Tuumajaam eeldaks vähemalt kahte looduslikku tingimust: veekogu, millest saaks piisavalt jahutusvett ja tuumajäätmete ladustamiseks sobilikku geoloogiliste riketeta aluspõhja. Neid vajadusi ei ole me võimelised täitma ilma keskkonda oluliselt kahjustamata või kalleid tehnilisi lahendusi rakendamata. Pealegi on praegusaegsete tuumajaamade võimsus Eesti elektrisüsteemi tarbeks liiga suur. Nii jääbki Eestile taastuvatest energiaallikatest üks võimalus- tuuleenergia kasutuselevõtt (Lahtvee 2003). Mõnede tuuleressurssi uurijate väitel saaksime toota poole vajaminevast elektrist tuulegeneraatoritega, mõned arvavad isegi, et tuuleenergia potentsiaal Eestis ulatuks üheksa teravatt-tunnini aastas. Muidugi ei saaks me koheselt üle minna tuuleenergia kasutusele. Tuuleenergia võiks põlevkivi samm-sammult asendama hakata, aga vaid siis, kui riik ja tarbijad seda soovivad. Selleks on vaja kaotada subsiidiumid, mis toimivad energiasektori
Eesti Maaülikool Ott Mandel Tuuleenergia Referaat Tartu 2008 Sisukord SISSEJUHATUS 1. TUULEENERGIA PLUSSID 2. TUULEENERGIA MIINUSED 3. TUULEENERGIA EESTIS JA MUJAL MAAILMAS KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Sissejuhatus 2 Tuuleenergia on üks mitmetest ,,rohelise" energia liikidest, samuti on see üks vanematest energialiikidest. Inimene on tuuleenergiat enda kasuks ära tarvitanud juba väga ammustest aegadest nt tuuleveskite või purilaevade näol. Elektrienergiaks muundavad tuult aga tuulegeneraatorid. Tuule abil elektri tootmine on kindlasti väga perspektiivikas, eriti kui võtta arvesse tänapäeval aina kallinevaid kütusehindasid ning selle tohutut potensiaali. Samuti ei ole tuuleenergia tootmine otseselt mitte
..........................................................................3 Energiakriis hetkel .....................................................................................................................3 Elektrihinna tõus.....................................................................................................................4 Tulevik........................................................................................................................................5 Tuuleenergia............................................................................................................................5 Probleemid .........................................................................................................................5 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?.....................................................................5 Päikese- e. Helioenergia............................................................................................
TUULEENERGIA Referaat Table of Contents SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1.TUULENERGIA AJALOOST.....................................................................................................4 1.1.ÜLDINE TUULEENERGIA AJALUGU....................................................................................4 1.2.EESTI TUULEENERGIA AJALUGU.......................................................................................5 2.TUULEENERGIA EELISED......................................................................................................7 3.TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED.........................................................9 4.MÕJU INIMKONNALE............................................................................................................ 12 5.TUULEENERGIA HETKESEIS....................
NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7 1.4.Geotermiline energia.......................................................................................................10 KOKKUVÕTE....................................................................................................
TUULEGENERAATORID Keskkonnateemaline referaat Tallinn 2013 1. SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest on tuule liikumine olnud vajalik igapäeva elus. Leiutatud on tuulerattaid ja tuulikuid, vilja jahvatamiseks, maa niisutamiseks ja vee pumpamiseks ja hiljem juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis. Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on? 2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid
TUULEGENERAATORID Keskkonnateemaline referaat Tallinn 2013 1. SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest on tuule liikumine olnud vajalik igapäeva elus. Leiutatud on tuulerattaid ja tuulikuid, vilja jahvatamiseks, maa niisutamiseks ja vee pumpamiseks ja hiljem juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis. Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on? 2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid
Järgnevad kolmelabalised käigukastita ja vahelduva kiirusega masinad. Kahelabalise, vertikaalse teljega jm haruldasemate lisanditega turbiinid on vähem levinud. Enamik turbiine on torni suhtes vastutuult esiosa on tuule suunas, masinaruum ja torn tagapool. Samas on olemas ka pärituult variante, mis tähendab, et tuul puhub läbi torni ja alles siis labadele. Tuuleenergia eelised: · erinevalt generaatorite ja koostootmisjaamade kütustest on tuul kõigile tasuta; · tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike; · erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt; · võrreldes päikselahendustega on tuule süsteemide jõudlus suurem; · võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine. Vee- ehk hüdroenergia Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist
Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1
..................................57 5.2.7 Auruturbiinid..................................................................................................................................58 5.2.8 Gaasiturbiinid.................................................................................................................................59 6 SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMINE................................................................................................61 6.1 ELEKTRIENERGIA TOOTMISE JA SOOJUSE VAJADUSE SUHE...........................................................................61 6.2 VASTURÕHUTURBIINIGA AURUJÕUSEADE.....................................................................................................62 6.3 REGULEERITAVATE VAHELTVÕTTUDEGA AURUJÕUSEADE...........................................................................62 3(113)
EESTLASTE SUHTUMINE TAASTUVENERGIASSE Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Taastuvenergia..................................................................................................................................5 1.1 Päike...........................................................................................................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia.....................................
= m 0 = 0,85 …0,95 Kulumata hammasrataspumba üldkasutegur on väga lähedane 100%-le Hammasrataspumba eelised: väga töökindel , lihtne ehitus, väike kaal ja gabariit , suur kasutegur, kuiva ülesimemise võime , ühtlane tootlikkus, saab ühendada otseselt kiirekäiguliste mootoritega tootlikkus ja surve ei ole seotud . Hammasrataspumba puudused . lõtkude suurenemisel kaob kuiva ülesimemise võime LABA EHK SIIBERPUMBAD LABA EHK SIIBERPUMBAD Pumba rootor paikneb ümmarguses keres eksentriliselt. Rootorisse on lõigatud pilud , milledesse mahuvad liikuvad plaadid (siibrid). Siibreid on 2 -12 . Siibrid saavad om piludes vabalt edasi- tagasi liikuda Kahelabalistel pumpadel vedeliku pumpamise ebaühtlus on väga suur. Mitmelabaline pump annab rahuldava pumpamise ebaühtluse. Labapumba tootlikkus : Pumba kere ja rootori vahelisse ruumi mahtuv vee hulk on
Too näiteid. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. nt panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, gaasi rõhku või muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat võime tinglikult nimetada töö varuks. 2. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Elektrienergia kasutuselevõtu alguseks Eestis loetakse 1882. aastat, mil Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem "Ilmarine") ja Narvas Kreenholmi Manufaktuuris seati ruumide valgustamiseks üles esimesed generaatorid. 1885. a katsetati voolu tootmist tööstusseadmete käitamise tarbeks Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja juba nimetatud Kreenholmis (5 kV alalisvoolu generaator).
· sõnnikuhoidla olemasolu kohustusega seotud loomühikute künnistaseme karmistamine (veeseaduse muudatus); · suurfarmide keskkonnakompleksloa nõuete üle vaatamine ja vajadusel karmimate nõuete seadmine; · (suur)farmide keskkonnamõju hindamine lubade taotlemise protsessis veekeskkonna taluvusvõime selgitamiseks; · täiendav keskkonnanõuete (pinna-ja põhjavee kaitse meetmed) täitmise järelevalve loomakasvatushoonetes; 40. Tuuleenergia ressurss EL-s. Tuuleenergia tootmine EL-s, suuremad tootjad, tootmise dünaamika, suuremad tuulejaamad. Tootmise puhul on vajalik jälgida sobiva tuule olemasolu minimaalne efektiivne tuulekiirus 3-3,5 m/s, tiiviku labade arv ei oma väga suurt tähtsust, levinud on 3 labaga tuulikud. Olulisem on tiiviku pindala liiga väikese puhul tootlikus madal, liiga suur tormituulega võib turbiin puruneda. Kasulikum on ehitada suuremad tuulikud: 17m tuulik toodab 75kW, 126 m tuulik 7500 kW energiat
- Kondensatsioonturbiin (tüüp K) -Ühe või kahe termofikatsioon vaheltvõtuga turbiin (tüübid T1 ja T2) -Ühe tööstusliku vaheltvõtuga ja ühe või kahe termofikatsioonvaheltvõtuga turbiin (tüüp TVT1 ja TVT2) -Vasturõhuga turbiin (tüüp V) -Tööstusliku vaheltvõtuga ja vasturõhuga turbiin (tüüp TVV). Termofikatsioonturbiinid võivad töötada elektrilise ja soojusliku koormusgraafiku alusel. Talitlust elektrilise graafiku järgi iseloomustab elektrienergia ja soojuse sõltumatu tootmine ja on võimalik juhul, kui töötanud auru soojus antakse soojustarbijatele ja kondensaatori jahutusveele. Turbiini taliltus soojusgraafiku alusel on võimalik juhul kui T-i madalrõhu silindri reguleerimisorganid on suletud ja K-sse suundub minimaalne kogus auru, mis on vajalik madalrõhuastme jahutamiseks. Seda talitlust iseloomustab elektrilise koormuse jäik sõltuvus turbiini soojuskoormusest. Soojusgraafiku järgi talitluse erijuhtumiks on talitlus T-s
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja põhinõuded Toiteallikad on ette nähtud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussüsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis- majanduskilud nõuded: · piisav võimsus ja töökindlus, · väljastatava elektrienergia nõutav kvaliteet (sageduse ja pinge stabiilsus, pinge siinuselisus, 3-faasilise süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkguga,
a.). Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust (Remmelg, 2011a). Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral kui neid juurde tekib, st kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, siis saab see olla sama intensiivusega püsiv nt tuhandete aastate
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem
Juhani Puukool Juhani Puukooli statsionaarne õpe HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra
............................................................................................................ 15 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas .............................................................. 16 3.5. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 17 3.6. Kolmefaasiline vahelduvvool ............................................................................................ 19 3.7. Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks. ..................................................... 20 3.8. Elektrilised täiturid ............................................................................................................ 22 3.8.1. Diood .............................................................................................................................. 22 3.8.2. Transistor ..........................................................................................................
Elektr iajamite eksam Elektriajamite liigitus töömasinat käitavate mootorite hulga järgi · Elektriajam muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks ja võimaldab seadmete elektrilist juhtimist. · Üldjuhul koosneb elektriajam: muundurist, mootorist, ülekandest ja juhtimissüsteemist. Elektriajami eelised võrreldes teiste ajamitega tulenevad peamiselt elektrimootori eelistest. 1. Elektriajam on lihtne ja töökindel 2. Elektriajam on odav ja kompaktne. 3. Elektriajami käivitamine on lihtne 4. Elektriajami kiirus on reguleeritav suurtes piirides ja suhteliselt lihtsate vahenditega.
11,7 U=180 V 10 6,08 5 Rl=1,2 269 0 100 200 300 Mem,N·m Joonis 6.2. Rööpergutusmootori loomulik tunnusjoon ja tehistunnusjooned Ülesanne 6.3 Alalisvoolu rööpergutusmootoriga -101 käitatakse tõstevints. Arvutada: 1. Mootori talitlus (tööreziim) koormuse langetamisel, ankruvool ja moment kui mootori pöörlemissagedus on 800 min-1 = 13,33 s-1. 2. Mootori talitlus ja pöörlemissagedus koormuse tõstmisel, kui ankruahelasse on lülitatud lisatakisti Rl = 0,325 ja koormus mootoril on Mt = 640 Nm.
................................................................................................................52 Golfi hoovuse süsteem.................................................................................................52 Energia alaliigid...............................................................................................................54 Puhas Energia...............................................................................................................54 Tuuleenergia.................................................................................................................57 Tuumaenergia...............................................................................................................57 Kokkuvõte.......................................................................................................................58 Kasutatud Kirjandus.......................................................................................................
Elektrienergia mõõtmiseks kasut elektrienergiaarvesteid. Alalisvoolupuhul elektrodünaamilised ja ergutusmähis sillata käivitusel takistiga Rk; käivitusmähis ei ole siis avatud ega ka lühistatud. induktsioonarvestid vahelduvvoolus. 24.Alalisvoolu rööpergutusmootori mehaanilised tunnusjooned- 10. Elektrimasin on energia muundur. Mis muudab elektrienergia mehhaaniliseks ja ka vastupidi. n=U-Ia(Ra+Rk)=f(Ia) ankru pöörlemiskiirus; M=CEIa=f(Ia)- mootori moment El.masinad jatatakse kahte rühma: 1) generaatorid, mis muundavad mehhanilie energa elektrenergiaks ja C 2)mootorid, mis töötavad elektrjõu mõjul. Mootorid jagunevad asünkroon, sünkroon ja alalisvoolu mootorid. Võrrandite kooslahendamise tulemusena saame mootori mehaanilised karakteristikud; s.o. langevad sirged
müüvad nad oma toodangu ise, kasutades ülekandeks Eesti Energia (EE) võrke. Linnamäe hüdroelektrijaam Linnamäe hüdroelektrijaam väärib kõikidest Eesti jõgedele püstitatud hüdroelektrijaamadest erilist tähelepanu, kuna jaama kompleks tunnistati 20. sajandi alguses arhitektuuriliselt kauneimaks tööstusehitiseks Eestimaal ja on hetkel Eesti suurim hüdroelektrijaam, mille toodang on suurem, kui teiste täna töötavate hüdrojaamade elektrivõrku müüdav elektrienergia kokku. Jaam asus 1,5 km kaugusel Jägala jõe suudmest. Jaama projekti koostas juba 1917. aastal Helsingi Ülikooli professor Axel Verner Juselius. Raskete aegade tõttu lükkus jaama ehitamine aastaid edasi ja alles 1922. aastal alustati ehitustöid. Jaama aastatoodanguks nähti ette 5 000 000 kWh. Jaam alustas tööd 17. aprillil 1924. aastal. Paisurinde tüüpi jaama ehitiste kompleksi kuulusid pais, jaamahoone, liigveelask, kalatrepp ja ülevoolupais koos voolurahustiga
1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge 4 1.3 Elektrivool 5 1.4 Voolutihedus 8 1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1.13 Takistite rööpühendus 21 1.14 Takistite segaühendus 24 1.15 Keemilised vooluallikad 26 1
vool I1 ja vahelduv magnetvoog Φ, mis teises mähises – sekundaarmähises – indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I 2. 18. Trafo tühijooks ja koormusolukord. Trafo tühijooks on olukord, kus primaarmähis on ühendatud võrguga ja sekundaarmähis avatud (I 2=0). Trafo koormusolukord tekib sekundaarmähise sulgemisel tarbijaga Z t, tekib vool I2. 19. Trafo energeetika ja kasutegur. Primaarmähise poolt võrgust tarbitav aktiivvõimsus P 1=U1I1cosφ 20. Kolmefaasiline trafo, keevitustrafo, autotrafo. a)Autotrafod ehk säästetrafod on transformaatori variant, milles primaarmähis ja sekundaarmähis on otstest ühendatud, mistõttu ühine mähis omab nii elektromagnetilist kui ka elektrilist seost. See trafo võimaldab sujuvalt pinget reguleerida. Selliseid trafosid kasutatakse elektrimootorite käivituspinge
Uk Uk Ik Ik c. d. Joonis S.3 talitlusest võimaldavad erinevad muundurite lülitused samuti sobivaid talitlusi nt alaldamist ja vaheldamist, kasutades erinevaid väljundtunnusjooni. Joonisel I.3, a, on toodud muunduri ühekvadrandiline (1Q) tunnusjoon ning joonisel I.3, b, c, kahekvadrandiline (2Q) tunnusjoon ja joonisel I.3, d, neljakvadrandiline (4Q) tunnusjoon. Esimesel juhul on koormuse pinge ja vool ühesuunalised, teisel juhul võib muutuda koormuse pinge suund muutumatu voolu suuna korral ja kolmandal juhul võib muutuda koormusvoolu suund muutumatu pinge suuna korral. Reeglina on mootorile vajalikud kahe- ja neljakvadrandilised muundurid, mis omavad jõuahelat pidurdusenergia vastuvõtmiseks ja hajutamiseks
Valiku määrab asjaolu, kas tegemist on sümmeetrilise või mittesümmeetrilise olukorraga. Üldiselt püütakse toime tulla tavaliste vattmeetritega. Vattmeeter ühendatakse mõõdetavasse ahelasse nii, et jälgitava voolu ja pinge vaheline faasinihkenurk oleks 90 kraadi. Sümmeetrilise koormuse korral saab reaktiivvõimsust Q kolmefaasilises süsteemis mõõta ühe vattmeetriga. Elektrienergia mõõtmine: Elektrienergia mõõtmiseks vahelduvvooluahelais kasutatakse ühe-, kahe- ja kolmeelemendilisi induktsioonsüsteemi arvesteid, alalisvooluahelais on kasutatavamad elektrodünaamilised arvestid. Hõlpsamalt saab aktiivenergiat Wa kolmefaasilises ahelas mõõta kahe- või kolmeelemendilise arvestiga. Kolmejuhtmelises ahelas tehakse mõõtmised kaheelemendilise arvestiga. Reaktiivenergiat Wr, juhul kui koormus on sümmeetriline, saab määrata kahe ühefaasilise arvesti abil
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kr
- muutub NO, NO2 jne. kokkusurumine silindris (a...c komprimeerimine ). Järgneb kütuse maksimaalrõhk Pz. Nende parameetrite suurenemine tingib silindri- sissepritsmine , kütuse põlemiseks ettevalmistamine ja põlemine kolvgrupi detailide mehaanilise koormuse järsu kasvu. Teoreetilises tsüklis antakse soojus töötavale kehale väljapoolt , läbi (c...z). Rõhk silindris tõuseb järsult maksimaalväärtuseni pz . Laevamootorite surveastme praktilised väärtused : silindri seina. 2 Takt. Kolb liigub ÜSS-sst ASS-u. Toimub kütuse järelpõlemine , · aeglasekäigulised 10 kuni 13
vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel. Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilise kütuse energiat. Seepärast vaadeldakse käesolevas konspektis katlaid, kus soojus saadakse orgaanilise kütuse põlemisel. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse. Kolle on ettenähtud kütuse põletamiseks ja küttepinnad vabanenud soojuse ülekandmiseks põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Aurutootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: · toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
