Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Tupp - villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda (väike vesiroos, kollane vesikupp). Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). Idu saab alguse diploidsest sügoodist ning sellest areneb uus sporofüüt.
Tupp - villpea Sugukond: Lõikheinalised Perekond: Villpea • Valgete villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige tavalisem ja ilmselt ka kõige kergemini äratuntav taim • kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt.
Tupp - VILLPEA – Eriophorum vaginatum; nimest: Eriophorum on latiniseeritud vorm kreekakeelsest sõnast eriophoros – villa kandev; nimi iseloomustab liikide pähikuid, mis meenutavad villatutte.
Tupp - hirsstarn) ja kõrrelised (soo-, jänes- ja püstkastik (Galamagrostis stricta), luht- kastevars jt. Samblarinne tagasihoidlik, tüviksammal, soovildik, teravtipp, tähtsamblad.
Tupplehed on teiste õie osade kaitseks, tavaliselt rohelised või peaaegu värvitud (vanemana). Kroonlehed on tavaliselt eredavärvilised, putukate ligimeelitamiseks.
Tupp on ühendus emakakaela ja väliskeskkonna vahel, mis sünnituse ajal moodustab osa sünnituskanalist. Lahkliha on piirkond tupeava ja päraku vahel.
Tupp - villpea 2. Jõhvikas 3. Rabamurakas 4. Huulhein 5. Kanarbik 6. Vaevakask 7. Küüvits 8. Hanevits 9. Harilik kukemari 10. Valge nokkhein
Tupp - villpea (Eriophorum Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavaid.
Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel.
Tupp - villpea on valgete villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige tavalisem ja ilmselt ka kõige kergemini äratuntav taim.
Tupp - ja kroonlehti 5 (4 - 9), tolmukaid tavaliselt 8, sigimik kahepesaline, vili kaksiktiibvili, seeme (pähklike) tavaliselt lapik.
Tupp - villpea (Eriophorum vaginatum) on lõikheinaliste sugukonda villpea perekonda kuuluv taimeliik.Ta kasvab enamasti mätastena.
Tupp - ja kroonlehti tavaliselt 5. Kroonlehed valged, harvem roosad või punased, kuid sortidel sageli erksamad.
Tupptarn – Carex vaginata; vaginata (lad.k.) – tupjas, tupeline; nimi iseloomustab taime avaraid lehetuppesid.
Tupp on torujas, elastsete seintega organ, mis asub väikevaagnas kusepõie ja kusiti ning pärasoole vahel.
Tupp on ühendus emakakaela ja väliskeskkonna vahel, mis sünnituse ajal moodustab osa sünnituskanalist.
Tupp - villpea on üks esimesi taimi, kes asustab kasutatud turbaväljasid või põlenud rabasid.
Tupp - villpea kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt.
Tupp - villpea. Samblarinne on tüse, hulgaliselt kasvab tavalist karusammalt ja turbasammalt.
Tupp on torujas kuni kellukjas, rohekaskollane, teravate tipmetega, 1,2...1,6 cm pikkune.
Tuppa minnes on Markkus esimeste seas ennast lahti riietanud ja vaatab istudes teisi lapsi,
Tupp – Tupp on elastne lihaseline toru, mis mahutab suguühte ajal peenise.
Tupp - tupp on naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega.
Tupp - villpea kasvab tihedate puhmikutena; taime risoom on väga lühike.
Tupp - villpea (Eriophorum tarn (Eriophorum) lõikheinalised (Cyperaceae)
Tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga.
Tuppedel on väga lühike (kuni 1 mm) pruunikas lõhestunud tipuga keeleke.
Tupplehed 2 - 3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega.
Tupp - ja kroonlehed moodustavad õie katte ja annavad õiele kuju.
Tupp - villpea on oluline komponent turba moodustumisel.
Tupp - lubikoor kattub õhukese kuivanud limast kilega.
Tupp –  ühendab sisemisi elundeid välistega
Tupplehed on munajad, liht- ja näärmekarvadega kaetud.
Tupp - ja kroonlehti koos nimetatakse õiekatteks.
Tupp on emakakaela ja häbeme vahel asuv kanal.
Tupplehed - kroonlehed-kroonlehed kordub mitu korda.
Tupp – võtab osa sugulisel viljastamisel
Tupp 5 - hambaline, säilib viljade küljes.
Tupplehed on ebanormaalselt suured ja lopsakad.
Tupp on mõnedel liikidel välistupega.
Tupp - villpea (Eriophorum vaginatum)
Tupplehed on kitsad ja teritunud tipuga.
Tupp 4 - hõlmaline, kroon puudub.
Tupplehed on kroonlehtedest pikemad.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun