· 1.Miks puudub tundravöönd lõunapoolkeral? · Sest lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. · 2.Millest sõltub peamiselt tundravööndi ulatus? · Maailmamere- ja hoovuste mõjust. · 3.Miks on tundravööndis sageli maapind liigniiske, olgugi et sademeid on suhteliselt vähe? · Madala temperatuuri tõttu. · 4.Kirjlda lühidalt talve tundras! · Pikk, pakaseline, pooluse suunast puhuvad tuuled, tuisk, halb nähtavus. · 5.Missugust maakoore osa nimetatakse igikeltsaks ehk kirsmaaks? · Kestvalt külmunud pindmist osa. · 6.Millest oleneb igikeltsa paksus? · *talvisest õhutemperatuurist. · *lumikatte paksusest. · *kivimite lõhelisusest. · 7.Kus asub inertne kiht?
tähtedega. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad ja nendel on oluline koht muldade tundmisel ja eristamisel. 16.Too näiteid inimtegevuse mõjust muldadele. Ebaõige maaharimine,tallamine-> muldade tihenemine ehk vee ja õhu vähenemine, Valel ajal väetamine ja üleväetamine -> mullavee reostamine, mullaviljakuse vähenemine Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine Maavarade kaevandamine. 17.Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? Sest tundravööndis esinev liigne külmus, igikelts ja liigniiskus pärsivad mulla teket. 18.Mida tähendab muldade gleistumine? See on protsess tundravööndis ülessulanud mulla ja igikeltsa vahel, selle käigus saavad mikroorganismid vajaliku hapniku rauaühendite oksüdeerimisel (muld on sinakashall). 19.Miks on mustmullad väga viljakad? Mustmullad tekivad kus on sademete hulk on tasakaalus auramisega, selle tõttu tekivad tüsedad huumushorisondid. 20
Maailma mullad Küsimused õ lk 76 1.Miks on tundravööndis mulla teke väga aeglane? Vastus. Tundravööndis on aastaringselt madalad temperatuurid, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Suvel sulab peamine kiht ära, aga alumises jääb igikelts püsima. Selle tagajärjel saavad mullaprotsessid toimuda ainult ülessulanud osas. Auramine on väike ja igikelts ei lase veel ära imbuda. On muld ka pidevalt liigniiske. Kuna mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikus, siis on seal mulla teke väga aeglane. 2
Põhja-Kanada Kanada tundravööndis on jaanuari kekmine temperatuus alla -30 kraadi , juulis +5 kraadi. Taimkatte moodustavad nagu mujalgi tundras peamiselt samblad. Kivistel pindadel kasvavad samblikud. Loomadest on esindatud lemming , polaarrebane ja hunt , metsik põhjapõder karibuu- ning mustksuveis. Suvel pesitseb rannikutel hulgaliselt veelinde, meresid asustavad hülged ja põhjapoolkera suurimad loivalised morsad ehk merihobud. Atlandi ookeani loodeosa
soojendab Põhja-Atlandi hoovus õhku nii palju, et tundravöönd ei ulatu kaugemale kui 70° pl. Kesk-Siberis, kuhu ookeanidelt tulevad soojad õhumassid ei jõua, on tundravöönd aga hoopis ulatuslikum, küündides juba 60° pl. Põhja-Ameerika kirdeosas, mida mõjutab külm Labradori hoovus, ulatub tundravöönd Hudsoni lahe ääres isegi 54° pl. 2.Kliima Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel on valitsevaks arktiline ja suvel parasvöötme õhumass. Talved on tundravööndis pikad ja pakaselised, kuna siis on valdavateks pooluse suunast puhuvad tuuled. Talvises tundras tuiskab sageli, tugevad tuuled keerutavad üles tiheda lumetolmu, mis teeb nähtavuse halvaks ning liikumise sellise ilmaga üliraskeks. Lumi katab maad kuni 300 päeva aastas, kuid on suhteliselt õhuke (20-30 cm). Talvel meenutab tundra kerges lainetuses järsku tardunud merd. Võrreldes jää- ja külmakõrbetega on tundras suvi pikem ja soojem
3)Milline on tundra taimestik ja kuidas on ta kohastunud nende tingimustega? v:Seal kasvavad samblad,samblikud,puhmad(nt.sinikas,leesikas,kanarbik)üksikud rohttaimed(nt.murakas).Kohastumused:väikesed lehed,kiire vegetatsioon 4)Millised on tundra loomad ja kuidas on nad kohastunud? v:Närilised(nt.lemming),mõned linnud,põhjapõder,hunt,polaarrebane.Kohastumused:nad rändavad,paks karvkate,lühikesed jäsemed ja magavad talveund 5)Millega inimene tegeleb tundravööndis? v:kalapüük,põhjapõdra kasvatus,turism,peavad jahti,nafta-ja gaasi tööstus 6)Mis on igikelts ja miks ta tekib? v:Aasta ringselt külmunud maa,lühikese suvega ei jõua maa ära sulada 7)Millest toituvad jäävööndiloomad,ja kes nad on? v:Toituvad kaladest ja vetikatest.Need on vaalad,hülged,morsad,jääkarud,pingviinid ja rändlinnud 8)Koosta 3 lüliline toiduahel Artika ökosüsteemi kohta V: vetikas-kalad-jääkaru 9)Kuidas tekkivad jäämäed?
Tundra loodusele tekitavad kahju roomikautod, prügilad, kasvanud inimtegevus. Pinnas tundras Igikelts sügavalt ja püsivalt külmunud pinnas. Igikeltsast ja madalatest õhutemperatuuridest on tingitud soode teke. Paljudele taimedele kasvuks ebasoodne. Taimestik Tundras puudub kõrgem taimestik. Levinud on samblikud, samblad ja madalad puhmasjad püsikud (kanarbik, pohl, mustikas, sinikas). Kääbusjad puud ja põõsad (kask, paju, kuusk). Metsatundra Tundravööndis lõunapoole liikudes kasvab ka puid seda ala nim metsatundraks. Parasvöötme okasmetsad Tumetaiga esineb Siberi lääneosas, niiskema kliimaga alal. Kasvab kuusk, nulg. Alustaimestik puudub. Leetunud mullad Mullad on happelised. Happed reageerivad huumusainetega ja tekivad vees lahustuvad soolad, mis uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse. Tekib hele leethorisont. Lehtmetsad Kasvavad laialehelised heitlehelised puud Pappel, tamm, vaher, pöök,
lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline vahemereline kliima. Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt tähtsad rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, elavhõbe, nafta ja väävel. Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli. Peamine usund on kristlus. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks
ja igikeltsa tekke. Viimane jääb isegi lühikesel suvel mulla alaossa püsima ning mullaprotsessid saavad toimuda vaid ülessulavas osas. Sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivadel, kõige vähem sulavad üles aga turvasmullad. Kuna auramine on väike ja igikelts ei lase veel ära imbuda, siis muld on ka suvel pidevalt liigniiske. Et mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikust, siis on tundravööndis mullateke väga aeglane. Mineraalsete orgaaniliste horisontide (A, AT) väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi kliima tingimustes väga aeglane ning selle tüsedus jääb enamasti alla 10 cm. Külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. Hapniku puudumisel on mikroorganismid sunnitud kasutama orgaanilise aine hapendamiseks (oksüdeerimiseks)
Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja- Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastulähistroopiline vahemereline kliima. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud
vahemereline kliima. Siseveekogud Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua. Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid. Taimestik ja Maavarad Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud. Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt tähtsad rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, elavhõbe, nafta ja väävel. Rahvastik ja Majandus Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli. Peamine usund on kristlus. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse
Temperatuur: jahe suvi 8-12C; pehme talv -3 - +2C Sademeid on palju ~1000-200mm (lumi, vihm) Siseveed Jõgede võrk on tihe, need on lühikesed ja veerohked. Neil on palju jugasid. Järvi on vähe ja need on väikesed. Suurim järv 3 korda väiksem kui Võrtsjärv. Palju on kuumaveeallikaid, millest suurest suur osa on geisrid. Mullad 1) 60% territooriumist katab vulkaaniline murdmaterjal. 2) Rannikualadel on väheviljakad mullad. Taimkate Island asub tundravööndis ja seega on valdav tundra taimestik- samblad ja samblikud. 2) Liustikud ja sisemaa laavaväljad on taimkatteta. 3) Niiskemas ja soojemas edelaosas leidub madalatega metsasalusid. Loodusvarad Kala- Island on kalasaagilt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. (tursk, kilttursk, (p/b)altus, muiva, meriahven, lõhe, forell) 2) Mereimetajad- Hülged ja kääbusvaalad. 3) Koorikloomad- krevetid, krabid 4) hüdroenergia.
Lähtekivim,reljeef,aeg(mulla vanus). 14. Nimeta aktiivsed mullatekketegurid Kliima,organismid,inimtegevus. 15. Mida nimetatakse mullahorisontideks? Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. 16. Too näiteid inimtegevuse mõjust muldadele. Mullaomadused paranevad( niisutused, kuivendamine, maaharimine ja väetamine) Võib ka olla saastav toime. 17. Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? Karmis lähispolaarses kliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna külmumise ja igikeltsa tekke. 18. Mida tähendab muldade gleistumine? Külmunud mulla ülessulamise toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. 19. Miks on mustmullad väga viljakad? Kuna aastane sademete hulk on tasakaalus aurustumisega. 20
Harva taimeseemned ELUPAIK Eelistab rikkaliku taimestikuga merelahti ja siseveekogude kaldaid. Pesa on maapinnalohus, mis on kõrtega vooderdatud ja paikneb enamasti tihedas rohus. Kesk-Eesti põhiliseks leiukohaks on Emajõe jõgikond, aga põhiliselt on levinud Lääne ja Põhja-eesti rannavööndis või ranniku lähedastel aladel. Matsalu ja Kasari lahe ümbrus, Saaremaa rannikuniidud RÄNNE • Tutkas pesitseb Euraasia tundravööndis ja parasvöötmes ning talvitub Lääne-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas ning Kagu- ja Lõuna-Aasias • Saabuvad Eestisse aprilli teisel poolel ja lahkuvad juuni alguses. • Sügisränne algab juuli lõpul ja viimased isendid lahkuvad septembris • Kevadisest saabumisest alates kuni juuni keskkpaigani hulguvad isaslinnud ringi ja peavad kõrgematel kühmudel või kraavide kallastel võitlusmänge ja kaklusi, võtmata osa pesade ehitamisest ja paaritades iga
Maailma mullad 1.Tundravööndi mullad Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul. Tundravööndis on talv on tundravöötmes pikk, külm ja vähe sademeid. Lumikate on õhuke ja sellepärast külmub maapind sügavalt, esineb igikelts. Kuigi sademete hulk on väike, ja aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid, mistõttu esineb tundras soostunud leetmuldi need on tekkinud liigniiskuse tingimustes ,lubjavaesel lähtekivimil. Soostunud leetmuldade peamise kihi moodustab metsakõdu -, huumus -või kuni 30 cm paksune turbahorisont. 2
rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel. · Mida peenemateks osakesteks kivimid murenevad, seda suuremaks muutub kivimite pind, mis puutub kokku mitmesuguste välisteguritega. Peenema lõimisega materjal allub paremini ka keemilisele murenemisele. · Füüsikalise murenemise käigus kivimi keemiline koostis ei muutu. · Põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. · Eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine ja selle käigus toimuvad tähtsamad keemilised reaktsioonid Primaarsed mineraalid + happed + hapnik => => setted (kivimite osakesed + sekundaarsed mineraalid) + lahustunud ioonid · Keemiline murenemise käigus toimub keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, CO2 ja keemiliste saasteainetega. · Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid.
Mullaviljakus on mulla võime varustada taime vajalike toiteelementidega, veega ja hapnikuga. Mulla looduslik viljakus oleneb peamiselt mulla koostisest, omadustest ja reziimidest (vee-, niiskus-, õhu-, soojus- ja toitereziim). Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku mullaviljakuse alusel inimtegevuse mõjul. Mõlema tulemus on saak bioloogiline (taimede poolt toodetud) ja majanduslik (inimeste kasutatav). Mullatüübid. Mullatüübid esinevad tsonaalselt. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, vegetatsiooniperiood lühike (2 2,5 kuud), soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet-gleimuld, näivleetunud muld,
Koguvili võib koosneda 5...25 "terast", millest igaühe sees on luuseeme. Kerajas vili on algul kõva ja punane, valmides värvub kollaseks ning muutub pehmeks. Vili valmib juulis-augustis. Saak on aastati väga erinev; viljumine on tundlik nii hiliste öökülmade kui ka teiste ebasoodsate ilmastikutingimuste suhtes. SINIKAS Sinikas (ka joovikas, rukkisinikas, soomari. mitmeaastane ühekojaline kääbuspõõsas kanarbikulistesugukonnast. Sinikas on levinud taim põhjapoolkera metsa- ja tundravööndis kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Sinikas on sage kogu Eestis. Kasvabrabade ja siirdesoode servaaladel, soo- ja rabametsades. Sinikas kasvab ainult happelisel pinnasel; armastab niiskust. Taime kõrgus on 30...70 cm. Puitunud vars on püstine, tugev ja harunev. Lehed on munajad, sinakasrohelised; lehe pikkus on tavaliselt 8...20 mm ja laius 4...20 mm. Noortel taimedel võivad lehed püsida ka üle talve. Sinikas õitseb mais-juunis. Õied on kahesugulised
Kliimast sõltub, millised mullaprotsessid on ülekaalus. Eluviaalsed e. vaesustumisprotsessid on valdavad niiskes e. humiidses kliimas, illuviaalsed e. rikastumisprotsessid kuivas e. ariidses kliimas. -Tundravööndimullad sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivades, kõige vähem sulavad aga turvasmullad. Kuna auramine on väike ja igikelts ei lase ära imbuda, on mullad suvel liigniisked. Bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust, seepärast on tundravööndis mulla teke ja mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine väga aeglased. Toimub gleistumine protsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas, mulla mineraalhorisondid tõmbuvad sinakashalliks. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbama. Soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist nimetatakse turvastumiseks. Veel on tundravööndis voolamine, krüoturbatsioon ja polügonaalpinnas
periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene. Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks.
Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik
Vesi aurustub, soolad jäävad mulda. Maailma mullad 1) Tundra (CG-gleistunud lähtekivim, AT-toorhuumus) Madala temperatuur põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mullaprotsessid saavad toimuda vaid ülessulavas osas. Sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivadel, kõige vähem sulavad üles aga turvasmullad. Muld on pidevalt liigniiske, sest igikelts ei lase veel maa sisse minna ja urumine on väike. Tundravööndis on mullateke väga aeglane. Gleistumine Pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.
ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. AJA jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. LÄHTEKIVIM ehk vee läbilaskvus; mineraalne koostis; happesus või aluselisus; sügavus, värvus ja struktuur. Tundra- ja gleimullad – tundravööndis on pikk külm talv, lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula. Sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas on liigniiske, sest igikelts takistab läbiuhtumist. Mullad on õhukesed. Liigniiskes keskkonnas toimub soostumine. Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, mis kahjustab mikroorganismide elutegevust. Lähispolaarses kliimas. Gleistumine toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus mikroorganismid lagundavad orgaanilist ainet; võtavad vajaliku hapniku rauaühenditest
50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene. Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks.
võib vale põlluharimine mulla sootuks hävitada( metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 4.Muldade jaotus lõimise ja mulla veereziimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). 5.Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horisonte, peamiseid mullaprotsesse, viljakust, probleeme. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, vegetatsiooniperiood lühike (2 2,5 kuud), soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet-
· Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene tundravööndis 6. JÄÄVÖÖND..........................................................................................12 KOKKUVÕTTE Sissejuhatus Kirjutan referaadi Euroopa loodusvöönditest ja inimeste elu nendes. Tahan saada rohkem teada milline on Euroopa loodus. Euroopas esinevad erinevad loodusvööndid. Need loodusvööndid on järgmised: vahemereline taimestik, parasvöötme rohtla, parasvöötme sega- ja lehtmets, parasvöötme okasmets, tundra ning jäävöönd.
amplituud happelisemaks väga suur, füs muutmist murenemine Vihmamets Soe, palju Läbiuhteline 6-10m (0); (A); (E); Ferralisatsioon Ei sobi punakollamullad sademeid B; C (ekvatoriaal) 13.Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine 14.Mida tähendab muldade gleistumine? Mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes. Sellisele mullale on iseloomulikud sinakad või rohekad rauaühendite (glei) laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont. 15.Selgitage leetumisprotsessi olemust!
Aurumise ülekaaluga veereziimi korral liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. 4.3. Maailma mullad Tundravööndi mullad Karmis lähispolaarses kliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Et mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvalt temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikust, siis on tundravööndis mullateke väga aeglane. Mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi kliima tingimustes väga aeglane ning selle tüsedus jääb enamasti alla 10 cm. Külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine
TUNDRAVÖÖNDI MULLAD. Karmis lähispolaarses kliimas valitseb aastaringselt väga madal temperatuur, mistõttu maapind külmub läbi ja tekib igikelts. Viimane jääb isegi suvel mulla alaossa püsima ning kõik protsessid saavad mullas toimuda ülessulavas osas. (Kõige sügavam sulamispiir on liivadel, kõige kõrgem turvasmuldadel). Aurumine on väike ning igikelts ei lase veel ära imbuda, mistõttu on mullad ka suvel liigniisked. Tundravööndis on mullateke väga aeglane (bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist. Mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi kliima tingimustes väga aeglane. Külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes horisontides gleistumine. Mineraalsed ained kasutavad orgaanilise aine hapendamiseks rauaühendeid, mis tingib kihtide sinakashalli värvuse. Nõgudes ei lagune
Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene. Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks.
41. Biosfäär. Mõiste ja millest koosneb. Arvkarakteristikumid: mass, juurdekasv jne. Biosfääri piirid. -Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, orgaanilised ained mõjutavad kivimeid.elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab hüdro-, pedo- ning litosfääri(pindmiseid) ja atmosfääri(alumisi kihte). 39. Muldade jaotuse tsonaalsus maakeral. Olulisemad mullatüübid. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet- gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena
Mullaviljakus on mulla võime varustada taime vajalike toiteelementidega, veega ja hapnikuga. Mulla looduslik viljakus oleneb peamiselt mulla koostisest, omadustest ja reziimidest (vee-, niiskus-, õhu-, soojus- ja toitereziim). Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku mullaviljakuse alusel inimtegevuse mõjul. Mõlema tulemus on saak bioloogiline (taimede poolt toodetud) ja majanduslik (inimeste kasutatav). Mullatüübid. Mullatüübid esinevad tsonaalselt. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, vegetatsiooniperiood lühike (2 2,5 kuud), soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet-
Polaarpiirkonnad. astronoomilis-geograafiline piir: polaarjoon (66 o33') · Piirid Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 o isoterm. · Mõisted: o Igikelts kestvalt külmunud maakoore ülemine osa. Tekib aladele, kus esinevad aastaringselt madalad õhutemperatuurid ja esineb vähe sademeid. Paksus võib ulatuda paarist meetrist 1500meetrini. o Polügonaalsood - tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest o Palsad - tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas; sees on neil igikelts, laed on tuul paljaks nühkinud. o Aabasood - laiade älveste ja kitsaste piklike või kaarjate rabapeenardega siirdesoo. Älved ja rabapeenrad moodustavad
pudenevad laiali. Elateere ei ole. Eostest tekib algul roheline tallusjas eelniit, sellel paiknevatest pungadest kasvab uus gametofüüt, mis on elutsüklis domineerivaks faasiks. Turbasammalde ehituses on primitiivseid tunnuseid: tallusjas eelniit, juhtkimpude ja risoidide puudumine, kupra lihtne ehitus. Turbasammalde tähtsus looduses on väga suur. Kogudes suuri veehulki ja kasvades tihedate mätastena, põhjustavad nad suurte maa-alade soostumist ja seda ka tundravööndis. Soode kuivendamiseks tehakse agromelioratiivtöid. Teiselt poolt, vanadel soodel on suur tähtsus turba tootmisel. Turbakihi kasv toimub väga aeglaselt kõige soodsamates tingimustes moodustub 1cm paksune turbakiht umbes 10 aasta jooksul. b) Alamklass PÄRISLEHTSAMBLAD. Liike umbes 24 600. Levinud laiemalt kui turbasamblad. Kasvavad mitmesugustes ökoloogilistes tingimustes tundrast ja metsatundrast kuni stepi ja kõrbeni
Sugulusside- med on tähtsad (veritasu). 32 6.1.3 Karjanduskultuurid Etnilised grupid, kes toidavad end peamiselt või ainult karjakasvatussaadustest. Elavad Savannide, rohumaade, kõrbe- või mägialadel. • Kitsed, lambad, veised. — P-Am, Eur • Kaamelid ja laamad — Aafrikas ja Aasias • jakid — sise- ja kesk aasia kõrgmägedes • hobused — Aasias neid ka süüakse (liha ja kumõss) • põhjapõdrad — arktilises tundravööndis Vähesel määral võivad nad kasutada ka kaubanduse teel saadud põllumajandus- saadusi. Näiteks Ida-Aafrikas elavad masaid (on eranditult toitunud veiste piimast ja verest). Nomaadid e rändkarjakasvatajad liiguvad regulaarselt ühest kohast teise vee ja loomatoidu otsinguil. Iseloomulikud on ühtekuuluvustunne ja sõjakus. Ette tuleb abiellumisi oma grupi sees. 6.1.4 Põllunduskultuurid Põllumajanduse tundmine on kollektsioon kogemusi, mis verbaalselt antakse ühelt far-
Elateere ei ole. Eostest tekib algul roheline tallusjas eelniit, sellel paiknevatest pungadest kasvab uus gametofüüt, mis on elutsüklis domineerivaks faasiks. Turbasammalde ehituses on primitiivseid tunnuseid: tallusjas eelniit, juhtkimpude ja risoidide puudumine, kupra lihtne ehitus. Turbasammalde tähtsus looduses on väga suur. Kogudes suuri veehulki ja kasvades tihedate mätastena, põhjustavad nad suurte maa-alade soostumist ja seda ka tundravööndis. Soode kuivendamiseks tehakse agromelioratiivtöid. Teiselt poolt, vanadel soodel on suur tähtsus turba tootmisel. Turbakihi kasv toimub väga aeglaselt – kõige soodsamates tingimustes moodustub 1cm paksune turbakiht umbes 10 aasta jooksul. b) Alamklass pärsialehtsamblad- Bryidae. Liike umbes 24 600. Levinud laiemalt kui turbasamblad. Kasvavad mitmesugustes ökoloogilistes tingimustes tundrast ja metsatundrast kuni stepi ja kõrbeni.
eosed pudenevad laiali. Elateere ei ole. Eostest tekib algul roheline tallusjas eelniit, sellel paiknevatest pungadest kasvab uus gametofüüt, mis on elutsüklis domineerivaks faasiks. Turbasammalde ehituses on primitiivseid tunnuseid: tallusjas eelniit, juhtkimpude ja risoidide puudumine, kupra lihtne ehitus. Turbasammalde tähtsus looduses on väga suur. Kogudes suuri veehulki ja kasvades tihedate mätastena, põhjustavad nad suurte maa-alade soostumist ja seda ka tundravööndis. Soode kuivendamiseks tehakse agromelioratiivtöid. Teiselt poolt, vanadel soodel on suur tähtsus turba tootmisel. Turbakihi kasv toimub väga aeglaselt kõige soodsamates tingimustes moodustub 1cm paksune turbakiht umbes 10 aasta jooksul. b) Alamklass pärsialehtsamblad- Bryidae. Liike umbes 24 600. Levinud laiemalt kui turbasamblad. Kasvavad mitmesugustes ökoloogilistes tingimustes tundrast ja metsatundrast kuni stepi ja kõrbeni. Kõige tüüpilisemad pärislehtsammalde
eosed pudenevad laiali. Elateere ei ole. Eostest tekib algul roheline tallusjas eelniit, sellel paiknevatest pungadest kasvab uus gametofüüt, mis on elutsüklis domineerivaks faasiks. Turbasammalde ehituses on primitiivseid tunnuseid: tallusjas eelniit, juhtkimpude ja risoidide puudumine, kupra lihtne ehitus. Turbasammalde tähtsus looduses on väga suur. Kogudes suuri veehulki ja kasvades tihedate mätastena, põhjustavad nad suurte maa-alade soostumist ja seda ka tundravööndis. Soode kuivendamiseks tehakse agromelioratiivtöid. Teiselt poolt, vanadel soodel on suur tähtsus turba tootmisel. Turbakihi kasv toimub väga aeglaselt kõige soodsamates tingimustes moodustub 1cm paksune turbakiht umbes 10 aasta jooksul. b) Alamklass pärsialehtsamblad- Bryidae. Liike umbes 24 600. Levinud laiemalt kui turbasamblad. Kasvavad mitmesugustes ökoloogilistes tingimustes tundrast ja metsatundrast kuni stepi ja kõrbeni. Kõige tüüpilisemad pärislehtsammalde
Emaspähikud on 0,3-1 cm pikad ning koosnevad vähestest õitest, alumise emaspähiku kandeleht on oma pähikust pikem. Põisikud 2,5-3 mm pikad, äraspidimunajad ja tömbilt kolmekandilised, värvuselt punakaspruunid. Emakasuudmeid 3. Õitseb mais ja juunis, viljub juunis, juulis. Kasutamine: keratarn kuulub turvast moodustavate liikide hulka. Suhteliselt pehmete lehtede tõttu sobib söödataimeks, tundravööndis on põhjapõtradele toiduks. Samblarinne on pidev, esineb palusammal (D), turbasamblad (D), laanik, kaksikhambad ja harilik karusammal. Turbakihi tüseduse kasvades toimub palumetsadele 51 iseloomulike liikide palusammal, kaksikhambad, laanik katvuse vähenemine ja turbasammalde ning hariliku karusambla osatähtsuse tõus.
annaabi.ee 
