Teine maailmasõda (1.sept 1939-2.sept 1945) Algus 1) Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale 2) Kaks päeva hiljem kuulutasid nii SB kui Prantsusmaa sõja (Poola vallutamist ei suudetud ära hoida, nende eesmärk oli pigem purustada Saksamaa) 3) Poolale tungis kallale ka Punaarmee 4) NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping 5) NSV Liit alustas sõda Soome vastu Kummaline sõda (1939-1940)-ühel pool oli Saksamaa ja teisel pool SB ja Prantsusmaa. Otsest sõjategevust ei toimunud, mõlemad istusid oma kaevikutes ning vahepeal toimus väike tulevahetus. Surma said vähesed aga selline olukord mõjus raskelt närvidele. Sõjas alistati lõplikult Norra. Talvesõda (30.nov 1939-13
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri.
septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. MRP 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Soome ja Balti rigid kuulusid salaprotokolli järgi NSVL'I mõjusfääri Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping
Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid:
Igal mõisal olid talupojad, kes tegid ära mõisa tööd. Talupoegadel oli oma väike maja, kus nad ei võinud ära minna . Talupojad allusid mõisale ja mõisaomanikule. Mõnikord õnnestus neil linnadesse ära põgeneda. Kui nad suutsid ennast varjata ühe aasta ja ühe päeva, siis said nad vabaks kodanikuks. Mõisnikud otsisid põgenenud talupoegi, aga linnakodanikud aitasid neil ennast peita. Põgenenud talupoegadest said linnad endale uusi töötegijaid. 1558 tungis Venemaa Eestile kallale ja vallutas suurema osa Eestist. Eestlased pöördusid rootslaste poole ja palusid neid appi. Algas sõda, millest võtsid osa Taani, Poola, Rootsi ja Venemaa. Sõjad kestsid 70 aastat ja lõpuks läks Eestimaa Roosi alla. Eestis oli vähe inimesi ja sakslaste võimu lõppedes oli Eestis umbes 250 000 elanikku. Rootslaste valitsemise aja kohta öeldakse Hea rootsi aeg. Eesti ei ole kunagi olnud Rootsi riigi osa. Rootsi ajal hakkasid tööle
Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4)Miks tungis Punaarmee 1918.aasta novembris Eestisse ? Esmalt tungis Punaarmee Narva ning sundis väikesearvulised üksused taanduma. Kuu ajaga vallutati pool Eestit, lootes sellega suurendada oma territooriumi. See ei õnnestunud. Nende vastu võitlesid koolipoisid, sest kõik vanemad inimesed keeldusid. 5)Seleta mõisted ! Rahvavägi vabatahtlikest koosnev vägi, kes võitlesid vaenlaste vastu. Landeswehr´i sõda Kuna Saksamaa tahtis ühineda Baltikumidega, siis ründas ta esmalt Lätit
Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Lubati üksteist mitte rünnata ja mitte osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Sõja algus: 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. Saksamaal oli parem ja suurem sõja- vägi ja õhus omasid nad täielikku kontrolli (Sks õhujõud pommitasid halastamatult Poola tagalat). Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis Poolale kallale NSVL, hõivates Ida-Poola. 6. okt sõda lõppenud, Poola riiki ei eksisteerinud. Kummaline sõda 1939-1940: Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel
et selliseid vägivaldseid õnnestusi ära hoida. Noored mängivad liigselt arvutimänge, mis on täis vägivalda.Arvutimänge mängides on inimene kui hüpnoosis, ei taju midagi ning ei tee reaalsusel ja mängumaailmal vahet.uuringud on tõestanud, et mida rohkem mängitakse arvutimänge seda suurem on agressiivsus.Inglismaal tappis 17-aastane James Callaghan 56. aastase naise.Callaghan oli arvutimängus kaotanud, peale mida oli ta nii vihane, et võttis kirve kätte ja tungis naise majja,kus ta kannatanu surnuks raius.Vanemad peaksid jälgima, mida ja kui palju lapsed mängivad arvutites enne kui on liiga hilja. Sõjad on vägivalla suurim sünnitis. Ükski sõda pole ühepoolne, kui on alustatud siis jätkub see veel kaua. Mõlemad sõjapooled kaotavad sõja käigus midagi ja maksavad kätte selle kaotuse eest. Selline strateegia võib käia lõpmatuseni, kuni pole rohkem midagi kaotada.Paar
sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda uusi territooriume ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. See dokument oli Eesti suhtes mõttetu, sest NSVL-i okupeeritud territooriumide (sh. Eesti) puhul neid põhimõtteid ei järgitud. Lepiti kokku rahu kindlustamises, relvastuse vähendamises. Hiljem loodakse ÜRO (1945. aastal) 3. II maailmasõda a) algus - Pärast MRP sõlmimist, tungis Saksamaa kallale Poolale (01.09.39), selle peale kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid reaalset sõjategevust ei alustatud. Algas nn kummaline sõda. 17. septembril tungis Poolale kallale ka NSVL. Sõjategevust ei alustatud arvatavasti selle pärast, et lääneriigid soovisid NSVL purustada Saksamaa kätega, Saksamaa ja NSVL vahelises sõjas oleks ka Saksamaa nõrgenenud ja võitjatena oleksid välja tulnud Lääneriigid.
II ms, eellugu Algusajad: * Aasia 1937/1931, kui Jaapan tungis Mandzuuriasse; * Aafrika 1935, kui Mussolini tungis Abessiiniasse; * Lä-Euroopa 1936, kui Franco sai tänu Sks-le ja Itaaliale võidu; * I-Euroopa 1939, kui Itaalia tungis Albaaniasse. Hitleri eesmärk: Saksa riigi laiendamine, selle käigus tuli hävitada oht juudid ja kommunism, mis Hitleri jaoks taandusid üheks ja samaks. Aladel, mida H ihaldas, elas palju sakslasi. Chamblerlaini vead välispoliitikas: 1) ei püüdnud takistada sudeedisakslaste ja nende maa minekut Sks võimu alla, vaid ainult vältida, et H ei teeks seda jõuga. 2) arvamus, et natsireziimis on oma ,,mõõdukad" elemendid, mida tuleb lepitamisega tugevdada.
Teine maailmasõda algas 1. sept 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Poolat ründamiseks oli Hitleril väga hea võimalus, kuna MRP'ga sai ta vabad käed selle tegemiseks. Sõjaplaaniks oli Poola purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, aga siiski sõtta veel ei sekkunud. Kuna Saksa armee oli Poola omast suurem ja parem siis hävitati kõik väga kiirelt. Poola üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis kallale veel NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Talvesõda algas 30 novembril 1939 aastal kui Nõukogude Liit ründas sõda kuulutamata
Usa mõju kasv Euroopas, Prantsusmaaa, Inglismaa suurenemine, Itaalia sai suurriigiks, Vene tsaaririigist sai Nõukogude Venemaa, Saksamaa nõrgestamine. 5. Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930 aastatel, põhjused? Jaapan muutus väga sõjakaks tahtes kogu Aasia valitsejaks saada, Rahvasteliit keelas teda aga ta ei võtnud kuulda, Rahvasteliidu nõrgenemine. 6. Kriisid/ sõjakolded 1930 aastatel? Aasias: Jaapan 1931- tungis Mandzuuriasse, tagajärg- Jaapan lahkus Rahvasteliidust. Euroopas: Itaalia 1935- tungis Etioopiasse, tagajärg- Itaalia lahkus Rahvasteliidust Hispaania 1936-1939kodusõda- võõrriikide sissetung, tagajärg- Franco diktaatur, Hisp. oli II maailmasõjas erapooletu. 7. Mõisted Rahvasteliit- Pariisi Rahukonverentsil loodud rahvusvaheline ühendus ( ülemaailmne organisatsioon), mille ülesandeks oli riikide vaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja
Milline sündmus on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 3.jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr´ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks
Hiina Hiina ühiskond 16. 18. sajandil Püsis keskaegne seisulik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel koondus võim pealinnades ja provintsides eunuhhide kätte, riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika, favoritism ja seadusetus. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. 1622. aastal alustas salaühing ,,Valge Lootos" mässu, mille tagajärjel kukutati Mingi dünastia. Mandzude armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja vallutas varsti kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal moodustas aga õigusteta ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased
Kasvas USA mõju euroopas, tugevnesid Prantsusmaa, Inglismaa .Venemaast sai NSVL. 5.Loetle uued riigid , mis tekkisid esimes maailmasõja käigus. Kujunesid:Eesti,Leedu,Läti,Soome,Poola,Austria,Ungari,Tsehhoslovakkia,Iirimaa. 6.Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930.aastatel? Suurriigid hakkasid üha rohkem võimu suurendamise pärast üksteisega võitlema.Eirati rahvasteliitu. 7. 3 olulist sõjakollet 1930.aastatel Hiina- Hiinasse tungis Jaapan ja nad vallutasid Mandzuuria ja tegid sellest vabariigi. Hispaania-hispaanias võitsid üldvalimised Rahvusrindlased , see ei meeldinud sõjaväelastele . Aastal 1936 suvel puhkes mäss millest kasvas kodusõda.Vabariiklasi toetas NSVL. Francot aga Saksamaa , Itaalia ja Portugal.Kodusõda lõppes 1939.aasta kevadel .Riigis kehtestati Franco diktuur. Etioopia-Itaaliat valitses Benito Mussoliini, kelle eesmärk oli taastada vanaaja Rooma keisririigi tugevus
-Hitler otsustas arendada sõjatööstust -suurpankuritelt võeti laene, tagatiseks veel vallutamata alad -NSVL majanduspoliitika: tugev sõjavägi, samas kui omad inimesed elasid vaesuses II maailmasõja põhjused ● Ideoloogilised eeldused -Hitleri saksa rahvas vajas eluruumi -Eluruumi tuli hankida vallutustega naaberrahvastelt -Stalin soovis laiendada kommunismi läände Poola ründamine ● 1. sept 1939 tungis Saksamaa Poolasse. II ms algus ● 17. sept 1939 siseneb poolasse Punaarmee ● 28. sept 1939 sõlmivad NSVL ja Saksamaa sõprus- ja piirilepingu NSVL Põhja- ja Ida-Euroopas ● Vastastikuse abistamise lepingud ● Baaside leping ● Soome Talvesõda ● 1940 okupatsioon Talvesõda Saksamaa vallutused Lääne- Euroopas ● Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland ● Pealetung Prantsusmaale
II maailmasõda Lühikoronoloogia : 7. märts 1936 - Saksamaa okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni 29. september 1938 - Müncheni kokkulepe Märts 1938 - Saksamaa okupeerib Austria 23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt 1. september 1939 - Saksamaa tungis Poolale kallale 17. sptember 1939 - NSV tungib Poolale kallale 1939-1940 - talvesõda 22. juuni 1941 - Barbarossa plaan 7. detsember 1941 - Jaapan kuulutab USA-le sõja 14. august 1941 - Atlandi harta 6. juuni 1944 - Teheran 4. - 11. veebruar 1945 - Jalta 17. juuli - 2. august 1945 - Potsdam 6. juuni 1944 - Normandia dessant 21. Aprill 1945 - Berliini okupeerimine NSV liidu poolt 2. september 1945 - II maailmasõja lõpp II ms lühidalt Sõja algus
*05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist) *Beria ei meeldinud kõigile*1953 Beria vahistati ja lasti maha *Võimule Hrustsov*Algas sulaperiood Kriisid/sõjad peale 2 ms-a *endised okupeeritud riigid tahtsid iseseisvust* Iisreali sünd(*14 mai 1948 loodi juutide riik*araablastele see ei meeldinud ja ründasid, nad ei võitnud)*vastuolud aasias Korea sõda: *1950 tungis P-Korea NSVL abil L-Koreale kallale* USA soovis ÜRO abiga see peatada*USAl see õnnestus, kuid varsti tungis Hiina neile kallale.*ÜRO üksused taandusid, kuid jäid pidama*1953 sõlmiti rahu Berliini ülestõus : * 1953-avalik vastuhakk(massirahutused)*Lääs ei tulnud appi ja NSVL suutis rahutused lõpetada. Kriis Kesk/Ida-Euroopas *Hrustsov mõistis osaliselt hukka salinismi ja isikukultuse*NSVL tegi järelandmisi*see
Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord peale 1930. aastat halvenema. Ideoloogilised eeldused Hitler tahtis laiendada eluruume, Stalin tahtis kommunismi levitada läände. Itaalia soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Sõja algus. Sõja alguseks loetakse kuupäevaliselt 1. septembrit 1939, kui Saksa väed tungisid Poola. Idast tungis Nõukogude Liit Poola 17. september 1939. 28. september sõlmiti nende kahe vahel sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSVL Saksamaale oma alad Poolas ja sai vastu Leedu. NSVL tungis Soome 30.11, algas Talvesõda, mis kestis kuni 1940. aasta märtsini. Sõjategevus üldjoontes 1939-1941 (NL laienemine, Saksamaa vallutused, Kolmikpakt, kallaletung NSV Liidule, Jaapan ründas USA-d) Kolmikpakt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan koos Ungari, Rumeenia, Bulgaaria jt (kokku 11 riiki)
Teine Maailmasõda Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja 17. septembril tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV koosseisus NSV liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. 1942
kodanikkudeks; 2. orjad, kellega on halvasti ümber käidud, tuleb vabaks lasta; 3. orjadele antagu kodanlikud õigused; 4. orjadepidajad ei tohi müüa oma orje; 5. orje peab registreeritama ja 6. orjadele jäetagu õigus end lahti osta. Keiser ei suutnud neid orjuse kaotamiseks ette pandud muudatusi kehtestada, kuna tal puudus selleks vajalik valitsusaparaat ja seaduste austamine oli Etioopias tundmatu Aastal 1935 tungis Itaalia Etioopiasse (ka Abessiinia) selle koloniseerimiseks. Selle tulemusel puhkes Teine Itaalia-Etioopia sõda. Itaalia tungis Etioopiasse Itaalia kolooniatest Eritreast ja Itaalia Somaalimaalt. Etioopia alistus aastal 1936. Kuningas Vittorio Emanuele III kuulutati varsti pärast seda Abessiina keisriks. Küsimused 1. Mis on Etioopia riigikeel? 2. Millest koosneb maastik? 3. Milline oli 30-päevase sõja tagajärg? 4. Milllega oli seotud Iyasu II? 5
ühinenud. ja Ungari ülejäänud TS(lakkas olemast). 31 SÕJAKOLDED: märts teatasid SB ja Prants,et kaitsevad poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSV · Aasias: Jaapan 1931a- tahtis saada kogu Aasia L,lootes ka teda Saksa vastasesse liitu kaasata, valitsejaks,tungis Hiinasse ning vallutas selle ja Ing kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning lõi sinna Marionett riigi. valmistusid sõjaks. · Euroopas: Itaalia 1935a-tahtis taastada · MRP pakt- 22 august sõlmiti Moskvas Rooma impeeriumit,ründas Etioopiat ning Saksamaa ja NSV liidu vallutas selle oma asumaaks. mittekallaletungileping,lubati teineteist 10 a
Narva(Liivimaa orduriik andis end Poola kaitse alla, Valiti uus ordumeister G.Kettler). Juulis vallutati Tartu(tartu piiskopiriik lakkas eksisteerimast). Saare-Lääne piiskopkond läks 1559 Taanile. Taani sai kuramaa piiskopkonna. 1560 härgmäe lahing ordu ja vene vägede vahel, mille ordu kaotas. Augusti vallutasid venelased Viljandi. Algas eesti talupoegade ülestõus. Liivi sõja lõpp: Poola ja Rootsi eesmärk oli saada tagasi valdused venemaa käest. Poola(S.Batoryga) tungis tartu ja sealt edasi venemaale. Rootsi eesotsas Gardie'ga tungis lääne, harju ja virumaale, vallutati haapsalu, rakvere, paide, narva. Narvast liiguti edasi Venemaale, vallutati ingerimaa kuni laadoga järveni välja. Eesti pärast liivi sõda: Lõuna-eesti ja läti alad läksid poolale.Põhja- eesti rootsile. Saaremaa taanile. Sõjad algasid et naabrite arvelt oma valdusi laiendada. Diplomaatiline olukord põhjasõja eel: 17. sajandi II poolel oli rootsi muutunud läänemere valitsejaks
Ajaloo konspekt Saksamaa ja NSV Liidu laienemine (1939–1942) Sõja põhjused ja algus Põhjused – *Hitleri agressiivne poliitika *Nõukogude Liidu provokatsioon *Lääne kokkuleppepoliitika tagajärg Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Lepingud Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 – NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid üksteisega mittekallaletungilepingu
Isikud Aadam ja Eeva Astusid paradiisiaias üle Jumala käsust ja ristiusu õpetuse järgi asub inimkonnal sellepärast pärispatt. Otto I Valitses aastail 936-973. Ta suutis jagu saada ka pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Ta tõusis ka kõige tugevamaks valitssejaks Lääne-Euroopas ja hakkas mõtlema keisrivõimu tugevdamisele. Itaalisa feodaalid tülitsesid ja üks kutsus Otto endale appi. Abipaljutae seas oli ka rooma paavst. Aastal 962 tungis ta väega Saksamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paasvt ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Gregorius VII Tema oli paavst ja ta rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust. Ta valitses aastail 1073-1085. Ta oli veendunud et paavst on Jumala asemik maa peal ja et nii vaimlikud kui ka ilmalikud aukandjad, seal hulgas keisrid, peavad talle kuuletuma. Ta nõudis et kõik piiskopid nimetaks ametisse paavst mitte keiser. Oma raevuka
23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimine Poola valdustele Wehrmacht Saksa armee 17. september 1939 Poola valitsus lahkus riigi territooriumilt 17. september 1939 Nõukogude-Poola sõda; NSVL tungis idapoolt Poola aladele 28. september 1939 Salajane lisaprotokoll; selle alusel sai NSVL Soome, Baltiriigid, Ida-Poola; Saksamaa ja Poola alasi juurde Vastastikuse abistamise leping 1939 NSVL tahtis Baltiriikidelt luba luua sõjaväe baase nendel territooriuidelt ning survestati kolme riiki. (Eesti 28. September; Läti 5. Oktoober; Leedu 10. Oktoober) Talvesõda Soome ja NSVL vahel tekkinud sõda 30. November 1939 12. Märts
kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.[1] Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5
Korea sõda Teise maailmasõja lõpus vabastasid NSVL ja Põhja-Korea vs. Pariisi kokkulepped: NSVLi väed Korea põhjaosa ,mis läks kommunist-likuks ja USA väed lõunaosa, kus Lõuna-Korea Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsiooni-reziim ning ta võeti NATO liikmeks. NSVL ja temast kehtestati autokraatia. Juunis 1950 tungis Nõukogude relvadega varustatud Põhja- sõltuvad Ida-Euroopa riigid rajasid Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea armee Lõuna-Koreasse. Ungari ülestõus Üliõpilased protsestisid kommunismi vastu. Nõuti demokraatia taastamist, uut valitsust, NSVL vs. Ungari NSVL saatis punaarmee-lased Ungarisse, tõus suruti maha. Poodi Imre Nagy, kuna ei teinud NSVL-
• Ypres’i lahingus (aprill 1915) võeti esimest korda kasutusele mürkgaas (puudus gaasimask). Hiljem kasutasid Inglased, seekord gaasimaskiga. • Sakslased tõid väed idarindelt läände, kuna saavutati suuri võite. • Verduni lahing Prantsusmaal veebruaris kestis 10 kuud. Ohvreid miljoneid. • Samal perioodil toimus ka Somme’i lahing. Kasutusel olid esimest korda tankid & lennukid (võitis Saksamaa). 5. Idarinne: • Toimus samal ajal Läänerindega. Vene armee tungis Ida-Preisimaale. • Saksamaa oli nõrk, liigne jõud oli tarbetu. Vene väed liikusid kindlameelselt. • Saksamaa määras kiirelt uue juhtkonna (Hidenburg & Luddendorff). • Vene väed sunniti Ida-Preisimaalt taanduma & teine löödi Tannenbergi lahingus puruks. • Venemaa oli edukas Austria-Ungari lahingus. Vastaspool kandis suuri kaotusi. • Samuti ebaõnnestus ka Austria-Ungari pealetung Serbiasse. • Appi tuli Saksamaa, tõi 1914. a sügisel väed Idarindele
hetkel need vallutada. 23.august 1939- Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti Molotovi- Ribbentropi pakt, lubasid teineteist 10 aastat mitte rünnata, ning lisaprotokoll- jagasid Ida-Euroopa ära, NL sai Soome, Eesti ja Läti, Bessaraabia, Poola pidi pooleks jagatama, kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs Saksamaa NSV Liidule ka teise osa Poolast Selle pakti sõlmimine tähendas, et uus MS võis alata TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941 1.sept 1939- Hitler tungis Poolale kallale, Poola ei saanud vastupanna, 17.sept 1939- tungis kallale Hitler Poolale hõivates Ida-Poola 3.sept 1939 Prtsmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid sinna ei sekkunud Kummaline sõda 1939-1940 Saksamaa ja lääne vahel, kus sõjategevus soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud
Otto I: Kuningas Otto I ajal oli kogu riik juba kindlalt valitseja võimu all. Ta suutis jagu saada pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Otto I oli tõusnud kõige tugevamaks valitsejaks Lääne-Euroopas ja hakkas mõtlema keisrivõimu taastamisele. Itaalia feodaalid tülitsesid omavahel, osa neist kutsus teda endale appi. Abipalujate seas oli ka Rooma paavst. Aastal 962, kui ta paavsti palvel oma väega Sakamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paavst ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Aadam, Eeva: Ristiusu õpetuse järgi lasub kogu inimkonnal pärispatt, mis sai alguse sellest, et esimesed inimesed Aadam ja Eeva astusid paradiisiaias üle Jumala käsust. Gregorius VII: Rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust, oli veendunud, et paavst on jumala asemik maa peal ja, et vaimulikud ja ilmalikud peavad talle kuuletuma
Lõuna-Itaalias jõudsid roomlased kreeka linnadeni. Neist tugevaim oli rikas Tarentum, millega roomlased sõda alustasid. Tarentlased kutsusid Balkani poolsaarelt appi Epeirose kuninga PyrrhosePyrrhos oli üks võimsamaid hellenistlikke valitsejaid, kes alistas Makedoonia ja püüdis Vahemere lääneosas rajada Aleksander Suure maailmariigi sarnast riiki. Tema edu aluseks olid diplomaadivõimed ja kõrgetasemeline sõjakunst ning väepealiku võimed. 280. a eKr tungis ta 22000 jalaväelase, 3000 ratsaväelase ja 20 sõjaelevandiga Lõuna- Itaaliasse. Pyrrhos tungis Roomast 60 km kaugusele, võites roomlasi mitmes lahingus. Mainiksin siinkohal ära ka Tema sõnadest ühe fakti eriti kaotusrohke lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud", tuleneb väljend "Pyrrhose võit". See tähendab võitu, mis võrdub kaotusega. Pyrrhos langes Kreeka alistamise käigus Peloponnesose poolsaarel Argoses tänavavõitluses.
Euroopa: NSVL ikestatud rahvad ootasid vabastamist (kommunism loodeti Lääne abiga kukutada) tegelikult polnud lääneriigid valmis vabastamiseks *IdaEuroopa sõltlasriikidel ei õnnestunud vabaneda NSVL mõjusfäärist, kuna avalikult ei julgetud kommunistlikku süsteemi trotsida ja lääneriigid polnud valmis abi pakkuma. Korea sõda (195053.) kommunistlik PKorea tungis kallale NSVL ja Hiina toetusel LKoreale territooriumist vallutati suur osa ÜRO vägedel korraldus agressioon peatada Hiina tungis kallale ÜRO'le 1953a sõlmiti vaherahu; Korea jagati 2ks riigiks NSVL mõjuvõimu vähenemine *Rahu maailmas oli kõige ohustatum 1953a puhkenud Berliini ülestõusu ajal avalik vastuhakk NSVL võimule, massimeeleavaldus rahutused haarasid kogu IdaSaksamaa lääneriigid ei osanud abi anda
Teine maailmasõda Algus 1939-1941 Poola purustamine MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. 1. sept 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale, süüdistades Poolat Saksamaa ründamises. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid reaalselt sõtta ei sekkunud. Poola jäi sakslaste sõjatehnikale kõvasti alla. Saksa õhujõud saavutasid Poola õhus kontrolli. 17. sept tungis Poolale kallale ka NSVL. Kuu ajaga oli sõjategevus lõppenud ja Poola riik lakkas eksisteerimast. Saksa väed alustasid Poola ründamist Nn kummaline sõda Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, aga rahu sõlmida ei tahetud. Hitler suunas oma väed läände Prantsuse-Saksa piirile. Sõjategevus soikus, kumbi osapool erilist aktiivsust ei näidanud nn kummaline sõda. Merel üritas Saksa laevastik edudult läbi lõigata Inglismaa varustusteid.
NSVLi väed Korea Korea kaotati okupatsioonireziim põhjaosa ,mis läks ning ta võeti NATO kommunistlikuks ja USA liikmeks. NSVL ja temast väed lõunaosa, kus sõltuvad IdaEuroopa riigid kehtestati autokraatia. rajasid Varssavi Lepingu Juunis 1950 tungis Organisatsiooni. Nõukogude relvadega varustatud PõhjaKorea armee LõunaKoreasse. Ungari Üliõpilased protsestisid NSVL vs. Ungari NSVL saatis punaarmee ülestõus kommunismi vastu. lased Ungarisse, tõus Nõuti demokraatia suruti maha. Poodi Imre
haiguste sümptoomide ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike põhjustega. e) Herodotos hakkas esimesena uurima ja üles tähendama lähema ajaloo sündmusi. Tal on teos "Historia", mis räägib Kreeka-Pärsia sõdadest ja eelloost. f) Philippos II - Makedoonia kuningas Aleksander Suure isa g) Aleksander Suur h) Dareios I Pärsia kuningas, kes tungis Kreekasse ja sai Maratoni lahingus luau. i) Dareios III - oli Ahhemeniidide Pärsia viimane valitseja. Ta jäi sõjas alla Aleksander Suurele ning tapeti oma alluvate poolt. Aleksander lasi ta suurte auavaldustega maha matta, et nii oma võimu Pärsia impeeriumi üle legitimeerida. j) Xerxes Dareiose poeg, kes tungis pärast oma isa Kreekasse, kuid sai Salamise merelahingus lüüa. 5
lahendamine NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949.a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav süjalis-poliitiline blokk Külma sõja kriisid (millal? mis toimus? tulemus): Berliini blokaad Millal?- 1948-1949 Mis toimus?- Tulemus?- põhjustas saksa lõpliku lõhenemise Korea sõda Millal?- 1950-1953 Mis toimus?- Põhja-Korea tungis Lõuna-Koreasse Tulemus?- tulemuseta, 3mln suri Kuuba kriis Millal?- 1952 Mis toimus?- NSVL tungis raketid kuubale Tulemus?- venemaa andis jârele Vietnami sõda Millal?- 1955-1975 Mis toimus?- Tulemus?- rajati vietnami sotsialistlik vabariik 3. Ameerika Ühendriigid pärast II Maailmasõda. Eksportis toitu Saatis sõdureid USA sisepoliitiline olukord 50-60ndatel. Mustanahaliste olukord Punane hirm Makartism
3. Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, mida tuli sõjaga naaberrahvastelt võtta. Järelikult oli välisriikide sõjaline ründamine õigustatud. Stalin, aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Tänu Molotovi Ribbentropi paktilejulges NSVL rahulikult Euroopa riike vallutada, sest ta ei kartnud Prantsusmaad ja Suurbritanniat. II maailmasõja algus Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal, kui Hitler tungis oma vägedega Poolasse. Juba 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuna nad kohe sõjategevust ei alustanud ei suudetud Poola vallutamist ära hoida. 17. septembril tungis Punaarmee Poolasse ning septembri lõpuks tuli poolakatel alla anda. Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping ning Pool riik kaotati. Sõjategevuse laienemine 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (Talvesõda)
muutu mõistlikumaks. Afganistani sõda 1979 NSV Liit oli huvitatud Afganistanist ning riigis valitsevat segadust kasutati ära. Taheti saada maa täielikult oma kontrolli alla. Tungiti üle Afganistani piiri. NSV Liit saatis sinna üle 50 000 mehe. USA tõttas aga appi Afganistanile ning asi hakkas NSV Liidule üle jõu käima. Sinna kaasati ka Eesti mehed. Üle 15 000 mehe suri. Ka kohalikud surid või pidid välja kolima. NSV Liit oli haavatav Korea sõda - 1950. P-Korea tungis kallale L-Koreale ning vallutas suurema osa sellest. ÜRO vägede kindral maandas oma näed P-korea üksuste tagalas. Nii ei saanud vastased oma tagalasse tagasi. Kahe aasta pärast sõlmiti vaherahu mis kestab siiani. 5. Külma sõja mõiste ja kujunemine. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale Teist Maailmasõda. Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas
Eestlased varitsesid jälitajaid Ümera jõe ääres ning lõid vaenuväe puruks. 1221. aastal piirasid mõõgavennad koos liitlastega sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähtsaim keskus. Sõjategevus kestis selle ümber viis päeva. Eestlastele oli lahing edukas. 1212. aastal sõlmiti üldine vaherahu kolmeks aastaks. Vaherahu polnud eestlastele soodne. Leedulased korraldasid sakslaste loal röövretke Sakalasse. 1215. aasta algul tungis ristisõdijate, orduvendade, piiskopi vägede, liivlaste ja latgalite suur vägi Läänemaale ning korraldas seal tapatalgud. Enne, kui eestlased tollest hoobist jõudsid toibuda, tormas teine vaenuvägi Sakala seni veel rüüstamata põhjaossa, piirates sisse Lõhavere linnuse, mis kuulus Lembitule (silmapaistev vanem). Linnus alistus. Lembit ja kaitsjad ristiti. Sakslaste vastu korraldati ühendatud sõjakäik. Saarlased ründasid
hinge jäi. Kirjelda lühidalt seda lugu. - Andres oli ärritatud, et Indrek jälle oma asjadega tegeles, mispeale ta võttis Indreku mütsi ning viskas selle kaugele kartulipõllule. Indrek sai seepeale vihaseks ning tahtis Andrest kiviga visata, aga raske kivi tabas hoopis ema. 8. Sama 9. Millest kõneles Lullu lorilaul? - Kuulujuttudest Mari, Andrese ning Jussi kohta (et Mari sooviski Jussi surma, et saada Andrese naiseks ning seega ka perenaiseks) 10. Kord soosillal tungis üks Vargamäe mees teisele noaga kallale. Kes kellele ja miks? - Juss tungis kallale kõrtsist tulnud Andresele, kuna see pärast Krõõda surma ei lasknud enam Marit enda juurest minema ettekäändel, et lastel ning majal on vaja Mari hoolt. See muutis aga Jussi armukadedaks. 11. Sama Anna oma hinnang teosele ja põhjenda seda. Selle vastuse sisuline pool ei mõjuta hinnet. ---------- 1.Jussi kehaehituses oli midagi, mis Marile nalja tegi ja mille pärast ta Jussi armastas.Mis see oli? + 2
· Kogus kuulsust kogu oma eluajal. · Esterhazy õukonnas sai temast tõeline ooperikapellmeister. · Viinis kohtus Mozartiga, see kohtumine mõjutas nende loomingut. · 1790.sai sai vürst Nicolaus surma ja lõppes teenistus Esterhazy õukonnas. · Edasi läks tööle Johann Peter Salomoni juurde. · 1795 a. Algad Prantsusmaa ja inglismaa vaheline sõda ja kontserthooaeg jäi ära. · 1795 a. Pöördus ta tagasi Esterhazy õukonda. · Napoleon tungis oma vägedega Viini. Sõja tegevuse ajal 31. Mail 1809 hukkus Haydn. · Tema tuntuim õpilane oli Beethoven
12.03.10 Hiina rahvavabariik · 1911-13 Hiina rev = kukutati Pu Yi -> hiljem marionett-valitseja Mandzukos · Rivaalitsevad sõjalised rühmitused · Guomindang ja Hiina Kommunistlik Partei · G ühendas Hiina · HKP alustas sõda · Jaapan tungis Hiinasse · 1945 jaapanlased lahkusid Hiinast -> HKP purustas G -> G riismed tungisid Taiwani saarele = Hiina vabariik · 1948 kuulutati mandri Hiinas välja HRV -> Mao Zedong · Majandus läks riigi juhtimise alla -> Viieaasta-plaanid · Kujunes Mao isikukultus · Hiina kom suunda hakati nim mauism · Riigis kehtestati kom dikt · 1958 Mao suur hüpe · Suur hüpe ei andnud tulemusi -> kujunes Mao vastane opositsioon
Pommitati Soome linnu ja külasid, suur osa lennukeid startis Eestist. Lahingud olid ägedad, kuid punaarmee oli ettevalmistumatta. Rahvaste liidust visati Nõukogude Liit välja agressorina. Ameerika ning briti abi läbi Norra ja Rootsi kukkus läbi ROOTSI EI LASKNUD ABI LÄBI. Sajad Eesti noored läksid üle jää ja astusid Soome armeesse. Soome ammendas oma majanduslikud ja sõjalised ressursid mõne kuuga. 12. Märts 1940 sõlmiti rahu. 1941 tungis Soome NSVLiidule kallale ja soomlased vallutasid oma alad tagasi. Soome alistus punaarmeele 1944, ning kaotasid veel suuremad maa-alad.
- Saksamaa saavutas endale Poola lääneosa ja Leedu Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? - Lääneriigid olid saksamaa ja itaalias suhtes tegevusetud, lootes, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? 2. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? Poola - Hitler tungis poola 1. Sept 1939 sõda kuulutamata,mille tulemusel kuulutas Prantsumaa ja suurbritannia saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta ei sekkunud. - Saksa väed kasutasid võimalust kohe ära, nende armee oli poola armeega võrreldes palju suurem ja parem. - Poola ratsaväe vastu tulid sakslased tankidega, poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval.
Kui turi paistis juba palju kõrgemal, oli vanamees juba kindel, et kui ta veelgi rohkem nööri kätte saab, tõmbab ta kala paadi külje alla. Nii mitmel korral ebaõnnestus, kuniks võttis vanamees kokku kogu oma valu, oma viimase jõunatukese ning ammukadunud uhkuse, seadis ta need vastu kala agooniale. Lk 60-61 Kuidas kala sureb? Vanamees virutas harpuuni kogu jõust kala külje sisse, täpselt suure rinnauime taha, mis ulatus kuni inimese rinnuni. Ta tundis, kuidas raud lihasse tungis, ja, kogu oma keha raskusega harpuunile vajutades, surus seda ikka sügavamale ja sügavamale kala ihhu. Lk 67 Millise vanamehe tähtsa elupõhimõtte leiad sellelt leheküljelt? Inimene pole loodud alistumiseks. Inimest võib hävitada, kuid mitte võita. Lk 76-82 Milline on vanamehe viimane võitlus haidega? Kuidas vanamees koju jõuab? Kui palju on sadamasse jõudes kalast alles? Kui suur oli kala olnud? Millega romaan lõpeb?
pidid tegema väga palju tööd, et maksat oma isandale koormisi. Ma arvan, et talupoegade elu oli isegi vanalajal parem, kuna siis said nad vähemalt valida oma isandad rahvakoosolekute kaudu. Võrreldes talupoja ja feodaali eluruumi, oli viimase oma muidugi uhkem. Feodaalide eluruumid olid suuremad ja seinad olid ehitatud kivist, aknaklaase asendasid pärgamendi või seapõiega. Savipõrandat katsid õled, soojuse mõttes. Algselt oli kütekolle toa keskel ja suits tungis välja aknast ja uksest. Hiljem võeti kasutusele juba korstnaga küttekolded. Mööblit oli isegi feodaalide lossis vähe. Feodaalide eluruumid olid muidugi suuremad ja ka vastupidavamad talupoegade omast.. Olgugi, et mõne jõuka talupoja maja võis vastu pidada sadu aastaid, kuna need olid ehitatud kindlalt ja hoolega. Ehitusmaterjaliks valiti see, mida parasjagu saada oli: põhjapool õlgkatustega puumajad, lõunapool asendati õlgkatus kivikatusega
Algus POOLA PURUSTAMINE Poola loodeti purustada enne kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Saksamaa süüdistas Poolat ründamises. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli palju parem kui Poola oma. Poola lääneosa sai vallutatud. Taheti ka idaosa, kuid NSVL tungis ise sinna (17. septembril 1939). 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, seega sõda kestis mõned päevad üle kuu aja. Poola lakkas eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSVL Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 19391940 Sks paiskas oma väed läände, PrantsuseSaksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele. Sõjategevus soikus kumbki osapooltest erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9
Mis olid ristisõjad,millal need aset leidsid ja miks need aset leidsid? Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Ristisõjad ehk ristiretked toimusid 11.-13. sajandil , mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, aga ka paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjuseks oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased
lahkumise loa saanud kaitsja loobiti kividega surnuks. Seal toimunud ägedas lahingus langes suurel hulgal nii saarlasi kui ka ordumehi, kuid võit jäi siiski viimastele. Marburgi Wigandi kroonika järgi poodi saarlaste juht Vesse seejärel jalgupidi üles. Pole selge, kidas see täpselt välja nägi, kuid arheoloog Ain Mäesalu on oletanud, et ta võidi puua kiviheitemasina külge. (Vahtre, 2005) Saarlaste vastupanu polnud veel murtud. 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. (Parjõgi, 2006) Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus
annaabi.ee 
