Töö Nr.3 RENESSANSS. Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16. sajandil. Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest. Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia Renessansi teadussaavutused • Petrucci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena
perspektiiv. Tuntumad kunstnikud : Leonardo da Vinici, Michelangelo, Raffael, Tizzian. Renessanss muusikas Muusikas kujuneb välja uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekstintervallidest. Hääled hakkavad ükstes jäljendama sünnib imitatsiooniline polüfoonia. Sõnad inspireerivad vokaalmuusika väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 16. sajandil hakkavad vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma, toimub intensiivne pillide areng. Renessanssmuusika raskuspunkt Madalmaades, sellepärast nimetatakse ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Võimalik periodiseering Vararenessanss avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgressanss tooni andsid Madalmaad Hilisemrenessanss peamiselt itaalias.
sansoon, velletto jne). Instrumentidest kasutati enim orelit, klavessiini, trompetit ja lautot jm. Alates renessanssist muutus instrumantaalmuusika iseseisvaks, enne seda ei kirjutatud. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest. Muusikat seoti järjest enam teksti ja rütmiga. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia. Tähtsaimad heliloojad oli Palestrina ja Monteverdi. Tänapäeva muusika on renessanssiga üpris sarnane: inimesed riietusid linnade kultuuri järgi ning loomeinimesed kogunesid suurlinnadesse, nagu tänapäevalgi. Nii siis kui ka praegu peetakse tähtsaks inimlikkust ning inimõigusi, väärtustatakse igat inimest, tema õigusi. Tänapäeval on väiksem osa religioonil kuid ka see pole kuhugile kadunud.
· Muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Hääled ei ole enam mitte järjestikku, vaid ühekorraga. Hääled hakkavad üksteist jäljendama sünnib imitatsiooniline polüfoonia. · Muusika on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkab lähtuma vokaalmuusika väljendus. Muusika lähtub ka teksti rütmist ning rütmipilt hakkab lihtsustuma. Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi. · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Josquin Desprez - muusikalise kõrgrenessansi ajastu (15.saj. lõpp ja 16.saj. I veerand) suurkuju, kes tegutses peamiselt Itaalias. See kõrgaeg langeb täpselt kokku itaalia maalikunsti õitseajaga, Raffaeli ja Leonardo da Vinci ajastuga.
• Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest.Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist.Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia. Ilmalik muusika 16. Sajandil • Tänu humanistliku hariduse levikule, millega käis kaasas ka korralik muusikaõpetus, laienes oluliselt kunsti tarbijate ring Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga
luulesse tihti sattuma kipuvad, kui kirjanik oma eluajal loodusele piisavalt lähedal viibida ei saa. Loetud luuletuste põhjal saan öelda, et Liiv kirjutas palju aastaaegadest, millest populaarseim tundus mulle sügis. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, masendavaid kui ka nukraid luuletusi. Tema jaoks on sügis väga mitmepalgeline, mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. Kevadest kirjutas Liiv tundeliselt, kirjeldades kevade saabumist ning selle kaunidust. Üheks näiteks toon katkendi luuletusest "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Liivi loomingust ei puudu loomulikult ka suvi ja talv, kuid mida ma nii palju ei kohanud kui
caccia, šansoon, frottola, villanella, valletto. Instrumentidena kasutati näiteks orelit, klavessiini, plokk- ja põikflööte, krummhorni, trompetit ja lautot. Enne renessanssiajastut ei kirjutatu instrumentaalmuusikat. Nüüd aga muutus instrumentaalmuusika iseseisvaks. Tekkisid erinevad tantsuseaded ning vokaalmuusika imitatsioonid. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia. Tekkis ka polüfooniline muusikastiil, mis sai alguse tänu trükikunsti arengule. Muusika kui meelelahutuse järele tekkis järjest suurem nõudlus. Tähtsaimateks heliloojateks võib lugeda P.da Palestrina ja C.Monteverdi. Tänapäeval on renessanssiga palju ühiseid jooni. Renessanssiajastu inimesed riietusid tihti linnade kultuuri järgi, orienteerusid linnadesse ning see on tänapäevaga sarnane. Sarnane on ka kodu ja selle hubasuse tähtsus. Kõige
rahustada ning seejärel temalt edasist informatsiooni hankima, mille põhjal saab selgeks teha, mida edasi peale hakata. Politseinikul peaks olema lahke ning suure, sooja südamega. Võiks inimest mõista ning ka empaatiavõime peaks olema hea, kuid samas ei tohiks lasta tööl end liialt emotsionaalseks muuta, kuna see võib tööd raskendada ning selget, kainet ja ratsionaalset mõtlemist takistada. Liialt tundeliselt tööd võttes võib võime teha õigeid ning vajalikke otsuseid halveneda ning tulla võivad mittetahtlikud vead, mis võivad kas politseinikule endale või kellegile teisele saatuslikuks kujuneda. Tuleks säilitada igas olukorras võimalikult kaine mõistus ning selge mõtlemine nii väldib rumalaid vigu. Olla politseinik, tähendab olla kui kaitseingel, raudsete närvidega korrakaitsja, kes riskib iga
Juhend eeskiri, reeglite või õpetuste kogu Juhis reegel, näpunäide Tulemus taotletud tagajärg, otsitud vastus Tagajärg kuriteol oli raske tagajärg Käsitlema käsitelema, tegelema, arutama Käsitsema - Poiss käsitseb osavalt kirvest Käsitama - aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama Käitlema käidelda, kohtlema, (kellegagi-millegagi) ümber käima Käendama - teise eest vastutama Käitama - käia laskma, kõnnitama Õhkima õhku laskma Õhkama tundeliselt ohkama Õhkuma kiirgama, kuumust eritama Edestama ette jõudma Edastama edasi andma Kestus vältus, aegpikkus Ostsin kolmeaastase kestusajaga ketsid. Koolitunni kestvust peaks poole võrra vähendama. Maailmavaade vaadete ja ideede süsteem (seega summa, mitmus). Kasuta ainsuses! Vabandama andestama, andeks andma ; ei soovita tähenduses vabandust paluma Õige: Vabandage/vabanda, et hilinesin. Vabandust, andestust, et hilinesin Põhimõtteliselt - põhimõtteline
seotud) Teksti rütmist ja vormist lähtuvad ka muusika rütm ja vorm. Seeläbi hakkab rütmipilt lihtsustama ning vorm saab selgepiiriliselt liigendatuks, proportsionaalseks. Sõnad inspireerivad vokaalmuusika väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega. Loodushääli jäljendatakse läbi muusika. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia 16.saj hakkavad vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma, toimub intensiivne pillide areng (enne mängisid pillid sama meloodiat mida lauldi, hakkas eralduma toimus suurpillide areng) keskpunkt madalmaades KUNSTIS Kirikuarhidektuuris eelistati kuppelehitisi (keskajal kõrged jumalalähedased) Kujutavad kunstis tõusis esiplaanile huvi looduse ja inimese vastu, avastati perspektiiv
Nooruses uusromantiline, vormitaotlus, modernistlik, eeskätt futuristlik. Isikupära kuuldelises küljes,sõnade kõlas, värsside musikaalsuses. Vastuvõtlik ilule ja inetusele, äge oma armastuses ja vihas, otsekohese,väljakutsuva esinemisega Lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Heitlikkus suhtumises ellu, jumalasse, naistesse, endasse Armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat tundeliselt mahe,kaunisõnaline. Naisenimed, mis on huvitava kõlaga (Maria, Ene, Alaea, Ing) Kannatav ja troslik pool väljendab aga põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. naistes peitub midagi tabamatut, saatuslikku, ohtlikku. Bravuurse hoiaku taga luuletaja ebakindlus, ahastus ja valu. Võrdleb inimest koeraga. Omane on nukrus. Ajatu armastus Isamaaluule Sõja võitlused ja emotsioonid. Humanistlik paatos Püüab leida tasakaalu, positiivseid emotsioone. Hümniline paatos
suuremat rahvusvahelist tunnustust eesti disain. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte-ja rõivadisain on leidnud tee erinevatele näitustele, messidele ja rahvusvahelisele turule. Paljud Prantsusmaa, Saksamaa, Taani ja Rootsi, aga ka USA ajakirjad on avaldanud ülevaatelugusid eesti disaineritest ja nende saavutustest. USA uudisteajakiri Newsweek nimetas Tallinna üheks üllatavaks disainipealinnaks. Selle au on meile teeninud Eesti moodsalt ja tundeliselt loodud kohvikud ja söögikohad, hotellid, SPA-d ja muuseumid, mille taga on mitmed tugeva ruumikujunduse kooli saanud sisekujundajad Pille Lausmäe, Gert Sarv, Maile Grünberg, samuti bürood Pink, Plank, disainibüroo Laika, Belka ja Strelka, perekonnad Vaiklad jt. Disainimahukamaks sektoriks Eestis on rõiva- ja tekstiilitööstus. Interjöörid paistavad silma oma põhjamaisuse, läbimõeldud komplekssuse ja uuenduslike lahendustega. Viimase aja trendiks on saamas
Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte-, rõivadisain on leidnud tee erinevatele näitustele, messidele ja rahvusvahelisele turule. Elle Decoration, Elle, Avantage, ID, Dwell jt väljaanded Prantsusmaalt, Saksamaalt, Taanist, Rootsist, USA-st on avaldanud mahukaid ülevaatelugusid eesti disaineritest ja nende saavutustest. USA uudisteajakiri Newsweek nimetas Tallinna üheks üllatavaks disainipealinnaks. Selle au on meile teeninud Eesti moodsalt ja tundeliselt loodud kohvikud ja söögikohad, hotellid, SPA-d ja muuseumid, mille taga on mitmed tugeva ruumikujunduse kooli saanud sisekujundajad: Pille Lausmäe, Gert Sarv, Maile Grünberg, bürood Pink, Plank, disainibüroo Laika, Belka ja Strelka, perekonnad Vaiklad jt. Interjöörid paistavad silma oma põhjamaisuse, läbimõeldud komplekssuse ja uuenduslike lahendustega. Viimase aja trendiks on saamas eestimaisuse rõhutamine ning etniliste elementide sobitamine kaasaegsesse keskkonda.
Meeste seltskonnas oli tal igav, tundis ebamugavust ja oli väga sõnakehv. Aga kui ta oli naiste hulgas, tundis ta end vabalt ja teadis millest rääkida ning kuidas käituda. Võis tunduda, et ta oli oma sellise eluga rahul, aga tegelikult tundis ta end üksildaselt. Oma abikaasaga ta väga palju koos ei olnud ning lastega tegeles lapsehoidja. Kuid kui ta tutvus Anna Sergejevnaga tundis ta esimest korda armastust ja täielikku õnnejoovastust. Teiste naistega ta nii hoolivalt ja tundeliselt ei suhelnud kui Annaga. Siit on näha Gurovi isiksuse kolme külge. Rohkem soovis Dmitri olla naistega koos nind nendega lõputseda. Südames oli ta kurb, aga välja näitas oma ülirõõmsat külge, kuid pigem nii öelda kohustuslikku maski, millest saab järeldada, et ta ei tahtnud, et teised teaks, mida ta päriselt tunneb ja mõtleb. Kokkuvõttes oli Gurov mitmepalgeline. Temas võib näha mitut erinevat külge lühikese aja vältel.
Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid; vastuoluline mood; linnade ehitamisel peetakse silmas ka kaitsesüsteeme; maadeavastused, astronoomilised avastused; oluline on inimese päritolu + isiklikud omadused; eesmärkide saavutamine vahendeid valimata; harmoonia otsingud; mehed kannavad korsetti ja lõhnastavad; trükikunsti kasutuselevõtt MUUSIKA ISELOOMUSTUS: uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia ZANRID: Ilmalikus: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. HELILOOJAD: Giovanni Pierluigi da Palestrina(Itaalia), Orlando di Lasso(sündinud Belgias) BAROKK 17 saj 18 saj I p AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisus, pessimism; Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik
oli harmoneeruv, nad täiendasid üksteist ja andsid helge tõuke uude aastasse. Kontserdiõhtul esines ka Tõnise noorim tütar samuti klaveripalaga, mille kirjutas Mägi ise, kui tütar oli veel väike. Eelnevalt rääkis ta publikule tutvustava loo, kuidas pala sündis ja selle mõju isa ja tütre vahel. Pala ise oli pigem rahulik, see kõlas ilusasti ning sellest õhkus lootust ja armastust. Oli näha, et isa head geenid olid edasi kandunud ka lapsele, sest pilli mängis ta kergusega ja tundeliselt. See üllatus sobis imeliselt kontserdi lõpuossa, muutes publiku emotsionaalseks. Aastalõpukontserdil kõlasid mitmed armastatud lood, millele oldi veidi teistsuguse nurga alt lähenetud. Ma arvan, et Tõnise lood sobivad hästi kokku klassikalise muusikaga, sest enamik tema lugudest on ballaadilike elementidega ning ka sõnade tähendus kerkib klassikalise muusikaseadega rohkem esile. Minule on oluline, et autoril on enda laulusõnadega midagi
kvarti, oktaavi, siis nüüd tertsi ja seksti. · Heakõlaideaal loob uue kompositsioonitehnika, hääled luuakse koos. · Hääled hakkavad üksteist jäljendama. · Muusika on enam seotud tekstiga. Vokaalmuusika väljendus lähtuma tekstist, sõnad inspireerivad muusika tundelisi ja vahel ka piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. · Ka rütm seotud sõnaga, samuti vorm. · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille liigendus seotud hingamisega 14. sajandi muusika Ars Nova · Uusaegne kultuur väärtustab uut. · Teame juba nimesid, teose tähendus muutub. Loomingu ja autori vahel isiklik vahekord. · Ars nova- muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. Muutused muusikazanrides: · Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi. · Motett, sajandi algul rohkem kiriklik teos, hiljem kuulus pigem
Romantism 19. saj. euroopa kirjanduses sai valitsevaks suunaks romantism. Romantikutele on oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele(argipäevale). Romantismi kesksed mõisted on armastus, vabadus ja usk. Armastus on romantikute käsitluses kõike haarav tunne, mille objektiks võib olla nii inimene, loodus kui isamaa. Romantikud valivad elust need punktid, mis neile on olulised ning võimendavad neid tundeliselt. 1)Tundeelu rõhutamine 2)Subjektivism ja individualism,( tähtis on kirjaniku mulje elust, mitte objektiivne elu ise.) 3)Idealism ja fantaasia valitsemine 4)Vabaduse ülistus nii ellusuhtumises, kui loomingulise printsiibina.( ei tunnustata karme reegleid) 5) Melanhoolia( sügav kurvameelsus) 6) Looduse ülistus ja usklikkus( eriti armastatakse ürgloodust ja romantikud on usumüstikud) 7) Zanritena põhiliselt romaan ja luule.
Kuna muusikaline renessanss on peamiselt seotud Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust, mille tähtsamad põhijooned on: kõlaideaal: Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Eesmärgiks on kõigi häälte sisemine ühtsus. seotus tekstiga: Sõnad inspireerivad muusika tundelisi, piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub teksti rütmist, rütmipilt lihtsustub. meloodia: Lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev. Liigendus seotud inimese hingamisega. 3.ARS NOVA Mõiste: ars nova (lad. k ,uus kunst`) muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380. Tähistas vastandlikkust varasemale muusikale. Muutused: · Hakati märkima üles loomingu autorit · Hakati komponeerima missa ordinaariumiosi, ilmusid esimesed anonümsed ordinaariumitsüklid.
5. Nimeta Madalmaade vokaalpolüfoonilise stiili olulisemaid tunnuseid. Muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. Imitatsiooniline polüfoonia. *Muusika on enam seotud tekstiga. Seal hakkab lähtuma vokaalmuusika väljendus, sõnad inspireeriad muusika tundelisi ja vahel ka otse piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub ka teksti rütmist. *Ideaaliks saab lihtne tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 6. Seleta mõisted: * Dekameron Giovanni Boccaccio teos * Docta Sanctorum Paavst Johannes 22 läkitus uues stiilis muusika kasutamine teenistuses. * Suur skisma roomakatoliku kiriku poliitiline lõhenemine. * Sekulariseerimine 7. Kes on? *Petrucci Veneetsia trükkal, kes arendas välja nooditrükitehnika. *Josquin Desprez Muusikaline suurkuju, kes tegutses peamiselt Itaalias.
5.Lermontovi looming · Luule (Ta hakkas luuletama väga varajases eas, üks tuntumaid luuletusi on "puri". Luule oli enamasti pessimistlik: armastuse, sõpruse reetmine, üksindus. Tal kujunes välja oma stiil) · Peategelaseks lüüriline minategelane (Peategelaseks oli tal tihti lüüriline minategelane, keda kujutati kannatva kangelasena) · Tundelised loodusluuletused(Ta kirjutas ka loodusluulet, milles väljendas end väga tundeliselt) · "Meie aja kangelane"(Meie aja kangelane on ükss19. sajandi psühholoogilise realismi põhiteoseid. Romaanile andis omapära ülesehitus, kus autor jälgib inimesi väljastpoolt ja mitmest aspektist. Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale
Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia (lk. 77-78) Kui keskajal arutleti selle üle, mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärale, siis renessanss keskendub sellele, mis on ilus. Muusikas kujuneb uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekst intervallidest. Hääled hakkavad üksteist jäljendama - tekib imitatsiooniline polüfoonia. Senisest enam on muusika seotud tekstiga, teksti rütmist ja vormist lähtuvad ka muusika rütm ja vorm
Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal. Keskajal põhiliseks kvint, nüüd tertsiintervall, mis on eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. · Muus. on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuus. väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma). · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 2.2. 14. Saj vararenessanss Itaalias TRECENTO trecento it 14. saj eelrenessanss Itaalia kultuuriloos Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muus.ajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muus. on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus
Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia Kui keskajal arutleti selle üle, mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärale, siis renessanss keskendub sellele, mis on ilus. Muusikas kujuneb uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekst intervallidest. Hääled hakkavad üksteist jäljendama - tekib imitatsiooniline polüfoonia. Senisest enam on muusika seotud tekstiga, teksti rütmist ja vormist lähtuvad ka muusika rütm ja vorm. Seeläbi hakkab rütmipilt lihtsustuma
lühem ja lihtsama ülesehitusega Muinasjutt-rahvajutu peamine liik, oma seadustega:kindlad algus-ja lõpulaused(elas kord jne), sümboolsed arvud:3, 7, 12 Miniatuur-lühipala Valm-õpetliku või pilkava sisuga lühiteos kas värssides või proosas Anekdoot-lühike koomilise/pikantse sisuga looke. Nad võivad olla nii proosa- kui ka värsivormis. Enamasti on siiski proosas. 3)Lüürika:Minaisik kirjeldab oma sisemisi elamusi (mõtteid), hinge-ja mõtteliikumisi tundeliselt. Peamiselt on lüürika kõnes. Lüürika on pea kõigi rahvaste luules. Luule/poeesia on värss-, ehk seotud kõne. Selle alla kuulub ka vabavärss ja proosaluuletus, olgugi et need on sidumata kõne. Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalne), eepiliseks (jutustav, nt eepos) ja lüroeepiline (emotsionaalne, tunnete ja meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisse, nt ballaad ja värssromaan.) Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-,
Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal. Keskajal põhiliseks kvint, nüüd tertsiintervall, mis on eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. · Muusika on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuusika väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma). · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 14. saj vararenessanss Itaalias TRECENTO trecento it 14. saj eelrenessanss Itaalia kultuuriloos Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muusikaajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muusika on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil.
Tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Underi loomingus paistab silma uudne ja isikupärane armastuslüürika. Marie Underi luuletuses ,,Lapsed" esimest osa iseloomustab elurõõm. Luuletaja väljendab kirjapandut kohati erootiliselt. Ta võrdleb pruune alasti lapsi pronksist nümfidega. Marie Underile on omapärane helge ja isikupärane suhtumine maailma. Ta kirjeldab mängivaid lapsi helgelt, tundeliselt, avameelselt kuid samas on ta ümbritsevale ilule vastuvõtlik. 3) 1918 - SININE PURI Marie Underi kolmandas luulekogus ,,Sinine Puri" jätkab ta noorusluule kirjutamist ning selles väljendub tundelõõm. Luuletuses ,,Öö" on seda näha kohe esimeses salmis. Luuletused on minakesised. Luuletaja paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast, seevastu kujutab ta luuletusi siiralt ning silma paistavad mõtisklevad toonid.
Proua Taylor: "Kindlasti sest nad olid mulle väga lastest nii nagu tõeline oli üks minu lemmikuid kallid. Ah, mis ma ema peab seda tegema. rolle Kleopatra osa. See räägin! Nad on Ma nägin neid väga oli mulle nii siiamaani minu harva. See on ainuke asi, hingelähedane, et ma armastatumad inimesed. mida ma endale enam elasin sellesse väga Veel tekitasid muret kunagi andeks ei anna!" tundeliselt sisse. Kuid mulle rahustite ja R. R. roll, millest ma väga alkoholi tarbimisel vaimustuses olin oli tekkinud lisakilod. filmis "Kass kuumal Nendest tekkisid mul plekkkatusel". Neid raskused aegu ma ei unusta reputatsiooniga." Väikese hingetõmbega "Kuidas inimesed tõstis ta jälle hääle ja reageerivad, kui nad
omaks ei peetud kumbagi vaenupoolt. Püüti säilitada väärikust ja kinni hoida põlistest väärtustest tööst ja kodumaa-armastusest. Lavastas selle vaikse teatri laadis. Lava avar, talutuba tähistasid vähesed mööbliesemed, merele viitasid laest rippuvad kalavõrgud. Monotoonne heli piltide vahel ängistustunde loomiseks. Koduarmastust väljendasid rahvalikud laulud ja pillimäng. Mängulaad napp ja karge, tundeliselt talitsetud. Vaatajani jõudis ajastu traagika tavaliste taluinimeste kõige argisemate toimetuste kaudu. 17. Merle Karusoo sotsioloogiline teater: peajooned, näiteid lavastustest, kirjeldage lähemalt üht lavastust. Karusoo on omapärane, sõltumatu mõtlemisega lavastaja. Paljud lavastused on ta teinud väljaspool riiklikku teatrisüsteemi, kuna on seisukohal, et teater kui etendusasutus on peaasjalikult majandussmehhanism, mis piirab loominguvabadust
Ta on meheliku ja järsu luuletajanatuuriga. Tema luule põhilaad on nooreestlaslikult uusromantiline. Järgib kohati ka modernistlikke voole ja futurismi. Tema isikupära tuleb esile kuuldelises küljes, sõnade kõlas ja värsside musikaalsuses. Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Armastusluule esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat. Armastusluuletuste toon on tundeliselt mahe, pöördumised kaunisõnalised. Ta väljendab põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. Ta luulet iseloomustavad ka aastaajad. 30ndatel hakkas tegelema kodumaaluulega, rahvuslik kodumaakujutus. Armastus, üksindus ja kaotatud kodumaa inspireerisid teda sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulises värsis. Eelkõige paistavad tema loomingus silma armastusluuletused ja isikliku tundetooniga isamaalaulud. ,,Amores" 1917 ,,Käoorvik" 1920 ,,Hõbedased kuljused" 1920
omaks ei peetud kumbagi vaenupoolt. Püüti säilitada väärikust ja kinni hoida põlistest väärtustest tööst ja kodumaa-armastusest. Lavastas selle vaikse teatri laadis. Lava avar, talutuba tähistasid vähesed mööbliesemed, merele viitasid laest rippuvad kalavõrgud. Monotoonne heli piltide vahel ängistustunde loomiseks. Koduarmastust väljendasid rahvalikud laulud ja pillimäng. Mängulaad napp ja karge, tundeliselt talitsetud. Vaatajani jõudis ajastu traagika tavaliste taluinimeste kõige argisemate toimetuste kaudu. 17.Merle Karusoo sotsioloogiline teater: peajooned, näiteid lavastustest, kirjeldage lähemalt üht lavastust. Paljud lavastused on ta teinud väljaspool teatrisüsteemi, kuna on seisukohal, et teater kui e tendusasutus on peaasjalikult majandusmehhanism, mis piirab loominguvabadust. Teda erutasid sotsiaalsed probleemid, mida kaasaegne draama kajastas nõrgalt
Täis südikust ja armastuse väge. 20-aastane. Nunn- prantslane. Väga peen. Hoolis maneeridest, meeldiv ja sõbralik. Kloostri kaplan ja kolm preestrit veel. Munk- Pidas jahist lugu. Avaramad vaated. Silmad peas pungis. Kerjusmunk- valatu, ülekäte läinud, kuldsuu, naljahammas. Paljud olid talle pihtinud. Rahaahne. Kaupmees- Pikk habe, kirjud riided. Pole iial tüssata saanud. Oxfordi tudeng- Õppis loogikat. Kõhn, kulutas raha õpingutele ja raamatutele. Õigusnõunik- Tähtis ja tark, tundeliselt erk, nutikas. Maahärra- Elas naudingute najal. Söök-jook olid põhilised. Puusepp, pudukaupmees, värval, kangur, vaibameister- kõik samades riietes, giidi-vennastkonnast. Kippar- laevamees. Habe räsitud, morn. Doktor- üliosav keel, meditsiini mõistis, hoidus toidulauas liialdustest. Emand Bathist- ühest kõrvast kurt, jumekas. Austajaid palju, laiad puusad. Pastor- vaene, aus, hingelt rikas, hea kooli saanud. Südamlik, usin. Oskas rõõmu tunda vähesest. Piibel elu. Heatahtlik.
renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: 1)Kujuneb uus kõlaideaal. Keskajal põhiliseks kvint, nüüd tertsiintervall, mis on eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. 2)Muus. on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuusika väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma). 3)Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Zanrid: Madrigal - kirjalik väike idülliline v naljatlev luuletus; muusikas mitmehäälne armastuslaul, tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistuste rikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. 16. saj kõrgstiilis itaalia laul. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga
14. sajandil ilmalikes teostes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessansiks. Selle stiili tähtsamad jooned: 1. Kujuneb uus kõlaideaal. Kui varem oli põhiliseks kvint, kvart, oktav, siis nüüd lähtub muusikaline kooskõla tertsist ja sekstist. Hääled luuakse korraga, mitte järjestikku. 2. Muusika on enam seotud tekstiga. Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi. 3. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15. saj lõppu ja selle suurkuju on Josquin Desprez. 14. sajandi muusika ARS NOVA Ars nova stiili iseloomustab helilooja põhitähelepanu rütmifiguuridel ja häälte kooskõla oli üsna vaba korraldusega. Nimetusega ars nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Mitmed
teekond”, “Periheel”, “Mare Balticum”, “Linnutee”. Pilet 11 1. J.W.von Goethe elu ja looming, ,,Faust” I osa Johann Wolfgang Goethe 1749-1832 (vaatamata pikale elueale püsis süda erksana!) Frankfurdis, isa oli jurist, keisri nõunik. Sai kodust hea hariduse, isa ja koduõpetajad kasvatasid. Astus 16-aastaselt Leipzigi ülikooli. Pandi juurat õppima, aga see ei huvitanud, hoopis loodusteadused, meditsiin, füüsika huvitasid. Maalis ka. Luuletab nooruslikult, tundeliselt. Kirjutab isikliku kogemuse pinnalt, teraapiline ja pihtimuslik luule. Vahepeal haige, siis jätkab õpinguid Strasbourgis, kus kohtub Herderiga. Luule-eeskujud on Homeros, Ossian ja Shakespeare. Otsib ja katsetab. 1773 „Götz von Berlichingen“ näitemäng, mis rääkis vaesunud aadlikust, kellest saab talurahva eesvõitleja. Tegu on ajaloolise isikuga, kuid lõpp on erinev – traagiline, sest Götz sureb vangitornis. Esimene katsetus Fausti-teemal, läbikirjutamine.
1990) ajal läbiviidud riikliku õppekava arendustöö üheks uueks eesmärgiks seati kultuuriväärtuste restauratsioon (cultural restorationism), kus võtmekohal oli rahvuse keel ja identiteet. Kasvatus, perekond ja riik püüti ühendada Inglise ühiskonna traditsioonilise väärtusmaailmaga, õppekava tuumaks seati inglaslikkus ning traditsioonilised õpetusvormid. Informaalne kool ja lapsest lähtuv pedagoogika, mis jättis unarusse teadmiste andmise ja idealiseeris tundeliselt lapsepõlve, sai jätkuvalt terava kriitika osaliseks. Back to basic lendlausena tähendab seda, et kõigis inimtegevuse valdkondades on vajatud ja vajatakse ääretut hulka traditsioonilisi teadmisi ja oskusi. 9. detsembril 1991 avaldas The Evening Standard artikli "Naine, kelle pärast kaotasime oma laste kasvatuses 25 aastat". See naine oli leedi Plowden, informaalse kooli häid külgi propageerinud komitee esinaine, kellest tagantjärele tehti Inglise algkooliõpetuse probleemide
annaabi.ee 
