Kirjalik arvestus FILOSOOFIAS I. osa 1. Filosoofia eesmärk on: A...saada teoreetiliselt aru maailmast B...looduse alistamine C...luua eluks vajalikke fiktsioone 2. Protsessi, mille tulemuseks on teadmised nimetatakse A. tunnetuseks B. tõeks C. usuks 3. Moraalne tunne, milles inimene mõistab hukka mõne oma teguviisi, motiivi või omaduse on A. uhkus B. häbi C. rõõm 4. Empirismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 5. Ratsionalismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 6
Selline kvaliteet ümbritseb autot ka väljaspoolt, mitte vaid seest. Juhitavus Kõikidel Scirocco mudelitel on tasemel ACC-süsteem (,,Adaptive Chassis Control"), mis lubab juhil valida kolme seadistuse vahel ,,comfort" ehk mugavusseade maanteel kulgemiseks, ,,sport" kiireks sõiduks (näiteks võidusõidurajal) ning ,,normal" igapäevaseks kulgemiseks. ACC süsteem juhib kolme osa autosüsteemis: seguklapi seadistust reageerivuse parandamiseks, roolisüsteemi paremaks tunnetuseks ning vedrustust, et auto massi paremini kontrollida. Ja see töötab. Legendaarne Volksvageni tunnetus jääb alles, kuid Scirocco on ometigi 25% parem kui Golf GTI. Scirocco pöörab täpselt, ei ole pehme vedrustusega mis tekitab auto kaldumist kurvis ning juhil on suurem kontroll jõu üle. Praktilisus Scirocco on neljaistmeline, nimelt on ta ehitatud Golfi alusele. Ruum taga on üsnagi suur kupee kohta. Taga on küll pearuumi vähevõitu, kui lisaks sellele murele on ka juhil
Momentvõtted osutavad tsivilisatsiooni pahedele, mille ohvriks ja tegelikult ka tekitajaks on inimene. Läbi sõnade joonistab Under täpse pildi tolleaegsest elust äärelinnades: Need tohletand majad kui ussitand seened neil porine võõp. On lapsi väraval: kaelad kui peened! peos komvekikarp ja tinane nööp. Ka kõige õnnelikumat elu saadab surma vari, bioloogiline paratamatus, mille kõige paremaks tunnetuseks on luuletus ,,Kontvõõras". Selle keskseks teemaks on inimese kannatused enne siitilmast lahkumist. Siin põimuvad nii sõjajärgsed koledused kui ka luuletaja enda elu (seoses emaga): Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks! * Ema südamehaigus ja hingepakk Olen mure ja teen su õnnetuks. * Sind lämmatagu kui hullujakk. ,,Ahastaja" luuletus inimesest, kes on sõjast väsinud, kurnatud. Võimalik, et ta kaotas oma lähedasi ja
Ta õpetas, et tunnetus ja mõistmine sisaldavad nii ratsionaalset ainest, mida mõistus sinna asetab, kui ka kogemuslikku tegurit. Peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika" (1781). Enne Kanti olid paljud mõtlejad veendunud, et võimaliku inimtunnetuse lõplikud piirid määrab tegelikkuses eksisteeriva koguhulk: me võime omandada üha rohkem ja rohkem teadmisi, kuni ühel hetkel teamegi kõike. Kant aga väitis, et mõistuse tunnetusvõimel on piirid. Tunnetuseks vajalik aine saabub läbi meelte, aga kohandub vastavalt mõistuse omadustele. See, mis jõuab meie teadvusesse on meeleorganite tegevuse tulemus ja inimene ei suuda kogeda seda, mida tema meeleorgan talle ei vahenda. Sellest lähtuvalt ei tea inimene, milline on maailm iseeneses, vaid teab ainult, milline on maailm inimese enda jaoks. Kanti arvates on suurte filosoofiliste küsimuste puhul, mis on isegi vastandlikud, inimese jaoks alati võrdsed võimalused mõlemaks vastuseks
edasi liigub peaajju. Aga võib olla ka nii, et seljaajust saadetakse info koheselt juba tagasi (refleksid). 2. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Aisting on füsioloogiline protsess, kus väliskeskkonnast tulevad stiimulid meeleorganite abil muudetakse tajutavasse keelde. Taju seejuures on siis psüühiline protsess, kus aistingutest tulenev info ajus meeleliseks keskkonna tunnetuseks muutub. Näiteks tomati sattumine vaatevälja. Esimene info on muidugi visuaalselt kättesaadav info, kui ei ole tegemist pimetestiga. Kuna tomat on tavaliselt toonilt punane ja proportsioonidelt ümmargune, siis selline info jõudis ajus tajutavaks tänu aistingu protsessile. St. seesamune jõudis silma reetinale kindlates värvides kujundina, kus vastavad retseptorid hakkasid stiimuli töötlusega pihta. Retseptorid tuvastasid, et
Esteetiline on inimtegevuse resultaat, mis on justkui ,,teine loodus", mis tekkis objektiivse ja subjektiivse sulamina. Kaunis ei ole lihtsalt mõiste ega looduslik asi vaid omamoodi süntees, mis tekib kunstilise tegevuse protsessis. Kaunis ning esteetiline ilme omandatakse ja funktsioneerib mitte ainult kunstilises tegevuses, mis on kunsti alustalaks vaid ilmub kogu vaimse-praktilise ja materiaalse tegevuses. Inimene luues ilu reeglite kohast, muudab kõik loodu esteetiliseks tunnetuseks. Esteetiline ei ole midagi tardunut ja täiustub inimühiskonna arengu protsessis. Igasugune tegevuste protsess (eesmärk, tegevus resultaat) peab lõppema tulemusega. Tegevuse tulemus kontrollitakse praktikas, mis on tõelisuse kriteeriumiks.
Tahtevabaduse probleem kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon 2. Tunnetusõppetus (epistemoloogia) - Mis on teadmine? - Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia ajaloos saab vastuseid neile küsimustele liigitada nelja etappi: 1. traditsiooniline empirism (kogemus) - kõik teadmised pärinevad kogemustest ja mõistus on ainult abivahend 2. traditsiooniline ratsionalism (mõistus) - kõik tõelised teadmused pärinevad mõistusest enesest ja kogemused on vähemväärtuste teadmiste allikas 3. I. Kant -teadmisteni jõudmistel mängivad olulist rolli nii kogemus kui ka mõistus 4
Isikutaju põhimehhanismid Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju. Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi tingimustes piirdutakse teise inimese lahterdamisega vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise
Nende õpetus oli oluliseks eelastmeks Aristotelese loogikale, nad arendasid retoorikat ja aitasid oma tegevusega suurel määral kaasa jõukate vabade kodanike üldise haridustaseme tõusule. Levitades loodusõiguseõpetust, arvustasid nad enamasti iganenud ühiskondlike vaateid, kuid kaldusid seejuures sageli subjektivismi ja relativismi. Sokrates ja sokraatikud - Sokrates seadis endale esmaseks ülesandeks vabaneda suvalisusest õigeks tunnetuseks vajalike mõistete valdkonnas, sest tunnetuse õigsus oli tema arvates kõlbelise käitumise eeldus. Ta uskus inimese mõistusse ja tõestuse jõusse ning pidas igaüht võimeliseks kõlbeliselt käituma; tema eetika on sügavalt ratsionalistlik. Sokrates ise oli pärit lihtrahva seast, kuid pal jud tema õpilased pooldasid aristokraatiat. Sokraatikute koolkondadest allusid Megara (selle ra- jas Eukleides) ja tõenäoliselt ka Elise-Eretria koolkond veel tugevasti eleaatide ja
silmapaistev mitte niivõrd oma originaalsusega, kuivõrd oma mõtteselguse ja järjekindlusega. 2. Hobbesi filosoofia üldlaad. Erinevalt Baconist leiame siin avaruse ja laiahaardelisuse asemel üksikasjadesse ja peensustesse uppuvat kitsust. Ta filosoofiline huvi koondub kolme objekti ümber: loodus, inimene ja ühiskond. Esimeseks ja kõige põhilisemaks on loodus ise oma konkreetses antuses. Vahetu kogemus, mis on antud taju kaudu, on tema jaoks ainus väärtuslik materjal õigeks tunnetuseks. Kõik muu, eelkõige religioon, tuleb filosoofiast väljalülitada. Kasvava loodustunnetuse eesmärk on saavutada suurem valitsus looduse üle. Loomulikest kehadest kõige täiuslikum on inimene, kelle juures kehtivad samad seaduspärasused, mis looduseski. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik). Inimene on oma olemuselt vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. 3. Loodusfüüsika Selleks, et loodus õieti haarata, on vaja teda õieti tunnetada. Kui F
3 ISIKUTAJU PÕHIMEHHANISMID Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: kategooriate kohandamine; loogiline järeldamine; analoogiate kasutamine; empaatial põhinev isikutaju. Piia Maria Nahkur Isikutaju Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist
neis asjades endis. Näiteks võib olla realist universaalide, teiste olendite vaimu, matemaatiliste objektide, võimalike maailmade ja moraaliväärtuste suhtes. • Epistemoloogia ehk teadmisteooria – on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle õiguste loomusega. Teadmised ja nendega seotud probleemid, mis hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Epistemoloogiat nimetatakse ka tunnetusteooriaks. Tunnetuseks nimetatakse protsessi, mis viib teadmiseni. Tunnetusteooria on tunnetuse võimalikkust ja olemust käsitlev filosoofia haru. • Tõe korrespondentsusteooria ehk vastavuse tõeteooria, kus lause on tõene kui hetkeline väide ja tõesus on vastavauses. Näiteks : lause “päike paistab täna” on vaid siis tõene, kui päike tõesti just TÄNA paistabki Näiteks: Isegi kui Peeter väidab, et ta armastab Mari, ei saa me seda ise väita, sest me pole
rüpp, kuhu panna pea!" (Kalda, 1991) 10 Mitmes luuletuses elamuspinget sümbolitaoliselt koondav lapskujutelm heidab kogumikule tähenduslikult väga olulise varjundi. Seda võimendab veelgi tagasitahtmine lapseks raamatule pealkirja andnud luuletuses ,,Kaudu mu vaevakaskede". Selles tundub kumendavat üks võimalik pääsetee maailma rikutusest, mis nüüd tõuseb valdavaks tunnetuseks paljudes Rummo luuletustes. Rusuvamat ängitunnet selles kogus veel ei leidu. Leidub isegi rõõmsat ja vallatuslikku sõnaseadmistki: ,,KOER OLI KETIS AIATEIBAS haukus möödujatelt leiba Kahekaupa mööda läksid tüdrukud ja poisid teineteise kaela ümbert kinni nemad hoidsid Poisid olid maiad ja plikad olid maiad
Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: · taju objekt (keda tajutakse), · taju subjekt (kes tajub), · tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. Isikutaju põhimehhanismid Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: 10 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju.
arvamuste paljususes ja vastandlikkuses. Niisuguste inimeste maailmamistmise suhtes peab paika Protagorase tlus, et iga asja kohta saab vita kahel vastandlikul viisil. Platoni eetika nagu antiikne eetika ldiselt on petus sellest, kuidas saavutada nnelikkust, mida iga inimene paratamatult pdleb. Sokrateselt pritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mtlemises veendumuseks, et too inimese loomulik-paratamatu pdlus olla nnelik, saab teostuda ksnes lbi tarkuse.Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid vike osa inimestest, intellektuaalne eliit. lejnutel puuduvad vastavad snniprased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mistetud nnetuks jma. Ainsaks vljapsuks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise alusel selle poole, mis nende jaoks hea on. Siit jreldus, et inimsoo ldise nnelikkuse nimel tuleks tal elada hiskonnana, kus inimsoo vimekam osa
Mõistuse osaks on olemasoleva tunnetussisuga opereerimine. Kõige olulisem või spetsiifilisem aspekt stoikute loogikas kannab nimetust synkatathesis – nõustumine, oma poolehoiu andmine. Nagu eespool kirjeldatud, oli ettekujutuste kujunemine nende arusaama kohaselt puhtalt retseptiivne – ettekujutused kujutasid endast välismõjude “talumist” (pathos) hinges ilma inimesepoolse teadliku kaastegevuseta. Kuid ettekujutus iseenesest ei ole veel väljakujunenud tunnetus. Et see võiks tunnetuseks saada, pidi mõistus, logos, andma omapoolse “nõustumise” ettekujutustele, mis olid meelte vahendusel kujunenud. Kuigi allikad on ka siinkohal jällegi väga lünklikud, näib nii, et kõneallolev “nõustumine” tähendab otsustust, milles ettekujutatu kohta kujundatakse väide. Seega saab teadmine täielikult valmis siis, kui mõistuslik hing annab ettekujutatule väite vormis omapoolse nõustumise justkui
käitumisviisi eesmärgist ja vajalikkusest. Kui käitumisreeglid lahti seletada, järgib ta neid meelsamini. · Vestle lapsega tema joonistustest ja voolimistöödest Kui laps sulle oma vastset loomingut näitab, räägi temaga sellest. Kuula mõistvalt, kuidas ta seda sulle seletab. Õppimisvõime arenemine Lapse õppimisvõime kasvab selles elujärgus kiiresti. Õppimisvõimet (nimetatakse ka omandamisoskuseks, mõtlemisvõimeks ja tunnetuseks) iseloomustab lapse suutlikkus õppida uusi oskusi ja mõisteid, saada aru ümberringi toimuvatest sündmustest, kasutada mälu sihipäraselt ja täpselt ning lahendada väiksemaid probleeme. Lapse teisel ja kolmandal eluaastal kasvab iga päevaga tema arutlusvõime. uutest mõistetest arusaamine ja probleemide lahendamise oskus. Ta muutub tublimaks mõtlejaks ja õppijaks. Mõned peamised muutused: · Kujundlikkus
Isikutaju põhimehhanismid Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavus atmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju. Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi tingimustes piirdutakse teise inimese lahterdamisega vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise
alati problemaatiline. Platoni eetika – nagu antiikne eetika üldiselt – on õpetus sellest, kuidas saavutada õnnelikkust, mida iga inimene paratamatult püüdleb. Sokrateselt päritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mõtlemises veendumuseks, et too inimese loomulik- paratamatu püüdlus olla õnnelik, saab teostuda üksnes tarkuse, olemustunnetuse alusel selle kohta, mis on inimesele hüveks ja vooruseks. Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid väike osa inimestest, intellektuaalne eliit. Ülejäänutel puuduvad vastavad sünnipärased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mõistetud õnnetuks jääma. Ainsaks väljapääsuks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise alusel selle poole, mis on nende jaoks hea. Siit järeldus, et inimsoo üldise õnnelikkuse nimel tuleks tal elada ühiskonnana, kus inimsoo
Meeltega eristatav ja 3. Tumedad/ähmased tajupraktikad. Baumgarten arendab edasi meelelise tunnetuse küsimust ja väidab, et sellel on oluline ja isegi võrdväärne roll ratsionaalse tunnetuse kõrval. · Mõistet ,,esteetika" kasutab esimest korda oma doktoritöös väärtustades tumedate tajupraktikate tähtsust.,,Meditationes philosophicae de nonnullis ad poema pertinentibus" (1735) Lähtus kreekakeelsest sünast ,,aisthetikos" ehk meeleliseks tajuks, tunnetuseks võimeline. Baumgarten ütles, et kreeklaste jaoks oli see nii meeleline taju kui kujutlusvõime. Hakkas töödes aesthetikost kirjeldama. Ta tõstis selle samale tasemele mõistusliku tunnetusega. Töötas välja uues distsipliini, millel pani nimeks esteetika. · Kasutas esteetika kohta palju sünonüümseid väljendeid. Alumine tunnetusõpetus. Mõistusega analoogne mõtlemise kunst. Esteetika on ilusa mõtlemise kunst väi ilu metafüüsika. Esialgu oli veel ähmane
Tähendust tuleb ka edasi. Seminar 3. Wilhelm Dilthey. Ajaloolise maailma ülesehitus vaimuteadustes – jätk Lehel on skeem! Teooria kasulik eriteadustele. Kaks eriteaduslikkust: humanitaar ja loodusteadused. Filosoofia kultuuriline funktsioon. Teaduslik tunnetus leiab aset elu kontekstis. Teaduslike meetodite väljaarendamine. Teaduseelsed hoiakus on kaks tendentsi, mis on teaduse eelsed ja mida arendatatakse edasi. Need jagunevad mõistmiseks ja konstrueerimiseks, tunnetuseks (teaduslikud meetodid). Lk 80. teaduslik objekt pole valmiskujul antud, vaid see lootakse. Mõistus loob vaimse objekti ja tunnetus loob füüsilise objekti. Objekt kui see, millega tegeleb teadus. Loodusseadustele alluvad korrad – loodusseaduste kogum. Teadus on empiiriline tunnetusviis; abstraheeritud elamuste küllusest teatud parameetrid ja nende vahel loodud seosed. Teine tendetns: Loodusseadusi ei saa läbi elada; vaimne objekt on läbielamises tuttav.
õpilane, sarnased ideed. Ent ta ei eitanud liikumist, vaid tõstatas küsimuse kuidas on liikumine puhta mõistuse seisukohalt haaratav? Arendas loogilist ja dialektilist meetodit. Hobbes võrreldes teistega on väga üksikasjadesse ja peensusteni minev filosoof. Tema filosoofia koondub kolme objekti ümber: loodus, inimene ja ühiskond. Esimene ja kõige põhilisem on loodus. Vahetu kogemus, mis on antud tajuga, on Hobbesi jaoks ainus väärtuslik materjal õigeks tunnetuseks. Kõik muu, eelkõige religioon, tuleb filosoofiast eraldada. Eesmärk on saavutada looduse üle suurem valitsus. Loomulikest kehadest kõige täiuslikum on inimene, kelle juures kehtivad samad seaduspärasused, mis looduseski. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik) ning inimene on vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. Hobbesi huvitab, kuidas tekib kogemus. Igasuguse tunnetuse alus on meelte vahendusel tekkiv haisting. Haistingust tuleneb mulje, mis tungib inimese
Viimati nimetatuid tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt pärast kasutamist. Pingetust tuleb kontollida pinge näituriga, mille korrasoleku peab enne kasutamist kindlaks tegema kas selleks spetsiaalselt ettenähtud mõõteriistaga või lähedal asuvatele kaheldamatult pingestatud voolujuhtivatele osadele. 30kV ja kõrgema pingelistesse elektripaigaldistesse võib pingetuse kontrollimiseks kasutada isoleerkeppi puudutades sellega mitu korda voolujuhtivaid osi. Pingetuse tunnetuseks on sädelemise ja ragina puudumine. Elektripaigaldistes(väljaarvatud õhuliinid ) võib pingetust kontrollida lülitaja või töörühajuhtija üksinda. Õhuliinidel peab mastile tõusmisega või tõstuki kasutamisel pingetust kontrollima kaks töötajat esiteks lülitaja või teiseks töörühma juhtija koos ohuteadliku isikuga. Maandatud neutraaliga madalpinge paigaldises on vaja maandada pingetust nii faaside vahel kui ka iga faasi ja seadme maandunud kere või PEN juhi või PE juhi vahel
Teadus üldse ehk transtsendentne subjekt – tuleb sealt otsida teadust. Millised on kindlad struktuurid? Mida kujutavad endast puhtad arumõisted, mida meelelisusele rakendatakse ja kust neid tuleb leida. 21.a.prg. LOE! 22. prg. Kokkuvõttev tekst. Kaemuste seostamine põhjuslikkuse printsiibi kaudu. 5. seminar. Prg. 39. Lisa puhta loodusteaduste juurde. Kategooriate süsteemist. Süstemaatilisus tähendab siin, et teadus on süstemaatiline siis kui erinevad väited üheks tunnetuseks kokku koondada – rida objektiivseid ja apodiktilisi väiteid (eraldi seisvad ehk pole teaduse tingimuseks) ja teaduse süstemaatiliseks tingimuseks saavad alles siis kui leiame printsiibi, kuidas saame eraldiseisvaid väiteid tuletada. Siis moodustavad nad terviku. Siis saame süstemaatilisuse(väited alluvad ühele printsiibile), mis on teaduse üheks tingimuseks. Kaks vastandmõistet: süsteem ja agregaat - agregaat on ilma süsteemita teadmine ehk eraldiseisvad seostamata väited
Sündis Malbesburys maavaimuliku pojana. 15 aastaselt asus õppima Oxfordis matemaatikat ja filosoofiat. "Elements of law natural and politic" (1640) - esimene ulatuslikum teos. "Elements philosophica" (1647) - peateos. "Leviathan" (1651) - populaarseim teos. Põhjendab riigivõimu lahutamist kirikust ning hariduse vabastamist kiriku mõju alt. Konfessioonide esindajad nimetavad teda "ateistide isaks". Hobbes'i filosoofia keskmes on 3 objekti: loodus, inimene, ühiskond. Loodusele on õigeks tunnetuseks vaja taju kaudu antud vahetut kogemust. Loomulikest kehadest kõige täiuslikum on inimene. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik). Inimene on vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. Religioon tuleb filosoofiast välja lülitada. Loodusfüüsika. Sensualist. Tunnetuse algelemendiks on meelte vahendusel tekkinud aisting. Kogemus on ajus talletatud tajude summa. Inimene on võimeline mälus kätkevaid tajusid sõnadega edasi andma
Sellepärast ongi Feyerabendi arvates neile nii lihtne sisendadaperversseid teadusfilosoofiaid. Silmas pidades laialdast ajaloolist materjali, on Feyerabendi arvates võimalik esile tuua vaid üks põhimõte, mida võib kaitstaigasugustes tingimustes ja inimkonna arengu kõigil etappidel. See on põhimõte, et kõik läheb (ingl anything goes, sks mach, was Du willst). Arvamuste ühtsust vajab kirik, objektiivseks tunnetuseks on vajalik arvamuste mitmekesisus. Selline arvamuste mitmekesisuse soosimine on ainukesena kooskõlastatav ka humanismi põhimõttega. Teaduslike ideede allikaks võivad olla iidsed müüdid, kaasaegsed eelarvamused, spetsialistide teosed, haiglaslikud fantaasiad ühesõnaga, Feyerabendi arvates pole siin tarvis tagasi kohkuda. Näiteks mõte Maa liikumisest, mis sündis juba antiikajal, laideti sajandeid maha kui imelik ja täiesti absurdne, ning heideti ajaloo prügikasti
ainul üksikuid seoseid puudutanud. Kuna mittekeeleliste kujunditega manipuleerimise vahendid näivad inimesel olevat piiratud, on keele kasutamine mõtlemisel viimast oluliselt mõjutav ning võimendav tegur. Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 70 13. KÕRGEMAD TUNNETUSPROTSESSID II. MÕTLEMINE Tunnetuseks nimetatakse üldist informatsiooni hankimise ja kasutamise protsessi. Tunnetus hõlmab endasse terve rea juba käsitletud psüühilisi nähtusi ja protsesse (aistingu, taju, mälu, õppimise) ning loomulikult ka mõtlemise koos keelekasutusega. Mõnikord räägitakse ja kirjutatakse tunnetusest, mõeldes selle all konkreetsemalt ainult mõtlemist. Mõtlemise üks võimalik definitsioon: Mõtlemine on inimese tunnetusliku aktiivsuse integreerimise protsess ettetulevate ülesannete lahendamiseks
annaabi.ee 
