Sõir Sõira saab valmistada kolmel viisil I viis Vaja läheb: 1 kg kohupiima, 1 l piima, 200 g võid, 4-5 muna, soola, köömneid. Valmistamine: kohupiima peale valada piim pooleks veega. Kuumutada keskmisel tulel, kuni eraldub vadak ja kohupiim läheb kokku. Nõrutada. Poti põhja panna või ja sulatada. Nõrutatud kokkuläinud kohupiim panna potti ja lisada lahtiklopitud munad. Pidevalt tampida-segada pudrunuiaga, kuni kõik on muutunud ühtlaseks massiks. Maitsestada soola ja köömnetega ning valada kuumalt laiale taldrikule jahtuma. II viis Vaja läheb: 1 kg kohupiima, 200 g võid, 1sl. toiduõli, 3 muna, 2 l piima ja 1 l vett. Valmistamine: kohupiim tuleb hästi ära sõtkuda. Piim, segatuna veega, kuumutada keemiseni. Nõrutatud ja sõtkutud kohupiim panna piima sisse. Õrnalt segades kuumutada, kuni kohupiim muutub ühtlaseks massiks. Seejärel kallata kohupiimamass sõelale ja lasta hästi ära nõrguda. Või sulatada ja lisada juurde supilusikatäi...
vaniljejäätise või kastmega. Supidest on rahvuslikud : hapukapsasupp ubadega ,kört ,oasupp ,piimasupp kruupidega ,pulmasupp ehk siis pulmarokk ja samuti ka räimesupp. Kört on keevasse piima segatud odrajahu. Verest rahvustoidud on:verikäkid,verileivad,veripannkoogid ja kindlasti verivorst. Verikäkid on sealihast kas siis kuubikud või ringikujulised,mida tehakse ahjus või pannil. Eelpool nimetamata jäänud rahvustoit on kindlasti mulgipuder. Mulgipuder on Lõuna-Eestist pärit eesti rahvustoit, mis on oma nime saanud mulkide järgi. Samuti on rahvustoiduks ka kama. Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt süüakse (juuakse) hapupiima, keefiri või jogurtiga. Nimetamata ei jää ka ahjukartulid. Sealihaga ahjukartulid on eesti üks rahvustoitudest. Ahjukartulid ise on praeahjus või ahjus rasva või toiduõliga pannil või ahjuvormis küpsetatud kartulid.
EESTI RAHVUSTOIDUD Juhendaja: Elle Möller Koostaja: Anneli Veinsteins MULGIKAPSAS 1 kg hapukapsaid 400--500 g pekist sealiha Click to edit Master text styles suhkrut, soola pool kl. tangu või kruupe, Second level (1--2 sibulat) Third level vett Fourth level Valmistusviis Fifth level Kapsad ja liha panna keedunõusse, nende peale pestud tangud. Valada veega üle ja hautada kaanega kaetult tasasel tulel või ahjupotiga ahjus, kuni kõik toiduained on pehmed. Maitsestada soola ja suhkru...
Tallinn 2011 Läänemaal on palju rannajoont, piisavalt sisemaad ja ka Vormsi saar. Läänemaa rannikualad soodustasid tihedat kaubavahetust oma maa ja ülemere naabritega. Näiteks viidi õunu ja suitsutatud lambaliha Rootsi maiuspalaks, Soome ja rootsi ning teistegi riikide laevad peatusid sageli sealsetes sadamates, tuues kaasa erinevaid ilmakodanikke ja nende kombeid. Ühel ja samal toidul võib paikkonniti olla erinev nimi, kuid näiteks poolvillanepuder, segupuder ja mulgipuder on tegelikult üks ja sama toit väikeste erinevustega. Omapärse ja meeldiva maitse andis toidule reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Toidulaud Hanila vallas (Rame küla, Virtsu alevik), Noarootsis (Nina küla, Riguldi), Risti vallas ja Vormsi saarel: Toidukorrad läbi aegade on olnud suhteliselt sarnased ja samuti ka toidud, väikesed erinevused ilmnevad tooraine osas (erinevad seeneliigid, erinevad kalad). Noarootsis
taskuvargaid. Linn eriti suur ei olnud, aga keskaja Eestis oli see üks oma suurimaid linnu. Ma käisin oma vanaisal külas kes oli sepp ja näitas mulle kuidas mõõka valmistada kui ma vanaisa juurest lahkusin oli see mul juba meelest ununenud kuna ma ta õpetas mulle veel paljudki muud näiteks kuidas tuleb õigesti rauda taguda ja selle töö jaoks peab olema üsna tugev, sest sepa haamer oli minu jaoks väga raske. Toidulauas oli meil mulgipuder ja looma liha. Vanaema oli väga hea kokk ta tegi meile leiba mis oli väga maitsev. Leival oli mitmeid kombeid näiteks: mahapillatud leivatükk tuli üles võtta ja sellele suud anda. Leiba ei tohtinud panna lauale selili, see ennustanuks pereliikmele surma. Leiba ei tohtinud panna lahtilõigatud otsaga ukse poole, sest siis pidi leivajätk majast kaduma. Leivapätsile vajutati enne küpsetamist ristimärk, et kaitsta seda kurja silma eest.
Eesti riigi püsivus Keel on iga kultuuri ja rahva aluseks. Keel on see, mis ühendab ühte rahvast või siis seletab kultuuri. Samuti eristab keel inimesed loomadest, sest kui inimene ei sattuks peale sündi inimkeelt kõnelevasse keskkonda, siis oleks ta Tarzani kombel ahvide kasvandik. Keele ja kultuuri koosmõjul säilib ka riik, kus elavad inimesed, kes kõnelevad enamasti oma emakeelt ning kõik on osaks riigi kultuuris. Et riik püsiks, on vaja selle keele ning kultuuri püsivust. Keele püsivuse tagab esimese asjana rahva usk sellesse. Samamoodi tagab ka inimese edu tema usk iseendasse. Kui keele rääkija ei usu selle tulevikku, siis puudub tal ka motivatsioon seda keelt arendada ja käidelda, vaid leiab perspektiivikama keele ning suhtleb selles keeles edasi. Ehtsa nö. iidolina võib välja tuua Kristjan Jaak Petersoni, kes on laialt tuntud eesti keele austaja. Tema oli esimene, kes rääkis nina püsti...
paksuks. Just see teebki inimese hommikul väsinuks ja loiuks. Lõuna- ja õhtusöök peaks ka kuhugi vahele pigistama, kuigi ei tohiks teha nii et hommikul pole midagi söönud ja nüüd pugin kõhu täis , et ei jõua liikudagi. Süüa tuleks mõõdukalt ja tervislikult. Koolilapse üks põhilisemaid küsimusi koolis on: "Mis me täna süüa saame?". Minu arvates oleneb sellest natuke ka lapse tuju. Kui jälle on söögiks mulgipuder või siis veel hullem ühepajatoit, saab näha mõne lapse torssis nägu, mis nuriseb " Mida, alles oli ju". Ikka on mõte, et äkki on täna hea päev ja saame lõunaks makarone või mõnda head praadi. Muidugi teame kõik, miks meil neid niinimetatud põlatud toite vaja läheb, ikka tervise pärast. Need mida ei taheta ongi tegelikult enamikel juhtudel väga tervislikud. On kahte sorti inimesi: need kes lähevad väga kiiresti ülekaaluliseks isegi väga
Ainevaldkonnad · Kirjandus · Vene keel · Eesti keel · Saksa keel · Käsitöö ja kodundus Eesmärgid · Vastlapäeva traditsioonide ja kommete tutvustamine · Äratada lastes huvi enda kultuurile omaste traditsioone vastu · Erinevate kultuuride traditsioonide võrdlemine · Õpilaste omavaheline suhtlemine · Projekt tulemuste avaldamine internetis Oodatavad tulemused · Õpilased tutvuvad enda ja teiste rahvaste kultuuride Vastlapäeva kommetega · Kõik õpilaste tööd avaldatakse internetis · Koostöö ja aktiivne suhtlemine Vajalikud eelteadmised Õpilane oskab internetist infot otsida ja kasutada suhtlemiseks interneti foorumeid · Elementaarne viisakus ja eetika · e-ruumis Õpilastel on paasteadmised saksa- ja eesti keeles ning käsitöös ja kodunduses · Projekti kestvus · Üks kuu Tegevused · Kokanduse tunnid · Vastlakuu kalendri koostamine · Filmide vaat...
Kordamisküsimused1 1. Laktoositalumatus- Laktoos ehk piimasuhkur. Mida osad inimesed ei talu. 2. kirjelda maksapasteedi valmistamist?- Maks tuleb puhastada soontest ja kelmetest. Seejärel tuleb seapekk tükeldada ja pruunistada ja siis tuleb hautada, lisada maitseained ja püreestada. 3. Lasanje- Valmistamiseks kasutatakse lasanjeplaate hakklihakaste,valget põhikastmel valmistatud kastmeid ja juustu. Nimetatud komponendid asetatakse kihiti lasjanevormi, pealmiseks kihiks valge kaste, ning puistatakse üle riivjuustuga(parmesan). Rooga küpsetatakse tavalises ahjus 170 c 1-2 tundi. 4. Iseloomusta süsivesikuid?- Leidub pagaritoodetes, viinamarjades,makaronides. Päevasest toidu kogusest peaksid moodustama 60%. On energia allikas 5. Mis on karask?- Kuuluvad eesti rahvustoidu hulka. Karaskitainad on pehmed. Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga. 6. Nimeta tuntumaid eesti rahvusroog...
Globaliseerumise suurimaks miinuseks pean kultuuri ja rahvusliku identiteedi kadumist. Eesti on väga tugevate rahvuslike omadustega riik ja meis on palju kultuuri. Teame kõik, mida on teinud massiline sisseränne erineva kultuurilise taustaga inimeste poolt Ameerika Ühendriikidega. Neil puudub ühtne kultuur, neil puuduvad kultuuritavad ja nad on “üleliia vabad”. Neil pole midagi, mille üle rahvuslikult ja koos uhked olla. Meil on selleks näiteks laulupidu, tantsupidu, mulgipuder ja setomaa. Sinna juurde veel palju, mida ka eestlane ise peab ehk natuke jaburaks ja naljakaks, kuid tunneb ennast selle osana ja sellest loobuda ei taha. Ameerika Ühendriikidega samas suunas liigub ka Euroopa Liit. Meid tahetakse nii tihedalt põimida, et rahvusliku identiteedi kadumine samas suunas liikudes on vältimatu. Sellepärast nõustun Suurbritannia siseministri avaldusega, et tööjõu liikumine on küll vajalik ja kasulik, kuid sellel peavad olema piirid
BAIN MARIE 7. 74-112-111-24-105-88 põld-võõrkapsas RUKOLA 8. 130-125-30-47-19-43-41-97 pr k toidukaardi järgi A LA CARTE 9. 58-2-7413-99-17-103-64-52 "Mardi leib" MARTSIPAN 10. 49-134-90-96-85-124-104-145-137-74 Eesti toit MULGIPUDER 11. 77-143-26-75-29-142-2 rõngaskuivik BARANKA 12. 36-24-118-46 merivetikas NORI 13. 45-50-128-126-3-131-70-108 taldrikkõrvits PATISSON 14. 142-60-25-54-93-14-144-106-102-16-109-6 2013. a Eesti top 50 restoran KAHEKSAJALGA 15
XXX KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS XXXX Klienditeeninduse praktika Aruanne Juhendaja: XXX Pärnu 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................... ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS................................................................................................ TÖÖOHUTUS.............................................................................................................................. MENÜÜ TUTVUSTUS..............................................................................................................6 TÖÖPÄEVA KIRJELDUS.....................................................................................
botaanikaaed, pangamuuseum) 20.00- õhtusöök restoranis Admiral 25.06.2013 09.00- hommikusöök 10.00- 14.30- spaakülastus, vee-ja saunakeskuse kasutus (erinevad spaateenused vastavalt valikule) 15.00- lõunasöök 20.00- pidulik õhtusöök Eesti söögitoas (Eesti Söögituba pakub autentset Eesti sööki. Eesti rahvustoitudeks on ühtede meelest verivorst, teiste arvates jällegi värske kartul räimedega või hoopis mulgipuder, hapukapsad, kamatoidud, piparkook, rukkileib. Üsna mitmed road sellest loetelust on olemas ka Eesti Söögitoa menüüs. Joogikaartidelt leiab nii õlu, kalja kui ka mõdu.) 26.06.2013 09.00- hommikusöök 10.30-13.00 ekskursioon giidiga (muusem, näitus) 14.00- lõunasöök 15.00- lahkumine Lisa 2. Grupimenüü valik Menüü 12,50 EUR Kanaliha seene-juustukastmes, ahjukartulid, punapeedisalat Kohupiimakreem toormoosiga Leib, sai, kuklid, kohupiima-ürdikreem Jäävesi/kohv/ tee
Hostelis on 22 tuba (2- kohalisi 9 tk, 3- kohalisi 9 tk, 4-kohalisi 4 tk). Duss ja wc toas või kahe toa peale. Voodipesu ja kuivatusrätikute komplekti laenutus. Lisavoodi võimalus. Ettetellimisel kuni 60 kohta. Mida selga panna? Jälgida ilmateadet! Hinnas: toitlustus, majutus, trantsport, välja arvatud esimese päeva lõuna- meie poolt grillimis võimalus. Hommikusöök: Kama unistus, Omlett peekoniga , jook( piim, tee, kohv, mahl) kõik ühe hinnaga. Õhtusöök: Mulgipuder peekoniga( samad joogid mis hommikul omal valikul). Lõunasöök: Mulgi snitsel ja joogid. Ühele inimese maksumus kokku : 185.- Euri. Giid olen mina. https://maps.google.com/maps/ms? msid=205202434699879958250.0004c9534ab7c16254cbb&msa=0&ll=58.101831,25.42236 3&spn=0.322195,1.042328 Lisa märkus: Sõidud ajavaruga. Bussijuht hinna sees. Kogumaksumus: 3700 Eurot Lisa: http://abjamaaturism.wix.com/abjamaaturism http://maps.google.com/
kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. 1980.90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. Eesti rahvustoidud : 1 ). Mulgipuder on Lõuna-Eestist pärit eesti rahvustoit, mis on oma nime saanud mulkide järgi. Enne nõukogude kolhoosisööklate aega mereäärsetes Eesti piirkondades mulgiputru ei tuntud. Valmistamine Et keeta mulgiputru, pane kooritud muredast sordist kartulid (u. 1 kg) soolaga maitsestatud veega (u. 1 l) keema ja lisa juurde odrakruubid (nii pool teeklaasi). Keeda, kuni tangud on pehmed. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Samal ajal
Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat.
Varem tehti süüa lahtisel koldel, nüüd tehti pliidi peal. Enne tehti suurtes kogustes pajas. Nüüd sai praadida jms, popiks söögiks muutusid praetud liha, muna, pannkoogid. Agana leiva asemele tuli korralik puhas rukkileib, peenleib, lääne- Eesti saartel magushapu leib. Olulisele kohale tuli kartul. Varasemate tanguputrude asemele/kõrvale tuli riisi ja mannapuder. Näiteks seente söömine liikus ida-Eestist läände. Lõuna Eestist mujale kohupiim,veritangu vorstid, mulgipuder. Kohvi ja tee joomise harjumus algas kujunema linnaeestlaste ja mõisa eeskujul. Sageli valmistati kohv nn kodukohvist. Gevara. Muutus ka meelelahutuse laad, vabaaega hakati sisustama seltsides. Rahvusliku liikumise c faas. Vaieldav küsimus. 1890ndad. Esimene võimalus. Teine: 1905. Jannsen ja teised on seda meelt, et 1890ndad. Venestuse lõpp 1894-1895. 1894 vahetus keiser venemaal. Samas võib öelda ka, et venestus kestis kuni 1914. Venestus reformid Eestis. 1889-1895 1885- ...
number. Ühendi araabia number täiend ei ole lähtunud kohanimest (Araabia poolsaarest), vaid on seotud araablastega, seetõttu on õige väike algustäht. Õige on kirjutada meie küla Andresed ja Pearud, meie klassi Picassod ja Shakespeare'id. Nimede suur algustäht ei ka Ajalehenimed on harilikus kirjas (mitte kursiivis), läbiva suurtähega (v.a abisõnad, nt ja), jutumärkideta. Õige on kirjutada pannkoogid Vene moodi. 1999. aasta ÕSis on mulgikapsad ja mulgipuder, aga alates 2006. aasta ÕSist on antud ka rööpvõimalused Mulgi kapsad ja Mulgi puder. Kirjutage Eesti Näituste sinine paviljon. Asutuse nimi Eesti Näitused on läbiva suurtähega, sinine paviljon kui nimetus on väikese algustähega. Kirjutage peaminister ja õiguskantsler (väike algustäht). Need on ametinimetused. Õige on Parma sink. Õige on kirjutada Nõukogude armee. Tartu on heade mõtete linn (väiketähed). Õige on kirjutada Türgi kohv. Õige on kirjutada Põhja-Eesti.
nimetuse lühend (vt ,,Eesti entsüklopeedia" artikkel tsensuur). Õige on kirjutada meie küla Andresed ja Pearud, meie klassi Picassod ja Shakespeare'id. Nimede suur algustäht ei kao. Sõna jaanipäev on väikese algustähega. Sõna äriregister on väikese algustähega. Ajalehenimed on harilikus kirjas (mitte kursiivis), läbiva suurtähega (v.a abisõnad, nt ja), jutumärkideta. Õige on kirjutada pannkoogid Vene moodi. 1999. aasta ÕSis on mulgikapsad ja mulgipuder, aga 2006. aasta ÕSis on antud ka rööpvõimalused Mulgi kapsad ja Mulgi puder. Kirjutage Eesti Näituste sinine paviljon. Asutuse nimi Eesti Näitused on läbiva suurtähega, sinine paviljon kui nimetus on väikese algustähega. Õige on kirjutada peaminister, õiguskantsler (väike algustäht). Need on ametinimetused. Õige on Parma sink. Õige on kirjutada Nõukogude armee. Kas on olemas mõni reegel, mis nõuab, et sõnad ostja, müüja, edasimüüja jm peavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
