Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Turvas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turvas, maavara, sarv, lilleküla, turbavaru, fosforit, lagunemine, soodes, valmistoodang, tooraine, tõrva, pigi, nendest, lakke, parafiini, otstarbel, infoallikad, bggm.....................................................................8 Huvitav fakt...........................................................................................9 Kokkuvõte...........................................................................................10 Kasutatud allikad.................................................................................11 Sissejuhatus Eestis leidub palju loodusvarasid, üks tähtsamaid neist on turvas. Eestlased on turvast kasutanud juba aastasadu ning selle aja jooksul on turba kasutusviisid laienenud. Oma referaadis tutvustan turba erinevaid kasutusvõimalusi, turba esinemisalasid ja turba kaevandamise ning töötlemise mõju keskkonnale. Minu töö peamiseks allikmaterjaliks on internetist leitud ajakirja Eesti Loodus artiklid. Turvas Turvas on taimede jäänustest koosnev orgaaniline sete. Turvas tekib taimeosakeste - turbasambla
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Eestis leiduv maavara Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Maavarad Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (2-3%), fosforist (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid) Eesti on maailmas üks sooderikkamaid paiku 22,3% meie territooriumist on soode all
· Kasutamisel muutuvad kõlbmatuks,jäätmed (nafta, põlevkivi, kivisüsi - > soojusenergia - > tuhk, süsihappegaas) · Leidub metalle, mida saab korduvalt kasutada · Arenenud riigid vs areguriigid · Maailma mineraalid Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, L-Aafrika · Suurimad maavarade tarbijad USA, Venemaa , L-Euroopa, Jaapan · 1970-1990 suurenes energia tarbimine 58% · Kõige suuremad varud- kivisüsi( 1500 a.) · Eesti turvas, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi,liiv,savi,kruus Põlevkivi Põlevkivi (ehk kukersiit) -> veekogude põhjas olev settekivim(pruuni või musta värvi,peenkihiline), mis on sinna tekkinud 400450 miljonit aastat tagasi. Koosneb primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning füto- ja zooplanktoni biomassist moodustunud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest.
2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid.
energiat. 2. Bioenergia Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassiks nimetatakse fotosünteesi kaudu sündinud taimemasse. Nendest toodetud kütust kutsutakse biokütuseks. Taimse päritoluga biomassist on energia tootmisel (muundamisel otseselt põletatavana või töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üks põllul kasvatatav energiataim on raps. Viimase seemnetest pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks kas kütteks või mootorikütusena. Ka võsa saab kütusena kasutada. Ta raiutakse maha ja pistetakse masinasse, mis oksad ühtlaselt ära purustab ja purustatud materjali konteinerisse suunab. Kütus transporditakse spetsiaalselt selleks kohandatud katlamajadesse. Toorainet on palju ja peale selle saab ümbruskonna ka ilusaks.
Nende abil saadakse soodsamaid tingimusi edasi töötamiseks, mis on jälle kasutlik, et teenida ülikasumit. 3. Lähteained Keemiatööstuste lähteaineteks on maavarad. Nendeks on : nafta maagaas kivisüsi põlevkivi turvas Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämmastikust ning hapnikus. Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta on üks olulisemaid maavarasid
Maavarad Brigita Park 9.B Mida nimetatakse maavaradeks? Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Maavarade varud... Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas.
geopolümeeride tootmisel. Geoloogias ja arheoloogias kasutatakse päevakivi termoluminestsentsdateerimisel ja optilisel dateerimisel Päevakivitootja Itaalia, Türgi, Hiina ja Tai. KAOLIIN Esimene sünteesitud alkaloid Keemiline valem- H2Al2Si2O8 H2O Füüsikaline olek, väliskuju- valge pulber Kaoliin on vees mittelahustuv Puhtal kujul kaoliini Eestis ei leidu Näiteks puhast valget savi tuntakse kaoliini nime all TURVAS Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga aladel, Peamiselt kõrgetel laiustel. Näiteks Venemaal, Kanadas, Skandinaavias, aga ka Eestis. Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede kasvupinnasena.
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Turbavaru kasutamise potentsiaal, tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TURVAS................................................................................................................................4 1.1. Turba tüübid ja omadused...................................................................................................4 2. TURBA KASUTAMINE.......................................................................................................5 3. TEHNOLOOGIA (KAEVANDAMINE)..............................................................................6
Näiteks 30% puhul on see 0,6 m/ööp. Hästilagunenud turbas ei ole suuri poore. Seetõttu tuleb kasutada tihedat dreenivõrku (sellest suur maksumus). Lisaks tuleb projekteerida abinõud pinnavee eemaldamiseks – rabades freesturba tootmisel maapinna tasandamine ja profileerimine kumeraks, põllumaal neelukaevud pinnavee juhtimiseks torusse. Turba vajumine. Turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid seisnevad kraavi sügavuse vähenemises. Looduslikus olekus sisaldab turvas väga palju vett (kuni 90% kogumassist). Kuivendamise tagajärjel osa vett valgub turbast välja, selle asemele jäävad tühikud, mille kokkuvajumise tagajärjel toimubki turba vajumine. Vajumise tagajärjel turvas tiheneb, tema mahumass suureneb. Tihenenud ülemine turbakiht avaldab ka alumistele kihtidele suuremat survet ning surub sealt osa vett välja. Selle tulemusena tiheneb ka allpool kraavi põhja olev turbakiht ning ka kraavi põhi vajub. Kuna maapind
energia saamiseks kasutada. Energiaallikaid saab rühmitada kaheks: taastumatud- ja taastuvad energiaallikad. 2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD Taastumatuid energiaallikaid kutsutakse ka taastumatuteks/mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatud on nad sellepärast, et nende kogus väheneb iga kasutamise järel ja võivad ka otsa saada. Mittetaastuvate ressurssid on fossiilkütused( põlevkivi, turvas, maagaas, kivisüsi, nafta ja pruunsüsi) ja loetletakse ka tuumakütust nende hulka, sest selle allikas( uraanimaak) kasutamisel samuti väheneb. Fossiilkütused on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel ja need on põlevad maavarad. Need moodustuvad tegelikkuses organismide jäänustest kogu aeg, aga see protsess on niivõrd aeglane( mitmed miljonid aastad), et see ei ületa inimeste tarbimisvajadust.
Vastused: Sooteaduste alused 1. Soo ja turba mõiste Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel
üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste(happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) Tagajärjed mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine Maavarade kasutamine Mis on maavara? Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara , mida inimene kasutab enda otstarbeks. Eesti on maavarade poolest vaene maa. Maavarad kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi on tekkinud mereorganismide jäänuste lagunemisel miljonite aastate jooksul. Põlevkivikihid paiknevad vaheldumisi lubjakivikihtidega. Kihid
antud kütuse basseini geoloogilistele kivimitele ning sisaldab üldjuhul suuri kivimite tükke. · Enamike kütuste mineraalosa ja tuhasisalduse vahel on kindlad sõltuvused. Tahkete kütuste tuhasisalduse määramine toimub muhvelahjus, mis peab võimaldama ühtlase temperatuuri 850+- 10. Tuha sulamistemperatuur sõltub tuha keemilisest ja mineraloogilisest koostisest. 6. Kütuse lendosised ja koks. · Tahkekütuse kuumutamisel toimub nn kütuse termiline lagunemine , mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid kütuse lendosised. Lendosade hulk sõltub suuresti kütuse vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Seega on suure lendosade sisaldusega puit, turvas aga ka eesti põlevkivi. Lendosade eraldumisel järelejäänud tahke mass on koks, mis koosneb põhiliselt süsinikust. 7. Kütuse kütteväärtus. Kütteväärtus kalorimeetrilises pommis. Ülemine- ja alumine kütteväärtus. Söe ja õli ekvivalendid.
Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maavaraks. Taastuvad kütused on näiteks puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinikuühendeid mitmesuguste materjalide (plastmassid, kunstkiud) tootmiseks. Kui nafta ja maagaas on tekkinud bakterite ja vetikate biomassist, siis sootuks erinevad lood on põlevkivi, turba,
Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood. Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni. Liigniiskuse all mõeldakse ülemäärast veesisaldust mesofüütide,eriti kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras. Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba org. Ühendites on ülekaalus süsinik ja hapnik, tunduvalt vähem vesinikku ja lämmastikku. Mineraalühendeid alla 15% turba absoluutkuivast massist; kui neid üle 50%, siis mineraalmuld. Soo turbamassi tervikuna nim turbalasundiks. Alati on soostmisprotsessi olemus ja intensiivsus sõltunud kliimast. Eesti territooriumil on klimaatilised tingimused soode tekkeks olnud soodsad peaaegu kogu jääajajärgsel ajajärgul,
küllaldane varu või taastuvus looduses, hea kättesaadavus ja suhteliselt lihtne tootmine, reageerimine oksüdeerijaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda. Kütused jagunevad oma agregaatolekult tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks (küttegaas). Kõik tahked, vedelad ja gaasilised kütused võivad olla kas looduslikud või tehiskütused. Looduslikud tahked kütused on puit, turvas, pruunsüsi, ligniit, kivisüsi, antratsiit, põlevkivi jne. Tahke tehiskütus on näiteks koks. Looduslik vedelkütus on nafta, tehisvedelkütused aga raske kütteõli (masuut), kerge kütteõli (ahjukütus, küttepetrool), diiselkütus, bensiin, põlevkiviõli jne. Looduslik gaaskütus on looduslik gaas, tehisgaasid aga generaatorgaas, kõrgahjugaas, põlevkivigaas jne. Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi
...................................................6 Taimestik.............................................................................................................................7 Loomastik............................................................................................................................8 Linnustik............................................................................................................................. 9 MURAKA SOOSTIKU TURVAS....................................................................................... 10 MURAKA KAITSEALA..................................................................................................... 11 PUHATU SOOSTIK...............................................................................................................13 PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD.........................................................................13 Veestik...................................
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4
Geotermaalne ehk maasisene energia, Loodete ja lainete energia) Kolmandased energiaallikad:Geoloogilises minevikus biomass, mis on muundunud fossiilseteks kütusteks.(Nafta, Maagaas, Kivi- ja pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas) ENERGIAMAJANDUS. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS. Milline on maagaasi ja nafta osatähtsus tänapäeva energiamajanduses? Osatähtsus on suur nii maagaasil(28%), kui ka naftal(40%). Milline energiaressurss on tänapäeval peamine mootorikütuse tooraine? Nafta. Barrel: Üks naftabarrel võrdub umbes 159 liitriga. Millised tegurid mõjutavad nafta hinna kujunemist? · Leiukoha paiknemine maismaal või merel (puuraukude rajamine merele kallim ja keerukam) · Varude suurus (määrab ära kasutusaja ja omahinna) · Nafta keemiline koostis (määrab kulud, mis tuleb teha lisaainete eraldamiseks) · Kaugus tarbijast (transpordi- ja infrastruktuuri rajamise kulud) · Kivimite koostis ja struktuur (oluline puurimise juures)
kasvupinnaste omadusi ning teises antakse näpunäiteid erinevate kasvupinnaste rajamiseks. Muld ja kasvupinnas on erinevad mõisted. Kuigi inimene on muldade omadusi mõjutanud, on mulla siiski loonud loodus; kasvupinnas aga on erinevatest materjalidest ja erinevate retseptide järgi inimese poolt loodud rajatis. Mõistagi pärinevad ka kasvupinnaste komponendid valdavalt loodusest, kuid erinevalt mullast, mis on lahutamatult seotud konkreetse maa-alaga, on kasvupinnaste tooraine kokku veetud liiva- ja kruusakarjääridest, turbarabadest, kompostiaunadest ning killustikutootjate kivipurustitest. Siiski on kasvupinnased ette nähtud täitma mulla kui juurekeskkonna ülesannet, mistõttu kasutatakse õppematerjali I osas kasvupinnaste üldiste omaduste kirjeldamisel sõna kasvupinnas asemel sageli suupärast üldnimetust muld. Õppematerjali koostamisel on võetud põhialuseks Soomes välja antud õpik Viheralueiden kasvualustat (Haljasalade kasvupinnased)
rohkem leidub meil soid, mis on alguse saanud kunagistest järvedest, mida oli pärast jääaega rohkesti. Üheaegselt järvemuda settimisega asustasid veekogu kaldavööndit soo- ja veetaimed. Järved hakkasid kinni kasvama ja neist hakkasid kujunema sood. Sood tekivad seal, kus vesi ei valgu pinnaselt ära. Soos on pinnas hapnikuvaene ja veega küllastunud. Seetõttu jääb osa orgaanilist ainet lagunemata. Sellest moodustub surnud taime osadest turvas, mis koosneb poolkõdunenud taimedest, peamiselt turbasamblast. Turbasammal kasvab igal aastal ühe sentimeetri võrra kõrgemaks ja alumine osa muutub pidevalt turbaks. Meie soodesse tekib igal aastal juurde umbes üks millimeeter turvast, sügavamates soodes on aga turbakihi paksus üle kaheksa meetri. Mida paksemaks turbakiht kasvab, seda enam soo isoleerib ennast põhjaveelisest toitest ja edaspidi saavad siin kasvada ainult väga vähenõudlikud taimeliigid
Energia ja keskkond Kordamisküsimused arvestuseks 1. Milliste energiaallikate ressursid on suurimad maailmas ja Eestis? Eestis baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega selgub, et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga). Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja seetõttu püsib kivisöe hind suhteliselt stabiilsena juba pika aja jooksul
moreen c) Lõuna Eestis punaks pruun saviliiv liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3) Fluvioplatsiaarsed liivad, kruusad 4) Pärast jääaegsete veekogude setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. III Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kui need on sattunud uutesse termodünaamilistesse tingimustesse. (rõhk, tuul ja temp.) (Marmor Eestis ei ole) Kvartsiit Mineraalid ja kivimite murenemine Mineraalid ja kivid alluvad mitmesugustele protsessidele ja jõududele, mille teel need moonduvad, murenevad. Eristatakse erinevalt põhjustest: 4
Peamised mull alähtekivimid on: 1)moreenid- valkjashall rähkmoreen Põhja-Eestis, pruunikashall saviliiv-liivsavi moreen Kesk-Eestis, punakaspruun saviliiv kuni liivsavi moreen, mille karbonaatsus lõuna suunas väheneb Lõuna-Eestis. 2)jää ja pärast jääaegsete veekogude setted liivadest kruusadeni 3)fluvioglatsiaalsed setted-liivad, kruusad 4)lõimiselt kahe või mitmekihilised lähtekivimid, kus moreen on kaetud hilisema settega 5)soomuldade lähtekivimiks on turvas. Muldade orgaaniline osa Mulla orgaanilise aine allikateks on peamiselt kõrgemad taimed, mis fotosünteesi käigus veest, süsihappegaasist ja mineraalsooladest sünteesivad Päikese energia osavõtul orgaanilist ainet. Olulised on ka samblad, samblikud, vetikad, seened ja ka mitmed loomsed organismid. Pärast elutegevuse lõppu ladestub taimne-loomne jäänus mulla pinnale või selle pindmisesse kihti ning
seda ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakate on Eestis kõikjal võrdlemisi õhuke: Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis on see enamasti alla 5 meetri, paepealsetel kohati isegi puudub. Lõuna-Eesti tasandikel on pinnakatte paksus 10 m piires. Kõige paksem on ta Haanja ja Otepää kõrgustikel (kohati üle 180 m) ja vanade, ennejääaegsete mattunud orgude kohal. Valdava osa Eesti pinnakatte setetest moodustab moreen. Rohkesti leidub ka liivasid ja savisid. Pinnakatte hulka loetakse ka turvas, mida praegugi soodes juurde tekib. Eestis leidub kõikjal palju rändkive, mida samuti võib pinnakatte hulka lugeda. Lääne-Eestis on palju viirsavisid, mida iseloomustab õhukeste heledamate ja tumedamate viirgude vertikaalne vaheldumine. Heledad viirud on liivakamad, need moodustusid suvel, kui sulavett oli rohkem ja see oli sogasem. Tumedad viirud tähistavad savikaid vahekihte, mis settisid järve põhja talvel, kui jääd ei sulanud, vesi oli enam vähem selge ja põhja
lähtekivimini, 2- mõõtmeline Pedon- muldkattes reaalselt esinev mullasammas, 3-mõõtmeline Pedosfäär- 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla ökoloogilised talitused: bioproduktsioon( toidu, biomassi tootmine) Keskkonna tasakaalu reguleerimine Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Teenused lähtuvalt inimkonna vajadustest: tooraine allikas( liiv, savi) Kultuuriline ja tehnoloogiline keskkonnaalus( pargid, ehitised) Geoloogiline ja arheoloogiline pärandi varamu 5. Kivimite ja mineraalide murenemine. Füüsikaline murenemine- mineraalide mehaaniline purustamine osakesteks. Nende keemiline ja mineorooligiline koostis ei muutu peamiseks põhjuseks on temperatuuri kõikumine
ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Põhieesmärk on toota kaupu ja osutada teenuseid minimaalsete kuludega samas mõjutada keskkonda võimalikult minimaalselt. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad Taastumatud energiaressursid on sellised, mille kogus kasutamisel väheneb. See on biomass, mis minevikus on kogunenud ja muutnud vormi, mis on kütusena kasutatav. Nt: nafta, maagaas, turvas. Taastuv energiaallikas on selline, mida saab kasutada lakkamatult. Nt: päikese-, tuule-, vee-energia Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saab kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on saadud sellistest taastuvatest ressurssidest nagu päike, tuul ja biomass.
Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1.Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Põhjustajad: temperatuur, jää, vesi, tuul 2.Keemiline murenemine ehk porsumine Põhjustajad: vesi, jää, õhu CO2 Lahustumine CaCO3 + CO2 + H2O à Ca(HCO 3)2, Hapendumine 2Fe 3O4 + 2O2 à 3Fe 2O3, Taandumine (vastupidine hapendumisele), Hüdrotatsioon ehk veepüsiv liikumine mineraalidega Fe 2O3 + 3H2O à 2Fe(OH) 3, Hüdrolüüs mineraali osaline lagunemine 3.Bioloogiline murenemine. Põhjustajad: taimed, loomad, mikroorganismid Sekundaarsed mineraalid tekivad esmaste lagunemisel ja nende taasliitumisel. Ränioksiidi grupp opaal, kaltsedoon , Savimineraalide grupp montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit, Alumiinium hüdrooksiidide grupp hüdroangilliit , Raudhüdrooksiidide grupp limoniit, gotiit Kivimite jaotus: 1.Tardkivimid (jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel)
II VÄETISED TURVAS, KOMPOSTID JA PÕHK VÄETISENA TURVAS Turvast kantakse loomadele allapanuks, mullaomaduste parandamiseks ( e. melioratiivsetel eesmärkidel), aianduses kasvusubstraatide valmistamiseks, kompostide tegemiseks jne. Erinevatel eesmärkidel kasutatakse erinevat turvast: 1) Melioratiivturvas kasutatakse madalsooturvast; eelkõige kergetel ja rasketel muldadel füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. Turvas on õhuke ja org. aine rikas; muudab kerged mullad viljakamaks ja vettpidavamaks, rasked mullad pareminiharitavaks. Turvas peab olema: * kuivainesisaldusega vähemalt 30% * tuhasusega mitte >35% * pHKCl mitte <5 * lagunemisaste ei tohiks olla <20% * oluline, et poleks raudoksiidi >1% 2) Aiandusturvas kasutatakse rabaturvast; istikute kasvatusel, kasvusubstraadina, katmikaianduses. * kuivainesisaldus >40% * tuhasus mitte >10%
järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4. Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse 9. Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba 10. Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse. 1. marmor lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad kvartsiit Savimineraalid mullas
Pedosfäär tekib, areneb ja talitleb aktiivses koosmõjus lito-, hüdro-, atmo- ja biosfääriga. 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla funktsioonid võib jaotada järgmiselt: 1)ökoloogilised funktsioonid:bioproduktsioon, ökosüsteemi tasakaalu reguleerimine, elurikkuse varamu ja kujundaja. 2)sotsiaal-majanduslikud funktsioonid: füüsiline infrastruktuuri ja kultuurikeskkonna alus, tooraine allikas, geoloogilise ja arheoloogilise pärandi varamu. Tähtsus: 1 Määrab elurikkuse ja maakasutusvõimalused nii põllu-, metsa-kui ka puhkemajanduses (viljakus). Muld on eeltingimus elu eksisteerimiseks maal(toiteelemendid taimedele kättesaadavaks-taimed vajalikud heterotroofsete organismide(loomad, sh inimene elutegevuseks)).
- Nähtav valgus - Infrapuna (soojus) - Raadiolained SFÄÄRID - Litosfäär (kivid) - Hüdrosfäär (vesi) - Atmosfäär (gaas) - Biosfäär (elusloodus) Atmosfääri keemiline koostis lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%), teised gaasid (CO2 hulk mõjutab meid palju, kliima jne) Olulisemad kasvuhoonegaasid: metaan (Ch4), co2, lämmastikoksiid(N2O) Co2 peamised allikad: - fossiilsed kütused; kivisüsi, turvas, põlevkivi - Maakasutusmuutused (hävitatud metsad) - Tsemendi tootmine - Hingamine Metaan: Looduslikud protsessid: turba lagunemine ja muda käärimine Ülemaailmsed emissiooniaalikad: - Karjakasvatus - Riisikasvatus - Energiatootmine Naerugaas: - Biomassi põlemine - Energiatootmine - Väetised Osoon: gaas, mida leidub nii stratosfääris kui ka troposfääris Stratosfääris takistab UV kiirguse jõudmise Maa pinnale( u 99%)
annaabi.ee 
