lavastajate eelistused erinevate etenduste zanrite osas ja ka see, kas etenduste populaarsus publiku hulgas on prognoositav või mitte. Mis saab otsustavaks teatri repertuaari valikul? Intervjuude analüüsi tulemusena selgus, et teatri repertuaari valikul tuleb arvesse võtta iga konkreetset teatrit eraldi. Arvestama peab konkreetse teatri eesmärke, sihtrühma ja teiste teatrite repertuaari. Oluline on kunstilise juhi ja turundusosakonna arvamus. Lavastaja ainuisikuliselt ei otsusta teatri repertuaari valikut. Teatri repertuaari valikul tuleb arvestada selle konkreetse teatri eesmärke. Rakvere Teater püüab olla avatud kõigile sihtrühmadele - lapsed, noored, keskealised ja vanemad vaatajad. Erinevalt mitmetest teistest eesti teatritest, kelle ampluaa nii lai ei ole. Seda eelkõige oma suunitluse poolest. Näiteks NO ja Von Krahl, kes liiguvad teistel radadel. Seega Rakvere
Juhtimissituatsiooni analüüs juhtimispsühholoogias Sissejuhatus Margus on 120 töötajaga aktsiaseltsi juhatuse esimees. Margus tõusis ettevõtte juhiks turundusjuhi ametikohalt. Margusele allub viis osakonnajuhti. Antud juhtum kajastab Marguse ja turundusosakonna juhi Annika vahelist konflikti. Iganädalasel koosolekul arutletakse järgmise jooksva perioodi turundus- ja müügiplaanide üle. Annikale anti vabad käed ühe turundukampaania läbi viimiseks. Annika on eelnevalt tõestanud, et on oma ala hea spetsialist ning just seetõttu Margus ta oma ettevõttesse tööle võttis. Ülesandeks oli välja töötada müügitoetuskampaania, mis aitaks säilitada/tõsta müüginumbreid.
elus inimeste ettevõtlikusele. Ka suur osa väikeettevõtetest on alustatud just samas vanuseklassis naiste poolt ja Baker näeb siin seost mängu ja tegelikkuse vahel. Selleks, et paremini oma klientide vajadusi rahuldada, tuleb minna nö nende koju. Ei piisa vaid üldisest teadmisest klientide soo ja vanuse kohta, vaid oluline on kõik, mida on kliendi igapäevaelu kohta võimalik teada. Tihti jäävad sellised uuringud vaid turundusosakonna pärusmaaks, kuid Baker rõhutab, kui oluline on, et viimane kui üks ettevõtte töötaja teaks, milline nende klient on. Loengu lõpus võrdleb Baker ettevõtet korvpallimeeskonnaga: kõik liikmed peavad tegema koostööd, samas peab igaüks täitma talle ettenähtud ülesannet. Vastasel juhul on tulemuseks vaid kaos.
ka tootmisosakonda teavitanud. Nõudluse põhjal tuleks hinnata kas mõne tooraineartikli laos hoidmine on otstarbekas ning milline peaks olema minimaalne kogus mis uue tellimuse ja tarne tasakaalus hoiaks. Teisest küljest on tootmine ebaefektiivne kui töötajatel jääb reaalselt kasutamata tööaeg kuna puudub vajalik tooraine aga on olemas tellimus. Kolmanda probleemina tooksin välja turundusosakonna kokkulepped mis ei arvesta ettevõtte reaalsete võimalustega. Suurklientide teenindamisel on väikese kahjumiga müümine efektiivne juhul kui selle tulemusena on oodata suurlepingut mis kataks kahjumi ning toodaks ka kasumit. Turundusjuht peaks püüdma sõlmida kokkuleppeid mis kasutaksid laos olemasolevaid puiduvarusid. 4. Kas Johann saab olemasoleva info põhjal süüdistada mõnda osakonda konkreetselt? Millist?
Äriturunduse spetsiifika Ärituru ja tarbijaturu erinevused Ärituru tooted M.Porteri dünaamiline teemant Globaalse ja multinats. str. erinevused Materjalidega varustamise strateegiad Ostuprotsess äriturul Ostulepingute tüübid Strateegiline planeerimine Turundusplaan äriturul Ärituru segmentimine Toote arendamine äriturul Hinnakujundamise strateegiad äriturul Toetusviisid äriturul Ärituru eripärad 1.Tootearendus Tiheosakondade vaheline koostöö Turundusosakonna ja tippjuhtide koostöö Erinevused tulenevad sellest: kes ostab? milleks ostab? Tööstustoodete tüübid 1.Toormaterjalid 2. Toodetud materjalid 3. Väikevahendid (supplies) 4. Komponendid 5. Seadmed, masinad 6. Süsteemid 7. Teenused Materjalidega varustamise süsteemi eesmärgid Soodne materjali hind Kaubavarudega seotud kulude vähendamine Soetamis- ja valdamiskulude alandamine Varustamise pidevuse tagamine Materjalide ja komponentide kvaliteedi tagamine
turunduseesmärgid, subejktideks on tootja või teenindaja, tarbija, kes saab hüve, vahendajad, kes on hulgi- või jaemüüjad ning turundusspetsialistid. TURUNDUSE FUNKTSIOONID selleks on turu ja keskonna uurimine, tarbija uurimine, toodangu ja sortimendi planeerimine, müügi arendamine ja reklaam, hinna kujundamine, turunduse juhtimine, riski võtmine. TURUNDUSOSAKONDADE JUHTIMISSTRUKTUURID see nõuab hästi läbimõeldud personalipoliitikat. Funktsionaalse turundusosakonna puhul on igal valdkonnal oma juht, kes allub tippjuhile. Turukeskses organistasioonis on jaotatud müügitegevus geograafiliste territooriumite vahel. Tootekesksest juhtimisstruktuuri kasutatakse siis kui toodang on väga erinev ja tarbijakeskses jaotatakse müügipersonal erinevate tarbijate vahel. KONKURENTIDE JÄLGIMINE see võib olla, kas strateegiline või operatiivne. Strateegilise puhul jälgitakse konkurendi äriideed, turuprofiili, sihtrühma, käivet, kasumit
Sisemise turunduse keskkonna moodustavad ettevõtte erinevad osakonnad, mille vahel võivad tekkida vastuolud. Väljapääsu vastuoludest nähakse erinevate struktuuriüksuste huvide integreerimises ja tarbijakeskse ettevõttekultuuri kujundamises. Viimase juurutamiseks kasutatakse sisemist turundust. Integreerimine seisneb kõikide struktuuriüksuste tegevuste kooskõlastamises ja suunamises tarbijate vajaduste paremaks rahuldamiseks. Olulist rolli etendavad siin turundusosakonna ja teiste osakondade vastastikused konsultatsioonid, seisukohtade selgitamine, tegevuste kitsaskohtade arutamine, kaasamised 3 3.Millistest faktidest on näha, et ettevõttes arendatakse turundustegevust? 1. Müüginumbrid suurenevad. 2. Tootebaas laieneb. 3. Kliendibaas suureneb. 4. Ettevõtte tulud kasvavad. 4.Milliseid vahendajaid te teate? 1. Kaubanduslikud vahendajad. 2
Kaasaegse marketingi ehk turunduse kujunemisele eelnesid tema üksikute elementide, põhimõtete, meetodite ja institutsioonide areng. Turunduse teoreetilisi üldistusi püüti kiiresti ka praktikasse juurutada. Aastatel 1910-1920 hakati paljudes Ameerika ettevõtetes moodustama eraldiseisvaid osakondi, mille otseseks ülesandeks oli turundustegevuse organiseerimine. Ameeriklane C.Parlin lõi 1911.aastal Curtis Publishing Company juures esimese turundusosakonna. C. Parlin oli seisukohal, et igasugune reklaamikuulutus mõjub tõhusamalt, kui tulevastele reklaamiostjatele, firmadele ja organisatsioonidele pakutakse eelnevalt töödeldud turuinfot. Arthur Lyon Bowley töötas välja juhusliku valiku meetodi ning seegi fakt statistikateooriast andis olulise tõuke turu-uurimise ja turunduse arengule. 1922. ilmus Ameerikas raamat ¨Turunduse põhimõtted¨, mida uustrükkidena korduvalt üllitati.
Turunõudlust võib mingil ajahetkel vaadelda lõpliku suurusena: · Negatiivne nõudlus · Olematu nõudlus · Varjatud nõudlus · Langev nõudlus · Ebaregularne nõudlus · Täielik nõudlus · Liigsuur nõudlus · Ebaterve nõudlus Turunduse viis põhialust: 1. Kõige tähtsam on tarbijakesksus 2. Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemi lahendust 3. Turundus 4. On liiga oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks 5. Turud on heterogeensed 6. Turud ja tarbijad on pidevas muutumises Turunduse roll ettevõttes ja turunduse organisatsiooniline ülesehitus · Turundus on liiga oluline, et jätta kogu vastutus ühe osakonna õlgadele erinevad osakonnad peavad nägema oma rolli ettevõtte edu tagamisel ja tarbijate soovide rahuldamisel. · Vajalik on ettevõtte kõigi allüksuste koostöö ning probleemid tulevadki peamiselt
või muud ettevõttele olulised näitajad (Johnsson 1996, lk. 156). Strateegia alla pannakse tavaliselt kirja ettevõtte kasvuplaan ja soorituskava st. põhimeetodid, mille abil püstitatud eesmärke saavutada. 9 2.5. Marketingiplaan Siin kirjeldatakse turundustöö toimimisest ettevõttes, ning kes selle eest hoolitseb. Tavaliselt on see väikeettevõttes juhi ülesanne. Suuremates kompaniides on selle jaoks turundusosakonna juht. Marketingi peale tasub firmal oma ressursse kulutada, sest ettevõtte võimalused määrab ära suures osas just marketing (Johnsson 1996, lk. 162). Üheks marketingi komponendiks on toode ja selle hinnakujundus. Siin kirjeldatakse toote omadusi- konkurentsivõimet, nõutust ja toote toimivust. Hinnakujundusest rääkides peaks kindlasti üheks lähtepunktiks olema turuhinnad ,mis tsiteerivad toote konkurentsivõimet. Puudutada võib ka oma ettevõtte hinnapoliitikat soodustuste ja
makrokeskkond? Ettevõtteväline turunduskeskkond jaguneb mikro ja makrokeskkonnaks. Erinev: Ettevõte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijaid, konkurente. Makrokeskkonna puhul saab aga rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõttele, millega ettevõte peab arvestama. (õpik lk 63) 4.Mis on ettevõttesisese turunduskeskkonna probleemideks ja kuidas neid ületada? ????Ettevõtte allüksuste ja turundusosakonna vahel võivad tekkida lahkhelid. ( Nt. Ostuosakonna ja turundajate vahel: Ostuosakonna huvides on võimalikult suuremahulised, standardsed ning harvad materjalide ostud, mis tagaks võimalikult madala ostuhinna. Turundus sooviks rohkem ebastandardseid lahendusi, et tooteid diferentseerida. Tänu suhteturunduse arenemisele ja just-in-time süsteemide juurutamisele on koostöö oluliselt paranenud) (õpik lk 64-65) 5.Milles avaldub “sisemine turundus”?
Turundusakadeemikud aeg-ajalt tõepoolest pakkusid välja täiendavaid elemente (P-sid), kuna leidsid senise 4 P mudeli liiga piiratud olevat. Turunduskompleksi on juhtida suhteliselt lihtne. Turundus on firma muudest tegevusvaldkondadest eraldatud ja delegeeritud spetsialistidele, kes hoolitsevad erinevate turundustööde planeerimise, täideviimise ja analüüsimise eest. Sellise eraldiseisva turundusosakonna psühholoogiline mõjuefekt turule või klientidele orieneteeritud firma arengule on pikas perspektiivis hävitav. Organisatsioon võõrandub kergesti turundusest ja turundust ei ole võimalik muuta integreeritud funktsiooniks, mis varustaks teisi osakondi turuga seotud infoga. Viimane on aga vajalik muutmaks organisatsiooni tervikuna turule orienteerituks. Turunduskompleksi juhtimise puhul on suures osas tegemist massturundusega, mille puhul
ning topeltnumbrid paigutatakse lattu · Kogu kaubale pannakse peale hinnamarkeeringud vastavalt määratud korrale · Väljapanekuks ettenähtud kaubad tuleb enne müügisaali viimist varustada turvaelementidega vastavalt määratud korrale · Kõik kaubad peavad olema varustatud korrektsete markeeringutega. Igal kaubal peab olema peal ribakood ning müügihind. · Püsikliendi allahindlused(SPO), markeeritakse spetsiaalse turundusosakonna poolt tellitud markeerimislindiga. Normaalhinnaga kaubad valge markeerimislindiga ning allahinnatud kaubad punase markeerimislindiga. Kaupade müügisaali paigutamine ja grupeerimise põhimõtted · Kaupade väljapanek peab olema kliendile selge, piiritletud, kaupade väljapanekul lähtutakse selle sortimendist ja väljapaneku ülevaatlikkusest
pikaajalisest valmistamisest ja erinevate variantide minimaalsest arvust. Finantsosakond on harjunud täpselt seostama kulusid ja tulusid. Mikrokeskkond: Tarbijad Tarnijad Vahendajad Konkurendid Huvigrupid Makrokeskkond: Majanduslik Juriidlis-õiguslik Demograafiline Kultuuriline Tehnoloogiline Looduslik 7. Ettevõttesisene turunduskeskkond Mikrokeskkond need jõud, mis otseselt mõjutavad firma äritoimingute edukust. Firma turundusosakonna töötajad peavad oma tegevuses arvestama firma teiste osakondade huvidega. Turundusjuhi otsused ei tohi minna vastuollu direktsiooni kavadega, vaid nad peavad juhtkonna projekte toetama. Hankijad ettevõtted või isikud, kes muretsevad firmale või tema konkurentidele kaupade ja teenuste tootmiseks vajalikke ressursse. Hankijaid kui keskkonna elemente tuleb firma turundustöös tähelepanelikult analüüsida. Turundusjuht peab
kogustes; lõppes tööstusrevolutsiooniga; tekkisid suured tehased; isevarustamine Tootmisajastu – toodetakse palju; hinnad langevad; linnastumine; transpordiareng; tarbija vajadused polnud tähtsad; tööstuse areng Müügiajastu – sunniti klienti toodet ostma; konkurents ei olnud tihe; kliendi soove ei arvestatud; tootmisvõimalust oli rohkem kui kunagi varem; aktiivne, agressiivne müük Turundusosakonna ajastu – tarbja vajaduste väljaselgitamine; pikaajaliste plaanide väljatöötamine; toodete kujundamine; vahendajad; hinnakujundamine; tarbija informeerimine Turundusettevõtte ajastu – keskmes on klient (otsuseid tehakse lähtuvalt kliendist); agressiivne konkurents; pikaajalised plaanid; kliente tuleb hoida Turunduse kontseptsioonid Tootmiskonseptsioon – seda iseloomustab efektiivsus. Ettevõtte eesmärk on
· müügi planeerimine, · statistika ja dokumentatsioon, · läbiviidavad turuuuringud ja turunduse infosüsteemi funktsioneerimise. 21. 22. 23. 24. 25. 26. Turundusjuhi roll ja ülesanded 27. ETTEVÕTTE SISESED 28. ETTEVÕTTE VÄLISED 29. Juhtimissüsteem ja meetmed 34. Toode 30. organisatsiooni üldine struktuur 35. planeerimine 31. turundusosakonna struktuur 36. uurimine 32. juhtimisstiil 37. arendamine 33. otsuste tegemise kord 38. testimine 39. teenindamine 40. Turundusega seotud personal 45. Turustamine 41. töökohtade arv 46. turustuskanali valik 42. olemasolev personal 47. kanali hindamine ja koordineerimine 43. personali turundusalane koolitus 48
proovida ning toimuksid erinevad üritused? 7.5.3. Kordamisküsimused 1. Turundusstrateegia peaks olema orienteeritud kindlale sihtturule. Kas see garanteerib ettevõtte turundusstrateegia edukuse? 2. Keda võib lugeda järgmiste ettevõtete/organisatsioonide konkurentideks? o Estonian Air; o Vanalinnastuudio; o Carrols; o Statoil. 3. Kas ettevõtete ühinemised on vastuolus avalikkuse huvidega? Millisel juhul on ja millal ei ole? 4. Kirjelda turundusosakonna rolli oma ettevõttes (kui teil on selline osakond olemas)! 5. Kui teil puudub turundusosakond, siis kuidas langetatakse järgnevaid tegureid puudutavaid otsustusi? Kui turundusosakond on olemas, siis millised neist küsimustest kuuluvad tema kompetentsi, millistega aga tegeleb keegi teine? o toodete täiustamine; o hinnakujundus; o tarbija teenindamise tase; o füüsiline distributsioon; o reklaami korraldamine; o müügi edendamine; o müügipersonali juhtimine; o info kogumine turgude kohta
tark turundaja võiks võimalusel võtta turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja rolli. Selleks on tarvis teada, mida täpsemalt peetakse silmas ettevõtte turunduskeskkonna all. 1. Ettevõttesisene turunduskeskkond Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse turunduskeskkonda veel finantsosakond, ostuosakond, müügiosakond, arendusosakond jne. 2. Makrokeskkond Makrokeskkonna moodustavad 6 erinevat keskkonda (vt. üleval loetelu). a. Looduskeskkond moodustavad loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad turundustegevust
· Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegevuse ühendab ühise nimetaja alla vahetuskonseptsioon. Vahetusobjektideks võivad olla nii materiaalsed kui mittemateriaalsed (teenused, ideed, lubadused, informatsioon, teadmised jms.) kaubad.Vaba vahetuse tingimused: · eksisteerib vähemalt kaks vahetusest huvitatud osapoolt; · igal osapoolel on midagi, millel on teiste jaoks väärtus;
ettevõtte tegevust. Turunduskeskkond jagatakse üldiselt kaheks – ettevõttesisene ja ettevõtteväliseks. Ettevõtteväline turunduskeskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. Ettevõte saab mikrokeskkonda mõjutada, kuid makrokeskkond mõjutab ettevõtet. 8. Ettevõttesisene turunduskeskkond Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse turunduskeskkonda veel finantsosakond (raamatupidamine), ostuosakond, müügiosakond, tootmisosakond, teadus- ja arendusosakond, tippjuhtkond. Finantsosakond- vajab raha planeerimist võimalikult vara. Nõuab kulutuste põhjendamist, ülevaadet kuludest, huvituvad standardsest hinnakujundusest. Ostuosakond- tähelepanu hinnal, võimalikult suured, standardsed ja harvad materjalide ostud. Mõjub ohtlikult ettevõtte
On selge, et turundaja ei ole suuteline muutma olulisemaid kultuuriväärtusi ühiskonnas või mõjutama demograafilisi trende, kuid tark turundaja võiks võimalusel võtta turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja roll. Selleks on tarvis teada, mida täpsemalt peetakse silmas ettevõtte turunduskeskkonna all. Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse turunduskeskkonda veel: finantsosakond (raamatupidamine); ostuosakond; müügiosakond; uurimis– ja arendusosakond; tootmisosakond; tippjuhtkond jne. Nii ettevõte kui ka teised ettevõtte mikrokeskkonda kuuluvad turuosalised tegutsevad suuremate jõudude meelevallas, mis annavad ühelt poolt nii võimalusi kui ka kujutavad endast ohte. Seda nimetatakse turunduse makrokeskkonnaks. Makromajanduslike väliste teguritena käsitletakse järgmisi keskkondi:
protsessid Redefineeritud funktsionaalsed rollid CRM strateegia CRM'i rakendamisel müügiosakond hakkab enam tegelema informatsiooni töötlemisega ning keskendub individuaalsetele kliendisuhetele. Samuti muutub turundusosakonna töö, töödeldes rohkem kliendiandmeid. Tähelepanu koondub kvantiteedi asemel kvaliteedile. Teenindusosakonna töö muutub reaktiivsest proaktiivseks. Suureneb koostöö erinevate osakondade vahel. Kui organisatoorselt on ettevalmistustööd tehtud, valitakse sobiv CRM'i tarkvara. Üleminek uuele tarkvarale muutub efektiivseks sel juhul, kui kõik töötajad on saanud piisava ettevalmistuse. 2.9. CRM'i rakendamine Eesti tingimustes
statistiline Väljund käibeprognoos, praktiline lahendus turuseisund, väikeprobleemi turundusstrateegia lahendamiseks Turundusuuring on see, mis juhtimisel aitab vähendada juhuslikkuse momenti. 1.4 Turundusuuringute ajalugu 1880 – 1920 – statistika etapp Turunduuuringute sünniajaks loetakse ajavahemikku 1910 – 1920. 1911 asutas G. Frederick uurimisfirma Business Bourse. C. Parlin lõi Curtis Publishing Company juures turundusosakonna põhiliselt kaubandustegevuse uurimiseks. 1916 R.O. Eastman Eastman Research Bureau, kes tegeles ajalehtede- ajakirjade leviku ja lugejaskonna info hankimisega. Esimesed kliendid olid Cosmopolitan ja Christian Herald. General Electric Company tellis tarbijaküsitlusi oma kaubamärgi tuntuse kohta. 1921 – 1940 – Mõõtmisvõtete etapp 1921 P. White raamat turu uurimistest. 1923 a. A. C. Nielsen oma turu-uuringus termin “turuosa” ja G. H. Gallup tegeles
teatavaks eesmärkide muutumiseks töö käigus ette. Tabel 3 annab ülevaate eesmärkide muutumise põhjustest. Tabel 3. Eesmärkide muutumise põhjused. MUUTUSE PÕHJUS NÄIDE "Projekt on alles poolepeal, kuid juba me muudame esialgset plaani, et saada hakkama uute turuosadega, Turumuutused mida müügi ja turundusosakonna inimesed on aidanud organisatsioonil hõlmata" "Me oleme valmis saanud ainult 30% oma projektist ja äkki ilmub välja see uus ülesanne, mis võtab kogu mu Tippjuhtkonna aja! Alati peab valima, kas teha midagi, mis on kindel prioriteetide muutus ja püsiv või midagi, mis tuleneb survest organisatsiooni
omadusi/oskusi: vajadusel võib olla nii spetsialist, võitleja kui patrioot. Roll kirjeldab mida inimene teeb. Erinevatesse gruppidesse kuuludes täidavad inimesed erinevaid rolle erinevate isikute suhtes (näit. ema, tütar, abikaasa, kolleeg, nõustaja jne.). Erinevatel juhtimistasanditel võib juht kuuluda (ja tihti kuulubki) erinevatesse gruppidesse olles neis gruppides erinevates rollides: näiteks on turundusjuht keskastmejuht ja turundusosakonna juhataja (juhi roll turundusspetsialistide grupis), tootearenduse grupis idee väljatöötaja (roll - tootearenduse projektimeeskonna liige). NB! Meenuta ka ,,Juhtimise aluste" ainest joonist ,,Juhid kui organisatsiooni ühenduslülid." Henry Minzberg on jaotanud juhi rollid tulenevalt ametlikust võimust ning mitte gruppidesse kuulumise vaid pigem situatsiooni- ja tegevusespetsiifiliselt järgmiselt: · Suhtlemisega seotud rollid: tseremoniaalne, juhtija-eestvedaja, sidepidaja;
„97% kõikidest tellimustest peavad olema täidetud täielikult ja täpselt ning toimetatud kliendile 24 h jooksul”. Ettevõtte turundusosakond on tihti väga mõjuvõimas klienditeenindusstandardite kehtes- tamisel. Turundusosakonna töötajad püüavad sageli maksimeerida müüki ja kasumit arvestamata, milliseid täiendavaid kulusid selline ülearu kõrge teenindustase endaga kaasa toob. Suhteliselt väike klienditeeninduse eesmärkide ja teenindustaseme tõstmine võib tuua ettevõttes kaasa arvestatavaid lisakulusid
annaabi.ee 
