Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tunnikontroll nr3". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
küünar, tool, randmeliigese, sündroom, ergonoomiline, tunnikontroll, soovitav, küünarnukk, horisontaalselt, hiirt, loomulikus, muudetavrandmeliigesega. 2. Mis on ,,küünarnukireegel" ? Vastata paari lausega ,,Küünarnukireegel" tähendab seda, et randmeliiges peab otse olema, selg ja jalad peavad olema toetatud. 3. Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? Vastat paari lausega. Arvuti taga peavad inimesel käed olema nii, et õlavars ning käsivars oleksid 90 kraadise nurga all. 4. Kas käsivarred peavad olema toetatud ? JAH 5. Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? JAH 6. Mis on randmeliigese sündroom ? Kirjeldada paari lausega. Randmeliigese sündroom on pidev ja korduv randme painutamine. Randme painutavate kõõluste ülepinge ja ärrituse tõttu võib kiiresti tekkida mediaannärvi mehaaniline vigastus. Lõpptulemusena areneb inimesel välja nnkarpaalkanali sündroom. 7. Millises asendis peab olema selg ? Vastata 1-2 lausega. Selg peab olema sirge ning toetatud. 8. Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.2 Küsimused: 1.Milline peab olema keha asend arvuti taga ? 2.Mis on ,,küünarnukireegel" ? 3.Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? 4.Kas käsivarred peavad olema toetatud ? EI, JAH 5.Kas randmeliiges peab olema painutatud ? JAH, EI 6.Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH Vastused: 1.) Keha asend peab olema vaba 2.) Laud peab nii asetsema, et õlavars ja käsivars oleksid 90 kraadise nurga all 3.) Randmeliiges peab olema otse 4.) JAH 5.) EI 6.) JAH 7.) Pidev ja korduv randme painutamine, millega kaasneb sõrmede pingutatud hoidmine teatud asendis pikema aja jooksul võib rannet painutavate kõõluste ülepinge ja ärritusetõttu kiiresti tekitada 8.) Selg peab olema toetatud 9
Vale 4. Milline peab olema keha asend arvuti taga? Vastata 4-5 lausega. Õige kehaasend arvutiga töötamisel: 1. Küünarnukireegel 2. Randmeliiges peab olema otse 3. Selg peab olema toetatud 4. Jalad peavad olema toetatud 5. Käsivarred peavad olema toetatud. Õige 6. Kas ergonoomilised soovitused töötamiseks sülearvutiga ja tahvelarvutiga on ... Sarnased töötamisele lauaarvutiga 7. Mis on randmeliigese sündroom? Kirjeldada 3-4 lausega. Kui töötatakse painutatud randmeliigesega, siis karpaalkanal aheneb. Tekib pidev surve keskpidisele närvile. Tekivad valud randmeliigeses, käsi võib muutuda tuimaks, nii et ei saa isegi kohvitassi tõsta. Käega ei saa enam töötada. Seda nimetatakse närvi pitsumise sündroomiks ehk karpaalkanali sündroomiks ehk hiirehaiguseks. 8. Milline on ergonoomiline tool? kirjeldada 4-5 lausega. Ergonoomiline tool: 1
paigutus ei ole väga ergonoomiline) 5. Kas arvuti töökoht on kujundatud arvestades x(valgus valgust? Kuidas seda on tehtud? langeb hästi kuvarile) 6. Missugune on töökoha tool? Kas tool on x(tooli kõrgust vastavuses nõuetega? ei saa reguleerida, samuti ei saa muuta seljatoe kõrgust ega
1 Arvuti on saanud meie igapäevaelu osaks, selle ees veedavad pikki tunde kontoritöötajad ja koolilapsed, koduperenaised ja pensionärid. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Aga arvuti on toonud meie ellu ka uusi hädasid. See vaikselt nurgas nohisev värvilise ekraaniga kast suudab tekitada nii ihu- kui hingehädasid. Arstidele on hästi tuttav "hiirekäe sündroom", mis vaevab neid, kes palju arvutiga töötavad. Tegemist on hiirt liigutava käe tervisehädaga, mis tekib sundasendist ja ühetaolistest liigutustest põhjustatud lihasväsimuse ja haigusnähtudega nii õlavöötmes, küünarnuki- kui randmepiirkonnas.2 Nüüdisajal kasutatakse arenenud maades arvuteid enamikul (50 60 %) töökohtadel ning ka kodus. Seoses sellega on tekkinud palju uusi probleeme nii töö organiseerimise, töökoha kujundamise kui ka tervise valdkonnas. Arvutite laialdase kasutamise tagajärjel on tõusnud
o tekib: vale valgustuse korral , õhu liikumisel silmadest mööda (peakohal ventilatsioon, otsene õhuliikmine puhurist) Carpal tunnel syndrome (Karpaalkanali e randmekanali sündroom) o sümptomid: valu randmes ja labakäes, käe tuimus/suremine, labakäe kohmakus ja nõrkus, o tekib: korduvliigutuste tegemisel, väheste puhkepauside korral, ergonoomiliste töövõtete mitte kasutamisel. Lisaks on veel olemas : Vertebral syndrome- lülisamba sündroom Respiratory/pulmonary syndrome- hingamisteede ja kopsu sündroom Thoracal Syndrome- rindkere sündroom Selgroog · Selgroo ülesanne: o Selgroo külge kinnituvad selja- ja kõhulihased, millede ülesandeks on sirutada ja stabiliseerida lülisammast, osaleda roiete tõstmisel, selgroo pööramisel. Seega on selja hoidmisel tervena oluline treenida nii selja- kui ka kõhulihaseid. Selgroo lülidevahekettad e diskid
asetatakse alussõrmistele ja randmed tõstetakse nii, et tekiks sirgjoon käeseljast küünarnukini. Kui sellises asendis on see sirgjoon paralleelne põrandaga ning nurk õla- ja küünarvarre vahel 85... 90°, siis on istumiskõrgus õige. Kui mitte, siis tuleb vastavalt muuta istme, laua või mõlema kõrgust. Arvutiga töötamisel varitsevad ohud "Hiirekäe sündroom" neil, kes arvutiga palju töötavad. Tegemist on siis hiirt liigutava käe tervisehädaga, mis tekib sundasendist ja ühetaolistest liigutustest põhjustatud lihasväsimuse ja haigusnähtudega nii õlavöötmes, küünarnuki- kui randmepiirkonnas. Käte hoolitsemine Kirjutusmasina taha tuleb istuda absoluutselt puhaste kätega. Selles väljendub ka suhtumine oma töösse ja masinasse. Soovitatav on kasutada toitaineterikast ja nahka pehmendavat lanoliin-, vaseliin - kosmeetilist laste- vm seepi
See võimaldab eelkõige kätele hea tööasendi. Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist : · Jalad peavad toetuma kindlalt maha. · Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge. · Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi. Ergonoomilise töölaua kasutamine. Joonisel on kujundatud optimaalne ergonoomiline töökoht. Töötaja töötsoon on kasutusel täies ulatuses, kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on käepärast. Teisisõnu 92% töötsoonist on kasulik. Kuvar, klaviatuur ja töötaja asuvad ühel sirgel, seega töötaja lihased teevad ühesugust tööd ning on võrdselt koormatud. Kontoritool · mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem
Juhendaja: Anne Murov, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 VAATLUSOBJEKTID Ergonoomika alased soovitused Valgustingimused Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik val- gustus (rohkem päevavalgust). Valgustingimuste reguleerimi- Töötamiskoha paigutus val- seks on soovitav puhastada aknad, akendel paremini sobivad gusallikate suhtes heledavärvilised läbipaistmatud pikilamell-kardinad. Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust. Vajadusel kasutada ruumis head üldvalgustust ning koht- valgustit arvutitöökohal. Soovitatav on arvutitöökoht seada akna suhtes nii, et aken oleks arvutilaua suhtes küljel. Parema-
ning jälgib nende täitmist. 6 4. KLAHVISTIK JA HIIR Ülajäseme koormus sõltub klahvidele vajutamise sagedusest ja vajutamise jõust ning oleneb seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Kui parasjagu töötatakse käega, on parem küünarvarrele mitte toetuda, kuna see võib takistada venoosset vereringet. Soovitav klahvistiku kalle on 5-15°. Kui hiire kasutamisel on märgata ebamugavusi, näiteks liialt raske on liigutada pointerit, tuleb välja selgitada põhjus. Vahel vajab hiir lihtsalt puhastamist. Toodetakse ka üha uusi ergonoomilisemaid hiiri, mis hoiavad käe neutraalses asendis. 7 5. ÕPPIJA KEHAASEND Õige kehaasend istudes: 1) reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt.
...............................................4 1.6 Klassi korrashoid.......................................................................................................................5 3 Arvutiklassi sisustus.........................................................................................................................6 3.1 Õpikohtade paigutus..................................................................................................................6 3.2 Laud ja tool................................................................................................................................6 4 Õpitegevus........................................................................................................................................7 4.1 Nõuded.......................................................................................................................................7 5 Näidisharjutused silmadele.......................................
....... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .............................................................. 18 7. Seadusandlus ............................................................................................................ 19 LISAD Lisa A. Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja kuvariterminali kujundamine.............................................................................................................. 20 Lisa B. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes......................................................... 24 Lisa C. Näidis tegevuskava terviseriskide ja ohtude vähendamiseks töökeskkonnas....27 2 Sissejuhatus
kõrvaklappe ja mikrofoni selle küljes, mida nimetatakse ,,hands free"-ks. Kõigile neile lisaks, on arvutiga töötamisel vaja ka lauda ning tooli. Töölaud peab olema alt piisavalt avar, et jalgadel oleks ruumi liikuda. Samuti peab töölaud pealtpoolt olema korras ja suur. Väga vale on, kui terve laud on asju täis, nii et arvuti justkui upuks kõige selle sodi sisse. Ergonoomiselt töötamiseks on vaja ka ergonoomilist tooli, mis võimaldab inimesel ise seda reguleerida. Tool peab toetama selga ning puusi ja kindlasti peaksid tal olema rattad all. Enamikele inimestele on nende tervis väga tähtis, seega arvan, et oluline on ikkagi jälgida, kas töökoht ning kehahoid on ergonoomilised.
Arvutitöökoht on kontorites kõige levinum, arvuti taga istub inimene töö ajal kõige rohkem. Et sellepärast ei peaks tugevamaid prille muretsema või randmepõletikku ravima, tuleb intensiivse kasutusega arvutitöökohale muretseda ergonoomilised töövahendid. Mööbli valikul ja ruumi kujundamisel pole tähtis ainuüksi selle väljanägemine, vaid ka selle mugavus ja funktsionaalsus. Uue bürooruumi sisustamisel tuleks lähtuda eelkõige sealsete töötajate vajadustest (4). 1. ERGONOOMILINE BÜROO 1.1. Milline töölaud on hea? Peamine reegel – vältida igasuguseid peegeldusi ja tugevaid kontrastsusi töötsoonis. Seega töölaua pinnaviimistlus peab olema hele vältimaks liigseid kontrastsusi valgete paberitega ja samas ta ei tohi olla liighele (nt valge), kuna pika tööpäeva jooksul see väsitab silmi. Töölaua pinnaviimistlus peab olema matt, sellelt ei tohi peegelduda laevalgustus. Laua
Timo Puistaja IS-10 Eriala kahjulik mõju minu tervisele ja kahjuliku mõju vähendamise võimalused Väimela 2010 Referaat seletab ära arvutiga töötavate inimeste peamised kutseprobleemid ja annab ka probleemidele lihtsalt ja kergestimõistetavad lahendused. Peamisteks probleemideks on alaseljavaegused, hiirehaigus ehk karpaalkanali ehk randmekanali sündroom, hemorrioidid, ning väsinud ja kuivad silmad. Alaseljavaegused Meie uuringud näitavad, et 38 protsendil kuni 25aastastel inimestel esineb vaegusi alaseljas ehk nimmepiirkonnas. Huvitav on see, et üle 40aastaste seas on see protsent vaid 24! See tähendab, et noore põlvkonna lihastoonus on madal. Seljavaeguste kõige sagedasemaks põhjuseks on taas vähene füüsiline aktiivsus ja sundasendid. Oma olemuselt aktiivseks tööks häälestatud seljalihased on istudes lõdvas
ABI: Iga 35-40 minuti tagant tuleks sundasendit mõneks minutiks muuta. Hästi mõjuvad sirutamine ja ringutamine. Verevarustust kiirendavad ka puusaringid ning kükkide tegemine. Ukseavas seistes siruta käed üles ja haara ukseliistust, keera puusavöödet ümber telje paremale-vasakule. Ära hoia töövahendeid pidevalt samas tööpaigas, see toob kehahoiule vaheldust. Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom tekib, kui randmekanalit mööda kulgeva keskpidine närv saab pitsutada. Kuna randmekanali sündroom esineb paljude arvutiga töötavatel inimestel, siis on rahvakeeles saanud see haigus ka hellitavalt hiirehaiguse tiitli. Karpaalkanali sündroom tekib korduvliigutuse tagajärjel (hiirega klikkimine). Kaebuste tekkimisel on randmekanali sündroom juba väljakujunenud haigusseisund. OHUMÄRGID: randmes tekib valu ja kangus pöidla ja pöidlapoolsete sõrmedel tekib tuimus ja valulikkus
· Kasutage ainult ühte viirusetõrjeprogrammi. Mitu aktiivset viirusetõrjeprogrammi võivad põhjustada arvuti kokkujooksmist · Ärge avage e-mailiga tulnud faile enne, kui olete veendunud nende ohutuses · Ärge installeerige kõiki võimalikke versiooniuuendusi, kui Teie arvuti töös ei esine probleeme Kehaasend Õige kehaasend istudes: 1. reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt 2. istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem 3. käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90° 4. selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°) 5. jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90° 6
New York Times´i artikli järgi kasutavad arvutit vähemalt 70%, st. 30 miljonit algkooli õpilastest. Arvuti kasutajate võrk aina kasvab ja selle tulemusena arstid ravivad rohkem noori patsiente, kes kannatavad arvuti kasutamisest tulenevate valude all. Arvuti lauad ja toolid on disainitud täiskasvanutele või halvasti disainitud lastele. Paljud lapsed kannatavad seetõttu krooniliste liikumishäirete all nagu randme-närvipõletiku sündroom ja krooniline valu kätes, seljas, kaelas ja õlgades. Uuringutest on selgunud, et 40% algkooli õpilastest on õppinud arvutis kui arvutilaud ja -tool on valesti ja seetõttu on nende kehahoid muutunud valeks. Soovitatakse lapsevanematel jälgida laste arvuti kasutamist. Kasutatud kirjandus: http://paber.maaleht.ee/?page=18200&grupp=targutalita&artikkel=854 http://216.239.59.104/search?q=cache:-BYfcLVr5HgJ:www.htg.tartu.ee/~a6imre/Jura%2520mis
SISSEJUHATUS Arvuti on märkamatult saanud meie igapäevaelu osaks, selle ees veedavad pikki tunde kontoritöötajad ja koolilapsed, koduperenaised ja pensionärid. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Aga arvuti on toonud meie ellu ka uusi hädasid. See vaikselt nurgas nohisev värvilise ekraaniga kast suudab tekitada nii ihu- kui hingehädasid. Arstidele on hästi tuttav "hiirekäe sündroom", mis vaevab neid, kes palju arvutiga töötavad. Tegemist on siis hiirt liigutava käe tervisehädaga, mis tekib sundasendist ja ühetaolistest liigutustest põhjustatud lihasväsimuse ja haigusnähtudega nii õlavöötmes, küünarnuki- kui randmepiirkonnas. 3 ARVUTI AJALUGU Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib
dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Vaata hiire alla, kui sa seda viimase paari kuu jooksul teinud pole . Kuidas tundub? Väikegi takistus hiire liigutamisel väsitab kätt rohkem , kui arvata oskame, sest tööpäeva jooksul teed hiirega kokku tuhandeid liigutusi. Hoolitse selle eest, et hiir ja hiirematt oleksid puhtad ja hiir liiguks sujuvalt. Vajadusel vaheta hiirt. Mida peab jälgima arvuti kasutamisel Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma
5-vöötkoodilugeja; 6-kassasahtel. 8 5. MÜÜJA TÖÖS NEGATIIVNE POOL 5.1 Tervisemõjud 1. Seisev töö Paljud müügisaalid on kujundatud nii, et müüja peab olema klientide nõustamiseks pidevalt jalul, puudub istumisvõimalus. Nii saavad suure koormuse osaliseks jalad ja selg. Seisva töö puhul on vaja tagada töötajale ergonoomiline asend ja puhkamisvõimalus. Teenindussaalis on lahenduseks kõrge istetugi, millele müüja saab mugavalt toetada. Tööpäeva jooksul on vaja anda jalgadele ja seljale puhkamise võimalus: istuda ja pikutada. 2. Sundasendid ja raskuste tõstmine Sundasendid on probleemiks peamiselt kassatöötajatele.Sundasendist tingitud ülekoormuse vältimiseks on ergonoomiline kehaasend ja töökoha hea kujundus.
• Töötool peab võimaldama istmepadjal ja seljatoel pöörduda 180 kraadi piires, et töötaja saaks keha pöörata koos tooliga, mitte ei koormataks pidevalt selga. • Töötooli seljatoel peab olema spetsiaalne seljatoekumerus ja seljatugi tuleb reguleerida nii, et nimmenõgusus toetuks vastu seljatoekumerust. Vajadusel kasutada lamedal tooliseljatoel seljatoepatja. • Statsionaarsel töökohal sülearvutiga töötamisel on soovitatav kasutada tavaklaviatuuri ja hiirt ning võimalusel ka tavakuvarit, et tagada õige tööasend. • Müratase ei tohiks ületada 55-60 dBA, printeriga töötamisel 65dBA. Parim kontoritöö müratase on 40dBA või alla selle. Müra tekitavate seadmete olemasolul ruumis tuleb need paigutada arvutitöökohast võimalikult kaugele. Kontoris tekitavad müra põhiliselt server, printer, koopiamasin ja arvuti. Server on soovitatav paigutada mürasummutatava barjääri taha või kappi.
Ruumis on aknad avatavad. Sobiv õhutemperatuur tagatakse kaminaga, elektriradiaatorite ja õhksoojuspumbaga, mida on võimalik reguleerida. Töölaud on heledast puidust, klaviatuuri sahtliga, kahe riiuliga ning piisava tööpinnaga, et seal koolitöid teha. Kuna töö ei käi mitte lauaarvuti taga vaid sülearvutiga, ei ole kasutuses eraldi klaviatuuri ega arvuti hiirt. Töötool on puidust kõva pinnaga tool millel ei ole käetugesid ning seda ei saa reguleerida. Kõik elektriga seonduv(juhtmed , pistikud, stepslid jms) on korralikult paigutatud ja välisel vaatlusel korras ning kohti, kus keegi võiks sattuda kokkupuutesse elektrivooluga, ei esine. Tehnika on kaasaegne ja reaalse tervisemõjuta. Ruumi põrandat katab ……., mis on kohati kriibitud kuid terve. Seinad on värvitud. 1.1 Tööülesannete kirjeldus
kraadi, mis koormab nimmepiirkonda vähem kui 90-kraadine nurk. Istudes tuleb säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui 15-kraadises kaldes. ( http://www.sintex-mebel.ru/office/articles/ergonomics-rules/) Sellise asendi saavutamiseks tuleb leida keha proportsioonidele vastav ja kehaehitust järgiv ergonoomiline tool, millel saab muuta istumise asendit, tooli istme või seljatoe kallet. Ergonoomiline laud: Vajaliku tööpinna suurus on eelkõige sõltuv töö iseloomust. Juhul kui kuvar paikneb samal tasapinnal töölauaga oleks vajalik laua laius kuvari paiknemise kohal ~105 cm. Kui kuvar paikneb laual, mis asetseb töölauast madalamal, on piisav tööpinna laius 40-60 cm. Õige ja vähest kontrolli vajava istumisasendi saavutab kõige
arvutis prognoosin palju suuremaks arvutis tehtava õppetöö tõttu. Paljud üliõpilased kasutavad arvutit ka kontaktõppes, mitte ainult veebipõhises õppes, kus arvuti kasutamine on vajalik. Kooliõpilaste arvutikasutamise aja prognoosin väiksemaks, kuna koolis arvutitega veel tööd ei tehta nii intensiivselt kui kõrgkoolis. Keskmiselt kulutab õpilane oma päevast arvutis 1,5-2,5 tundi, mõni lausa 9 tundi (Luik, 2008). Et tagada inimese tervis ja töö produktiivsus, kujundab ergonoomiline arvutitöökeskkond töökoha, mis arvestab inimese antropomeetriliste näitajate ja töö iseloomuga (Kaljuste, 2007). Töökoha all arvutiga töötamisel mõistetakse mööblit (laud, tool), töövahendeid (arvuti, monitor, klaviatuur, hiir), abivahendeid (dokumendihoidja, jalatugi, randmetugi jt), samuti ümbritsev keskkond (müra, valgustus, temperatuur jne) (Kristjuhan, 2000). Arvutitööga kaasnevad terviseprobleemid on välditavad, kui järgida seadustest
Samuti võib 3 põhjuseks olla klaviatuuri pidev kasutamine, kuid hiire kasutamisel on pidevalt töös käsi ja käsivas ning seega tõenäosus valuaistingute tekkimiseks on tunduvalt suurem. Riski saab vähendada käe õige asendi ja hiire õige kasutamistehnikaga. Väga vajalik on teha puhkepause - isegi lühikesed pausid on kasulikud. Pauside ajal võib teha teisi, arvutiga mitteseotud töid. Kui te kasutate hiirt pidevalt, võiksite proovida hiirega töötamist nii vasaku kui parema käega. Seega langeb ära ühe käe suur koormamine. Mõningatel kasutajatel on täheldatud peavalusid ning käte, randmete, käsivarte, kaela, õlgade või seljavalusid, eriti just pärast pikaaegset katkematut tööd kuvariga. Üldjuhul on need valuaistingud mööduvad, kuid mõningatel juhtudel võivad need muutuda püsivateks ning seega põhjustada töövõimetust. Tööandja kohustused.
vältida tõstmist istudes vältida tõstmist õlgadest kõrgemale vältida korduvat ühe käega tõstmist vältida tõstmist liiga madalalt hoiduda juhuslikest tõketest Soovitusi õigeteks tööasenditeks: · Pea ja kaela piirkond Tüüpilised vead: pea sage pööramine või hoidmine ette (taha) kallutatud asendis pikaajaliselt. Tagajärjed: kaelalihaste venitus, suur koormus lülisambale, takistatud on normaalne vereringe, surve närvidele. Soovitav tööasend: hoida pead võimalikult keskasendis, vältida sagedasi pöördeid ja äärmuslikke asendeid. · Õlapiirkond Tüüpilised vead: töötamine asendis, kus on õlad kõrgendatud või õlavarred tõstetud , kiired korduvad õlavarre liigutused, küünarvarre tugevad pöörded sisse- ja väljapoole, töötamine randmete piirasendis; töötamine pidevalt pinge all oleva käega, hoides käes detaili või tööriista.
Tee seda 5-6 korda. 4. Vaata vaheldumisi üles-alla, paremale-vasakule. Tee seda 5-6 korda. 5. Tee silmadega ringliigutusi. Tee seda 6-7 korda. 6. Sule silmad, kattes need 10 sekundiks peopesaga. Tee seda 3-4 korda. 7. Pane suletud silmadele jahe või külm kompress 2-3 minutiks. 8. Masseeri õrnalt meelekohti 10 sekundit. 3. ARVUTIGA TÖÖTAJA KEHAASEND JA NÄIDISHARJUTUSED KÄTELE, ÕLAVÖÖTMELE JA SELJALE 3.1. Õige kehaasend istudes: 1) reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt; 2) istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem; 3) käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°; 4) selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°); 5) jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90°;
edendusele. Kuid miski ei takista neid soovitusi kasutamast ka koduses majapidamises. Kodus on see vast isegi tähtsam, sest suurema osa oma elust veedab inimene ikkagi oma kodus ning sellest sõltub suurel määral ka inimese tervis. Eelnev "juhtiv mõte" võib olla sõnastatud ka järgmiselt : hea tervis on hea elu. TÖÖASEND Õige tööasendi saavutamiseks peaks tooli kõrgus olema reguleeritav, seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. Tool peaks olema viierattaga ja pöörlev. Polstri paksus võiks olla 3-5 cm ja materjalina tulekseelistada tekstiili ("mittehingava" polstrimaterjaliga hakkab selg higistama ja püsti tõustes võib külmetuda). Jalgade alla võib vajadusel asetada jalatoe kaldega umbes 20º.Jalatuge tuleks kindlasti kasutada, kui jalgu ei saa põrandale toetada või tooli isteplaat soonib reisi. Istumine õige kõrgusega toolil, toetadades jalgu põrandale või jalatoele, aitab ära hoida selja liigse
kaugusele kuvarist. Enamasti on need väljad aga nõrgemad kui lubatud piirväärtused. Tervisehäired tekivad juhul, kui inimesel on elektriline ülitundlikkus. Samas peab märkima, et nende väljade, eriti väljade kombineeritud mõju kohta pole teaduses lõppenud diskussioonid, mistõttu ei saa tervisele ebasoodsat mõju välistada ka siis, kui elektri- ja magnetväljade tugevus vastab normile. Kahjuliku mõju vältimise viisid Kehaasend Õige kehaasend istudes: 1. reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt 2. istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem 3. käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90° 4. selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°) 5. jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90° 6
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke ERGONOOMIKA ANALÜÜS Juhendaja: Maie Tamm Mõdriku 2010 Kuna ma töötan palju arvutiga, siis mõtlesin teha ergonoomika analüüsi arvutiga töötamisest. See on istuv töö ja pikaajaliselt päris väsitav. Selleks, et tööd paremini teha, on mul minu toas olemas korralik töökoht. Mul on hästi kohandatav tool ja kirjutuslaudlaud. Kogu mööbli pind on peegeldusvaba. Asend arvuti taga peab olema pingevaba ja mugav. Arvutiga töötades saavad kõige suurema koormuse silmad. Selleks, et seda koormust vähendada, siis peaks olema arvuti ekraani ja silmade vaheline kaugus umbes 50 sentimeetrit. Järgmisena saab koormatud selg. Kui te ei istu arvuti taga sirge seljaga, võib juhtuda, et teie selgroog võib pikaajalisel töötamisel sundasendi tõttu deformeeruda ja vajuda. Tulemuseks on
1.Käsitsi teisaldamise meetodid- Neid teostavad üks või kaks hooldustöötajat, kes kasutavad oma lihaste jõudu ja võimalusel patsiendi liikumisvõimet. 2.Teisaldamismeetodid, mille puhul kasutatakse väikeseid patsientide teisaldamise abivahendeid. Kõnealuste meetodite puhul kasutatakse eriabivahendeid, nagu vähese 4 hõõrdumisega libistamislina, ergonoomiline vöö, pööramisplaat, voodi päitsisse kinnitatav trapets jms . 3.Teisaldamismeetodid, mille puhul kasutatakse suurejõulisi patsientide teisaldamise abivahendeid.Kõnealuste meetodite puhul kasutatakse elektromehaanilisi tõsteseadmeid . Hooldusvajadus on isiku abi-, toetuse- ja järelevalvevajadus, mille teeb sotsiaaltöötaja hoolduse seadmiseks kindlaks hindamisintervjuu ja füüsilise ning vaimsete võimekuse testidega (edaspidi hindamismetoodika) hooldatava elukohas.
Tööpinna piisavus Piisavalt I Toed kätele, jalgadele Jalad toetuvad põrandale, käed lauale I Kuvar Sobiv ja kaasaegne. I Vaatekoha asukoht Sobiv I Tool Reguleeritav, stabiilne, käetoed olemas I Ruumikitsikus Piisavalt ruumi töötamiseks, I liigutusteks, püsti tõusmiseks ja liikumiseks Töökoha heakord ja puhtus Hea I
annaabi.ee 
