Sellega seostub identiteet e samastumine Humanistlik psühholoogia: 20. saj 50-d Esindajad: C. Rogers, A. Maslow. Keskendub inimese sisemisele tegevusele, tema isiksuse eripärale, inmene ise on küige pädevam langetama otsuseid oma elu kohta. Sellest sai alguse tänapäevane nõustamispsühholoogia, mis keskendub inimese enda probleemi lahendusvõimele. Kognitiivne psühholoogia e teadmine/tunnetamine Esindajad: J. Piaget, L. Vogotski, E. Tulving. Uurib isiksuses toimuvaid tunnetusprotsesse, nagu aisting, taju, mälu mõtlemine ja püüab välja selgitada, kuidas nii aju kui kogu organism osaleb selles infotöötluses. Inimkäitumist selgitatakse ajus toimuvate keemilis/bioloogilis protsesside kaudu.
Tunnetus ehk kognitsioon on tegelikkusest vaimse pildi loomine.See tähendab - tunnetuse kaudu saab olend aru ,mis teda ümbritseb,mis on selle ümbritseva tähendus olendi jaoks ja kas on võimalik ümbrust muuta olendi heaolu tõstmiseks. Olendi all tuleb mõista nii inimest kui ka teisi loomi. Tunnetusprotsessideks peetakse: Aistingut Taju Mälu Tähelepanu Kujutlust Mõtlemist Fantaasiat Sõltuvalt sisust võib liigitada tunnetusprotsesse alljärgnevalt: Sensoorsed protsessid - nende abil registreeritakse esemete ja nähtuste üksikomadusi.Tulemuseks on aisting. Pertseptiivsed protsessid- tegelikkuse tervilik esitamine.Tulemus on taju Mäluprotsessid- tunnetatust luuakes mälukujundid. Intellektuaalsed protsessid- kajastatakse nähtuste olemust, nähtuste omavahelisi seoseid. Piagneti Arengu astmed: 1.Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2 eluaasta lõpuni.Selles staadiumis õpitakse
LAPSED ON ESIMESEL ELUAASTAL VÕIMELISED ERISTAMA ERI KEELTE FONEEME, KUID KAOTAVAD OSKUSE AASTASEKS SAADES; LAPSED SUUDAVAD PÄRAST PAARIAASTAST ÕPPIMIST RÄÄKIDA KA TEIST KEELT PUHTALT, KUI NAD ON TIHEDASTI SUHELNUD SEDA KEELT EMAKEELENA KÕNELEVA TÄISKASVANUGA, HILJEM EI SUUDETA VÕÕRAST KEELT NII TÄIELIKULT OMANDADA. MIS ON SAPIR-WHORFI HÜPOTEES? TOO NÄITEID. SEE, KUI KULTUUR MÕJUB INIMESE PSÜÜHIKALE KEELE KAUDU (KEEL KUJUNDAB INIMESE MAAILMAPILTI JA TUNNETUSPROTSESSE). N: ESKIMOTEL ON PALJU SÕNU LUME VARJUNDITE TÄHISTAMISEKS NING NAD TAJUVAD ERINEVALT TEISTEST INIMESTEST PAREMINI LUME ERINEVUSI.
rühmad · Mänguoskused · Tunnetus- ja õpioskused · Sotsiaalsed oskused · Enesekohased oskused Mänguoskused · Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade arengu alus. · Eelkooliealiste laste põhitegevus. · Mängu käigus laps omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, õpib suhtlema ning omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Tunnetus- ja õpioskused · Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse ( taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni). · Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet ning omandada teadmisi. · Õpioskused tekivad tunnetuoskuste arengu alusel. Sotsiaalsed oskused · Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. Enesekohased oskused
Rõtmiline liikumine on liikumine musa saatel selle koostis osad on *rütmilised harjutused *laulumängud *muusikalised mängud *omaloomingut arendav vaba tants *matkiv tants *kindla liikumisega tants *kombineeritud tants. ÜLDOSKUSED 1.mänguoskused- laps omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. 2.tunnetusõpioskused- on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse- taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. 3.sots oskused- mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. 4.enesekohased oskused- lapse suutlikkus eristada ja teavustada oma oskusi , võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk--lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös
3 SISSEJUHATUS Mis on kognitiivne paradigma? Kognitiivne paradigma keskendub inimese mõtlemisele, mälule, tähelepanule, fantaasiale, teadvusele jne. See on psühholoogia suund, mis käsitleb teadvuses peegelduvat tõelisuse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutab tunnetusprotsesse ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises. Mis on mälu? Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma
d) oskus käituda viisil, mis püüdleb teiste heaolu – lohutada, abistada, jagada asju jne.; e) oskus tegutseda koos eakaaslaste või täiskasvanutega, seada ühiseid eesmärke, kehtestada reegleid ja pidada neist kinni. Tunnetus- ja õpioskustena käsitletakse lapse infotöötlusoskusi. Eelkõige mõeldakse siin taju, mälu, tähelepanu ja mõtlemise erinevaid aspekte ning lapse oskust kasutada neid protsesse uute oskuste ja teadmiste omandamisel. Kuigi mainitud tunnetusprotsesse kasutame absoluutselt kõigis tegevustes, siis eriti vajalikuks osutub nende kasutamise ja suunamise oskus just uudse info omandamisel ehk õppimisel. Lasteaias võiks hinnata järgmisi võimeid ja oskusi: a) taju ja tähelepanu – milline on taju eristamisvõime ja maht, kuivõrd mõtestatult laps ümbritsevat tajub, kas tal õnnestub tähele panna olulist ja kui püsiv tähelepanu on; b) mälu ja teadmiste omandamine – mida teevad lapsed selleks, et info meelde jääks ja kuidas
käitumise aluseks olevatest protsessidest. perifeerse ehk piirdenärvisüsteemi { Mõistus ja tunded tekivad inimese ajus ning (peripheral nervous system) lakkavad toimimast koos ajutegevuse kustumisega koostöövõimelist talitlust { Närvisüsteem on nii tunnetusprotsesse kui { Peaajul (brain) on palju erinevatele käitumist korraldav organsüsteem ülesannetele keskendunud alajaotusi, samamoodi seljaajul (spinal cord) Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon
kogemustest. Oluline on ka nende võimete kiirus. Neid võimeid peaks saama eraldi mõõta ja need on taandatavad aju tegevusele (tunnetusprotsessid). Eristada saab üldvõimeid ja erivõimeid (sõnalised, loogilised, matemaatilised, ruumilised jt). Õppimine on protsess, kus kogemuse vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused käitumises/tegevusvõimes. Tahtlik ja tahtmatu Õppimise käigus leiab aset infotöötlus, milleks kasutamine tunnetusprotsesse. Uue integreerimine varemteadaolevasse infosüsteemi. Olemasolevaid teadmiste või nende struktuuri muutmine. Normaaljaotus ja vaimne võimekus Väikesem 75 Suurem kui 130 15 Kognitiivse arengu hälbed Intellektipuue (vaimupuue ehk vaimne alaareng) Õpiraskused lastel kel ei ole vaimset alaarengut, intellekt keskpärane, ei saa teatud asjadega hakkama Andekus (üldandekus ehk intellektuaalne andekus)
F73 – sügav vaimne alaareng IQ – alla 20; psüühiline vanus - alla 3 eluaastat F78 – muu täpsustatud vaimne alaareng F79 – täpsustamata vaimne alaareng. Kerge ja mõõduka vaimupuudega laste arengu vahel on kindlasti kohe märgatavad erinevused, sest kerge vaimupuudega laps on sageli raskesti eristatav intellektipuudeta õpiraskustega lapsest. Samas on keerukas eristada mõõduka ja raske astme vahel, kuna nendel laste liitpuuded võivad muuta nii nende motoorseid kui tunnetusprotsesse ja kõne arengut. Kergema ning mõõduka alaarenguga lastel, aga puudub huvi ümbritseva vastu ja nad on aeglaste teadmiste omandamisega. Neil puudub samuti järjekindlus, domineerib enesekontrolli nõrkus. Mingil määral suudavad eristada esemete erinevaid tunnuseid, kuid ei suuda mõista nende esemete vahelisi seoseid, raske on tervikut tajuda ning võrrelda teatud tunnuste järgi. Need lapsed ei mõista sageli tegude tagajärgi ja võivad ettearvamatult käituda.
Igast neljast suvilaomanikust kolm on hirmul, et maakodusse murtakse sisse. Iga teine autoomanik kardab oma sõiduki ärandamist. 1 lk 45-47 Terje Aarna 6 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat 2 KUIDAS VÄLTIDA LIIGSET STRESSI? 2.1 Selge olukorrataju taastamine Emotsionaalne stress haarab inimest tervikuna ja muudab kõiki tema tunnetusprotsesse. Stressiga võivad kaasneda muutused nii kuulmises, nägemises, haistmises, maitsmises kui ka puute-, temperatuuri-, tasakaalu- ja valutundlikkuse osas.2 2.2 Ümbritseva tunnetus Tüdrukul tuleb minna hilja õhtul läbi metsatuka. Ta kardab pimedust, kuid teist teed ei ole. Päeval nii haljad ja kenad puud tunduvad öö lähenedes ühtäkki sünged ja hirmuäratavad. Tüdruk arvab kuulvat enda kannul kahtlast krabinat ja kiirendab sammu. Taamal põõsa taga näib aga varitsevat tume kogu..
kujundeid. See on võimalus luua seoseid visuaalse ja verbaalse teadmise vahel. Niiviisi võib näiteks meelde jätta, kas taevas on vana või noor kuu. Noor ehk kasvav kuu on sarnane J-tähega, mis tähendab ,,juurde". See võimaldab luua seoseid visuaalse ja verbaalse teadmise vahel. Verbalism- efekt tekib siis, kui õpitav on liiga abstraktne ja õpilane ei mõista seda, vaid õpib mehaaniliselt pähe. Miks peame õpetajana tundma laste arengu tunnetusprotsesse? õpetamine ja suhtlemine probleemide ennetamine arengu toetamine Tahtmatut tähelepanu mõjutavad inimese teadmised ja mõtlemine Tahtlik tähelepanu korral valitakse info, mida edasi töödelda. Mälu on tähenduste konstrueerimine, struktueerimine ja ümber konstrueerimine. Tegutsemise ja kogemuste alusel omandatakse tavamõisted. Tunnetusprotsesside areng: Arvesta, et õpilastel on algselt kogemuslikud teadmised ning algul on raske abstrakset ja võõrast raske mõista.
paranemist. Just sellised tunded juhatavad sisse nn depressiivse protsessi, mis viib tervenemise asemel üha mustemasse masendusse. Kognitiivne teraapia on lühiajaline, aktiivne ja struktureeritud psühhoteraapia, mis eeldab, et emotsioonid ja käitumine sõltuvad sellest, kuidas maailma tunnetatakse. Kognitiivse teraapia eesmärk on kõrvaldada depressiooni sümptomeid ning soodustada toimetulekut tunnetusprotsesse muutes. Käitumisteraapia eesmärk on aidata patsiendil üle saada depressiooniga kaasnevast käitumisaktiivsuse vähenemisest. Praktikas kasutatakse tavaliselt mingit segu kognitiivsetest ja käitumuslikest meetoditest, nimetades seda kognitiiv- käitumisteraapiaks. Kognitiivteraapia aluseks on depressiooni kognitiivne seletus. Depressiooni hoiab käigus kognitsioonidest, käitumisest ja meeleolust kujunev nõiaring. Kognitsioonid tähendavad nii
lihtsamatest korraldustest. Võimalus kasutada kõne kompenseerimiseks viipeid, piktogramme ning muid märke. (Kivi, 200.) Kui vaadelda vaimupuudega lapsi raskusastme järgi, siis kerge ja mõõduka vaimupuudega laste arengu vahel on märgatavad erinevused, niivõrd, et kerge vaimupuudega laps on sageli raskesti eristatav intellektipuudeta õpiraskustega lapsest. Samas on ka keerukas eristada mõõduka ja raske astme vahel, kuna nendel liitpuuded võivad muuta nii nende laste motoorseid kui tunnetusprotsesse ja kõne arengut. Neid lapsi on ka keerukas uurida. (Neare, 2009) Kergema ja mõõduka alaarenguga lastel puudub huvi ümbritseva vastu ja nad on aeglaste teadmiste omandamisega. Neil puudub ka järjekindlus, domineerib enesekontrolli nõrkus. Mõningal määral suudavad eristada esemete erinevaid tunnuseid, kuid ei suuda mõista nende vahelisi seoseid, raske on tervikut tajuda ning võrrelda teatud tunnuste järgi. Need lapsed ei mõista sageli tegude tagajärgi ja
kavandamine ja tähelepanu tahteline suunamine. Teadvus on teadmine ümbritseva ja enda kohta. Hetkest hetkesse kulgev teadlikkus iseendast, oma mõtetest ja keskkonnast. Teadvuse kogemused on sõnulseletamatud ehk „kirjeldamatud“. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu hõlmab nii tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsiooni- mehhanismi. SARNASUS - MÕLEMAD HÕLMAVAD TUNNETUSPROTSESSE JA TEGEVUSE REGULEERIMIST. ERINEVUS - TEADVUS ON VASTUVÕETAVA INFORMATSIOONI TÖÖTLEMINE JA TÄHELEPANU ON TEGEVUSE SUUNAMINE JA KESKENDUMINE OBJEKTILE. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne.
sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. See on käitumise teadvustamata osa. Sättumuste-hoiakute süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Aistingud Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks. Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid järgmiselt: - Sensoorsed tunnetusprotsessid. Nad kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. - Pertseptiivsed protsessid. Toimub tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimetatakse tajuks. - Mnestilised protsessid. Tunnetatust luuakse mälukujund.
Lisaks veel erivõimeid kehaline, muusikaline, kunstiline. Õppimine On protsess, kus kogemuse vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused käitumises/ tegevusvõimes. Õppimine võimaldab meil midagi uudselt või paremini teha. Õppimine on: o Tahtlik ja tahtmatu tahtmatu väiksematel lastel, omandavad kogemustest. Tahtlik koolis ja mitte esimestes klassides. Õppimise käigus leiab aset infotöötlus, milleks kasutame tunnetusprotsesse. Toimub uue integreerimine varem teadaolevasse ja olemasolevate teadmiste või nende struktuuri muutmine. Normaaljaotus ja vaimne võimekus Inimesed erinevad oma vaimse võimekuse poilest, inimesed saab jaotada normaaljaotusskaala alla (vt slaid). IQ testis 100 on keskmine. Ligikaudu 70% inimesi on keskmise intelligentsi tasemega. 70 punktist allapoole on intellekt mitte normi piires. See on kokkulepe. Selliseid inimesi on 2,3%. Kõrge intellekt algab 130st andekus.
järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista
eakaaslastele omaselt oma tähelepanu suunata ja juhtida. ÜÕR lapsed selleks hetkeks, kui peaksid olema koolivalmis, ehk 7a, ei suuda oma tähelepanuga ise midagi ette võtta, on eksitavad keskkonna poolt. Õpetajal tuleb lapse tähelepanu suunata. Selleks, et saaksime tahtlikult oma psüühikat suunata, peab olema kõne areng sel tasemel, et saaksime endale öelda, et nüüd vaatan seda või teist. See puudutab sisekõne arengut. Neil lastel sisekõne hilineb ja nad ei saa tahtlikult oma tunnetusprotsesse suunata. Tähelepanu valivus on ebapiisav. Leida fookus, leida üles oluline keskkonnast. ÜÕR lastel valivus vilets. Ei leia ülesse olulist infot keskkonnast, mistõttu on aegajalt desorienteeritud ümbruskonnast. See valivus ei saa olla üksi taju ülesanne, see on seotud mõtlemisega, et me üldse teaks, mis ühes või teises situatsioonis olulist on. Vähene võime tähelepanu jaotada. Tähelepanu jaotamine võimaldab meil korraga tegeleda erinevate asjadega. Kuulata midagi,
22 käitumuslikud komponendid. 3) kõrgeima astme moodustab väärtusorientatsioonide süsteem, mille tuumaks on isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse; soov on arusaamine sellest, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada; püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamisele. Tunnetusprotsessid Sissejuhatus Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks. Need on. · Aisting · Taju · Mälu · Tähelepanu · Kujutlus · Mõtlemine · Fantaasia Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid: 1. sensoorsed tunnetusprotsessid kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. 2. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimet tajuks. 3
Sellel tasandil on selgesti eristatavad kognitiivsed, emotsionaalsed ja käitumuslikud komponendid. 3) kõrgeima astme moodustab väärtusorientatsioonide süsteem, mille tuumaks on isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse; soov on arusaamine sellest, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada; püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamisele. Tunnetusprotsessid Sissejuhatus Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks. Need on. Aisting Taju Mälu 19 Tähelepanu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid: 1. sensoorsed tunnetusprotsessid – kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. 2
Lisades siia veel inimliku enesekinnituse sisekõnena (nagu "Mul on õigus! "Küll ma olin tubli!" jne), muutub vahetegemine biheivioristlike ja kognitiivsete õppimise ning käitumise käsitluste vahel üsna raskeks. Erinevus, on rõhuasetustes: biheiviorism näeb motiveeriva jõuna valdavalt välist tasustust ja sõltuvust kinnitusest, kognitiivne psühholoogia aga sisemist tasustust ja sellega seostuvaid tunnetusprotsesse. Nii mõnigi kord algab käitumisharjumuse kujunemine vastavate toimingute sooritamisest välise tasustuse mõjul (näiteks õppimine ajalootundideks), kuid siis hakkavad kas huvi tekkimisest aine vastu või eduelamusest tingitult edasist õppimist motiveerima sisemised faktorid. Nii võib algul vaid välise tasustuse mõjul toimuv tegevus või õppimine osu tuda kütkestavaks ja viia pikema aja jooksul isegi kindla isiksusliku suundumuse või käitumisjoone kujunemisele. A
täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne isiku eluseigad meenuvad tänu episoodilisele mälule; ununemine on kiire- mida enam on uut infot seda kergemini unustame Praktilises tegevuses koguaeg koostöös. Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise a mittetahtelise keerukat kombinatsiooni, kus üks võib teise ees veidi domineerida. Mälu liigitused taju liikide põhjal: nägemis, kuulmis, haistmismälu jne Tunnetusprotsesse uuritakse informatsioonilis-küberneetilise suunaga. Mälu vaadeldakse kui funktsionalseid blokke ja/või moodulite süsteemi, mille tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud infot ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud. Mälu on lahutamatu tajust, kujutlusest, mõtlemisest, otsuse vastuvõtmisest. Mõned mudelid
staadiumiga, mille jooksul toimuvad magaja silmade suureamplituudilised liikumised suletud laugude taga. Seda staadiumit nimetatakse kiirete silmaliigutustega (KSL) une staadiumiks ja seda käsitleme edaspidi lähemalt. Sellised uuringud on saanud võimalikuks tänu uurimistehnika arengule, mis lubab registreerida magaval inimesel aju ja silmade liikumisest tekitatud bioelektrilist aktiivsust. Unenägusid on uuritud ka kui võimalikke tunnetusprotsesse. On ilmne, et unenägudes peegeldub see, mida oleme kogenud, läbi elanud, meenutanud kokkuvõttes ühel või teisel moel tunnetanud. See ei © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 5 tähenda, nagu oleks unenägude süzee tingimata midagi sellist, mida inimene on varem kogenud.
suureneb. ÜÕR lapsed selleks hetkeks, kui peaksid olema koolivalmis, ehk siis 7aastaselt, nad ei suuda oma tähelepanuga ise midagi ette võtta, on eksitavad keskkonna poolt, ikka õpetaja on see, kes lapse tähelepanu suunab. Selleks et saaksime tahtlikult oma psüühikat suunata, peab olema kõneareng sel tasemel, et saaksime endale öelda, et nüüd ma vaatan seda ja teist. See puudutab sisekõne arengut. Neil lastel sisekõne hilineb ja nad ei saa tahtlikult oma tunnetusprotsesse suunata. Tähelepanu valivus on ebapiisav. Leida fookus, leida üles oluline keskkonnast. ÜÕR lastel see valivus on vilets, nad ei leia ülesse olulist infot keskkonnast, põhjus, miks on aegajalt desorienteeritud ümbruskonnast. See valivus ei saa olla üksi taju ülesanne, see on seotud mõtlemisega, et me üldse teaks, mis ühes või teises situatsioonis olulist on. Kus on tegemist puhtalt tajuga, kus taju toetub mõtlemisele on keeruline. Lapsed ei leia olulist infot keskkonnast
Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Tunnetusprotsesse nim ka psüühilise tegevuse vormideks: aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia. 1)sensoorsed kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi, tulemus aisting; 2)pertseptiivsed tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine, tulem taju; 3)mnestilised tunnetatust luuakse mälukujundid; 4)intellektuaalsed mõtlemisprotsessid, milels kajastuvad seosed Aisting ja taju on meelelise tunnetuse vormiks.
see esineb ka erinevate ajupiirkondade vahel, mitte ainult üksikneuronite või neuronipopulatsioo- nide tasemel. Suur osa sensoorsetest signaalidest ( ehk impulsid ) läbivad taalamuse piirkonna. Edasi hakkavad neid signaale töötlema aju kõrgemad keskused ( näiteks ajukoor ). Taalamus on seega kontrollkeskus ja võimalik sõlmimisala ( impulsside koondumise piirkond ). Kuid taalamusse tulevad impulsid ajukoorest tagasi ( tagasi-sidestatud süsteem ). Selle kaudu töödeltakse inimese tunnetusprotsesse ja käitumist ( mis sõltub inimese seisundist, tähelepanust, huvidest ja eesmärkidest ). Seega ajus liikuvad impulsid hajuvad ja koonduvad ning siis jälle hajuvad ja koonduvad jne jne. See tähendab seda, et ajus liiguvad impulsid ,,ringi-ratast". Kui aga taalamuse intralaminaarsete tuumade ühendused ajukoorega on kahjustada saanud, kaotab inimene enamasti teadvuse. Impulsside liikumist ja levimist aju neuronipopulatsioonides mõjutavad ka neuronite
see esineb ka erinevate ajupiirkondade vahel, mitte ainult üksikneuronite või neuronipopulatsioo- nide tasemel. Suur osa sensoorsetest signaalidest ( ehk impulsid ) läbivad taalamuse piirkonna. Edasi hakkavad neid signaale töötlema aju kõrgemad keskused ( näiteks ajukoor ). Taalamus on seega kontrollkeskus ja võimalik sõlmimisala ( impulsside koondumise piirkond ). Kuid taalamusse tulevad impulsid ajukoorest tagasi ( tagasi-sidestatud süsteem ). Selle kaudu töödeltakse inimese tunnetusprotsesse ja käitumist ( mis sõltub inimese seisundist, tähelepanust, huvidest ja eesmärkidest ). Seega ajus liikuvad impulsid hajuvad ja koonduvad ning siis jälle hajuvad ja koonduvad jne jne. See tähendab seda, et ajus liiguvad impulsid „ringi-ratast“. Kui aga taalamuse intralaminaarsete tuumade ühendused ajukoorega on kahjustada saanud, kaotab inimene enamasti teadvuse. Impulsside liikumist ja levimist aju neuronipopulatsioonides mõjutavad ka neuronite
annaabi.ee 
