kõrvaldamiseks viiakse läbi rahatähtede vahetus ja kehtestatakse kapitalimaks. Pr Panga, kindlustusfirmade,söekaevanduste ja energiallikate natsionaliseerimine. Riiklik rekonstruktsiooniprogramm. 1947-48 maj-kriis ületatakse USA laenude ja ERP-(Euroopa taastamise programm) vahendite abil, investeeringute suunamisega energetic- ja kaevandusettevõtetesse, Schumani plaani ja frangi devalveerimise kaudu. 1963 Saksa-pr koostööleping-astutakse vastu Briti-USA NATO -plaanidele, tuumakatsetuste keelustamisele ja Suurb. liitumisele EMÜ-ga; nõutakse NATO reformimist.
Avastus 1970 inglise teadlane A. Crawford, vaba metallina eraldas s-i esmakordselt H. Davy 1808. OMADUSED Keemilised Strontsium on tugev aluseline oksiid. Omaduste poolest sarnaneb kaltsiumi ja baariumiga Strontsiumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides. Strontsium põleb karmiinpunase leegiga. Suuri probleeme tekitab strontsium, mis satub keskkonda tuumakatsetuste käigus. Strontsium ladestub luudes, vahetades välja kaltsiumi. Organismi satub see ühend sageli lehmapiimaga, läbides eelnevalt jada: muld-taim-veis. Füüsikalised Strontsiumi sulamistemperatuur on 769 °C ja sulamis temperatuur on 1384 °C. Elemendi tihedus on 2,6 g/cm3 ning agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Looduses leidub strontsiumi ainult ühendites, tähtsamaid mineraalid on strinsianiit SrCO3 , tsölestiin SrSo4. 1
väärtusetus, Berliini blokaadi põhjus Saksa Demokraatlik Vabariik (49)-Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud Saksa riik Saksa Liitvabariik ()-ENG, FRA ja USA okupatsioonitsooni Saksamaa Stalini kõne Moskvas (46)-Kapitalism areneb vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu Stalini surm (53)-Lootus USA ja NSVL suhete paranemiseks Suessi kriis (56)-Suessi kanali haldamise küsimus Trumani doktriin (47)-USA poolne poliitiline toetus võitluseks kommunismi vastu Tuumakatsetuste keelustamise leping (63)- Tuumarelvade katsetamise piiramine Ungari ülestõus (56)-NSVL väeüksused suruvad maha üliõpilaste meeleavalduse W.Churchill Fultoni kõne- II MS liitlaste vaheliste vastuolude tunnistamine Vietnami sõda-USA edutu võitlus Indo-Hiinas, tekkis Vietnami Sotsialistlik Vabariik VLO (Varssavi lepingu organisatsioon e.Varssavi pakt) (31.03-1955-1991)-Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon VMN (Vastastikuse majandusabi nõukogu) (49)-
Nixoni poolt 49,5% Varasematest noorim president (43) Ametiaeg 20. jaanuar 1961 – 22. november 1963 Tähtsus Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) (Organisatsioon, mis koondab siiani endas vabatahtlikke, keda saadetakse riikidesse, kus vajatakse abi) Andis NASA-le ülesande Kuule lennuks (Projekt Apollo) Kehtestas Kuubale 1962. aastal blokaadi, hoiti ära tuumasõda 1963 sõlmisid USA, NSV Liit ja Suurbritannia tuumakatsetuste keelustamise lepingu (Kennedy välispoliitika suurima võit) Panustas tsiviilõiguste arengusse (Riiklikul tasandil rassilise diskrimineerimise lõpetamine USAs, mustanahalised võisid koos valgetega ühes koolis käia) Atentaat 21. 11.1963 lendas Kennedy kõnede pidamiseks Dallasesse. Päev hiljem läbi linna lahtise autoga sõites, tabasid teda kuulid Ei ole täpselt teada, kes ja kui palju inimesi presidendi pihta tulistas
president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 19531960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuclear Test Ban Treaty ) Oli kommunismi vastu Panustas tsiviilõigusteste arengusse(kaasaarvatud mustanahaliste õigustesse) kuigi tema elu jooksul ei allkirjastatud ühtegi õiguslepet. Tema panus külma sõja arengusse Kogu oma eelneva presidendi karjääri oli JFK vägagi Külma Sõja poolt 26. juunil 1963 külastas USA president John F. Kennedy LääneBerliini ja
Greenpeace Greenpeace on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. aastal Bill Darnelli, Irwing Stone, Paul Coté ja Jim Bohleni poolt Vancouveris, Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine, ning ka sõdade vältimine. Greenpeace peakorter asub Amsterdamis ning harusid leidub ülemaailmselt rohkem kui 40 riigis. Ohuallikatel käiakse tavaliselt protestidel ja üldsusele teavet jagamas. Greenpeace'il on mitmeid laevu, millega käiakse erinevates kohtades protesteerimas ja ka avalikkusele keskkonna ohustavatest teguritest rääkimas. Laevu on
Vesinikupomm, ehk termotuumapomm on suurima ja tugevaima löögijõuga pomm, mille on inimene kokku pannud.Tänapäeval on vesinikupommi katsetused keelatud. Siiski on neid varem mitmel pool tehtud. Novaja Zemlja elanikkonna enamiku moodustavad sõjaväelased: saartel on Venemaa tuumapolügoon. Suur osa saartest on radioaktiivselt saastatud: alates 1950ndatest lõhati seal Nõukogude tuumapomme ja 1961 maailma suurim vesinikupomm. Pärast tuumakatsetuste keelustamist atmosfääris lõhati pomme maa-alustes sahtides ja atmosfäärist väljas, kosmoses. Marshalli saarte hulka kuuluval Enewetaki saarel paiknes USA sõjaväebaas ja seal viidi läbi tuumapommi katsetusi. 19481958 toimus atollil 42 tuumapommi katsetust. Seal toimus 1953. aastal ka esimene vesinikupommi katsetus, mille tagajärjel hävis Elugelabi saar. 1970ndatel hakkasid inimesed Enewetakile naasma. 1977 hakati saari radioaktiivsetest jäätmetest puhastama ja 1980
misjonäride saabumine. · Prantsuse misjonärid saabusid Tahiitile 1834. aastal. 1842 aastal kuulutati välja Prantsuse protektoraat. 1847 Kuninganna Pomare IV aktsepteeris Tahitit Prantsusmaa protektoraadina. · 1880 protektoraadi staatus asendati koloonia staatusega. · Alates 1962. aastast, kui Polüneesiasse toodi üle Prantsuse tuumapolügoon, asendus senine põllumajandusel põhinenud majandus sõjaväebaaside teenindamise ja ka turismitööstusega. Tuumakatsetuste lõpetamise järel on sõjaväe tähtsus majandusele järsult langenud. Neljandiku majandusest moodustab turism, muudest on olulisemad pärlite tootmine ja kalapüük. · Kasvatatakse kookospähkleid, vanilli, kohvi, köögi- ja puuvilju, toodetakse linnu- ja loomaliha ning piimatooteid. Tegeldakse turismi, pärlipüüdmise ja -kasvatamisega, käsitöö ja põllumajandustoodete töötlemisega. Välja veetakse pärle, kookospähkleid, koprat, vanilli, hailiha. Peamisteks
kultuurilise koostöö arendamine. Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapur ja Filipiini. UNICEF: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond on Peaassamblee loodud hädaabifond, mille eesmärgiks oli varustada Teise maailmasõjas laastatud riikidest pärit lapsi hädavajaliku toidu ja meditsiinilise abiga. Greenpeace on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. FAO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon on ÜRO hallatav ja juhitav rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega. FAO põhiülesanneteks on näiteks prognoosida globaalseid toiduvarusid, arendada, parandada ja viljeleda uusi ja efektiivsemaid taimesorte, arenenumat ja keskkonnasõbralikumat agrotehnikat. FAO tegeleb ka mitmete maaelu arengu ja sotsiaal-majanduslike pilootprojektidega.
- 1949.aastal loodi 10 Euroopa riigi ning USA ja Kanada vahel NSV Liidu vastu, eriti pärast seda kui NSVL muretses omale tuumapommi. 10) Iseloomusta võidurelvastumist! - poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline vastasseis kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. 11) Miks muutus võidurelvastumine mõtetuks? - raha, mis kulus relvastumisele ja ebavajalikele asjadele oleks olnud vajalik rahva heaoluks. 12) Milles seisnes pingelõdvendus? - 1953-1963a, Moskvas sõlmitud tuumakatsetuste keelustamise leping, millega USA,NSV Liit ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi atmosfääris, kosmoses või vee all. 13) Mis on Raudne Eesriie? - mõtteline joon Lääne demokraatia ja kommunistliku maailmasüsteemi vahel. 14) Nimeta sotsialismileeri riike! - Poola, Jugoslaavia, NSVL, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari. 15) Mis on ÜRO ja milleks see loodi? - Ühenenud rahvaste Organisatsioon, mis loodi NSV Liidu ja Lääneriikide vahel IIMS ajal, loodi
suri, pole seni avaldatud. · Küll aga elab Eestis veel kaks meest, kes on sellel õppusel osalenud. · Mõne aja vältel arendati aktiivselt ka neutronipommi. Tugeva neutronkiirguse eeliseks on asjaolu, et see hävitab elavjõu, jättes muu terveks. · Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi. · Neutronkiirgusest saadav lisaefekt pole eriti arvestatav. · Neutronpommid on relvastusest välja jäetud. · Tuumarelva on arendatud ja katsetatud aastakümneid · Seni läbi viidud tuumakatsetuste arv küündib 2000-ni. · Oleks need pommid lõhatud lühikese aja jooksul, oleks sellel olnud katastroofilised tagajärjed. · Terroristid- tuumasõda. · Maailma kõige suurema purustusjõuga hetkel teenistuses olev tuumapomm on USA B83, mille võimsus võrdub kahesaja Hiroshimale heidetud Little Boy'ga. · Pomm lööb platsi üdini puhtaks 14,9 ruutkilomeetril. · Inimkonna minemauhtumiseks läheb vaja 1 241 166 kõige võimsamat tuumapommi.
kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esimesi kaugemaarakette; üha võimsamaks muutus tavarelvastus (tankid, kahurid, lennukid jms). 5.Kriisid ja sõjad. 1. Kuuba kriis. Kuuba kriis oli aastatel 1959-1963. Kuuba kriisiga teostati natsionaliseerimise reform ja maareform. Kuuba saarel kehtestati kommunistlik diktatuur, sellepärast kujunes see rahvusvaheliseks kriisikoldeks. Kuuba kriis tekitas maailmale tuumasõja ohtu. Kriis lahendati 1963.aastal, kui kirjutati Moskvas alla tuumakatsetuste keelustamise lepingule. Tehti ka kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta. 2. Korea sõda. Toimus 1950-1959.aastal. Sõjas osalesid Põhja-ja Lõuna- Korea. See mõjus USA majandusele halvasti, sest kaitse eelarve suurenes ning ameerika pidi muid riiklike kulutusi kärpima. Sõjas said paljud surma ning nad ei pooldanud seda. 3. Vietnami sõda. Toimus 1960-1970.aastal. Sõjas osalesid Põhja- ja Lõuna-Vietnam. Ameerika majandusele mõjus see kahjulikult, sest riiki hakkasid vaevama
1949 loodi PõhjaAtlandi lepinguorganisatsioon ehk NATO, Lääneriikide sõjaliseks ja poliitiliseks koostööks. 1955 loodi Varssavi lepinguorganisatsioon, NSVLi ja IdaEuroopa sotsialistlike riikide sõjaliseks ja poliitiliseks koostööks. 4. Mis on pingelõdvendus ja milles see väljendus? Pingelõdvendus Kommunistlike riikide ja Lääneriikide suhete parandamine Väljendus NSVL, USA ja Suurbritannia tuumakatsetuste keelustamise leping. ( Pole lubatud: atmosfääris, kosmos, vee all; lubatuks ainult maalaused katsetused) 5. Nimeta heaolu ühiskonna tunnused! kõrge elatustase sotsiaalse turvalisuse kasv arenenud riiklik ja ühiskondlik haridus, tervishoiu ja sotsiaalsüsteem toetus ja abirahade kehtestamine madal tööpuudus 6. Nimeta USA a) välispoliitilsed suunad:
Tuumarelvad Tuumarelvaad on tuumasisese energia kasutamise põhimõttel loodud relv. Tähtsad koostisosad on tuumaleangud ning nende paigutamiseks või kohaletoimetamisekskasutatavad vahendid koos juhtimisseadmetega. Peamised mõjutegurid on löölaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumarelvad on võimsamad massihävitusrelvad: peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. 1963. a sõlmisid NSVL, Suurbritannia ja USA lepingu tuumakatsetuste keelustamiseks atmosfääris, kosmoses ja vee all(jäi võimalikuks ainult maa-alusteks katsetusteks). 1990. aastaks oli sellega liitunud juba 113 riiki (kuid mitte tuumarelvi omavad Hiina ja Prantsusmaa). Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam e. Tuumajaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatmotuuma lõhustumisest. Esimesed elektrienergia tootmised tuumareaktori abil toimusid 20. detsembril 1951 Usa-s Idahos. Maailmas olevate tuumaelektrijaamade arv kasvab pidevalt. 2005
See puudutab tuumarelvastust. Kandur - kannab tuumarelva. Nsv Liidul oli rohkem allveelaevasid,USAl oli rohkem lennukeid. See oli tingitud riikide geograafilisest asendist. Nukogude allveelaevad olid pidevalt USA ranniku res valvelolekus. USAl olid tehnoloogilised oskused paremad. Vidurelvastumise periood 1946-1957 1957 hakati rkima, et oleks vaja desarmeerimisega tegelema hakata. Midagi ei tehtud, aga teema tstatati. Esimese reaalse lepinguni juti 1963. Tuumakatsetuste osalise keelustamise leping. See leping tegelikult ei aidanud piirata uute relvaliikide vljattamist. 1960ndatel aastatel Tuumarelvade leviku tkestamise leping. Olemasolevad tuumariigid jvad tuumariikideks, aga teised riigid kes alla kirjutasid, lubasid, et nemad endale tuumarelva ei loo. Hiljem mned sellest taganesid. 1972 SRP-1 - Strateegilise Relvastuse Piiramise leping. See puudutas ainult USAd ja Nukogude Liitu. Lepiti kokku, et kumbki liriik ei oma rohkem kui 2400 hikut
saata tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. Relvade tootmise juurde kuulus ka nende katsetamine. USA ja NSV Liit katsetasid oma tuumarelvi palju ja igal pool maal, õhus, kosmoses ja vee all. Kuna selline katsetamine muutus ohtlikuks, sõlmiti 1963. aastal Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping. 1968. aastal sõlmiti tuumarelvade leviku tõkestamise leping. Lisaks relvade toomisest tegelesid riigid ka muu tööstusega, majandus arenes kiiresti. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail läänemaades heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elustandard, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenes riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem
Tänaseks päevaks on sellesse organisatsiooni alles jäänud üksnes neli liiget. Need on Island, Liechtenstein, Norra ja Sveits. EUROOPA NÕUKOGU- rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. GREENPEACE-on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. aastal Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine. OECD- (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on 1961. aastal asutatud arenenud tööstusriike koondav organisatsioon, millel on 30 liikmesriiki rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitika küsimustega, mis on seotud üldise infovahetuse,
tohi lapsed patsiendi süles istuda). Kõige kergem isotoop on 73Sr; kõige raskem 107Sr. Kõikidel teistel strontsiumi isotoopidel on poolestusajad lühemad kui 55 päeva, enamasti isegi alla 100 minuti. Keemilised omadused Strontsium on tugev aluseline oksiid. Omaduste poolest sarnaneb kaltsiumi ja baariumiga Strontsiumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides. Strontsium põleb karmiinpunase leegiga. Suuri probleeme tekitab strontsium, mis satub keskkonda tuumakatsetuste käigus. Strontsium ladestub luudes, vahetades välja kaltsiumi. Organismi satub see ühend sageli lehmapiimaga, läbides eelnevalt jada: muld taimveis. Füüsikalised omadused Strontsiumi sulamistemperatuur on 769 °C ja sulamis temperatuur on 1384 °C. Elemendi tihedus on 2,6 g/cm3 ning agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Looduses leidub strontsiumi ainult ühendites, tähtsamaid mineraalid on strinsianiit SrCO3 , tsölestiin SrSo4. Kasutusalad
nõukogu esimehe ametikohale o Lubas paremat tulevikku kommunismis, kui lahendatakse kõik majandusprobleemid o Majanduse vallas tiomusid pidevad kampaaniad ja ümberkorraldsed · Elamujärje paranemine, elamuehitus (nn hrustsovkad) · Konflinkt intelligentsiga Välispoliitika · VLO · Ungari kriis · Suessi kriis (relvamüük, laen, sekkumine) · Berliini müür · Kuuba kriis · 1962 osaline tuumakatsetuste piiramine Majandus · Detsentraliseerimine keskvõimu vähenemine -> rahvamajandus nõukogud · Kampaaniad ruutpesiti külv, mais · Viljapuudus, hindade tõus Breznev (sündinud 1906, suri 1982) · Valitses 1964-1982 Haridustee · 1915 võeti Leonid vastu klassikalisse gümnaasiumi · hiljem õppis ta töökoolis, mille ta lõpetas 1921 · Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis-Maaparandustehnikumi, kus ta õppis 1923--
NSVLis uuendusmeelne Gorbatsov ja koos temaga muutusid Moskva välispoliitilised arusaamad(rahulik kooseksisteerimine, üldinimlike väärtuste rõhutamine,sotsialismi ja kapitalismi vastandamisest loobumine);NSVL võttis enda kätte kahe üliriigi tippkohtumiste organiseerimise, tippkohtumised toimusid 1986-genf,reykjavik,1987-washington,1988-moskva,1989-malta;oma initsiatiivi näitas NSVL ka relvastuse vähendamises 1985; 1985-kehtestati ühepoolselt tuumakatsetuste moratoorium,katkestati keskmaarakettide paigutamine NSVL Euroopa osa territooriumile; 1987- saavutati kahe üliriigi vahel kokkulepe kesk-ja läbimaarakettide järkjärgulise likvideerimise kohta;NSVL hakkas oma vägesid maailma eri paikadest ära tooma:1985-afganistaanist,1987- mongooliast,1988-NSVL väed, Vietnami ja Kuuba üksused hakkasid lahkuma Kambodzast ja Poolast,1990-Ungarist ja Tsehhoslovakkiast,1991-poolast;1988-saavutati vaherahukokkulepe Nicaragua sõdivate poolte vahel
Kodusõda kestis edasi. Vietnamid ühendati. Kehtestati kommunism. 7) Pingelõdvendus (tähendus, olulised lepingud ja nende mõjud, pingelõdvenduse tulemus ja tagajärjed) Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis NSVL tugevnevat. Lääneriigid vajasid hingetõmbeaega, algas pingelõdvendus ehk hakati suhteid soojendama. Olulised lepingud: 1963- tuumakatsetuste osaline keelustamine. 1968- tuumarelva leviku tõkestamise leping. 1970- idaleping, Lääne-Saksamaa ja NSVL, Poola. Saksa piir pandi paika. 1972- raketitõrjesüsteemide rajamise leping. SRP1, USA jaNSVL külmutavad 5 aastaks tuumarelvade valmistamise. 1979- SRP2, Washington ei kirjutanud alla, NSVL alustas sõda Afganistaniga. 1973-1975, Helsingis nõupidamine, OSCE Euroopa Julgeoleku- ja koostööorganistatsioon. 1991- START1 vähendatakse tuumarelvade arvu. 1993- START2
Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad ning neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike. Võib eristada ka mäetekkelisi ning veealuseid maavärinaid, kus esimesed toimuvad alalti mägede läheduses ja teised seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Tehnogeenseteks värinateks, peetakse inimtegevusega seotud värinaid. Näiteks lõhkeainete plahavatamise ja maa-alusete tuumakatsetuste tagajärgedel. 1.5 Purustav tõuge Igal aastal purustab maavärin Maa ühes või teises piirkonnas maju ja rebib maapinda sügavaid lõhesid. Mitme meetri laiuselt avanevad praod ja augud võivad neelata autosid ning ehitisi. Siiski täituvad maakooreavaused kiiresti purunenud kivimimassiga ning on lõpuks harva sügavamad kui mõni meeter. Maavärina-piirkondades elavad inimesed on õppinud end selle ohu eest mitmel moel hoidma.
R.Nixoni mehed vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellis. Vietnami sündroom Nixon/Vietnamis võidelnute hingeline kriis ,,Tähtede sõda" Reagan/ USA katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hipid Johnson/ noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel USAs Greenpeace Nixon/ rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. a Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Makartism Truman/J.R McCarthy algatatud kommunistide- ja juutidevastane poliitika 50.algul Vietnamiseerimine Nixon/ USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. 3.Kes oli ja millega läks ajalukku Martin Luther King? USA vaimulik ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht. 4.Kuidas sattus USA sõtta Vietnamis?Millega see lõppes?
Mustanahaliste õiguste eest võitlejate juhik said Martin Luther King. 1960 aastaks olidki afroameeriklased saanud endale ka juba hääleõiguse. 1960.- 1970. aatail sattusid Ühendriigid kommunistlike maadega tõsisesse konflikti. Eriti oluline on siinkohal Kuuba raketikriis (kus maailm oli väga lahedal III ms.), kuid ometigi suudeti suurem tüli ära hoida ja sellest said pöördepunkt NL ja USA vahelistes suhetes. Suhete parandamiseks sõlmiti Piiratud Tuumakatsetuste Lepingule, mis keelustas tuumakatsetused amtosfääris. (Howard Cincotta 1997. Lühike Ameerika ajalugu.) Üheks pea enim inimkonnaaerengut mõjutanud Külma sõja „lahinguväljaks“ sai kosmos. Kui NL 1957. aastal saatis välja esimese tehiskaaslase- Sputniku, see äratas ameeriklased, kuna kardeti et kui venelased suudavad asju saata kosmosesse suudavad nad ka aatompommid viia Ameerikasse. Järgnes ridamisi suuri kosmoseprojekte mõlemilt
1980ndad * Tähesõdade programm * (1970-80 vahel) NL sekkus Afganistani sõtta (1979-?) Võidurelvastumine Aatompomm – 16.07.1945 06.08.1945 – Hiroshima, 09.08.1945 – Nagasaki Strateegilised relvad e ABC relvad: 3 tüüpi massihävitusrelvad: aatomi-, bioloogilised- ja keemiarelvad, relvasüsteemid koosnevad pomm, kandurid (lennuk, rakett) 1963 sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping (NL, USA, SB) kosmoses, atmosfääris ja vee all, lubatuks jäi maa all. 1968 algavad I läbirääkimised desarmeerimise (relvade vähendamine) osas 1972 – SRP1 (strateegiliste relvade piiramise leping) 1979 – NL sissetung Afganistani, NATO otsus paigutada Lääne-Euroopasse keskmaaraketid 1981 – USA eesotsa sai Reagan, läbirääkimised strateegiliste relvade vähendamise osas 1983 – USA tähesõdade programm
(Maailmas toimunud tuumakatsetused, 2012) Lisaks militaarsele kasutusele prooviti tuumapomme kasutada suuremates mullatöödes. Prooviti nende abil rajada kanaleid, sadamaid. Kuid see ei tasunud ennast ära kuna tuumapommi plahvatus kahjustab keskkonda. (Vaher, 2012) Maailma esimene tuumakatsetus oli 15. juulil 1945. Selleks olu plutooniumpomm Gadget. 1946. aastaks oli USA'l juba üle 10ne aatompommi. Kasvas ka tahtmine neid vaenlase laevastiku vastu proovida. Crossroad oli tuumakatsetuste seeria, kus lõhati kolm tuumapommi Marshalli saarestikus Bikini atollis. Tuumakatsetused sundisid 167 elanikku oma kodukohta vahetama ning Bikini atoll muudeti radioaktiivsuse pärast mitmekümneks aastaks elamiskõlbmatuks. Sinna viidi ligi 100 laeva. Mõõtmiseks tuumapommi mõju laevastikule. Laevadesse pandi suur hulk loomi (sead, kitsed, meisead, rotid, hiired jne.). Nende abil sai kindlaks määrata tuumapommi mõju elusorganismidele
Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad ning neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike. Võib eristada ka mäetekkelisi ning veealuseid maavärinaid, kus esimesed toimuvad alalti mägede läheduses ja teised seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Tehnogeenseteks värinateks, peetakse inimtegevusega seotud värinaid. Näiteks lõhkeainete plahavatamise ja maa-alusete tuumakatsetuste tagajärgedel. 3. Maavärinate mõõtmine ja ennetamine Seismoloogia teadus on väga vana ja tuntud teadus. Seismoloogid on uurinud maavärina nähtust juba mitusada aastat. Esimesed maavärinate ennustused on pärit veel astroloogidelt ja ettekujutajatelt. Tänapäevaks on see teadus muutunud palju täpsemaks ja enam ei kasutata ennustajaid ega vaadata tähti, vajd on olemas spetsaalsed mõõteriistad, mis on nii võrd tundlikud, et suudavad
1955 Eesti TV saadete algus 1956 Suessi kriis 1956 Ungari ülestõus 1957 1965 Eesti NSV Rahvamajandusnõukogu eksisteerimise aeg 1958 Suure hüppe poliitika algus Hiinas 1959 Eestis algab üleminek 8 klassilisele koolikohustusele 1964 1973 USA osalemine Vietnami sõjas 1962 Kariibi kriis 1963 Tuumakatsetuste keelustamise leping 1964 1982 Breznevi valitsemisaeg 1965 Avatakse regulaarne laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel 1966 1969 Kultuurirevolutsioon Hiinas 1967 Eestis alustavad tegevust metsaülikoolid 1967 1968 Nn. Komsomoliopositsiooni kõrgaeg tartus 1968 Tuumarelva leviku tõkestamise leping 1968 Praha kevad
muutis ka rollijaotust perekonnas, Pop-kunsti laienemine- 1962 kuulus Andy Warholi ,,Merylin Monroe portree".VÄLISPOLIITIKA: Kuubavastane rünnak Sigade lahes 1961 ebaõnnestus, 1961.a Berliini müür, JFK solidaarsus Lääne-Berliiniga"Ich bin ein Berliner- mina olen berliinlane" *1962 raketikriis Kuuba ümber, pöördepunkt USA jaNL suhetes, mõisteti vajadust vähendada pingeid- *1963 Moskva piiratud tuumakatsetuste leping.*Abi suurendamine Lõuna-Vietnami diktaator Diemile, seda oli 1956.a alustanud juba Eisenhower,(Doomino teooria) JFK ajal ka sõjalisi nõunikke ja lennukeid ja eriüksuseid, Mürkainetega nn surmatsoonide loomine kahe vietnami piiril 1963 Diem tapetakse, 1961Rahukorpuse asutamine arengumaade abistamiseks.LYNDON JOHNSON(1963-1969). See valitsus täna, siin ja praegu kuulutab vaesusele
Seetõttu leidis Washington, et Ühendriigid peavad olema võimelised pidama ise ja aitama oma liitlastel pidada lokaalseid, piltlikult öeldes üht väikest ja kaht keskmist sõda (2 ½ sõda) kommunistide ja nende mõttekaaslaste vastu, kes partisanisõja teel ühes või teises riigis võimu püüavad haarata. 1962 toimus raketikriis Kuuba ümber millest sai pöördepunkt USA ja Nõukogude Liidu suhetes, mõisteti vajadust vähendada pingeid. 1963 aastal viidi läbi Moskva piiratud tuumakatsetuste leping. Samuti hakkas USA Abi suurendama Lõuna-Vietnami diktaatorile Diemile, seda oli 1956.a alustanud juba Eisenhower, (Doomino teooria) 1961 - John F. Kennedy saadab Vietnami 1364 nõustajat, lennukeid ja eriüksuseid. Hiljem veel 10 000 juurde. Paindliku reageerimise doktriin Kui tagasitõrjumisdoktriini esitanud vabariiklased rääkisid oma otsustavusest anda vajadusel NSV Liidule otsustav vastulöök (see tähendanuks sisuliselt tuumasõda), siis
kõik Euroopasse ja Türki paigutatud Thor- ja Jupiter-tüüpi raketid. Vaid kaks nädalat pärast kokkulepet oli NSV Liit eemaldanud Kuubalt raketisüsteemid ja nende tugivarustuse, laadides need 5.-9. novembril kaheksale Nõukogude laevale, millega need veeti tagasi Nõukogude Liitu. Läbirääkimiste lisatulemusena seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" - telefoniliin riigipeade otsesuhtluseks. 1963 aastal kirjutasid USA, NSV Liit ja Suurbritannia alla ka pöördelisele Piiratud Tuumakatsetuste Lepingule, mis keelustas tuumakatsetused atmosfääris. Sisepoliitika ja majandus. Kennedy presidendiks saamise ajal oli käimas neljas suurem majanduslangus pärast Teist maailmasõda. Firmade pankrotistumine oli väga suur, farmide sissetulekud oli vähenenud 25% võrra alates 1951. aastast ja 5,5 miljonit ameeriklast olid töötud. Kennedy vastuseks nendele probleemidele oli programm New Frontier, mis ambitsioonikalt lubas riiklikku toetust haridusele,
omavalitsus. Mõlemal poolel on aga omad fanaatikud, kes pole saavutatud lepetega rahul ja tahavad teise poole riigi likvideerida. 1995 tapeti Iisraeli peaminister Yitzhak Rabin. Iisraeli vastu on endiselt Iraak ja Liibüa. Vahelduva eduga kulgeb tänapäeval Lähis-Ida rahuprotsess. IV Pingelõdvenduspoliitika Pingelõdvenduspoliitika on sõjaohu leevendamise, vähendamise poliitika. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte lahendusi otsima. · 1963 sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping. NSV Liit, USA ja Inglismaa leppisid kokku mitte katsetada tuumarelvi atmosfääris, kosmoses, vee all (lubatuks jäi maa all). Tuumariikidest ei ühinenud Hiina ja Prantsusmaa. · 1968 kirjutas 100 riiki alla tuumarelva leviku tõkestamise lepingule 1960. aastate keskpaigast alates hakkas NSV Liit aktiivselt pingelõdvendust taotlema, samal ajal taotledes tunnustust Euroopas kujunenud poliitilisele süsteemile.
-------------------------------------------------------------------------------- 1961 13. august Berliini müüri püstitamine 12. aprill esimene mehitatud kosmoselend (Juri Gagarin) -------------------------------------------------------------------------------- 1962 Kuuba kriis (haripunkt oktoobris ) veebruar. USA saadab kosmosesse esimese inimese (John Glenn) -------------------------------------------------------------------------------- 1963 Tuumakatsetuste osalise keelustamine leping (NL, USA ja Suurbritannia) Kennedy surm -------------------------------------------------------------------------------- 1964 Vietnami sõja algus Hiina lõhkab tuumalaengu Hrustsovi mahavõtmine; Breznevi võimuaja algus - stagnatsioon -------------------------------------------------------------------------------- 1965 sõlmitakse EMÜ, ESTÜ ja Euratomo ühendamise leping ühise katusorganistasiooni Euroopa Ühenduse (EÜ) alla
alumised varasemad Arheoloogiliste objektide puhul vaja keerukamaid reegleid Lähtekoht Winchesteri linnakaevamised (1973) Üksuse- e sündmusepõhised kaevamised ja Harrise maatriks Mõlemast kujunenud universaalne tööriist, mida kasutatakse sõltumata uuritava objekti vanusest, asukohas vms Radiosüsiniku meetod Põhineb süsiniku radioaktiivse isotoobi 14C lagunemisel stabiilseteks isotoopideks Vanus radiosüsiniku-aastates – BP (kokkuleppeline lähtepunkt 1950 ehk esimeste tuumakatsetuste aeg) Prooviga kaasneb veamäär (±) Kalendriaastate teadmiseks on tulemus vaja kalibreerida, enamasti puude aastarõngaste ehk dendrokronoloogia abil Tulemus: esitatakse kaks tõenäosusvahemikku (95,4 ja 68,2%) Kaaliumi-argooni meetod Põhineb vulkaanilistes kivimites esineva radioaktiivse kaaliumi 40K lagunemisel argooniks 40 Ar, milel sisaldust kivimites mõõdetakse Pika poolestusaja tõttu sobilik eelkõige üle 100 000 a ja alla 2 miljardi aaśta vanuste
4. Elupaikade ohustatus. 5. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes. 6. Ökoloogiline, kultuurilooline jms väärtus. Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse: Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid: WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace, jt. Greenpeace: Rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, loodi 1971.aastal Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine, eriti tuntud on Greenpeace'i aktivistide protestiaktsioonid vaalapüügi,põhjatraalimise, globaalse kliimasoojenemise, ürgmetsade hävitamise, tuumaenergia ja geenimanipulatsiooni vast u. Greenpeace peakorter asub Amsterdamis. Greenpeace'i rahvusvahelised ja regionaalsed harukontorid asuvad 42 maailma riigis
väärtustada ühiskonnas niisuguseid eluviise, mis võimaldaks nii hea elukvaliteedi kui ka kooskõla muude biosfääri koostisosadega. BirdLife International - on rahvusvaheline mittetulunduslik looduskaitseorganisatsioon, mille peaeesmärk on kaitsta maailma linde ja nende elupaiku. Loodi 1922, Eestis teeb koostööd Ornitoloogiaühinguga. Greenpeace on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. aastal Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine, eriti tuntud on Greenpeace'i aktivistide protestiaktsioonid vaalapüügi, põhjatraalimise, globaalse kliimasoojenemise, ürgmetsade hävitamise, tuumaenergia ja geenimanipulatsiooni vastu. ELF (Eestimaa Looduse Fond) - tegevuse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse hoidmine ning säilitamine
See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi kolmes keskkonnas atmosfääris, kosmoses ja vee all, lubatuks jäid aga maa- alused katsetused. Tuumarelva omavatest riikidest ei ühinenud selle leppega Hiina ja Prantsusmaa. Sellest hoolimata tähendas leping maailmale väga palju, kuna see oli esimene dokument, mis mingilgi määral piiras tuumariikide võidurelvastumist. 1960. aastate lõpul hakati aktiivselt taotlema pingelõdvendust
See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi kolmes keskkonnas atmosfääris, kosmoses ja vee all, lubatuks jäid aga maa- alused katsetused. Tuumarelva omavatest riikidest ei ühinenud selle leppega Hiina ja Prantsusmaa. Sellest hoolimata tähendas leping maailmale väga palju, kuna see oli esimene dokument, mis mingilgi määral piiras tuumariikide võidurelvastumist. 1960. aastate lõpul hakati aktiivselt taotlema pingelõdvendust
See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi kolmes keskkonnas – atmosfääris, kosmoses ja vee all, lubatuks jäid aga maa- alused katsetused. Tuumarelva omavatest riikidest ei ühinenud selle leppega Hiina ja Prantsusmaa. Sellest hoolimata tähendas leping maailmale väga palju, kuna see oli esimene dokument, mis mingilgi määral piiras tuumariikide võidurelvastumist. 1960. aastate lõpul hakati aktiivselt taotlema pingelõdvendust
See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi kolmes keskkonnas atmosfääris, kosmoses ja vee all, lubatuks jäid aga maa- alused katsetused. Tuumarelva omavatest riikidest ei ühinenud selle leppega Hiina ja Prantsusmaa. Sellest hoolimata tähendas leping maailmale väga palju, kuna see oli esimene dokument, mis mingilgi määral piiras tuumariikide võidurelvastumist. 1960. aastate lõpul hakati aktiivselt taotlema pingelõdvendust
vähendama. Need vaidlused kestsid ca 15 aastat. terve rida kokkuleppeid, mida on saavutatud tuumarelvastuse piiramisega seoses. on ka väidetud, et desarmeerimine sai alguse Aatomienergia Komisjoni loomisega, mille ülesanne on hoida pilk peal, et tuumaenergiat kasutatakse rahumeelsetel eesmärkidel. 1963 keelustati maa peal, vee all ja vee peal tuumakatsetuste läbiviimine (lubatud vaid maa all ja teatud võimsusega). tuumarelva leviku keelustamine – on keelatud tuumarelva omaval riigil jagada tehnoloogiat, mitte ise välja töötamine. kosmosesse ei tohi tuumarelvaga minna, samuti ei tohi ladestada merepõhja. keelustatud on ka keemiarelvad ja biorelvad.
Välditakse rahvusvahelise ulatusega sõdu, ägeneb võitlus majanduses, tegutsetakse koos "värviliste" rahvastega ja luuakse kontakte läänega, samas hoidutakse leppimustest ideoloogia vallas. 61' vesinikpommikatsed. 64' suhete katkestamine Hiinaga. 64' Russi tagandamine ja juhtkonnavahetus. Varssavi pakt 55'. Abi relvastatud kallaletungide korral. 56' SDV liikmeks. Algselt ei ole nõus desarmeerimis ja tuumakatsetuste peatamise plaaniga, aga 59' nõuab Russ täielikku desarmeerimist 4 aasta jooksul. 63' liitub tuumarelvakatsetuste osalise keelustamise lepinguga. 63' otsene telegraafiühendus Washingtoni ja Moskva vahel. 68' tuumarelvastuse leviku tõkestamine ja NL-i ja USA läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramiseks (SALT). 69' 1. SALT raund Helsingis. 71' leping USA ja UK-ga, et ei tohi tuumarelvi mere ja ookeani põhja paigutada. 72' bakterioloogiliste relvade keelustamine
ka kooskõla muude biosfääri koostisosadega. BirdLife International - on rahvusvaheline mittetulunduslik looduskaitseorganisatsioon, mille peaeesmärk on kaitsta maailma linde ja nende elupaiku. Loodi 1922, Eestis teeb koostööd Ornitoloogiaühinguga. Greenpeace – on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. aastal Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine, eriti tuntud on Greenpeace'i aktivistide protestiaktsioonid vaalapüügi, põhjatraalimise, globaalse kliimasoojenemise, ürgmetsade hävitamise, tuumaenergia ja geenimanipulatsiooni vastu. WWF (World Wildlife Foundation): Tegeleb üle maailma kliimamuutusi käsitlevate
annaabi.ee 
