Inimeste lahkumise negatiivsed tagajärjed Riigi seisukohalt: tekib tööjõu ja spetsialistide puudus, haritud ja kogemustega lahkub, Eestisse jääb vähe oma alale spetsialiseerunud inimesi , üha rohkem hakkab majandus alla käima, pole kedagi kes loob uusi firmasid ja töökohti. Paljud ei tule ka tagasi (näiteks leiavad elukaaslase, loovad pere, lapsed saavad seal hariduse, omandavad teise riigi keele). Inflatsioon · Noorte lahkumise põhjused õppimise raskuse tõttu, tahetakse kohe tööle minna ja kuna eestis madalad palgad, siis minnakse välismaale. Kõrgharidusel hind kõrge (paljudes riikides on see tasuta), loodetakse välismaal paremat haridust saada ning
väga iseseisvad ning hästi teenida. Lapsed kasvavad linnas kiiremini üles ning üritavad kiiremini perest lahkuda. Linnas on kõik käeulatuses - nii poed, haiglad kui ka lasteaiad või koolid. Linnas on hästi arenenud haridus, kultuurielu ja meditsiiniabi. Ma arvan, et see on üks mõjukamaid põhjusi linnas elamiseks. Kõik suuremad haridusasutused nagu gümnaasiumid, lütseumid, huviringid, muusikakoolid, tehnikumid ja ülikoolid asuvad linnas. Samuti on palju suurem valik töökohti ja töövõimalusi. Maaelu on linnaelust palju rahulikum ja üksluisem. Seal on võimalik pühenduda iseendale. Ilus loodus, puhas õhk, tervislik toit ja rahulik keskkond mõjuvad hästi tervisele. Tänapäeval aina rohkem ja rohkem noori peresid kolivad linnast maale, et tagada enda lapsele rahulikumat ja ohutumat lapsepõlve. Maainimesed on püsivamad enda elu jooksul, nad loovad tihedamaid suhteid enda perega ning ümbritseva keskkonnaga.
Tööpuudus ja tööjõupuudus Valisin selle teema, sest tänu tööturuametis töötavale emale kuulen sellest probleemist väga tihti. Eestis on see teema hetkel väga aktuaalne, kuigi see probleem on tunduvalt väiksem, kui mõned aastad tagasi. Ma arvan, et praeguseks on see olukord küll paranenud, kuid nüüd on sellel hoopis teised põhjused, kui varem. Mõned aastad tagasi ei olnud lihtsalt töökohti nii palju, kui oli tööjõudu, sest majanduslanguse tõttu läksid paljud ettevõtted pankrotti või pidid lihtsalt ellujäämiseks paljud oma töötajad koondama. Praeguseks hetkeks on meil töökohti küll palju enam, kuid palgad on väikesed ja seega ei taha ka paljud selle väikese palga peale tööle minna. Paljud ettevõtted ilmselt üritavad lihtsalt peale seda suurt majanduslangust uuesti jalgadele saada ja neil pole lihtsalt võimalik suuremat palka maksta
· I etapp demograafiline plahvatus, elutingimused paranesid: toit, arstid. Eluiga pikenes, sündimus kõrge, madal suremus, rahvaarv kasvas · II etapp sündimus langeb, suremus suht stabiilne, rahvaarvu kasv aeglustub 6. MIGRATSIOONI LIIGID · Iseloomu järgi: vabatahtlik, kaasränne, sundränne Ulatuse järgi: riigisisene, rahvusvaheline Kestuse järgi: alaline, ajutine, sesonne · Tõuketegurid: vähe töökohti/koole, madal palk, kehvad elamistingimused, looduskatastroofid · Tõmbetegurid: palju töökohti/koole, kõrge palk, head elamistingimused, tervislik looduskeskkond · Barjäärid ehk takistused: kaugus, infopuudus, rände maksumus 7. RAHVASTE RÄNDED · Enne 20 saj. Kesk: Indiast itta ja läände, (sundränne) · Tänapäeval: Ida-euroopast kesk-euroopasse, põhja-ameerika lõunast edelasse 8. RÄNNETE MÕJU RIIKIDELE
kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla Toimetulekutoetus- Abiraha, et tõsta abivajaja toimetulekupiirile Palgatöö- Töötamise viis, mille eest makstakse tasu rahas Ühiskondlik ehk vabatahtlik töö- Töö, mille eest pole rahaline tasu ette nähtud Tööturg- Süsteem, milles ühed pakuvad tööjõudu aga teised töökohti Tööjõud- Pakutavad teadmised ja oskused töö tegemiseks Tööturg- turg, ühed otsivad inimest kes tööd teeks ja teised töötajat Tööpuudus- Tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti Tööjõupuudus- Pakutavaid töökohti on rohkem kui töö tegijaid Tööandja- Tööjõu otsija Töövõtja- Tööotsija Juriidiline isik- Tööandja(firma, ettevõte) Füüsiline isik- Töövõtja ehk üksikisik
2) õigus keelduda osaliselt või täielikult töö tegemisest eelkõige juhul, kui: ta kasutab puhkust; on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; osaleb streigis; on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel 5. Selgita mõisted: tööturg, tööpuudus, tööjõupuudus, heitunud, töötu. Tööturg süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu, teised aga töökohti Tööpuudus olukord, kus tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti Tööjõupuudus olukord, kus pakutavat tööd on rohkem kui inimesi, kes tahaksid ja oskaksid seda teha Heitunu tööotsimisest loobunud pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunud Töötu - 6. Milliseid võimalusi pakub töötule töötukassa? Töötu toetus, töötuskindlustushüvitis, ettevõtluse alustamise toetus, palgatoetus
loomuliku iibe tõttu 1400 inimese võrra. Ning kui lähevad ära eestlased, läheb koos nendega ka keel. Paljud võtavad endale välismaallasest elukaaslase, mis tähendab, et nad ei saa isegi kodus enam oma emakeelt rääkida. Mida siis teha et Eestlased püsiksid oma kodumaal ning eesti keel säiliks? Üle poole inimestest pakuksid kindlasti välja palga tõstmise või poes hindade langetamise. Ma arvan et kui see oleks võimalik siis oleks seda ka ammu tehtud. Parem mõte oleks teha juurde töökohti, sest suur väljarände põhjus ongi see, et Eestis on väga raske töökohta leida, rääkimata suurema palgaga töökohtadest. Mõned inimesed ei leia endale isegi ülikooli haridusega siin töökohta. Kui noored lähevad pärast gümnaasiumit välismaale ülikooli saavad nad ka tõenäoliselt sealt parema töö, kui Eestis saaks. Inimesi kes lahkuvad seetõttu et uusi asju näha või kogeda ei saagi kuidagi siin kinni hoida
Tuli välja, et enamus vastajate tutvusringkonnast on paljud töötud. Põhjusteks, et käiakse koolis, kooli kõrvalt raske tööl käia, pole sobivat töökohta ja liiga väike palk. Töötu abiraha suurus Vastanute arvates on töötu abiraha ca 101 kuus liiga väike summa. Oli ka neid, kes arvasid, et sellest täiesti piisab, kuna muidu kui abiraha suurem oleks, kaoks inimestel motivatsioon tööd otsida. Põhjuseid Eesti inimeste töötusest Maakohtades napib töökohti, kuna pole piisavalt ettevõtteid, mis suudaksid pakkuda inimestele tööd ning linna tööle käimine ei tasuks miinimumpalga eest ära Firmad lähevad pankrotti, inimesi koondatakse Pole piisavalt haridust Motivatsioonipuudus tööd teha Inimeste suhtumine ja virisemine Savisaar Lahendusi töötute arvu vähendamiseks Vähemnõudlikud tööandjad hariduse suhtes Tasuta õppimine Miinimumpalk suurem Luua juurde töökohti Vähendada riigikogulaste palkasid
Teine võimalus on kidlasti endiste kurjategijate nö nende re-sotsialiseerimise protsess. Neile peab andma võimalusi oma elu uuesti alustada, aidata neil tööd leida, luua nende ümber uus keskond ning vältida kontakte vanade tuttavatega. Nii väheneb tema uuesti kuritegelikule teele sattumise võimalus. Sotsiaalprobleemide esikoha on ,,võitnud" ootustepäraselt tööpuudus. See probleem ei esine ainult Eestis, vaid üle kogu maailma. Lahendus sellele lihtne- luua uusi töökohti, arvestades praegust maailma majandus olukrda- ülim keerukus. Aga kas kunstlikke töökohtade loomine on lahenduseks, nagu trammisaatjad. Need töökohad maksab kinni maksumaksja, aga kas taoliste (mitte vajaminevate)töökohtade loomine ei ole mitte kallim, kui lihtsalt töötutele natuke sotsiabi anda. Vaja on vajaminevaid töökohti.
Kultuuri põhijooni uusajal. Uusaega nimetatakse modernse Euroopa tekkeks. Uusajal tekkis palju muudatusi nii ühiskonnas kui ka maailmas. Tekkisid uued suunad ja voolud. Üheks põhijooneks uusajal oli linnastumine ehk urbaniseerumine. Inimesed kolisid maalt linna, et saada paremaid töökohti. Selle põhjuseks oli kindlasti masinatööstuse areng, sest üha rohkem hakkasid masinad asendama inimesi ja nii tekkis ka maal töö puudus. Linnaühiskond mõjutas oluliselt palju inimeste suhteid. Järjest tähtsamat osa hakkas edendama vabrikukollektiiv. Seega, senisega võrreldes kahanes tunduvalt perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte seas. Ka tänapäeval on paljud inimesed kolinud linna elama ja maal elab vähem inimesi, just sellepärast, et saada paremaid töökohti.
Joonis 1. Põdrala valla asukoht Eestis. Vald on märgitud punasega (joonis Wikipedia) Tõmbekeskusteks on Tõrva, Valga, Tartu, Viljandi ja Tallinn, allpool olevas tabelis 1 on toodud nende keskuste kaugused Põdrala valla keskusest Riidajast. Tabel 1. Riidaja kaugus tõmbekeskustest. Linn Kaugus (km) Tõrva 14 Viljandi 41 Valga 41 Tartu 68 Tallinn 201 Tõmbekeskustes on rohkem töökohti. Lisaks on rohkem meelelahutusvõimalusi (teatrid, kinod, klubid poed). Suuremates keskustes on parem tervishoiusüsteem (haiglad, perearstid, hambaravi, taastusravi) (Eesti Statistikaamet). Vald asub Valgamaal, mille ettevõtlus põhineb väikeettevõtetel, siis pole ka Põdrala vallas suuri asutusi. Kuna vald asub metsaderikkas piirkonnas on põhiliseks tööstuseks metsa- ja puidutööstus. Valla territooriumil muid tööstuseid ei ole. Naabervalla Tarvastu,
Mehhikos. Disainime ja arendus toimub USAs. 7) Kohalik majandus on üldjuhul huvitatud välisinvesteeringutes, seega on kohalikule majandusele Nike firma nende riiki laienemine kasulik. Nike annab kohalikele inimestele tööd. Raha lisandumine majandusse ja uute tehnoloogiate ülekanne elavdab majandust ja parandab inimeste heaolu. 8) Joonis 1: Nike logo Loetud: nike.com 9) Jah, Eestis paikneb mitmeid Nike kaupluseid ning see on kindlasti Eestile kasulik. Nike loob siin töökohti ja seeläbi aitab tõsta elukvaliteeti Eestis ning aitab kaasa üldisele majanduskasvule. Firma aitab kaasa ka kohaliku tööjõu oskuste paranemisele ning toob riiki uusi tehnoloogiaid (nutitelefonitundlikud jalanõud). Nike meelitab ligi ka teisi suurfirmasid, tänu millele tekib veel uusi töökohti. Kasuatatud materjalid 1. Nike, loetud: http://www.nike.com/language_tunnel (04.10.2013) 2. Wikipedia, loetud: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Logo_NIKE.svg (04.10.2013) 3
Minu arvates oleks aga tuumaelektrijaama rajamine Eestisse vägagi hea ning mõistlik otsus. Kuna rahvaarv aina kasvab ja kasvab, suureneb ka inimeste energiavajadus, aina rohkem on materiaalseid vajadusi, mille rahuldamiseks on vaja energiat. Üks energia toomisviisidest on tuumaelektrijaam, tänu sellele, ei saaks me ainuüksi väiksema kütusekuluga energiat, vaid ka meie majanduselu saaks rohkem kasu. Seoses tuumajaama rajamisega, saaks riik pakkuda Eesti rahvale rohkem töökohti näiteks masinate ehituse, korrashoiu ning jälgimise valdkonnas. Tihtipeale toovad inimesed argumendiks, et tuumajaama rajamine Eestisse oleks väga kallis, kuid minu arust tuleks asja pigem teise nurga alt siis vaadelda. Kui me väidame, et tuumaelektrijaama rajamine oleks väga kallis, siis tuleks mõelda hoopis sellele, et pikemas perspektiivis oleks see siiski pigem majandusele turgutav abinõu ning tooks palju kasu. Suurt
Swedpangas). Aga selle annaks lahendada ka teisiti - kui reservidest luua sõltumatu fond, mis investeeriks Eesti firmadesse. Summad on niivõrd suured, et loomulikult ei saaks seal tegemist olla ainult väikefirmadega, kuid nemadki saaks oma osa (kuni riik päris riskikapitaliga tegelema ei hakkaks). See poleks otseselt raha kellegi jagamine vaid investeeringud, mis aitaksid otseselt Eesti riigi majandust ja tekitaksid töökohti. Loomulikult tuleks selline asi väga põhjalikult läbi mõelda. Selle üle võib mõelda, aga võib ka käed rüpes istuda ja oodata kuni majanduslangus meist lihtsalt üle sõidab. Võimalik, et ootamine ongi parim lahendus ja vaba aega võiks kasutada õppimiseks, õppimine on hea investeering! Aga kui teiselt poolt vaadata, kui sa õppid kriisi ajal ja ei tööta, sul on jällegi probleem, sul ei ole raha, et maksta näiteks korteri üüri eest.
Absoluutne vaesus; Sotsiaalne tõrjutus on olukord, kus inimesel napib toitu, riideid, vahendeid elamiseks. Leibkond sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb koos elavatest inimestest, kes ei pea olema sugulased. Toimetulekupiir vaesuspiir rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused. Toimetulekutoetus abiraha, mis makstakse toimetulekupiirini jõudmiseks. Tööturg süsteem, kus ühed pakuvad tööd, teised töökohti. Tööjõud tööealised ja töövõimelised inimesed. Tööpuudus olukord, kus tööotsijaid on rohkem, kui pakutavaid töökohti. Tööjõupuudus olukord, kus töökohti on rohkem, kui töölisi. Tööandja asutus või ettevõte, kes pakub palgalist tööd. Töövõtja isik, kes nõustub töötama teatud tingimuste alusel. Tööleping töövõtja ja andja vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe. Töötu tööealine inimene, kellel pole tööd.
kohta. Võrreldes Eesti keskmise tihedusega on Läänemaa tihedus on peaaegu, et 3 korda väiksem (Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 29,6 elanikku 1 km2). Pilt 2.Läänemaa vallad Kõige tihedamalt asustatud vald selles maakonnas on Taebla vald, kus keskmine tihedus ulatub kuni 30 inimesele 1km 2 kohta. See ala on tiheda asustusega kuna seal on palju töökohti, nt. Üheks tegevus alaks on seal veisete kasvatamine. Ka keskmine bruopalk on seal suurem kui teistes selle maakonna valdades. Järgmine tihedam vald on Ridala, sest seal asub maakonna keskus Haapsalu. Ka Haapsalu ümbrus on tihedalt asustatud kuna Haapsalus on palju töökohti, kooli ja lasteaedu. Kõige kuulsamad Haapsalus asuvad firmad on nt. Uksetehas AS, Est-Trans Kaubaveod AS, AS Heal (Fra Mare Thalasso SPA), Swedest Motel
Mõeldes tänasele olukorrale on üheks sotsiaalprobleemiks tööpuudus, mis on tingitud majanduskriisist. Tänu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jäänud paljud ilma tööta. Tööpuudusega väheneb ka tarbija ostujõud ning see annab ka ettevõtetele vähem tööd, mistõttu võib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tööta on isegi kõrgharidusega noored, töövõimelised inimesed, kuna ei ole piisaval töökohti nende poolt õpitud erialadele. Paljud kõrgharidusega inimesed töötavad kas koristajana, nõudepesija või muu selletaolisena, et elatist teenida perele, kuigi see sissetulek ei ole nii suur, et normaalselt ära elada. Tean ka inimesi, kes on töötanud kõrgetel ametikohtadel ja nüüd, olles töötu, ei ole nõus töötama miinimumpalga eest. Ise aga arvan, et eestlased on lihtsalt ära hellitatud ja virisevad väga paljude ja pisikeste asjade üle. Näiteks võin tuua ennast
Tänapäeval arutatakse palju, kas elada linnas või maal, kui hakatakse näiteks peret looma. Nii linnal kui maakohal on omad head ja vead. Tuleb muidugi arvestada ka erinevate asjade iseärasustega. Kas siis elada linnas või maal? Mis on nii ühe kui ka teise positiivsed ning negatiivsed küljed? Linnal on loomulikult omad eelised maakoha ees. Linnas on palju erinevaid võimalusi, mida maakoht võib olla ei paku ja ei suudagi pakkuda. Esiteks linnas on rohkelt töökohti, kuhu noored inimesed saaksid kandideerida ning enda eluratta käima tõmmata. Noored pered neil on vaja lasteaedu, mida linnas on muidugi väga palju. Rääkimata siit edasi siis koolidest ning koole on ka erinevaid liike, kuhu enda laps õppima panna. Linnas elamise eelis on muidugi see ka, et kõik on käe-jala juures. Sa ei pea kilomeetrite taha minema, et endale leiba ja vorsti osta. Poed on tänapäeva linnades iga nurgapeal. Samuti on ka tänapäeva inimene mugav. Kõik peavad tal
kõrge ning selle alanemine aastaid aeganõudev protsess. Parim ravi kõrge tööpuuduse vastu on stabiilne majanduskasv," kinnitas Vaikla. Tallinn loob vähemalt 3000 uut töökohta, millest ligi 1150 on linna enda sotsiaalsed töökohad, erasektoris toetame 420 sotsiaalse töökoha teket, 170 töökohta luuakse tänu põhivara soetuse toetuse abile. Samuti on plaan rakendada vähemalt 1500 töötut avalikus töös." Tänasel tööbörsil tuleb linna sotsiaalseid töökohti pakkumisele ligikaudu 350, milleks on tööd ühissõidukite sisekoristusel, trammiteede puhastamisel, haljastus-ja heakorratöödel, samuti töökohad pargi-ja kalmistuvahtidena ning sotsiaalhooldustöötajatena. Tööbörsile on tulnud ka kümmekond erafirmat, kes endale töötajaid soovivad. ,,Kokku on tänasel tööbörsil üle 550 töökoha, seega võimalusi on ja soovitan olla aktiivsed. Ja
Niisuguse organisatsiooni eeskujul võttis Riigikogu vastu Säästva arengu seaduse. Sellele tuginedes koostati Eesti keskkonnastrateegia 2010, mille eesmärk on majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et see ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Niisuguste seaduste vastuvõtmisel ja järgimisel on lootus paremale elukeskkonnale. Töötutute inimeste arv Eesti riigis on viimastel aastatel suurenenud. Riik ei loo otseselt uusi töökohti, vaid püüab nende tekkimisele kaasa aidata. Sotsiaalministeerium korraldab tööturukoolitusi, et tõsta töötute kvalifikatsiooni, mis parandab nende konkurentsivõimelisuse ja seega loob paremad võimalused tööturul hakkama saamiseks. Sellel aastal on seoses kohalike omavalitsuste valimistega loodud uusi töökohti Tallinnas. Selle teo algatajaks on Tallinna Linnavalitsus eesotsas Edgar Savisaarega, kuid usun, et need töökohad loodi pigem propaganda kui aitamise eesmärgil
hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla. Seda liiku abiraha nimetatakse toimetulekutoetuseks. 13. Palgatöö- niisugune töötamise viis, mille eest makstakse tasu rahas. 14. Vabatahtlik ehk ühiskonlik töö on see kui on soov ennast teostada ka kohaliku elu või ühiskonna tasandil. 15. Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ja teised otsivad töökohti. Osapooled on ostjad ja müüjad. 16. Tööturu iseloomulikud jooned: Ostjad ja müüjad, konkurents, tööpuudus ja tööjõu vajadus, osapoolte huvide seotus. 17. Tööpuudus on see kui töötajaid on rohkeim kui pakutavaid töökohti. 18. Tööjõupuudus on see kui pakutavat tööd on rohkem kui inimesi kes tahaks töökohta. 19. Tööandja ehk siis juriidiline isik. Töövõtjat nimetatakse füüsiliseks isikuks. 20
Eestis on 4350.- Tulumaksu vaba miinimum - see on osa palgast, mille pealt tulumaksu ei võeta. Eestis 2250.- Brutopalk - inimese väljateenitud palk millest pole veel maksud maha võetud. Netopalk - palk millest on maksud maha võetud juba. Ümbrikupalk - n. ö. must raha, millelt pole maksud maha võetud. Sotsiaalmaks - 33% maksab tööandja asutuse palgafundist (20% pensionifondi ja 13% haigekassale) Tööturg - tööjõu nõudmine ja pakkumine. Tööpuudus - töötajaid on, aga töökohti ei jätku. Tööjõupuudus - töökohti on, aga töötajaid pole. Palk - tükipalk, tunnipalk, avanss (ettemaks) Tööleping - sõlmitakse töövõtja ja tööandja vahel. Märgitakse üles mõlemapoolsed õigused ja kohustused. (tähtajaline ja tähtajatu) Elanikkond tööturu seisukohalt jaguneb: Aktiivne: Mitteaktiivne: *palgatöölised *lapse *vabakutselised *vanurid *ettevõtjad *töötud *asotsiaalid *puudega
Tööanalüüs on töö täpsem määratlemine ja tundmaõppimine organisatsiooni sees. Tööanalüüs seisneb nende tegevuste analüüsimises, mida töötaja iga päev teeb ning vajalike töövahendite ja töötingimuste kirjeldamises. Tööanalüüsi tehakse: -organisatsiooni loomisel -uue ameti sisseviimisel -töö tehnoloogia või metodoloogia olulisel muutmisel Töökohtade hindamine Töökohtade hindamise käigus võrreldakse süstemaatiliselt töökohti nende tähtsuse järgi organisatsioonis ratsionaalse palgasüsteemi loomiseks. Tuleb minimiseerida subjektiivset elementi. -hinnata ametikohti, mitte inimesi -hindamissüsteem peab olema loogiline ja õiglane -töökohtade hindamine ei määra palgaskaalasid, kuid võiks olla üks oluline element nende koostamisel -töökohti hindavad grupid, mitte üksikisikud Töökohtade hindamine Sagedamini hinnatavad faktorid. oskused vastutus jõupingutus töötingimused
majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega Rändeiive e. saldo on sisse- ja väljarännanud inimeste vahe aastas Slumm e. geto, valdavalt marginaalse (vaesed, töötud) rahvastikuga asustatud vilets linnaosa, peamiselt arengumaade, aga ka lääneriikide suurlinnades. Vastulinnastumine e. kontraurbanisatsioon, minnakse elama linnast välja Ülelinnastumine linnadesse asub elama rohkem inimesi, kui on töökohti. Sellised inimesed muutuvad marginaalrahvastikuks, kellega on probleeme. Nendega kaasnevad vargused, kuritegevus, narkomaania, haiguste levik. Illegaal pole riiki sisenemiseks elamis- ja tööluba Rahvastikukvoot sisserändavale rahvale on kehtestatud kindel piirang Geograafiline segregatsioon sarnaste inimrühmade koondumine linna erinevatesse piirkondadesse (rahvuse, religiooni, jõukuse) alusel Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid:
Teist maailmasõda. 4. Selgita Roosevelti refermikava sisu: (6 punkti) Põllumajanduses: Põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist ning riik maksis vähendamise eest hüvitisi. Eriti innukaid tootmise vähendajaid ka premeeriti medalitega. Panganduses: president sulges pangas ja keelas neid vastava loata taasavada. Lubati vaid elujõulisteks tunnistatud panku. Suudeti aga ka suur osa inimeste hoiuseid taastada. Sotsiaalhoolekades: luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotust, sissetulekuid jm. Korraldati ka hädaabitöid. Riik hoolitses ka abivajajate eest. 5. Seleta mõisted: (3 punkti) Inflatsioon - kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Spekuleerimine börsil hulgiturul hinnamuutustest kasu lõikama Börs hulgiturg, organiseeritud turg väärtpaberitega või teatud kaupadega 6. Vaata kõrval olevat karikatuuri Rahvasteliidust, mis ilmus 1920ndatel aastatel ning vasta järgmistele küsimustele. Vastamisel toetu ka varem õpitule
Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Eesti majanduses on toimunud viimastel aastatel kiired arengud ning ka tööturul on olukord oluliselt muutunud - kui mõned aastad tagasi oli probleemiks suur tööpuudus, siis aastatel 2004-2007 räägiti töötajate puudusest. Soodne turuolukord ning konkurentsivõimeliste ettevõtete edu oli võimaldanud luua palju uusi töökohti. Tööga seotud probleemid majanduskriisi perioodil on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme
ettevõtetest. Arvangi et tuleks rõhku panna haridusele ning kutse- ja kõrgharidus tuleks siduda majanduse vajadustega ja õpetada välja just neid inimesi, keda meie riik tulevikus vajab. Meie trumbiks on veel ettevõtte maksuvabadus, mis on ainulaadne ja teeb Eestist kõige ettevõtlussõbralikuma maksukeskkonna Euroopas. Just see on magnet, mis toob Eestisse juurde sadu ettevõtteid, kümneid tuhandeid töökohti ning riigikassasse sotsiaal- ja käibemaksuna sadu miljoneid kroone. Kui see kõik oleks minu teha, siis vähendaksin ka tulumaksu kuna see on ettevõtlikkuse tapmise maks. Mida kõrgem see on, seda vähem on inimesed motiveeritud tööd tegema. Inimeste motiveerimiseks peaks vähendama kõigi üksikisikute tulumaksu vähemalt 20-25% aastas. Veel ei tohi ennast unustada EL-i abistavatesse kätesse, sest et EL ressurss pole ju lõputu ja samuti nõuavad EL poolt
Kriis sai alguse USA'st 1929 aasta oktoobris. Tekkis kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riigi mitte sekkumine majandusse, pangad andsid laenu väga kergelt, ameerika majandus oli kiiremini arenenud, kui euroopa ja euroopa ei jõudnud Ameerikast kohale toodavaid kaupu osta. (9) Mida tegi Roosevelti administratsioon kriisist ülesaamiseks? a) kehtestati kontroll panganduse üle b) riik hakkas reguleerima põllumajandust c) tööstuse elavdamiseks võeti vastu seadus, mis lõi uusi töökohti d) riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, (10) reparatsioon kahju täielik hüvitamine sõja võitjale inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus agressor sõjaalgataja ja vallutaja ''New deal'' ehk uus kurss punktid, mis pidid tööstust ergutama ja looma uusi töökohti. (11) Woodrow Wilson USA president 1856-1924, kuulus PR'i kuldesse nelikusse,
ettevõtetel, kus töötati, et pakkuda oma klientidele nii vähe kui võimalik (Anderson, Zemke 2003). Teenindusmajandus on nüüdseks kasvamas kõikjal, sest teenused on domineerivaks jõuks kogu maailma majanduses. Teenindusühiskonnas üheks kõige mõistetavamaks näitajaks tuleb pidada teeninduses töötavate inimeste osakaalu tööhõives, sest teenindussektor on muutunud suurimaks ja kõige enam uusi töökohti loovaks tööandjaks. Teenindussektor hõlmab väga palju inimtegevuse valdkondi, mille ühisjooneks on teenuse osutamine. Üks teenindamisse muutunud suhtumise põhjusi on kindlasti asjaolu, et sellel alal töötab järjest rohkem inimesi- juba see iseenesest aitab teeninduse tähendust paremini mõista. Tooted ja teenused muutuvad järjest võrdväärseimaks ning just teeninduse tase on see, mis aitab konkureerivate firmade vahel valida
võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning paljud vaesed inimesed lähevad tööle suurtesse keskustesse nagu Guandong, Shanghai, Jiangsu. Sellest tulenebki suurlinnade tihe rahvastik.Hiina idaosas on rahvastiku paiknemine suur, 500-900 inimest km2. See on nii, sest idas asuvad suuremad linnad, kus on palju töökohti, paremad tingimused jne. Palju inimesi rändavad sisse ja lähevad just suurlinnadesse, kus on elutingimused paremad ja võimalus ennast ära elatada. Hiina pinnamood on väga mitmekesine. Riik jaguneb pinnamoe poolest kolmeks: Esiteks Tiibeti kiltmaa ja tema kõrged ääremäestikud, kus on rahvastiku paiknemine 0-50 inimest/km2. Teiseks Läänepiirilt Kirde-Hiinasse ulatuvate kõrgtasandike ja mäestike ala. Ja kolmandaks Ida-
Arenenud maadele Kauba vaba liikumine võimaldab tooteid välismaale müüa, välismaalt kaupu osta Inimeste vaba liikumine arendab inimesi, Positiivsed võimaldab töötajaid ja töökohti geograafiliselt mõjud optimeerida. Arenenud riigid saavad odavalt toota ja ressursse osta, samas oma toodangut kallilt müüa Nakkushaiguste levik, tollimaksud, aga ka muud maksud alanevad ja ohustavad seega riigikassast Negatiivsed Immigrandid tekitavad ebaturvalist ühiskonda mõjud ja konflikte
Atesteerimine: - hinnatakse töötaja oskusi sh haridust PERSONALI KOOLITUS JA ARENDAMINE koolitus vs arendamine. Koolitus on põhja ladumine ÜKE, matkad, mitmekülgsed treeningud. Arendamine on EKE, imm, kiirendused. Koolitusvajaduse väljaselgitamine peaks toimuma kolmel eri tasandil: 1. organisatsiooni tasandil 2. töökoha tasandil 3. töötaja tasandil Töökohtade hindamine: Töökohtade hindamise käigus võrreldakse süstemaatiliselt töökohti nende tähtsuse järgi organisatsioonis, et luua ratsionaalne palgasüsteem. Püütakse anda vastus näiteks küsimusele, kas sekretäri töökoht esitab töötajale sama kõrgeid nõudmisi kui pearaamatupidaja oma. Töökohtade hindamise meetodid on mitteanalüütilised ja analüütilised. Põhiline erinevus on see et mitteanalüütiliste meetodite kasutamisel vaadeldakse töökohti tervikuna, analüütiliste puhul analüüsitakse töökohti komponentide kaupa:
*1/3 tööealistest töötab I sektoris. II ehk ERA(ÄRI)SEKTOR. *Tulundussektor. *Nt pangad, aktsiaseltsid osaühingud. *Iseloomulikud jooned: eraomandus, kasumi taotlemine. III ehk MITTETULUNDUSSEKTOR. *Kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused: MTÜd, sihtasutused, seltsingud. *Iseloomulikud jooned: ei taotle majanduslikku kasu, vabatahtlikud, omaalgatuslikud. *Millega tegelevad: mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, loovad töökohti, pakuvad erinevaid teenuseid. Kodanik. Kuidas saadakse kodanikuks? Poliitilised õigused kodanikel. Kes on kodanik? Inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodanikuks sündimine: IUS SOLI e. Territoriaalne põhimõte tähendab seda, et vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakonduse. (USA, Brasiilia). IUS SANQUINIS põhimõte tähendab, et laps omandab sündides vanemate kodakondsuse. Kuidas kodakondsust saadakse
IDA-VIRUMAAL ELAVAD LAPSED SÕPRADETA Daniel Felert 12. Klass Kiviõli 1. Keskkool Ida-Virumaal elab palju lapsi sõpradeta Suhtelise vaesuse määr Ida-Virumaal on 31,7%; absoluutse vaesuse määr on 14,2%; materiaalse ilmajäetuse määr on 31,6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr on 13,6%. Põhjused On halvad elamistingimused Lapsevanemad ei hoolitse laste eest Ida-Virumaal on vähe töökohti Sihtgrupp Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta Teenused Psühholoogiline nõustamine Erinevad üritused Korraldada mängud (koolides) Koostöö Ida-Virumaa koolid, linnavalitsused, noortekeskused, sponsorid. Asukoht: Kontor Kiviõlis, vajadusel liikuv abi Rahastus Linnavalitsused, sponsorid, projektid, Euroopa Liidu struktuurifondide toetus. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Kõlvatud konkurents Mis on konkurents ? Konkurents on kahe või enam isiku püüdlemine ühe eesmärgi suunas. < > Miks on konkurents kasulik ? Madalamad hinnad turul Rohkem töökohti Kõrgemad palgad Parem kvaliteet Ressursse kasutatakse efektiivsemalt Mis on kõlvatud konkurents? See on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod Kõlvatud konkurentsi alla kuuluvad : Eksitava teabe avaldamine Konkurentsi ja tema kauba halvustamine Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine Konkurentsi töötaja või esindaja ärakasutamine Kõlvatud konkurents Eesti poliitika Keskerakond vs Reformierakond Keskerakond vs Reformierakond ja IRL
REVAL LOUNGE OÜ Oliver Niinas MISSIOON Luua kasutajasõbralikke, meelelahutuslikke ja laiaulatuslikke teenuseid. VISIOON Ületada konkurentsi-kohad Eestis ja Euroopas. Pakkuda uusi töökohti FINANTSEERIMINE EAS Investorid Isiklik panustamine Ettevõtlus laenud RISKID Konkurentide turuletulek. Kulude suurenemine seoses tulude vähenemisega. MIKROKESKKOND Ettevõte ei ole otseselt suunatud siseturule. Teenuse hinna kujunemine. MAKROKESKKOND Eesti on üsnagi stabiilse valitsusega riik. Kuulumine Euroopa Liitu tagab meile avatud turu ja Euro kasutamine liidab meid Euroopa Liidu ühtsesse keskkonnasüsteemi.
Vähemalt kõrgharidusega töötajate osakaal hõivatutes on ligi 23%, lisaks omab vähemalt keskharidust enam kui 67% töötajaist. Erinevalt paljudest teistest maadest, on Eestis naiste hõivatus kõrge töötajaist moodustavad nad peaaegu poole, nende tööpuuduse tase on meeste omast madalam ning tööealistest naistest töötab 53%. Tööpuudus Majandusreformid tõid paratamatult kaasa mitmete ettevõtete sulgemisi ja koondamisi teistes. Kuigi samal ajal loodi ka uusi töökohti ning Eesti rahvaarv vähenes, hakkas ka töötute arv kasvama. Rängaks osutus 1998.a Vene kriisi järgne aeg, mil ümberkorraldused puudutasid senini ebaefektiivselt töötanud arvukaid põllumajanduse ja toiduainetetööstuse ettevõtteid. 2000. aastal ulatus tööpuudus 12,5%-ni, kuid hakkas seejärel üpriski kiiresti vähenema. Praeguseks on tööpuudus Eestis langenud allapoole 8% ning lähiajal muutust selles liikumises oodata ei ole.
Loovad inimesed-edukas riik Inimesed, kes meie riigis elavad, moodustavadki riigi. Kui inimesed ise on loovad, otsivad võimalusi paremaks toimetulekuks ja loovad ise töökohti, on ka riik edukas ja ühiskonnal tervikuna läheb hästi. Loovust saab rakendada väga mitmetes eluvaldkondades. Näiteks majanduslikult raskel ajal on sellest abi toimetulekuks. Loomingulisust saab hästi rakendada kodumajapidamises kasutada vanu asju ära uueks otstarbeks, teha kodu mõnusamaks ja praktilisemaks taaskasutusmaterjalide abil. Kui oled oma eluaseme vanast ilmest tüdinenud, pole tingimata tarvis remondiks välja käia suuri summasid
välismaale õppima, kus on olemas vajalikud koolid ning süsteemid. Välismaal omandatud haridus viib aga selleni, et siis jäädakse sinna ka tööle ning pere looma ja järgmisena on juba Eestisse tagasipöördumine täiesti välistatud, sest nähakse võõraste maade luksust ning ollakse pimestatud teistest kultuuridest, haridussüsteemist, palganumbritest jne. Töökohtade arv väheneb. Et ülikool toimiks, on vaja palju erinevaid töötajaid ning töökohti: lektorid, õppejõud, infoesitajad, loengute pidajad, koristajad jm. Kui ülikoole poleks, ei oleks ka neid töökohti, see oleks juba häving, sest niigi on kuulda pidevast tööpuudusest. Ja pealegi ei saa vältida tõsiasja, et kõik lektorid ja õppejõud peavad oma hariduse ka siiski ülikoolis omandama. Eestlaste haridus. Lasteaed, põhikool, keskkool ning kutsekool annab meile küll mingisuguse põhja, kuid sellest jääb väheks. Et midagi elus saavutada, peab teadma enamat
annaabi.ee 
