Eriti armastas teda Taikovski, kellele Schumanni looming oli eriti lähedane (Taikovskil oli kaks suurt lemmikut: Mozart ja Schumann). Taikovski hindas Schumanni siirust ja tunnete ehtsust, mis oli vaba välisest virtuooslikkusest. Taikovski, võrrelnud Schumanni ja Beethovenit, kirjutas Schumanni loomingu kohta järgmist: "Selles me leiame vastukaja neist salapäraselt sügavaist protsessidest meie hingeelus, neist kahtlustest, meeleheitest ja tungist ideaalile, mis panevad tormitsema kaasaegse inimese südame". Schumanni muusikale ongi omane suur tunneteväljendus, nn. "Schumann`lik hoog" oma kirgliku tunglevusega ja sellepärast ei jäta ta kunagi kuulajat külmaks. Nii Schumanni elu kui ka loominguline tee oli väga traagiline. See oli võitlus kõigiga, ka iseendaga (võitlus emaga elukutse valiku pärast, kuna ema tahtis temast teha juristi; võitlus
Tekst on kirjutatud ka ajaliselt distantsilt. Raamatu esimene trükk ilmus aastal 1928, teine ja kolmas aastatel 1944 ning 1951. Teose sisu ei muutunud palju. Samas nende kolme aastaarvu kui ajastute erinevusele viitab see, et 1944. aastal Saksamaa okupatsiooni all oleval Prantsusmaal ilmunud trükist oli välja jäetud pühendus juudist ajaloolasele M. Blochile. Tekstikatkes on lähenetud reformatsioonile kahe nurga alt: lähtuvalt Saksamaa vajadustest ning Lutheri tungist oma ideid ellu viia. Esitus moodustab terviku, sest antakse ülevaade, milline oli 16. sajandi alguse Saksamaa ja miks just Lutherist sai reformaator. 16. sajandi Saksamaad iseloomustab mitmetasandiline anarhia. Võim jagunes paavsti, keisri ja vürstide vahel, kellel kõigil olid oma huvid. Samuti ilmnesid vastuolud vaimulike, rüütelkonna, kaupmeeste ja talupoegade vahel. Domineeris linnakodanlus ja kaupmeeste mentaliteet
Kas kunsti on üldse võimalik valesti mõista? Tegelikult mitte. Kunstikogemuse aluseks on endiselt see maagiline hetk, kui inimene kohtub kunstiteosega. Säärast subjektiivset kogemust ei asenda miski. Hakati ju kunstiajaloo algusest juba kajastama esimeste kritseldustena tähelepanekuid elust enesest, kas informatiivsel eesmärgil või esteetilisel eesmärgil. Kõik oli vaja üles täheldada erinevatel ajastutel vastavalt võimalustele lähtuvalt kunstniku sisemisest tungist jagada ja peegeldada oma kogemusi ümbritsevast. Sotsiaalne staatus on siinkohal ebaolulise tähtsusega ühest küljest vaadatuna kuna kunagi ei tea mis täpselt selle staatuse taga paikneb. Sellest olenemata on igalt tööl küljes kunstnikule iseomane puudutus. Marcel Duchamp ütles, et ta ei usu kunsti, ta usub kunstnikku − ja tõepoolest muutus see usk 20. sajandi kunstis väga oluliseks, kunsti hakkas defineerima see, mida tegi kunstnik.
(s.o. peamiselt noored) esimesi samme individualistlike väärtuste poole. Staatusel põhinevas ühiskonnas sündinud ja kasvanud noorte inimestega puutun kokku pea iga päev. Loengu raames mõnd testi või kontrolltööd sooritades olen nii mõnigi kord tähele pannud lausa lausa uskumatut geniaalsust, mida ilmutatakse mahakirjutamisel. Tunnistan, et ka ise olen mitmeid kordi tundnud kiusatust sobival hetkel oma konspekti piiluda, kuid seni olen sellest tungist jagu saanud. Tekib küsimus: miks me käime koolis, kui kõik, mille nimel me õpime on vaid hinded? Üliõpilased pingutavad, et saavutada maksimaalseid tulemusi ning sellega kaasnevat stipendiumi ning tulevikus kandideerida parimatele töökohtadele. Objektiivselt vaadeldes on tegu täiesti loomuliku nähtusega, kus inimesed püüdlevad parema elu poole ning selles pole midagi taunimisväärset, kuid mõtet edasi arendades jõuame punkti, kus teadmised tihti ei vasta diplomile
teose omapäraseks. ,,Laokoonis" (Lisa nr 4) lamab kuklasse surutud pea ja taeva poole suunatud pilguga rauk oma poegadega maas nagu kristlik märter, ilma et ta end madude vastu kaitseks. Teoses ,,Viienda pitseri avamine" (Lisa nr 5) valitseb eriti tugev sisemine rahutus. Ingel laotab laia zestiga käsi taeva poole. Tema hüüd näib äratavat õiglased, kelle alasti kehad, nagu haaratud mingist ohjeldamatust tungist, otsekui tuules lõõtsuvad leegid taeva poole sirutuvad. Kõik katted on langenud, paljastub inimliku olemuse vaimsus. ,,Tundmatu portree" (Lisa nr 7) näo peenelt nüansseeritud modelleerimises ja vabas maalimisviisis ilmneb täiesti selgelt El Greco sõltuvus veneetsialikust traditsioonist. Selles teoses tasakaalustatakse vana mehe füüsiline jõuetus tema leegitseva hingelise jõuga, mis keskendub läbitungivasse ning pisut väsinud pilku. Nägu on peaaegu kõigil
(Mangs, Martell 2000:329) Armumine tähendab uute objektide libiidset laadimist, mis on vahel siiski suuresti primaarobjekti vastu suunatud armastuse taaskogemine. (Mangs, Martell 2000:329) Heaks objektisuhteks peetakse päevikut. See on täiesti eriline nähtus, mis on omane keskastme klasside noorukitele, eriti tüdrukutele. Päevik mängib intiimse usaldusaluse rolli ja tal on objektiga võrreldav kvaliteet. Päevik täidab emotsionaalse tühiku, mis tingitud äsjatekkinud tungist, mille veel ei ole väljundit ja mis seega annab fantaasiale tähtsa funktsiooni. (Mangs, Martell 2000:330) Edoardo Weiss (1950) kirjeldab veel üht objektisuhet, mille ta nimetab armumise korral resonantsifenomeni, kui tüdruk muutub naiselikumaks ja „loovutab“ poisile või jagab temaga mõnda oma „mehelikest“ omadust. Sama toimub poisil. (Mangs, Martell 8 2000:330)
lapsevanem või mitte. Kunagi kirjutas üks õpilane suhtlustasanditest nii: laps pole ma enam ammu, lapsevanemaks ei kavatse niipea hakata, järelikult suhtlen täiskasvanu tasemel. Üldiselt võib teha järelduse, et suhtlustasandite mõiste oli jäänud talle arusaamatuks. Loodan, et mõistate: me kasutame erinevaid suhtlustasandeid pidevalt ja vahetame tasandit päeva jooksul korduvalt nii nagu oma rollegi. LAPS Sisemine laps koosneb tungist teada saada, puudutada, kogeda maailma. Temas peituvad rõõm, armastus, aga ka hirm, viha, ja rahulolematus iseendaga. Samuti on lapsesse maetud vanemate rahulolematus lastega. Laps kasutab suheldes selliseid väljendeid nagu: oleks mul olemas, miks mina, ma ei taha. Suheldes vallandub hulk energiat pisarate, mossitamise, tujutsemise või virina kujul, kui lapsega ei olda rahul, valdab teda solvumine ja viha. Laps peab selgitama, aru andma, ennast kaitsma
5. Kirjelda kolme põhiseisundit, mis on igas inimeses olemas ja mis on pärit lapsepõlvest: Laps/Lapsevanem/Täiskasvanu – kuidas inimene nendel tasanditel käitub? Teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA- tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemood. Sisemine laps - koosneb tungist teada saada, puudutada, kogeda maailma. Temas peituvad rõõm, armastus, aga ka hirm, viha, ja rahulolematus iseendaga. Samuti on lapsesse maetud vanemate rahulolematus lastega. Laps kasutab suheldes selliseid väljendeid nagu: oleks mul olemas, miks mina, ma ei taha. Suheldes vallandub hulk energiat pisarate, mossitamise, tujutsemise või virina kujul, kui lapsega ei olda rahul, valdab teda solvumine ja viha. Laps peab selgitama, aru andma, ennast kaitsma.
· Selgrootute paleontoloogia rajaja o Nn ,,Prantsuse Linne" (taimede ja selgrootute loomade süstemaatika) · Mõiste ,,bioloogia" esmaesitaja Tähtsa mad seisukohad: · Elu tärkas ise, tekkis isetärkamise teel · Liigid muutuvad koos elutingimuste muutumisega · Järk-järguline areng lihtsamast keerulisemaks o Kuue astmeline süsteem · Organismide täiustumine lähtub sisemisest tungist ning elutingimused põhjustavad kõrvalekaldeid · Organi sage kasutamine tugevdab seda, mittekasutamine vallandab taandarengu o Kaelkiri kaela kasutades harjutatas kaela pikemaks (?) o saavutus antakse edasi paljunemise teel, kui see on mõlemal vanemal tunused pärandatakse · Kogu liik reageerib ühtviisi otstarbekalt 4.4 Charles Robert Darwin 12.02.1809 19.04.1882 · Arstide perre sündinud, õppis arsti ja usuteadust
elada huumori abil. Huumor võiks päästa ka Stepihundi, sest see võimaldab elada maailmas, nagu poleks see maailm, austada seadust ja siiski temast üle olla, omada, nagu ei omatakski, loobuda , nagu polekski see loobumine. Et huumorini jõuda, peaks Stepihunt uurima läbi kaose oma hinge sügavuses ja õppima ennast tundma. Traktaat tunnistab lapsikuks Harry arusaama, et inimese loomus koosneb kahest poolusest: tungist ja vaimust. Igas inimeses on tuhandeid olemusi, loendamatuid poolusepaare. Ükski mina pole ,,tervik, vaid ülimalt mitmekesine maailm, väike tähistaevas, vormide, astmete ja seisundite, pärilikkuste ja võimalikkuste kaos." Inimene on üleminek, kitsas ja riskantene sild looduse ja vaimu vahel, vaimu kutsumus, mida igatsetakse, kuid ka kardetakse, kuna tee sinna tähendab piinu ja kannatusi. See tee viib surematusse, kuid ka üksildusse
Üks viis pühakirja au sees hoida on selle tegelaste nimesid panna oma lastele. Suurem osa tänapäeval levinud nimesid on tegelikult sageli vanemate teadmatagi piiblinimede tuletused ja kohandused. Viimasel ajal on muutnud trendiks, et vanemad tahavad oma lapsele panna sellist nime, mida ei ole kellelgi teisel mõeldakse välja täiesti uusi nimesid või luuakse uutmoodi tuletusi juba tuntud nimedest. Siiski võib täheldada, et suurest erilisuse tungist hoolimata pannakse ka praegu lastele originaalseid piiblinimesid. Sellest tuli ka idee antud teemat uurida. Käesolevas töös võrreldakse Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi 1929.- 1931. aasta ja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 2009.- 2011. aasta vilistlaste eesnimesid. Valimiks on vaid tüdrukute nimed, kuna Pärnu Tütarlaste gümnaasiumi vilistlaste seas poisse ei leidu ning ka Sütevakas on neid tunduvalt vähem kui tüdrukuid. Soovitakse leida, kummas koolis oli
esimesed sammud seltskonnas. Lapsevanemalindid on mitmes mõttes head ja kasulikud. Nad paigutavad sinu elu raamistikku, andes nõuandeid ilma sundimata või ründamata. Lapsevanema positsioonilt rääkides kasutatakse mitmeid suhtlemistõkkeid (moraali lugemine, hinnangute andmine, absolutiseerimine). Samuti kipud lapsevanema tasandilt endale andma ,,peab - tuleb" käsklusi, mis automaatselt toovad kaasa vastumeelsuse kohustuste suhtes. Laps: sinu sisemine laps koosneb tungist tundma õppida, katsuda, puudutada ja kogeda uut maailma. Teisalt kuuluvad lapse maailma ka hukkamõist, karistused ja negatiivsed tunded, mille tekitas vanemate käskudega vastuollu minek. Sisemises lapses peituvad sinu tunded: armastus, rõõm, aga ka hirm, viha ja kasvamispainetest kripeldama jäänud rahulolematus iseendaga. Kõrvuti on iha elu nautida ning haavad, mille on jätnud vanemate hukkamõist ja ükskõiksus. Lapse
Järgmine koolkond: Psühhodünaamiline / psühhoanalüütiline paradigma. Inimese sisemised konfliktid ja inimese sisemised dünaamikad. Sigmund Freud (1856-1939). Sündis peres esimese lapsena. Isa oli emast poole vanem. Sigmund oli väga tubli õpilane, tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi selle vastu kuidas kokaiin mõjub närvitegevusele. Uuris hüsteeriad ja neuroose. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille abil probleemi juurde pääseda. Rääkis kolmest tungist: sugutung, eluinstinkt, fanaatus ehk surmatung. Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annab. Struktuurne isiksuseteooria (tõlkinud ainult Jüri Allik): * ID - "tema" * EGO - "mina" * SUPEREGO - "ülimina" Superego sisaldab internaliseeritud väärtuseid, mis on kui isiku kohtumõistjad. Normid, keelud, käsud, eeskujud, väärtused, põhimõtted. Ülimina on ülimoraalne. Ego ehk mina, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist.
iii.5. Puberteet- suguorgan c.iii.6. Genitaalne periood- suguorganid on jälle esiplaanil c.iii.6.a. Seksuaalenergia ei lähe kõik korraga ühest perioodist teisse, vaid jääb midagi vanast ja võib liikuda tagasi varasemate rahukldamisviiside juurde. 3. Hiljem raamatus ,,Teiselpool mõnuprintsiipi" räägib ta kahest tungist, üks seksuaalne ja teine surmatung (agressivsustung); tung luua- tung häsitada. Sellega tuleb ta välja pärast II maailmasõda, kui ta nägi selle koledasi. Inimene alateadvuses püüdleb surma poole. 4. Kõige loetum raamat on ,,Argielu psühhopataloogia" räägib eksitegudest (kõnekomistused, kirjavead, unustamised)- nende kaudu on võimalik uurida alateadvust. 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. 1923. aastal kirjutas Freud "Ego ja Id"
või teistsugusena. · Keskmine periood ehk akadeemiline skeptitsism · Skepsis on side otsusest loobumise ja hingerahu · Kõik on arvamus, kuid ühed arvamused on tõenäolisemad (ataraksia) vahel. kui teised. · Õige hingerahu järgib skeptikut nagu vari keha. · Tegemist on väga varajase tõenäosusteooriaga. · Meie rahutus tuleneb tungist asju tunnetada ja hinnata. · Aja jooksul skeptitsism Platoni Akadeemias pehmenes ja · Pyrrhon'i filsoofia muutus üldiseks ettevaatlikuseks. · Pyrrhon põhjendab otsustamisest loobumist · Hiline skeptitsism ISOTHENIA'ga: · Rajajaks on AINESIDEMOS Knossosest, kes elas · IGAL LAUSEL ON VÕRDVÄÄRNE VASTULAUSE
*soov maailma muuta ! *kultuur eelduseks, et maailmas tuleks mingi murrang *Adorno kuulub "vaenlaste" hulka, inimene, kes ei mõistnud popkultuuri, kes ei mõistnud lihtrahva vajadusi, põlgas üliõpilasrahutusi *vasakpoolse mõtlemisega, (konservatiivne) *ei soovinud säilitada ühiskonnas stabillsust, status quot *muusikalise taustaga *oma väidetes radikaalne *kodanlik taust * tuli 30 a lõpus tagasi Saksamaale USAst *lähtumine euroopalikust avangardsest tungist 20 *põhiteos 1947.a ilmunud "Valgustuse dialektika", kirjutatud kahasse M. Horkheimeriga *ratsionalisliku mõtteviisi kriitika 20.sajandil *mõsituse jõu kehtestamine maailmas *"Kas mitte midagi olulist ei läinud kaduma inimloomuses?" (ratsionalismi tulekuga) *lugu Odysseusest ja tema seiklustest *sireenid naise n äoga, linnu kehaga olendid, kes meelitasid meremehi oma häälega, et neid karile ajada *Odysseus laseb enda aheldada end laeva külge, madrused pidid kõrvad
1780 aastal suri. PSÜHHODÜNAAMILINE / PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Inimese sisemised konfliktid ja siseprotsesside dünaamika. Sigmund Freud 1856-1939 KONTEKST oluline Sündis esimese lapsena peres. (Isa oli emast poole vanem.) Tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi kokaiini mõjule närvisüsteemi kohta. Hüsteeria neuroos. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille alusel ta ütles et saab leida teed probleemini. Rääkis kolmest tungist: · Seksuaaltung · Surmahimu · Eluinstinkt (eluhimu) Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annavad. Kõige põhjapanevam on tema isiksuseteooria. Ta jaotab isiksuse struktuurideks: · ID- tema- instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. Inimene pole sellest teadlik (psüühika osa). Irratsionaalsete alateadvuslike impulssidega mis on oma olemuselt füsioloogilised. Eluinstinkt. Surmatung. ,,Miski sundis mind seda tegema
tegelasega, kelle panus teadusesse seisnes Rudolf Virchowi õpetuse ,,ümberlükkamises". Kui Virchowi rakupatoloogia õpetab, et rakk saab tekkida vaid rakust, siis Lepesinskaja arvas end olevat tõestanud, et rakud tekivad ka mitterakulisest ollusest. Mõnes mõttes oli Lepesinskaja teooria seostatav elu isetekkimise küsimustega mitteelusast mateeriast, so nn akadeemik Oparini hüpotees elu isetekkimisest. Teisalt sisaldus tema töös sõnum mingist (vitalistlikust) tungist, milline kujundab organismide olemust. Kokkuvõttes aitas Lepesinskaja teooria toetada neid mõtlejaid, kes nägid raku elusaine mõjutamisel võimaliku olevat teha pärilikkust eitavaid hüppeid nt nisust rukki, rukkist riisi jne. Selline suhtumine teaduse eesmärkidesse iseloomustab lõssenkiste. Nõukogude reziimiga seostatav kõige silmatorkavam meditsiinikuritegu on psühhiaatria valdkonda kuuluv. 12.SEMINAR 20. sajandil esile kerkinud vastuolud meditsiini / tervishoiu arendamisel
" ning selle seletab ta lahti nii, et kunagi on elu tekkinud eluta ainest mingitel kindlatel tingimustel ja ta usub, et see algolek on kuskile meie sisse kirjutatud ning seega püüab keha sinna olekusse tagasi saada. -) Seksuaal- ja agressiivsustung on läbi põiminud ja usub ka, et kõige julmemas agressiivses teos võib olla jälg seksuaalsusest. Freudi ajal räägiti peamiselt seksuaaltungist, kuid pärast Freudi surma, on rohkem rääkima hakatud just agressiivsus tungist. -) Seksuaaltungi energia liibido; agressiivsustungil oma nime ei ole. * ,,Tootem ja tabu" sisuliselt vastus Jungile, et ka Freud suudab kirjutada Jungi meelis teemadel ehk Freud üritas seletada ühiskonna ja religiooni teket. -) Raamat põhineb müüdil, mis võis kunagi juhtuda või mitte kunagi meie eellased elasid ürgkarjas, keda juhtis tugev isane kõik emased olid ta naised ja mehed ta pojad. Ühel
· Adorno kuulub "vaenlaste" hulka, inimene, kes ei mõistnud popkultuuri, kes ei mõistnud lihtrahva vajadusi, põlgas üliõpilasrahutusi · vasakpoolse mõtlemisega, (konservatiivne) · ei soovinud säilitada ühiskonnas stabillsust, status quot · muusikalise taustaga · oma väidetes radikaalne · kodanlik taust · tuli 30 a lõpus tagasi Saksamaale USAst · lähtumine euroopalikust avangardsest tungist · põhiteos 1947.a ilmunud "Valgustuse dialektika", kirjutatud kahasse M. Horkheimeriga · ratsionalisliku mõtteviisi kriitika 20.sajandil · mõsituse jõu kehtestamine maailmas · Kas mitte midagi olulist ei läinud kaduma inimloomuses?" (ratsionalismi tulekuga) · lugu Odysseusest ja tema seiklustest · sireenid naise näoga, linnu kehaga olendid, kes meelitasid meremehi oma häälega, et neid karile ajada
Riigi teeb heaks kodanike armastus riigi vastu patriotism. Ideaalis peaks selline riik olema vabariik, kus kõik kodanikud valitsevad iseenda üle, ei ole kõrgemat võimuomajat - see ei ole üles ehitatud hirmule vaid kogukonda hõlmavale armastusele. Sellised riigid ei sõdi, sest respekteerivad ka teiste riikide õigusi. Sealt jõutakse üleüldise inimarmastuseni, inimkonna sõpruseni.. Üksikisiku armastus sellises kogukonnas ei saa algust omandamise tungist vaid teise inimese vooruslikkust, ehk kahe inimese tunnete harmooniast. Inimesed armastavad üksteist, sest nad näevad teises samu voorusi. Tõsiselt harmooniline inimene suudab ühendada enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse üheks objektiks. (Selline nägemus koondab aristotellikud, stoistlikud, platonlikud ja pauliinlikud elemendid augustiinlike vastu.) 25. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest
Sel juhul vabariik võimalik. Kodanikud suudavad end ise valitseda. Inimesed ei haara võimu enda huvides, ,,hirmuvalitsust" pole vaja. · Sellised riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. · Ideaalideks "üleüldine inimarmastus" või "inimkonna sõprus": aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu Üksikisikute vaheline armastus ei ole suunatud omandamisele, ei saa alguse omamise tungist · Üksikisikute vahelise armastuse läte: teise inimese voorus. Tunnete harmoonia tuntakse teises inimeses ära samad voorused, mis on iseendas ja see viib armastuseni. · Harmooniline isiksus: ühendab seksuaaltungi ja hingelise armastuse ühes objektis. · Ei ole vastuolus universaalse inimarmastusega · Eesmärk: universaalne harmoonia
teadusesse seisnes Rudolf Virchowi õpetuse ,,ümberlükkamises". Kui Virchowi rakupatoloogia õpetab, et rakk saab tekkida vaid rakust, siis Lepesinskaja arvas end olevat tõestanud, et rakud tekivad ka mitterakulisest ollusest. Mõnes mõttes oli Lepesinskaja teooria seostatav elu isetekkimise küsimustega mitteelusast mateeriast, so nn akadeemik Oparini hüpotees elu isetekkimisest. Teisalt sisaldus tema töös sõnum mingist (vitalistlikust) tungist, milline kujundab organismide olemust. Kokkuvõttes aitas Lepesinskaja teooria toetada neid mõtlejaid, kes nägid raku elusaine mõjutamisel võimaliku olevat teha pärilikkust eitavaid hüppeid nt nisust rukki, rukkist riisi jne. Selline suhtumine teaduse eesmärkidesse iseloomustab lõssenkiste. Nõukogude reziimiga seostatav kõige silmatorkavam meditsiinikuritegu on psühhiaatria valdkonda kuuluv. Kordamisküsimused · Nn natsimeditsiini eripärad
teadusesse seisnes Rudolf Virchowi õpetuse ,,ümberlükkamises". Kui Virchowi rakupatoloogia õpetab, et rakk saab tekkida vaid rakust, siis Lepesinskaja arvas end olevat tõestanud, et rakud tekivad ka mitterakulisest ollusest. Mõnes mõttes oli Lepesinskaja teooria seostatav elu isetekkimise küsimustega mitteelusast mateeriast, so nn akadeemik Oparini hüpotees elu isetekkimisest. Teisalt sisaldus tema töös sõnum mingist (vitalistlikust) tungist, milline kujundab organismide olemust. Kokkuvõttes aitas Lepesinskaja teooria toetada neid mõtlejaid, kes nägid raku elusaine mõjutamisel võimaliku olevat teha pärilikkust eitavaid hüppeid nt nisust rukki, rukkist riisi jne. Selline suhtumine teaduse eesmärkidesse iseloomustab lõssenkiste. Nõukogude reziimiga seostatav kõige silmatorkavam meditsiinikuritegu on psühhiaatria valdkonda kuuluv. Kordamisküsimused · Nn natsimeditsiini eripärad
Kogu Rogersi psüholoogia ja teraapia eesmärk on mõiste, mida kasutas ka Maslow oma püramiidi tipus: eneseteostus, mida nemad nimetasid eneseaktualiseerimiseks. See tähendabki oma potentsiaalsete võimete maksimaalset rakendamist. See ei ole ainult inimesele omane, vaid see on kogu elusloodusele omane humanistliku koolkonna arvates. Organism püüab alati areneda, aktiveerida mingisuguseid võimalusi. Inimese puhul võime rääkida tungist saada rohkem võimekaks, kompetentsemaks nii palju, kui palju see bioloogiliselt võimeline on. Püüd kompententsuse poole on kaasasündinud eluslooduse tunnus. Erinevate kaitse tõttu on tihti see inimese jaoks tunnetamatu, kaduma läinud. Rogersi teooria teraapia üks põhimõte on ka selle kaasasündinud alge virgutamine ja toetamine. See on Rogersi arvates elu eesmärk, mis on sisse programmeeritud (saada andekamaks, areneda jne).
annaabi.ee 
