Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ida- Virumaal elavad tõrjutud lapsed (0)

1 Hindamata
Punktid

IDA-VIRUMAAL ELAVAD 
LAPSED SÕPRADETA 
Daniel  Felert
12. Klass
Kiviõli 1. Keskkool
Ida-Virumaal elab palju lapsi 
sõpradeta
 Suhtelise vaesuse määr Ida-Virumaal on 
31,7%; absoluutse vaesuse määr on 
14,2%; materiaalse ilmajäetuse määr on 
31,6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse 
määr on 13,6%.
Põhjused
 On halvad elamistingimused
 Lapsevanemad ei hoolitse laste eest
 Ida-Virumaal on vähe töökohti
Sihtgrupp
 Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta
Teenused
 Psühholoogiline  nõustamine
 Erinevad üritused
 Korraldada mängud (koolides)
Koostöö
 Ida-Virumaa koolid, linnavalitsused, 
noortekeskused,  sponsorid .
Asukoht:
  Kontor Kiviõlis, vajadusel liikuv abi
Rahastus
 Linnavalitsused, sponsorid, projektid, 
Euroopa Liidu struktuurifondide toetus.
TÄNAN  TÄHELEPANU EEST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Ida-Virumaal elab palju lapsi sõpradeta
  • Põhjused
  • Sihtgrupp
  • Teenused
  • Koostöö
  • Rahastus
  • TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Vasakule Paremale
Ida- Virumaal elavad tõrjutud lapsed #1 Ida- Virumaal elavad tõrjutud lapsed #2 Ida- Virumaal elavad tõrjutud lapsed #3 Ida- Virumaal elavad tõrjutud lapsed #4 Ida- Virumaal elavad tõrjutud lapsed #5 Ida- Virumaal elavad tõrjutud lapsed #6 Ida- Virumaal elavad tõrjutud lapsed #7 Ida- Virumaal elavad tõrjutud lapsed #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor war Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta-ühiskonda kaasatus-vaesus
8
docx

Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta (ühiskonda kaasatus, vaesus)

Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta (ühiskonda kaasatus, vaesus) Laste vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse määra LES85 järgi, suhtelise vaesuse määr Ida- Virumaal on 31,7%; absoluutse vaesuse määr on 14,2%; materiaalse ilmajäetuse määr on 31,6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr on 13,6%. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp Sotsiaalne sisudus ehk ebavõrdsuse määr ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevus ühiskonnas on suhteline nähtus, sest mis ühe jaoks tundub ebavõrdne, seda teise jaoks pole. Siiski tasuks teadlikult liikuda selle poole, et kaotada ebavõrdsus ja tõrjutus ning tugevdada

Ühiskond
Ida-Virumaa vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega pered
20
pptx

Ida-Virumaa vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega pered

Ida-Virumaa vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega peresid Ida-Virumaal on palju vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega peresid 2012. aastal suhtelise vaesuse määr Ida-Virumaal oli 31.7%, absoluutse – 14.2%, materiaalse ilmajäetuse määr oli 31.6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr oli 13.6%. Eestis teisel kohal Põhjused Töötus (majanduskriisi tõttu vähenes 2009. aastal elanikkonna keskmine sissetulek ja tõusis tööpuudus); vanemad ei hoolitse laste eest; keeleoskuse puudumine. Sihtgrupp Ida-Virumaa vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega peresid Teenused Varjupaik; dokumendite vormistus; psühholoogiline nõustamine; vaesuses elavatele inimestele toitu ja asjade andmine. Koostöö Poed ja sponsorid, omavalitsused, maavalitsus Tegutsemiskoht: kontor Kiviõlis, vajadusel liikuv abi Rahastus Sponsorid, EAS, omavalitsused, maavalitsus, Euroopa Liidu struktuurifondide toet

Kodaniku õpetus
Sotsiaalne ettevõte
18
pptx

Sotsiaalne ettevõte

SOTSIAALNE ETTEVÕTE Arina Borissenko 12. klass Kiviõli I Keskkool PROBLEEM  Üksikvanemaks olemine Eestis on väga keeruline Üksikvanema lapsetoetuse saajad (2012) 1. Harju maakond (6 059) 2. Ida-Viru maakond (3126) 26% 35% 3. Tartu maakond (1932) 5% 4. Pärnu maakond (988) 6% 11% 18% 5. Lääne-Viru maakond (937) Ülejäänud 10 maakonda (4511) Üksikvanemad 8% Üksikem 92% ad PÕHJUSED  abielu ei ole registreeritud  abielu purunemine  abikaasa surm SIHTGRUPP  Kiviõli regiooni üksikvanematele TEENUSED  lasteaed hakkab töötama öösel ja päeval  toetusgrupp (oma murude jagamiseks)  psühholoogiline abi KOOSTÖÖ  Omavalitsus

Sotsiaalsed probleemid Eestis
Sotsiaal ettevõte
10
pptx

Sotsiaal ettevõte

SOTSIAALNE ETTEVÕTE Ksenia Heinsoo 12. klass Kiviõli I Keskkool PROBLEEM Lapsed, kes olid koolis halvasti käitunud, oli rohkem depressiivseid inimesi, lahutatud või vaeseid. Kui lapse käitumine on häiritud ja sotsiaalsed oskused nõrgad, ei soovi kaaslased temaga koos olla. Pikemas perspektiivis avaldavad madalad sotsiaalsed oskused negatiivset mõju ka õpitulemustele ja võivad viia koolitee katkemisele, samuti lapse vaimsele tervisele. Madalate sotsiaalsete oskustega õpilased: Alustavad nooremana suitsetamist On suurema tõenäosusega igapäevased suitsetajad On olnud nooremalt esimest korda purjus On sagedamini rahulolematud suhetes sõpradega ja vanematega Sagedamini tõsiseid lahkhelisid ja riide vanematega ning sõpradega ·Vanemad ei kasva oma last. ·Lastel pole vanemaid. ·Kooli kiusamine. PÕHJUSED Vanemad ei kasva oma last. Lastel pole van

Sotsiaalteadused
Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis
36
docx

Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis

minna edasi õppima, sest selleks puuduvad finantsilised vahendid. Madalam haridus oma korda tähendab üldjuhul ka madalamat palka ning tulevikus ei suudeta ka oma lastele paremaid tingimusi pakkuda. Kõrgemini haritud ja paremal sotsiaal-majanduslikul järjel vanemad on tõenäoliselt ka rohkem motiveeritud rutem tööellu karjääri jätkama naasma ning lapse lasteaeda panema.(Rosenberg, 2007). Kõrgemini haritud ja majanduslikult paremal järjel inimesed elavad enamasti linnades ning see tõttu võib eeldada, et linnalapsed käivad rohkem lasteaias. Statistikaameti uuringu(2015) kohaselt on viimase kümne aasta jooksul Harjumaal lasteaias käivate laste arv suurenenud üle kümne tuhande võrra, aga muudes maakondades on number jäänud küllaltki sarnaseks. 3.1 Tasemevahed Hariduse tee algab juba tavaliselt lasteaiast või sõimest ning see loob eeldused koolis paremini toime tulla

Eesti ühiskond ja poliitika
VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID
38
docx

VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID

tagajärgedega leppima, kuna neil puudub võimalus ise olukorrast väljapääsu otsida. Vaesuse tagajärjel puuduvad lapsel normaalseks arenguks vajalik keskkond ja vajalikud vahendid. Nende toitumine on ebatervislik, mis põhjustab hilisemaid terviseprobleeme, elukeskkond on sageli vilets, puuduvad normaalsed tingimused õppimiseks. Vaesest perekonnast pärit lapse võimalused osaleda koolivälistel üritustel ning osa võtta huviringidest on piiratud, selle tagajärjel satuvad lapsed tihti koolikiusamise ohvriks. Vaesusega sageli kaasnev sotsiaalse turvalisuse puudumine, tõrjutus ja eneseteostuse võimaluste piiratus, rääkimata toidunappusest ja puudulikest olmetingimustest tingitud otsestest terviseriskidest, on oluline oht lapse arengule. Sellistes tingimustes kasvamine on lapse õiguste rikkumine. Raskematel juhtudel jätab vaesus lapse eemale ühiskonnas tunnustatud sotsiaalsetest, majanduslikest ja kultuurilistest õigustest. Seega on vaesus

Ühiskond
Vaesus Eestis
20
docx

Vaesus Eestis

kodutud, kurjategijad jne (6) Absoluutne vaesus on olukord kus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vasuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks (6). Suhteline vaesus olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega (3). SUHTELINE VAESUS AASTAL 2013 Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest. 2013. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem

Majandus
Äriplaan Rinat Polina
32
docx

Äriplaan Rinat Polina

................................ 29 8. INFOALLIKAD............................................................................................. 32 2 1. SISSEJUHATUS 1.1. Äriplaani “Ehitusfirma loomine väikeses regioonis” tutvustus. Firma Profehitus pakub väiksematest remonditöödest kuni kapitaalremondini, aga peamine eesmärk on muuta parimaks Ida- Virumaal elamu- ja kontorihoonete elukeskkond, energiaklass, elamuarenduse kvaliteedi tõsta, aidata vähendada energiakulusid ja kokku hoida loodusvarasid. Miks üldse luua selline firma väikese regioonis? o Uued töökohad väikesel regioonil Ida-Virumaal o Kõrgharidustega inimeste liikumine väikestele regioonidele o Väike konkurentsivõime o Võimalus osaleda suures projektis “õiglane üleminek Ida-Virumaal”

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun