Arvuti tark- ja riistvara

eelmised paariskoodid on ikka nii alguse kui lõpetamisega ! Kui muidu ei leia, tähista värvidega ! N! Seesiin Vahejoon Tekstiosi saab üksteisest eraldada horisontaaljoonega

1. rida: Eile
2. rida: Täna
3. rida: Homme

Programmeerimine PHP

echo 'b = '.$b; // käsu lõpp - semikoolon ?> Näide 1.3.3 Echo Järgmine on sõna echo. See on keelekonstruktsioon, mida kasutatakse sõnede kirjutamiseks väljundisse (meie juhul html faili). Sõned peavad olema kas jutumärkides (" ") või ülakomades (' '). Kui sõne on jutumärkides, siis esimene asi mis PHP parser selliste sõnedega teeb - püüab leida nendes muutujaid ja asendada neid nende väärtustega. Kuna ülakomades sõnedega niimoodi ei tehta, töödeldakse neid kiiremini. Echo käsu jaoks peab olema defineeritud vähemalt üks parameeter, aga neid võib olla ka rohkem - siis neid tuleb eraldada komadega. Testimiseks käivitage järgmine fail: echo.php '; // jutumärkides echo "a väärtus on: $a"; echo '

'; // mitu parameetrit echo 'Hello', ' ', ' World!
'; echo 'a väärtus on: ', $a; echo '

';

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

3 | Database | 4 +--------------------+ 5 | information_schema | 6 | a12 | | kuulutused | 7 | lasteaed | 8 | leht | 9 | mysql | 10 | performance_schema | 11 | php_edasijounud | | probleemid | 12 | teated2 | 13 | teha | 14 | test | 15 | wordpress | 16 +--------------------+ 13 rows in set (0.04 sec) 17 18 Valime andmebaasi 'php_edasijounud' ning piiluma millised tabelid seal on. ? 1 USE php_edasijounud; 2 SHOW TABLES; Tulemus ? 1 2 mysql> use php_edasijounud; Database changed 3 mysql> show tables; 4 +---------------------------+ 5 | Tables_in_php_edasijounud | 6 +---------------------------+ | kliendid | 7 | veebilehe_kasutajad | 8 +---------------------------+ 9 2 rows in set (0.04 sec) 10

Veebistuudium arendus ASP.NET

alternatiivtekst, mis sisestusaknast küsituna vastavasse kohta kirjutati. Kes veebilehte koodina kirjutab, mõistab selle sobivasse alt-kohta ka ise paigutada. Ning võibki pilti vaadata.

Koolipidu

Septembri viimasel reedel kell 19 kooli saalis rebastega tutvumise ning nende ristimise pidu. Kogu koolirahvas oodatud!

Javascript objektid,näited

meetod() · alert("teade") - toob ekraanile alert-akna OK nupuga · confirm("teade") - toob ekraanile confirm-akna OK ja Cancel nupuga · prompt("teade", "vaikeväärtus") - toob ekraanile sisestusväljaga promt-akna · open("URL","Akna_nimi",["valikud"]) - avab uue akna o alwaysRaised -aken "kõrgem" o directories - kataloogi nuppe näidatakse või mitte o height - kõrgus pikselites o left - uue akna kaugus vasakult o location - asupaiga aadressi kuvamine o menubar - menüüriba näitamine o outerWidth - välimise akna laius o outerHeight - välimise akna kõrgus o resizable - kas akna suurust saab hiirega muuta o status - olekuriba kuvamine o scrollbars - kerimisriba kuvamine o toolbar - tööriistariba kuvamine o top - kaugus ülemisest servast

Tabel (2. osa) - MS Word 2003

Tabel (ingl. Table > Select > Table), või klõpsata tabeli vasakul ülemises nurgas olevale ruudukesele, milles neljas suunas nooleke. Märgistusest vabastamiseks tuleb klõpsata väljaspool tabelit. Veergude ja ridade lisamine/kustutamine Veeru lisamiseks märgista veerg kuhu kõrvale tahad uut tulpa lisada ja seejärel vali menüü- käsk Tabel > Lisa > Veerud vasakule / Veerud paremale (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Insert > Columns to the Left / Columns to the Right). Rea lisamiseks märgista rida kuhu kõrvale tahad uut rida lisada ja seejärel vali menüükäsk Tabel > Lisa > Read üles / Read alla (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Insert > Rows Above / Rows Below). Kustutamine toimub sarnaselt lisamisele, selleks tuleb valida menüükäsk Tabel > Kustuta > Lahtrid… / Veerud / Read / Tabel (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Delete > Cells… / Columns / Rows / Table). -1-

EXCEL - Tabelitöötlus

..................................................... 14 9.Põhitegevused lehtedega..........................................................................................................................14 10.Põhitegevused ridade ja veergudega......................................................................................................15 11.Enamkasutatavad hiirekursori tahendused.............................................................................................17 12.Aktiivne lahter ja lahtriplokid................................................................................................................17 13.Info sisestamine lahtritesse.................................................................................................................... 17 14.Andmeseeriate sisestamine....................................................................................................................18 15.Andmete märgistamise võimalused....................................

Tabelid 1 - Valemid

hind ... Maksu- mus k-ta 7 102 15 636 12 686 5 076 10 153 8 458 9 737 21 585 3 551 19 475 21 144 7 881 10 153 16 915 10 153 179 703  Tabel 1 Päis Keha * Lahter Rivi Lahter Tabel 1 0 ..1 Keha Kokkuvõte * * Rivi Lahter * Lahter Aadressite kasutamine Aadresside kasutamine Excelis võib kasutada kahte liiki aadresse: A1 - aadressid ja R1C1 - aadressid. aadressid.aadress moodustatakse veerutähisest ja reanumbrist: A1, B13, AB21, B3:H53 A1-tüüpi A1-tüüpi aadress R1C1-tüüpi aadressis moodustatakse kasutatakse veerutähisest

Astmelised laadilehed

CSS laadid kehtivad HTML dokumendis nende märgiste mõjupiirkonnas. Kui dokumendis on ka loetelu (märgised

või
), siis selle mõjupiirkonnas ei kehti ükski antud laadilehel defineeritud laad ning näidatakse brauseri vaikimisi tekstivormingut (ilmselt 12pt Times New Roman või Arial). Et me ei peaks tavalise teksti laadi iga HTML elemendi puhul eraldi määrama võime määrata märgise kohta. BODY { font-family: Verdana, Arial; font-size: 10pt; } Värvi ja tausta omadused color Määrab HTML elemendi värvi. H1 { color: #000000 } background-color Määrab HTML elemendi tausta värvi. BODY { background-color: white } background-image Võimaldab määrata taustapilti. BODY { background-image: url(taust.gif) } Hans Põldoja, Tallinna Lilleküla Gümnaasium

TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

kasutatavad fondid, vormindusmäärangud ja laadid). On olemas globaalmallid (Blank Document), mis on kättesaadavad kõikidele dokumentidele ja dokumendimallidele. Sektsioon (Section) on dokumendi osa, millel on ühesugused (teistest osadest erinevad) vormindusmääran- gud (lehekülje orientatsioon, veerised, päis ja jalus jne). Dokument võib koosneda ka ühest sektsioonist. Lõik (Paragraph) on tekstiosa, mille lõpetab klahv ENTER. Lõiguga on seotud reavahe, joondus, lõigu- taane, taandrida, vahed lõikude ees ja järel jne). Sõna (Word) ­ on suvaliste märkide jada, mis on eraldatud tühikutega. Märk (Character) ­ mis tahes sümbol tekstis. Loetelu (List) ­ on kas täppidega (sümbolitega) märgistatud (Bulleted) või nummerdatud (Numbered) teks- tiosa, mis koosneb lõikudest. Iga lõik algab uue täpi (sümboli) või numbriga. Tabel (Table) ­ koosneb vertikaalselt paiknevatest veergudest (Columns) ja horisontaalselt paiknevatest ridadest (Rows).

Informaatika I tunnitöö "Tabelid 1. Valemid"

kuupäev müüja: valideerimisega tabelist Töötajad mark: valideerimisega tabelist Arvutid arv: sisestatakse otse / hind <= otsimisega tabelist Arvutid / maks_kga = hind * Arv / käibemaks = maks_kga * k_pr / (1 + k_pr) / maks_kta = maks_kga - käibemaks  Arvutid k sessor mälu s  Tabel 1 1 Päis Keha Kokkuvõte * * Lahter Rivi Lahter * Lahter  0 ..1 Kokkuvõte * Lahter Aadressite kasutamine Aadresside kasutamine Excelis võib kasutada kahte liiki aadresse: A1 - aadressid ja R1C1 - aadressid. aadressid.aadress moodustatakse veerutähisest ja reanumbrist: A1, B13, AB21, B3:H53 A1-tüüpi A1-tüüpi aadress R1C1-tüüpi aadressis moodustatakse kasutatakse veerutähisest nii rea kui ka veeru

Google App Engine

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010  Google App Engine ­ Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................

Exeli õpetus

...................................................................................11 Töölehe ümbernimetamine.......................................................................................................12 Töölehtede järjekorra muutmine...............................................................................................12 Töölehe peitmine ..................................................................................................................... 13 Tausta lisamine lehele.............................................................................................................. 13 Tausta eemaldamine lehelt.......................................................................................................13 Ühe või mitme töölehe kustutamine..........................................................................................13 Andmete sisestamine vihikusse...........................................................................

Wordi juhend

Põhitekst koosneb ridadest, lausetest, lõikudest, märkidest. Lehekülje tekstialas võivad paikneda kujutised ­ mis tahes graafika, tabelid või tekstikastid. Kujutisega on seotud tema suurus, paiknemine teksti suhtes ja graafika all- või tabeli pealkiri. 2. Tekstitöötlusest Lõik (Paragraph) on tekstiosa, mille lõpetab vajutus klahvile ENTER, mis tekitab lõigu lõppu märgi. Lõiguga on seotud sellised määrangud nagu reavahe, joondus, lõigutaane, taandrida, vaba ruum lõikude ees ja järel, jms. Lõigumäärangud on seotud lõigu vormindamisega (formaatimisega). Lõigu vormindamist on kasulik ja mugav teha laadi (Style) abil, sest laadiga defineeritud määranguid on kerge muuta ja rakendada selle laadiga määratud dokumendi komponentidele korraga üle kogu dokumendi. 3. Muud komponendid Loetelu (List) on kas täpitud (Bulleted) või nummerdatud (Numbered) tekstiosa, mis koosneb lõikudest

Tabel (3. osa) - MS Word 2003

neval tekstil „valguda“ tabeli ümber. Selleks vali menüükäsk Tabel > Tabeliatribuudid… (ingl. Table > Table Properties…) ning vali vajadusel vahekaart Tabel (ingl. Table). Tingimusega Suurus (ingl. Size) saad määrata tabeli eelistatava laiuse (ingl. Preferred width) endale sobivas mõõt- ühikus (määrates selle rippmenüü Mõõtühik ehk ingl. Measure in abil). Tingimusega (valikuterühmas) Joondus (ingl. Alignment) saad määrata, kas joondada tabel lehekülje ülejäänud teksti suhtes vasakule (ingl. Left), keskele (ingl. Center) või paremale (ingl. Right). Tingimusega Teksti mähkimine (ingl. Text wrapping) saad määrata, kas tabelit ümbritsev tekst ümbritseb (ingl. Around) seda tihedalt või mitte (ingl. None). Kui otsustad, et tekst peaks paiknema tabeli

Wordi kasutusjuhend

... Templates and Add-Ins ­ dokumendi stiili valimine Customize - saab ise teha nupuridasid, uusi menüüsid, saab olemasolevatesse menüüdesse uusi käske lisada ning teha uusi kiirväljakutseid (klaviatuurilt) Options - saab muuta Wordi sätinguid (konfiguratsiooni) TABLE - tabelite koostamine ja kujundamine Draw Table ­ tabeli joonistamine käsitsi Insert Table - tabeli lisamine teksti Insert Rows ­ ridade lisamine Delete Rows - ridade kustutamine Merge Cells - märgistatud lahtrite ühendamine Split Cells - aktiivse lahtri jaotamine mitmeks väiksemaks lahtriks Select Row - tabeli rea märgistamine Select Column - tabeli veeru märgistamine Select Table - terve tabeli märgistamine Table AutoFormat - saab valida erinevaid tabeli kujundamise võimalusi Distribute Rows Evenly ­ ridade kõrguse ühtlustamine Distribute Columns Evenly ­ veergude laiuse ühtlustamine

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

Informaatika I tunnitöö "Valemid"

Punkt 4 punkt, vale - 0. Lahtrisse Punkte pange valem, mis lei eesti inglise hinnang punktide (õigete vastuste) summa. koer dog 1 dog Õiged vastused võiks olla eraldi veerus kass cat 1 cat laud table 1 table lahter cell Koostada tulpa Kontroll valem arv number 1 number kontrollivad andmeid tulbas Vä kui of 0 if vastav lahter on tühi või antud korral on tingimus Tõene, jääb lahter tulbas Kontroll tühjaks.

Mõõtmestamine ja tolereerimine

3. Omaduste määratlused. 4. Tegeliku objekti hälvete hindamine ja piirväärtustega võrdlemine arvestades määramatust. 5. Nõuded mõõtevahenditele. 6. Kalibreerimise nõuded ja mõõteetalonid. Maatriksis on rakendatud järgmised põhimõtted: 1. Piisavuse reegel. Standardite kett peab sisaldama piisavalt reegleid, alates tähistest joonistel kuni suuruse mõõtmiseni. 2. Täielikkuse reegel. Igas lahtris peab olema standard(id). 3. Täiendavuse reegel. Iga lahter peab teineteist täiendama, kuid olema sõltumatud. Tab 2 GPS üldstandardid Geomeetriline omadus Standardite grupp 1 2 3 4 5 6 1 Mõõde ISO ISO ISO 286- ISO ISO 463 ISO 129 286-1 1 14253-1 ISO 9121 3650

KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE

pdf (03.02.08). Vinnikova, Nika. (2008). Hinna osa tarbija ostukäitumises Tallinna toiduturul. Ainetöö turunduses. Käsikiri: TTÜ turunduse õppetool. Koostaja: K. Keres 27 LISAD 28  Lisa 1. Näide teksti liigendamisest Page Setup Margins: Top 3 cm Bottom 3 cm Left 3 cm Right 3 cm Teise tasandi pealkiri: Bold 14 pt Tekst: 12 pt Spacing 1,5 lines Spacing Before 0 pt Justified Line and Page Breaks: Page break before Esimese tasandi pealkiri: Bold 16 pt

Kirjalike Tööde Vormistamise Juhend

08). Vinnikova, Nika. (2008). Hinna osa tarbija ostukäitumises Tallinna toiduturul. Ainetöö turunduses. Käsikiri: TTÜ turunduse õppetool. 27 LISAD 28  Lisa 1. Näide teksti liigendamisest Page Setup Margins: Top 3 cm Bottom 3 cm Left 3 cm Right 3 cm Teise tasandi pealkiri: Bold 14 pt Spacing Before 0 pt Tekst: 12 pt Spacing 1,5 lines Justified Line and Page Breaks: Page break before Esimese tasandi pealkiri: Bold 16 pt

Microsoft access

LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4.3.Väärtusreegel............................

Access

Combo box ­ soovi korral avatav valikuga rippmenüü, Row Source Type ­ määrab tüübi: tabel või päring (tabel/query), sisestatud loetelu (value list) või väljade loetelu (field list) Row source ­ määrab tabeli või pääringu nime, millest saadakse andmed Bound Column ­ näitab veeru, millest võetakse väärtused, 3 Column count ­ määrab veergude arvu loetelus, List rows ­ määrab ridade arvu loetelus List Width ­ annab veerulaiuste üldsumma, Limit to List ­ määrab, kas sisestada tohib ainult loetelus olevaid väärtusi (YES) või saab kasutaja sisestada ka oma teksti, s.t loetelus mitteesinevaid väärtusi. SEOSED Seos näitab, mis on ühel objektil tegemist teisega. Kõik objektid on omavahel seotud. Seosed on määratud reeglitega, mis tagavad reaalse süsteemi funktsionaalsuse. Millised objektid milllistega

Algoritmid ja andmestruktuurid eksamiks kordamine

alamprogramm ja kogu väljakutse loogika on just selline, et see on see õige, millega edasi minna. 5.3 Pinu realiseerimine arvutis 5.3.1 Staatiline meetod kasutades massiivi • Pinu maht piiratud • Pinu tipu meeles pidamiseks tuleb arvet pidada täidetud massiivelementide üle • Staatiline mälukasutusega • Elemendid on füüsiliselt järjestikku • Massiivi lahter sisaldab infot ühe pinu elemendi kohta Algoritmid ja andmestruktuurid 2015 11 5.3.2 Dünaamiline meetod kasutades ühe viidaga ahelat • Tuleb otsustada, kumba pidi viidad jooksevad, et push ja pop protseduure lihtsam kirjutada oleks • Piisab ühest viidast pinu tipule, et temaga peamisi operatsioone teha

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused

Sellisel juhul ei pea joini tingimust eraldi määrama. Join luuakse kõigi samanimeliste veergude kaudu. SELECT Tootaja.perenimi, Osakond.osakonna_nimi FROM Tootaja NATURAL JOIN Osakond; SELECT Tootaja.perenimi, Osakond.osakonna_nimi FROM Tootaja JOIN Osakond USING osakonna_nr; Relatsioonialgebra operatsioon "Outer join" Outer joini puhul sisaldab tulemus ka: 1. kõik kirjed esimesest operandist (tabelist) - left outer join 2. kõik kirjed teisest operandist (tabelist) - right outer join 3. kõik kirjed mõlemast operandist (tabelist) - full outer join Left (outer) join süntaks: FROM Tabel1 LEFT JOIN Tabel2 ON Tabel1.veerg1 võrdlusoperaator Tabel2.veerg2 Tabeli ühendamine iseendaga e. self join Self join on päring ühest tabelist, kusjuures tabelite ühendamiseks kasutatakse joini tingimust, ainult et kahe erineva tabeli asemel on tegemist ühe tabeliga. SELECT T2.perenimi, T2.palk

Elektriajamite elektroonsed susteemid

talitlevad sarnaselt - juhivad voolu siinuspinge positiivse poolperioodi vältel ning ei juhi negatiivse poolperioodi vältel. Kolmefaasiline kolme dioodiga alaldi pingete diagrammid on näidatud joonisel 1.3, f. Aktiiv- induktiivkoormuse puhul juhib diood või türistor voolu ka pärast seda, kui pinge on muutnud märki. Eelmainitud põhjusel ei sulgu türistor nullpingel hetkeliselt, vaid jääb avatuks. Türistori tüürnurga reguleerimisega on võimalik muuta pinge negatiivseks ja niimoodi saadakse jällegi kahekvadrandiline muundur. Tavaliselt kasutatava kuuepulsilise, eelneva alaldi analoogi elektriline skeem on näidatud joonisel 1.2, f. Selles kolmefaasilises sildalaldis (B6) kasutatakse kuut dioodi või türistori. Türistoride VS4, VS5 ja VS6 anoodid on ühendatud kokku ühispunkti, katoodid VS1, VS2 ja VS3 aga teise punkti. Koormus ühendatakse nende punktide vahele. Järelikult kaks türistori juhivad voolu positiivse pinge korral, kusjuures teised kaks on vastupingestatud

Andmeanalüüsi konspekt

Modaalne klass (ehk kategooria) on siin kahtlemata “abielus”. Pange tähele, et kategoriaalsete tunnuste puhul me aritmeetilist keskmist ega tavaliselt ka mediaani arvutada ei saa! Pöördume nüüd tagasi meie pulsisageduste näite juurde. Sageli (eriti suurte andmehulkade puhul) on aga kasulik vaatlusandmed grupeerida. Näiteks võime me küsida mitu mõõtmistulemust on vahemikus 60-st 64-ni, mitu 65-st 69-ni, mitu 70-st 74- ni jne. Kui me oma andmeid niimoodi grupeerime, saame järgmise tabeli: Sellest tabelist on jaotuse üldine kuju veelgi selgemalt näha - meie näites “kuhjuvad” vaatlusandmed jaotuse keskel. Kuid selline grupeerimine toob endaga paratamatult kaasa informatsiooni kao. Jaotuse üldise kuju selgitamisel tuuakse ohvriks üksikud väärtused. Ülaltoodud tabeli graafiliseks esituseks on HISTOGRAMM. See on tulpdiagramm, kus iga väärtuste vahemikku tähistab ristkülik, mille kõrguseks on vastava vahemiku sagedus (või

Arvutigraafika I TIHEND

4 Avaneb jooneliikide valiku aken Load or Reload Linetypes. Otsime üles vajaliku jooneliigi – iga nime taga on ka tema joonekuju – ning klõpsame sellele, nime väli muutu siniseks ja klõpsame siis [ OK ] , see aken kaon ja nimi CENTER koos oma joonepildiga ilmub aknasse Select Linetype Ülesanne II Tihend 5  klõpsata real CENTER, see rida muutub siniseks ja siis väljal ning kihile TELGJOON ongi omistatud jooneliik CENTER – kriips-punkt-joon: Nagu edaspidi näeme (õigemini – insener peab ette nägema!), on kaarte KL ja LF joonestamiseks teha abikonstruktsioone. Sellised abikonstruktsioonid on otstarbekas paigutada omaette kihtidesse ja need abikonstruktsioonid on kasulik teha erineva värvusega. Loomegi nende tarvis punasevärvilise kihi ABI:

AutoCad I

tiivsed valikud eraldatakse kaldkriipsudega. Näitena esitame käsu LAYER parameetrite loetelu ?/Make/Set/New/ON/OFF/Color/Ltype/Freeze/Thaw/LOck/Unlock: Seega tohib siin sisestada kas küsimärgi, M, S, N, ON, OF, C, L, F, T, LO või U (muidugi, ka pikemate kirjutiste sisestamine pole keelatud). Paljude käskude puhul ümbritsetakse üks alternatiivsetest valikutest noolsulgudega, näiteks loetelus ON/OFF / left corner> : käsu `LIMITS puhul. Noolsulgudega ümbritsetud valik (meie näites ­ vasak alanurk) võe- takse vaikimisi, st. sisestatakse vajalik väärtus, ilma et eelnevalt peaks sisestama tähe L, kusjuures teiste noolsulgude paariga ümbritsetud sõna "jooksev" tähistab tema hetkeväär- tust, mis omakorda võetakse vaikimisi (st. tühisisestuse puhul jäetakse muutmata). Järgnevates paragrahvides käsitletakse kahemõõtmelise joonestamise käske juba lähemalt.

Tiit Lauk humanitaar

A symbolic role for the development of jazz in Estonia was played by sc. academic jazz concerts, which made the Estonian musicians also internationally well-known. By the end of the period under study in the present work, Estonian jazz musicians had reached a considerable international level already. This is confirmed by the articles published in the Finnish and Swedish jazz journals in 1943 and 1944. This is also well proved by the sc. backwash of Estonian jazz musicians, who had left Estonia via Finland and Sweden. This wave had a considerable scope and its own valid stars. The study presents a conclusion that jazz music and its breakthrough into Estonian cultural space left its significant imprint on the local cultural pattern (especially on dance music), reaching an internationally recognized level by the end of the period under study. The greatest practical benefit of this work could be the vast amount of documental as well as oral historical-

Autocad II

joonestamine, sisestades vastusena viibale Enter an option [Box/Cone/DIsh/DOme/Mesh/Pyramid/Sphere/Torus/Wedge]: ühe või kaks esitähte. "Lõhestamine" käsuga EXPLODE tekitab siin objektid 3DFACE. Risttahuka ai_box joonestamisel tuleb esmalt sisestada XY-tasandiga paralleelse alus- põhja üks tippudest ja seejärel risttahuka pikkus (positiivne, piki X-telge). Pikkuse võib anda arvuna või kahe punkti vahelise kaugusena. Nüüd tuuakse käsureale viip Specify width of box or [Cube]:. Sisestades tähe C, toimub kuubi joonestamine (rohkem mõõte temalt ei küsitagi). Sisestades aga positiivse arvu (klaviatuurilt või kahe punkti vahelise kaugusena), loetakse seda risttahuka laiuseks (piki Y-telge). Kolmandana tuleb sisestada kõrgus (ana- loogiliselt eelmistele mõõdetele, piki Z-telge). Lõpuks tuleb vastusena viibale Specify rotation angle of box about the Z axis or [Reference]: