Töös oleku aeg 4500 h SO2 heitmed Katla aastased väävliheitmed Ülesanne 5 Kütus Kütteväärtus Hind Põlevkiviõli 10,8 MWh/t 534 /t Kerge kütteõli 11,9 MWh/t 1 /l Kivisüsi 7,4 MWh/t 198 /t Maagaas 9,4 kWh/m3 0,53695 /m3 (looduslik gaas) Turbabrikett 4,6 MWh/t 146 /t Tükkturvas 3,15 MWh/t 80 /t Puitgraanul 4,8 MWh/t 207 /t Küttepuud 1,6 MWh/rm 40 /rm Katla kasutegurid Vedelkütus 93 Turbabrikett 80 Põlevkiviõli 90 Kivisüsi 77 Gaas 93 Pellet 90 Küttepuit 80 Elekter Rahaline kulu aastas 0,1548*9000 = 1393 Looduslik gaas
Pärnumaa soodes. Suured varud on ka Kesk- ja Vahe-Eesti soodes. Üleriigilise tähtsusega turbamaardlad Kasutusvaldkonnad Turvas on maavara, mida kasutatakse peamiselt kütusena ning taimede kasvupinnasena. 90% Eestis kaevandatud turbast läheb ekspordiks. Kuivturvas on üks parimaid kütuseliike. Kütteturba liikideks on freesturvas, tükkturvas ja turbabrikett. Freesturvas Tükkturvas Turbabrikett Suurt osa turbast kasutatakse väetise või aiandusturbana - komposti koostisosana, kasvustimulaatorina ja muldade struktuuri parandajana. Turbal on ka teisi kasutusviise näiteks meditsiinis, kosmeetikas ja keemiatööstuses. Meditsiinis kasutatakse turvast eelkõige reumaatiliste haiguste, aga ka stressi ja nahahaiguste vastu. Turba kasutamine
KÜTUSED 1. Looduslikud kütused on kivisüsi, põlevkivi jm. ; nafta ; maagaas 2.Tehiskütused on turbabrikett, koks ; bensiin, kütteõli ; genraatorigaas 3.Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused. 4.Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid 5.Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? bakterite ja vetikate biomassist 6.Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi. taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8
Esineb vastastikmõju veega Puudub vastastikmõju veega Märguvad ning lahustuvad vees Ei märgu veega ega lahustu vees Võivad moodustada vesiniksidemeid Ei saa moodustada vesiniksidemeid alkaanide tuntumad esindajad Metaan CH4; propaan C3H8; butaan C4H10; kütused. alkaanide (sh. nafta) kasutamine ja esinemine looduses - kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turbabrikett, koks, bensiin, kütteõli, generaatorigaas). Naftavarud paiknevad ebaühtlaselt.
4CO2+5H2O pikema ahelaga alkaane saab lõhkuda väiksemaks kasutades katalüsaatori ja temp toimel. Seda nim krakkimiseks.kasutatakse naftast suurema hulga bensiini saamiseks. CH3-CH2--CH2-CH2-CH3--- ; reageerimine halogeenidega.asendusreaktsioon CH 4+Cl2-- CH3Cl+HCl ; ta onradikaalne ahelreaktsioon(radikal:üksiku vab elektroniga aktiivne osa) TAHKE KÜTUS: looduslik-kivisüsi,põlevkivi jm. tehis-turbabrikett,koks.VEDELKÜTUS :looduslik-nafta tehis-bensiin,kütteõli.GAASKÜTUS:looduslik-maagaas tehis- generaatorigaas. Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on nafta , kivisüsi,põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja nn.biokütused-sõnnik, põhk jm.jäätmed. Kütused on ka keemiatööstuse tooraine neist saadakse süsinikühendeidja mitmesuguste materjalide tootmiseks(eelist.nafta ja maagaas-odavaimad ja puhtaimad süsivesinike segud)Nafta ja
KÜTUSED orgaaniline keemia gümnaasiumile I osa lk. 42 - 52 1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi?
muundamisi teisteks energialiikideks (elektrienergia, soojus, kütus). Lõpptarbimisse ei kuulu energia kasutamine mitteenergeetilisteks vajadusteks, elektrijaamade omatarve ega kadu. Energia sisemaine kogutarbimine (i.k gross inland consumptiuon) kujutab endast muundatud energia, energiasektori omatarbe, mitteenergeetilisteks vajadusteks tarbitud energia ja energia lõpptarbimise summat. Muundatud energia on energia, mis on saadud primaarenergia muundamisel. Siia kuulub elektrienergia, soojus, turbabrikett, põlevkiviõli, põlevkivikoks ja generaatorigaas. 3. Tarbimine mitteenergeetilisteks vajadusteks, merelaevade punkerdamine. Mitteenergeetilisteks vajadusteks kasutatud kütus on keemiatööstuse toorainena tarbitud põlevkivi ja maagaas, teekatte- ja määrdeõlina tarbitud vedelkütus. Merelaevade punkerdamise all mõistetakse laevade kütusetarbimist välisvetes. 4. Ametkondlikud ja riiklikud registrid, nende erinevus võrreldes riikliku statistikaga.
kuivas mullas; samas hoiab ta liigniiskuse korral ära taimede juurte hävingu, imades niiskust. Kuigi turbal ei ole mingit toiteväärtust, võib ta endas hoida taimedele vajalikke toiteaineid. Turvast kasutatakse vee filtreerimisel. Tal on kasulikud puhastavad omadused, mille tõttu kasutatakse turvast reovee puhastamisel. Eestis Eestis asuvad suured turbavarud, suurimad neist on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Eestis toodetakse peamiselt freesturvast ja turbabriketti. Turbabrikett on ümardatud külgedega püstprismakujuline plokk, mis koosnevad tihedalt kokkusurutud kuivast turbast. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse. Aktiivset turba reservvaru on Eesti turbamaardlates kokku 774 miljonit tonni, passiivsete varude suurus on 618 miljonit tonni. Viimase aastakümne jooksul on Eestis turvast kaevandatud umbes üks miljon tonni aastas, seadusega reguleeritud turba maksimum kogumismaht aastas on 2,6 miljonit tonni. Eestis on umbes 10
Näited. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geolooglises minevikus elanud organismide jäänused (nafta, kivisüsi, põlevkivi). Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused (sõnnik, põhk jm jäätmed). 15. Mis vahe on looduslikel ja tehislikel kütustel? Näited. Looduslikud kütused on kütused, mida saadakse maa seest (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas jne). Tehiskütused on kütused, mida inimene on teinud looduslikest kütustest (turbabrikett, koks, bensiin, kütteõli, generaatorigaas jne). 16. Millest on moodustunud nafta ja maagaas? Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. Naftat arvatakse enamasti tekkinud sõnajalgtaimedest. 17. Miks sisaldavad kütused peale süsivesinike ka lisandeid? Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinke veel teisigi lisandeid, nagu lämmastikku ja väävli ühendeid. 18. Mida näitab kütuse kütteväärtus?
Nafta 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi, põlevkivi jm turbabrikett, koks Vedelkütus nafta bensiin, kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas On olemas veel taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoliigilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need on moodustunud miljonite aastate jooksul. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütus sõnnik, põhk jm jäätmed
Kokkuvõte Naftast 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav ilma kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi,põlevkivi jm turbabrikett,koks Vedelkütus nafta bensiin,kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed
Lisalugemine: Nafta NAFTA 1. Kütused Kütused Looduslik kütus Tehiskütus Kivisüsi, põlevkivi, nafta, Turbabrikett, koks, bensiin, maagaas kütteõli, generaatorigaas Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. · Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas, mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks. Need
Muundatud energia on energia, mis on NPV) võrdub vaadeldava projekti eluea iga- kasutada proovimismeetodit või leida saadud primaarenergia muundamisel. Siia · valitsemissektori asutusi, aastaste maksujärgse nüüdisväärtuste tasuvusaeg graafiliselt. Tasuvusajaga kuulub elektrienergia, soojus, turbabrikett, summaga, millest on lahutatud esialgsed rahasissevoogude diskonteerimata väärtuste põlevkiviõli, põlevkivikoks ja · kasumitaotluseta üksusi. väljaminekud ehk investeeringu puhul on tegemist intressi määraga 0%. generaatorigaas.
ladestumisel niiskes ning õhuvaeses keskkonnas. Kogutoodang 1996 aastal oli ca 20 miljonit tonni, millest 20% Venemaal. Varude poolest n esikohal USA 13 miljardit tonni ja Venemaa 12 miljardit tonni. Ligikaudu 22% eesti alast on kaetud soodega. Kateldes ja ahjudes kasutatavate turvase liigid: Freesturvad soo pinnalt freesitud ja õhu käes kuivatatud peenike turbapuru Tükkturvas märjast turbamassist pressitud ja õhu käes kuivatatud turbatükid Turbabrikett sõelutud ja kuivatatud freesturbast suure rõhu all surutud tihedad korrapärased briketid. Turbapelletid ehk graanulid kuivataud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad. Suur niiskus põhjustab tarbimisaine madalat kütteväärtust(8-14 MJ/kg). Põlevaine kütteväärtus on 20-25 MJ/kg. 11. Kaevandatavad söed. Nende liigid. Üldised omadused. · Kaevandatavate süte puhul on tähtsaks omaduseks kütteväärtus, mittelenduva ja
pankrot, Siseturule tootvad väikeettevõtted (tubaka-, kompveki-, suka-, saapavabrikud) Tekstiilitööstus, toiduained, paber, metalli- ja puidutööstus 1919-27 käibel Eesti mark 1928 Eesti kroon välislaenu toel (1933 devalveeriti) 1929-33 majanduskriis. Tööpuudus kuni 30 tuh, ettevõtete, talude pankrotid, riiklikud hädaabitööd Tööstus 1930.aa-Riigiettevõtete asutamine: • turbabrikett Ulilas, • metsa ülestöötamine, Kehra tselluloosivabrik • põlevkivitööstus Virumaal, • dolomiidikaevandamine Saaremaal Suurimad eraettevõtted: • Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik • Viljandi tikutehas, • Lutheri vineeritehas Tallinnas, • Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad); • Kawe kompvekitehas • jalgrattad, telefonid, raadiod
· tarbijate vähene teadlikkus kodumaiste taastuvate ressursside eelistest Energia kasutamise mõjusus Eestis on madal. See on peamiselt tingitud asjaolust, et puuduvad suured hüdroelektrijaamad ning üle 90% elektrienergiast toodetakse kondensatsioonielektrijaamade poolt, mille kasutegur on ca 30%. Energiasektori efektiivsuse näitajat vähendavad ka kaod elektri- ja kaugküttevõrkudes ning muundatud energia (elekter, põlevkiviõli ja -koks, turbabrikett, puiduhake) eksport. Sisemajanduse koguprodukti energiamahukus (primaarenergiaga varustatuse suhe SKP-sse) on Eestis tunduvalt vähenenud, jäädes 2005. aastal esimest korda alla 1000 kgoe8 1000 euro kohta. Siiski jääb Eesti selle säästva arengu näitaja osas Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel veel oluliselt maha EL keskmisest tasemest, samuti võrreldava kliimaga naaberriikidest. Ennekõike on see tingitud meie SKP madalast tasemest.
Põlevkivienergeetikast. 7. Kust leida värskeid energiastatistilisi andmeid Eesti kohta? Maailma kohta? EL kohta? Eesti statistilised andmed, sh ka energiastatistika, on väga mugavalt kättesaadavad Eesti Statistikaameti veebipõhisest andmebaasist. 8. Milliste mittekütuseliste energiaallikate rakendamiseks on Eestis head tingimused? tuul 9. Milliseid muundatud kütuseid Eestis toodetakse? o põlevkiviõli o põlevkivigaas; o turbabrikett. 10. Mida näitab kütuse lendainesisaldus? biomassil tavaliselt kõrge (65 75%) nõuab mahukat kolde ruumi, sest ainult väike osa energiast eraldub restil, põhiosa aga kolderuumis (leegis) näitab: sisaldus massiprotsentides kuivaine (d) kohta; sisaldus massiprotsentides niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) kogumassi kohta; sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta. 11. Mis on tarbimisaine? kuivaine? põlevaine?
Tarbijate vähene teadlikkus kodumaiste taastuvate ressursside eelistest [4] Energia kasutamise efektiivsus Eestis on madal. See on peamiselt tingitud asjaolust, et puuduvad suured hüdroelektrijaamad ning üle 90% elektrienergiast toodetakse kondensatsioonielektrijaamade poolt, mille kasutegur on ca 30%. Energiasektori efektiivsuse näitajat vähendavad ka kaod elektri- ja kaugküttevõrkudes ning muundatud energia (elekter, põlevkiviõli ja -koks, turbabrikett, puiduhake) eksport. [4] 2005. aastal toodeti 41% soojusest gaasist, 21% puitkütustest ning 13% vedelkütustest. Lokaalküte tugineb hinnanguliselt ligikaudu ~75% ulatuses puidule ja turbabriketile, ülejäänud osas peamiselt maagaasile. Võrreldes 2004. aastaga on maagaasi osakaal soojuse tootmiseks vähenenud, suurima tõusu on läbi teinud aga puitkütuste kasutamine soojuse tootmiseks, kasvades üle 10%. [4] Biomassi kasutamine energia tootmiseks areneb aastani 2013 järgnevalt:
laienevad veresooned rohkem ja vereringlus on kiirem. Turvast kasutatakse ka näokreemides vananemise vastu, kooriva toime tõttu lisandina vannivahtudes ja dušigeelides. Eestis on väga palju ettevõtteid, mis on kasutusele võtnud turba head omadused ning teinud sellest erinevaid loodustooteid (Turvas ning selle kasutamine, 2018). Lisaks kõigele muule toodetakse freesturvas ja turbabriketti. Freesturvast kasutatakse omadustest lähtuvalt aianduses ja energeetikas. Turbabrikett on ökoloogiliselt puhas kütus, mida valmistatakse freesturbast (Eesti Turbaliit, s.a.). 5 3. TEHNOLOOGIA (KAEVANDAMINE) Turba kaevandamisel on aja jooksul kasutuses olnud erinevaid tehnoloogiaid ning ebahariliku ehitusega masinaid, kuid Eestis on tänapäeval kasutusel peamiselt kolm kõige levinumat meetodit: turba freesimine, tükkturba tootmine ja turbaplokkide lõikamine. Turba
sobiva kvaliteediga turvast. Eesti Turbaliitu kuuluvate ettevõtete iga-aastane keskmine turbatoodang kokku on ~4,5 - 5,0 miljonit m3 erinevaid turbaid. Turba juurdekasv aastas on ca 0,5 mm. Katelde ja ahjude kolletes kasutatava turba ehk kütteturba liigid: freesturvas osakesed läbimõõit alla 3 mm, suuremate osakeste pikkus ulatub 1015 mm-ni; tükkturvas pikkus on enamasti 100200 mm, läbimõõt aga 50100 mm; turbabrikett turbapelletid ehk graanulid turbapulgad, sõltuvalt kuivatamise meetodist on kahte liiki: välipelletid freesturvas kuivatatakse õhu käes, tehasepelletid freesturvas kuivatatakse kuivatis. Näitaja Ühik Freesturvas Tükkturvas Turbabrikett Turbapelletid Arvutuslik % 45 35 12 15 niiskus Tarbimisaine MJ/kg 9,1...10,5 11,1...12,8 16,0...16,8 15,2...17,6
Tahkekütusekatl Kivisüsi, teenindatavad ad KSM, puitkütus, Puidu ja (malmseksioon 70 75 % 15000 - 30000 Sime, Thermia tükkturvas, tükkturba sisekoldega, turbabrikett kasutamisel teras) langeb kasutegur Kuiv Halupuidu Atmos, halupuit Käsitsi katlad Arimaks, 80 89 % 15000 - 40000
Tselluloid 19 Kivisüsi 29 Tselluloos 15 Koks 28-34 Vahtplast 32 Küttepuit 12-13 Vahtpolüuretaan 25-29 Puusüsi 30 Vili 17 Põlevkivi 11-14 Vill 23 Turbabrikett 19 Turvas 12-14 Tulepüsivus ja tulepüsivusaeg Tulepüsivusena käsitletakse määruse (VV 27.10. 2004. a määrus nr 315) tähenduses ehitise konstruktsiooni või selle osa võimet säilitada ettenähtud aja jooksul ettenähtud kande- ja soojusisolatsioonivõimet ning terviklikkust. Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide
Põlevkivi kasutusalad: enregeetika (80 %) , keemiatööstus 16 %, muud Põlevkivi kaevandamisega seotud probleemid: 1. Õhusaaste 2. Veetarve ja veeresotus- ligi 70 % kogu Eesti veetarbes 3. Maapinna kahjustamine- 11% piirkonna territooriumist Põlevkivikeemia ettevõtted: 1. Viru Keemia Grupp (AS Viru Õlitööstus) _ põlevkiviõli _ tööstuslikud liimid, vaigud jm. 2. Kiviõli Keemiatööstus OÜ _ põlevkiviõli _ bituumen ja muud õlisaadused _ turbabrikett 3. Narva Elektrijaama Õlitehas _ põlevkiviõli Ecometal ( tallinnas) : Asutamisaasta: 1999 _ Tegevuse alustamine: 2003 _ Töötajate arv: ca 60 _ Peamine tegevusala: pliiakude ümbertöötlemine Tooraine: _ Eesti: u 3-3,5 tuhat tonni aastas _ Läti: 4-4,5 tuhat tonni _ Leedus tekkinud pliiakudest 15-20 % _ Soomes tekkinud pliiakudest ca 50% _ Laiendused Ungarisse ja Norrasse _ Venemaalt akude toomine ei ole majanduslikult kasulik (tollimaks moodustab 30% aku väärtusest)
Tselluloid 19 Kivisüsi 29 Tselluloos 15 Koks 28-34 Vahtplast 32 Küttepuit 12-13 Vahtpolüuretaan 25-29 Puusüsi 30 Vili 17 Põlevkivi 11-14 Vill 23 Turbabrikett 19 Turvas 12-14 Tulepüsivus ja tulepüsivusaeg Tulepüsivusena käsitletakse määruse (VV 27.10. 2004. a määrus nr 315) tähenduses ehitise konstruktsiooni või selle osa võimet säilitada ettenähtud aja jooksul ettenähtud kande- ja soojusisolatsioonivõimet ning terviklikkust. Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide
Kuid suur gaasi kulu komplitseerib(raskendab) suure võimsusega gaasitrubiinide ehitamist. Kuna astmete arv on suhteliselt väike, ss saab kasutada reaktiivastmeid. Kuna gaasitrubiinidel sissetulev rõhk on suhteliselt väike, seetõttu kujuneb konstruktsioon kergemaks, väiksem metalli kulu ja odavam. Kutslikud tahked kütused- saadakse looduslikest kütustest. Koks- toodetakse spets ahjudes kivisöe kuumendamisel ilma õhujuurdepääsuta, eraldub gaas ja jääb koks- 90%süsinikku. Turbabrikett, töödeldud puit- hakkpuit, metsahake, piutbrikett, puitgraanulid. Looduslikud vedelütused- nafta masuut, põlevkivi masuur Gaas- maagaas Loodusliku gaasi alla käib- naftagaas "rasvanegaas"- sisaldab küllalt palju raskeid süsivesinikke Kütustekoostis: Tahked ja vedelkütused koosnevad 3põhi osast. 1. Orgaaniline osa või tema orgaaniline mass 2. Mineraalaine 3. Niiskus Esitakse yksikute kytuse elemendi massi protsentidena c0+H0+N0+S0=100%
mille kasutamine ei ületa nende looduslikku juurdekasvu. 2.1 Kütuste liigitus Kütuste liigitamine võib toimuda väga erineval viisil. Üheks võimaluseks on kütuste liigitamine agregaatoleku järgi. · Tahked kütused: o kivisüsi, antratsiit, pruunsüsi, ligniit; o põlevkivi; o puitkütused (hakkpuit, halupuit, briketid, pelletid jt); o turvas (freesturvas, tükkturvas, turbabrikett) jt. · Vedelkütused: o katlakütused: naftakütused (raske ja kerge vedelkütus; põlevkiviõli; o mootorikütused: bensiin; diislikütus; lennukipetrool jt. · Gaaskütused: o maagaas; o vedelgaas (enamasti propaan või propaani ja butaani segu);
Vene turu ärakukkumine Ettevõtete toodangu vähendamine v pankrot Siseturule tootvad väikeettevõtted (tubaka-, kompveki-, suka-, saapavabrikud) Tekstiilitööstus, toiduained, paber, metalli- ja puidutööstus 1919-27 käibel Eesti mark 1928 Eesti kroon välislaenu toel (1933 devalveeriti) 1929-33 majanduskriis. Tööpuudus kuni 30 tuh, ettevõtete, talude pankrotid, riiklikud hädaabitööd Tööstus 1930.a Riigiettevõtete asutamine turbabrikett Ulilas, metsa ülestöötamine, Kehra tselluloosivabrik põlevkivitööstus Virumaal Dolomiidi kaevandamine Saaremaal Suurimad eraettevõtted: Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik Viljandi tikutehas Lutheri vineeritehas Tallinnas Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad) Kawe kompvekitehas jalgrattad, telefonid, raadiod Transport Teedele killustikukate 1930
Kiviõli Keemiatööstus OÜ põlevkiviõli bituumen ja muud õlisaadused turbabrikett Narva Elektrijaama Õlitehas põlevkiviõli Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus
sisaldab kõiki tehnosüsteemide kadusid), mida kasutatakse: hoone sisekliima tagamiseks: o kütmiseks, o jahutamiseks, o ventilatsiooniks, o valgustuseks, vee soojendamiseks; elektriseadmete kasutamiseks. Energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju võetakse arvesse energiakandjate kaalumisteguritega: taastuvtoormel põhinevad kütused (puit ja puidupõhised kütused ning muud biokütused, v.a turvas ja turbabrikett) 0,75; kaugküte 0,9; vedelkütused (kütteõlid ja vedelgaas) 1,0; maagaas 1,0; tahked fossiilkütused (kivisüsi jms.) 1,0; turvas ja turbabrikett 1,0; elekter 1,5.
oksüdeerumisel vaba või seotud hapnikuga vabaneb soojusenergia. Soojusenergia mõõtühikuks on J(dzaul). Energeetikas kasutatakse ühikuid kJ, MJ, GJ, Ws, kWh, MWh, GWh . Kütuste tähtsaim iseloomustussuurus on kütteväärtus. Kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub ühe massi- või mahuühiku kütuse täielikul põlemisel. Mõõtühikuks on sobilik MJ/kg või kWh/kg. Kütuste kütteväärtused · Kivisüsi = 5,8...9,1 kWh/kg · Pruunsüsi = 2,3...6,4 kWh/kg · Turbabrikett (10% niiskust) = 4,7...5,5 kWh/kg · Küttepuit (18% niiskust) = 2,9...5,0 kWh/kg · Puidukoks = 7,5...9,1 kWh/kg · Põlevkivi = 1,7...5,0 kWh/kg · Bensiin = 12,2 kWh/kg · Diislikütus = 11,8 kWh/kg · Petrooleum = 12,0 kWh/kg · Masuut = 11,1...11,5 kWh/kg · Põlevkiviõli = 10,6 kWh/kg · Etanool = 7,3 kWh/kg · Taimeõli = 10,6 kWh/kg · Vedelgaas = 12,6 kWh/kg · Vesinik (H2)= 33,6 kWh/kg
oksüdeerumisel vaba või seotud hapnikuga vabaneb soojusenergia. Soojusenergia mõõtühikuks on J(dzaul). Energeetikas kasutatakse ühikuid kJ, MJ, GJ, Ws, kWh, MWh, GWh . Kütuste tähtsaim iseloomustussuurus on kütteväärtus. Kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub ühe massi- või mahuühiku kütuse täielikul põlemisel. Mõõtühikuks on sobilik MJ/kg või kWh/kg. Kütuste kütteväärtused · Kivisüsi = 5,8...9,1 kWh/kg · Pruunsüsi = 2,3...6,4 kWh/kg · Turbabrikett (10% niiskust) = 4,7...5,5 kWh/kg · Küttepuit (18% niiskust) = 2,9...5,0 kWh/kg · Puidukoks = 7,5...9,1 kWh/kg · Põlevkivi = 1,7...5,0 kWh/kg · Bensiin = 12,2 kWh/kg · Diislikütus = 11,8 kWh/kg · Petrooleum = 12,0 kWh/kg · Masuut = 11,1...11,5 kWh/kg · Põlevkiviõli = 10,6 kWh/kg · Etanool = 7,3 kWh/kg · Taimeõli = 10,6 kWh/kg · Vedelgaas = 12,6 kWh/kg · Vesinik (H2)= 33,6 kWh/kg
annaabi.ee 
