Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Mussoonmetsad (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Mussoonmetsad #1 Mussoonmetsad #2 Mussoonmetsad #3 Mussoonmetsad #4 Mussoonmetsad #5 Mussoonmetsad #6 Mussoonmetsad #7 Mussoonmetsad #8 Mussoonmetsad #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor laurakukk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Mussoonmetsad

Lähisekvatoriaalsed mussoonmetsad Mussoonkliimat iseloomustab aasta-ajati reeglipäraselt suunda muutvate õhuvoolude mõju. Suvel puhuvad tuuled ookeanilt ning talvel on tuule suund vastupidine - mandrilt ookeanile. Sellist nähtust põhjustab maismaa ja maailma mere erinev soojenemine ja jahtumine. Eriti tugevalt avalduvad mussoonid Kagu-Aasias, vähemal määral Austraalias ja Aafrikas. Suvel, kui Euraasia mandri sisealad tugevasti soojenevad, hakkab kuum

Geograafia
thumbnail
10
ppt

Okasmetsad

Okasmetsad Laura Ennukson Asend O Okasmetsad asuvad parasvöötme põhjaosas Euraasia ja Põhja-Ameerika mandril. Kliima O Asub parasvöötme põhjaosas, mandrilises kliimas. Suved on suhtelised soojad ja lühikesed, talved pikad ja külmad ning kohati väga karmid. Sajab piisavalt. Auramist on vähem, kui sademeid. Kõik neli aastaaega esindatud. Mullastik O Okasmetsas on leetmullad, mis on keskmise viljakusega. O Leetumine on mulla protsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. O Okasmetsades esineb ka igikelts, mis on külmunud maa-ala, mis sulab suvel osaliselt ära. Taimestik O Okasmetsade taimestik on suhteliselt liigirohke. O Neis on igihaljad okaspuud. Esineb ka kitsalehiseid puid näiteks haabu, kaski, pajusid, jne. O Esindatud kõik 5 rinnet :sambla- ja samblikurinne, rohurinne, puhmasrinne,

Geograafia
thumbnail
12
pptx

Segametsad

Türi GümnaasiuM SEGAMETSAD Kalev Peil 8b LOODUSVÖÖNDI ASEND Ø Põhja-Euroopa Ø Ida-Euroopa Ø Põhja-Ameerika KLIIMA ISELOOMUSTUS Ø Talvised temperatuurid on 0- (-10), kohati kuni ­20 kraadi Ø Suvised temperatuurid on 10- 20 kraadi Ø Sademete hulk ja jaotus on 500-1000 mm, enamus sademeid langeb suve lõpul ja sügisel Ø Kliimavööde on Parasvööde MULLASTIK Ø Valdavalt pruunmullad Ø Leidub ka savi-liivmuldi, liiv-savimuldi, leetmuldi ja kamarmuldi. TAIMESTIK Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi, seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. TÄHTSAMAD TAIMED Ø Kuusk Ø Kask Ø Haab Ø Tamm Ø Pärn Ø Sarapuu Ø Kikkapuu Ø Paakspuu Ø Kullerkupp Ø Mitmed samblikud ja samblad SEGAMETSA TAIMESTIK

Geograafia
thumbnail
34
pptx

Okasmetsad

Okasmetsad Hanna-Mary Suits Asend • Okasmetsad on enim levinud Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal;      • Okasmetsavöönd on suhteliselt noor, tekkinud 10 000 aastat tagasi. KLIIMA • Neli aastaaega • Suvi on jahe ja niiske. • Talv on külm • Sajab mõõdukalt kogu aasta jooksul. • Kõige lumerohkem vöönd. • Lumi katab maad kuni 7 kuud aastas. • Sademeid on aastas 400-1000mm Lumerohke talv. Veestik • Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Siin pildil on Venemaa jõgi Vasjugan. Mullastik Okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Mulla paksus kuni 1m. Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd

Geograafia
thumbnail
4
docx

OKASMETSAD

OKASMETSAD konspekt 1) Geograafiline asend 2) Kliima 3) Veestik 4) Mullastik 5) Taimestik 6) Loomad 7) Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Geograafiline asend  Levivad nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas.  Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima  Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma.  Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°.  Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. mm  Sademeid keskmiselt ~500 a .  Suvi on niiske.  Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik  Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan  Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood  Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel.

Parasvöötme metsad ja rohtla
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

............................................................................... 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus...................................................................................................................32 10. Energiamajandus ...........................................................................................................34 11. Tööstus...........................................................................................................................37 12. Teenindus........................................................................................................................39 1

Geograafia
thumbnail
8
pdf

Savanni kliima, mullastik ja loomastik

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Savann Referaat Koostaja: Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASEND.............................................................................................2 2. KLIIMA............................................................................................2 3. MULLASTIK.....................................................................................4 4. TAIMESTIK....................................................................................... 5 5. LOOMASTIK....................................................................................6 6. RAHVUSPARGID...............................................................................6 7. INIMTEGEVUS.......................................................................

Geograafia
thumbnail
3
odt

Brasiilia asukoht, mullastik, loomastik ja rahvastik

Brasiilia *Asukoht Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameeriaka mandrist. Brasiilia kulgeb pikalt pikki Lõuna-Ameerika idarannikut ning Brasiiliale kuulub suur maismaa osa. Brasiilia jagab maismaapiiri Uruguayga lõunas; Argentina ja Paraguayga edelas, Boliivia ja Peruuga läänes, Colombiaga loodes, Venezuela, Suriname, Guyanaga põhjas. Brasiilial on piir iga riigiga Lõuna- Ameerikas välja arvatud Ecuador ja Tšiili. Maavarasid on Brasiilias palju ja see teeb sellest väga jõuka maa

Geograafia



Lisainfo

powerpoint-ettekanne

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (4)

nobeliisa profiilipilt
Rauno Leppik: suht normaalne
09:01 23-02-2010
NessieC profiilipilt
Elina Setkina: normaalne :D
10:37 24-02-2010
krissukas27 profiilipilt
krissukas27: normaalne:D
12:02 13-02-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun