Päästeteenistus on olukorras, kus ei pruugi olla tagatud tulekustutus ja päästemeeskonna õnnetuskohale jõudmine aja jooksul, mis võimaldaks inimeste elu ja vara p äästmist. Kui suurem osa inimesi hangib endale turvaukse, napib enamikes kodudes elementaarsetest kustutusvahenditest. Hinnanguliselt on k õigest 4 5% Eesti kodudest varustatud suitsuanduriga ja umbes 2 3% kodudest on olemas tulekustuti. Soomes, Rootsis ja Norras on suitsuandur kodudes kohustuslik, Skandinaaviamaades on üks tulekustuti vähemasti igas kodus. Probleem on selles, et kodu tuleohutust ei reguleeri seadused ning kodune tuleohutus taandub ainult inimeste teadlikkusele või teadmatusele. 3 Tulekahju ärahoidmine sõltub oluliselt meie valmisolekust. Kolm olulist kodukaitsjat on suitsuandur, mis äratab magaja, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri v õi muu
Kuidas töötab suitsuandur Referaat Tiit Jaani 12 a klass Juhendaja: Liius Keil Elva Gümnaasium 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 Suitsuandur päästab elusid................................................................................................................3 Suitsuandur on Eestis kohustuslik alates 2009.a ..............................................................................4 Optiline suitsuandur.............................................................................................................................. 6 Ioonsuitsuandur............................................................................
Neist võib saada surmava elektrilöögi. Kutsuge elektrik, kes kõrvaldab probleemid või annab nõu, mis järjekorras olukorda paremaks muuta. Pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett. Eemalda seade kiiresti vooluvõrgust ja kustuta seejärel leegid. Kõige ohutum vahend põleva elektriseadme kustutamiseks on E- märgistusega kustuti, sellega saab kustutada isegi pinge all olevaid seadmeid. Kõige ohtlikumad kütteseadmed on need, kus kasutatakse lahtist tuld ahjud, kaminad, pliidid. Ärge jätke tuld järelevalveta. Hooldage kütteseadmeid ja laske korstent regulaarselt puhastada. Puhastamata korstna siseseintele võib tekkida tuleohtlik tahmakiht. Kolm olulist kodukaitsjat on suitsuandur, mis annab häirega teada põlengust, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri või muu väikese tulekolde, ja tulekustuti, mis on abiks suurema tulekolde kustutamisel. Suitsuandur on seade, mis reageerib põlemisjääkidele ning on mõeldud tulekahju
.......7 Merilin Jürine Tulekustutusained-ja vahendid Sissejuhatus Tulekustuteid kasutatakse tule kustutamiseks ja selleks, et tuli edasi ei leviks. Vahel kasutatakse tulekustuteid kartusest, et leek võib süttida. On olemas palju erinevaid tulekustutusaineid ja tulekustutusvahendeid. Pulberkustuteid, vahtkustuteid, rasvakustuteid, CO2-kustutid, tuletekk, voolikud, soolad jne. Selleks, et kodus tulekahju ennetada peab kodus olema suitsuandur. Merilin Jürine Tulekustutusained-ja vahendid Kodused tulekustutusvahendid Kaubandusvõrgus on saada erinevaid tulekustutusvahendeid igasse kodusse soovitatakse soetada tuletekk ja tulekustuti. Arvestades, et viimaseid on olemas mitmeid eri tüüpe, soovitatakse soetada koduseks kasutuseks ABC pulberkustuti või AB vahtkustuti.
ISESEISEV TÖÖ: TULEOHT JA ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID Tähtaeg: 20.10.2009 Töö maht: 2 akadeemilist tundi. Eesmärk: tutvuda konkreetse õigusaktiga ja leida sellest vastused alljärgnevatele küsimustele. 1. Mõistete tähendused: Tulekustuti - Kõige levinumad kustutusvahendid nii ettevõtetes kui kodudes. Pulberkustuti võimaldab kustutada tahkeid aineid, vedelkütust, põlevgaase ja isegi elektriseadmeid. Tulekustutusvaip - on klaasriidest valmistatud tulekindla materjali (120x120 või 120x180) tükk mis on varustatud rihmadega millest kinni hoida. Sellega saab kustutada rasvapõlengut pannil, süttinud kodumasinaid või inimest kellel on süttinud riided. Esmane tulekustutusvahend - Esmane tulekustutusvahend on ühe inimese poolt tule kustutamiseks
YXX0010 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Kordamisküsimused 2018 I Tuleohutusalase koolituse arvestuse küsimused. Koostanud A.Põlda. Arvestustöösse tuleb siit 3-5 küsimust. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlevmaterjal,süüteallikas 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ?A,B ja C. Kõike kustutab. Kuid põhiliselt tahkete materjalide, põlevvedelike ja kuni 1000V pingega elektriseadmete kustutamiseks. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Õlid, liim, vedelikud. Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet? Paber,puit, tekstiil. Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). (2,3,4 on tunni oma sarnased) 4
· hoone korsten ja tahmalõõrid tuleb hoida pragudeta ja puhtad; · pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt, liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid; · tuleb jälgida, et elektrijuhtmestik oleks kahjustamata ning elektrilise kodutehnika kasutamine turvaline; · tulekahju avastamisel võimalikult varases staadiumis on suureks abiks paigaldatud suitsuandurid; · kütte ja soojendusseadmeid (pliidid, ahjud, katlad, soojapuhurid) ei tohi jätta järelevalveta; · mitte sulatada külmunud torustikku lahtise tulega. Külmaperioodil tuleb erilise tähelepanu alla võtta ka tuleohutus katlamajades. Katelde rikete tõttu võivad jääda suured hoonete kompleksid kütteta, millel külmaperioodil võivad olla väga tõsised tagajärjed. Selliste juhtumite vältimiseks soovitame: · hooldada katlaid ja küttesüsteeme ettenähtud ajal, kuna maksimaalsetel koormustel
Metsatulekahju on tulekahju, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel metsas, rabas või metsata metsamaal. Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti, millest metsa enda häving on mõnikord isegi teisejärgulise tähtsusega: · suureks paisunult ohustavad metsatulekahjud asulaid, tööstusettevõtteid, elamuid ja põlde ning häirivad liiklust; · suitsu läbi saastub õhk, põlemisjäätmetest vesi; · orgaanilise aine hävimise tõttu väheneb mulla viljakus ning vahel isegi aastakümneteks; · kuivadel aladel võivad tekkida metsata liivikud, liigniisked alad soostuda; · hävib mikrofauna, hukkuda võivad ka suuremad loomad ja linnud. Tules hävinud pohl taastub 16-23, mustikas 22-27, sinikas 20-35 ja jõhvikas 25-40 aasta pärast. Heades marjametsades võib marjadest saamata jääv tulu ületada puidu juurdekasvust tekkiva hinna kao mitmekordselt. Tules kahjustatud puit
4 Sisetulekahju arenemine Puudulik hapnik ja sekundaarne soojenemine põhjustab põlemisgaaside kogunemise ruumi ülaossa. Lõpuks moodustavad nad süttiva gaasiseose, sest segu rikastub ja temperatuur tõuseb. Peagi saavutatakse ASP ning tulekolle süütab lae alla kogunenud suitsupadja 2. Tulekustutisvahendid · Esmased · Mehhaanilised · Statsionaarsed Tuletõrje vesivarustus · Automaatsed Sprinklerseadmed Drentserseadmed 2.1 Tulekustutite liigitus A- Klassi tulekustuti - Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms) B- Klassi tulekustuti - Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms) C-Klassi tulekustuti - Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms) 2.1.1 Lähtuvalt tulekustusainest liigitatakse tulekustutid vesikustutid;
SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber B-klass: tulekahjud põlev-vedelikes või pooltahketes ainetes, mis võivad vedelduda reaktsioonide käigus (bensiin, õli jms). Kustutamiseks süsihappegaas (CO2), vaht, pulber, mittemuutuvad pulbrid C-klass: põlevgaasid: LNG-liquified natural gas; LPG liqued petroleum gas. Kustutamiseks pulber D-klass: põlevad metallid (leelismetallid), nt. K, Na, Mg. Kustutamisek pilber, CO2 ja halogeenid E-klass: pingestatud elektriseadmestikust põhjustatud tulekahjud. Kustutamiseks CO2,
sõidutada sõitjat, kes ei ole kindlalt istmel. 11) Kui satud kohta, kus on toimunud liiklusõnnetus või toimub see lausa sinu nähes, siis esmalt on õige sinna ligi minna ja sõidukis viibijat või viibijaid kõnetada. OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED kannatanu pea hoidmisega toetad tema vigastatud kaela ning hoiad hingamisteed vabad Peamised asjad, mida tuleb abi ootamise ajal teha, on järgmised: Võimalusel võtta endale tulekustuti käeulatusse, sest on auto süttimise oht. Kui auto on süttinud, siis tuleb püüda enda elu ohtu seadmata kannatanu sealt kätte saada. Kontrollida avariis osalenud inimeste seisundit. Kõnetada neid - kas reageerivad. Kontrollida hingamist ja pulssi. Vaadata väliseid vigastusi. Küsida, kust on valus. Kui on olemas kaelalahas ja oskus seda peale panna, siis kasutada seda. Pidevalt vestelda kannatanu(te)ga ja sellega kontrollida nende teadvust. Peatada verejookse.
2) Lahtistes ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari siseseina. Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna, isoleerides selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutades põlemise. 3) Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta kustutusainega kogu põlev pind; 4) Kui vahtkustutiga kustutades pihusti ava ummistub, on vaja kustuti kiiresti ümber pöörata, energiliselt üles-alla loksutada, jälle endisesse asendisse pöörata ja kustutamist jätkata; 5) Süsihappegaaskustutiga kustutades tuleb kustutit hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist; 6) Külmahaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappe-
tulekahju plaani punktis 1.3.1. 1.5.2 Esmaste tulekustutusvahendite ja tuleohutuspaigaldiste kasutamine Esmasteks tulekustutusvahenditeks on: tulekustutid (vaht-, süsihape-, pulberkustutid); tulekustutustekid; kuiv, sõelutud liiv; vesi. Ruumid peavad olema varustatud ettenähtud signalisatsiooni ja tulekustutusvahenditega. Tulekustutiga töötamisel tuleb silmas pidada järgmist : pärast põlengu avastamist tuleb võtta tulekustuti ja vaadata. mida sellega võib kustutada (märgitud tulekustutile ) ning läheneda põlengule ohutu kauguseni ja rakendada tulekustuti tööle vastavalt kasutusõpetusele ; välitingimustes kustutades tuleb seista tulekahjukohas ülalpool tuult ; tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb kustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise kohta, alustada enese eest ja liikudes edasi vastavalt tule kustumise kiirusele, ülalt alla nö pühkivate liigutustega kattes
liigutustega, kattes põlevate esemete pinna kustutusainega; b) Lahtistes ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari siseseina. Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna, isoleerides selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutades põlemise. c) Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta kustutusainega kogu põlev pind; d) Kui vahtkustutiga kustutades pihusti ava ummistub, on vaja kustuti kiiresti ümber pöörata, energiliselt üles-alla loksutada, jälle endisesse asendisse pöörata ja kustutamist jätkata; e) Süsihappegaaskustutiga kustutades tuleb kustutit hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist; f) Külmahaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappegaaskustuti
15. Laeva süsteemid 102 15.1. Tankid 104 15.2. Tankide jaotusplaan 105 16. Roolikäsklused ja infovahetuse korraldus laevas 106 16.1. Ametiside 108 16.2. Silja Europa side jaguneb 109 17. Laeva seadmed ja vahendi 110 18. Magnet ja gürokompass 111 19. Laevas olevad navigeerimisvahendid 114 19.1. Chartpilot 1100 114 19.2. Multipilot 1100 115 19.3. Weather fax ja SAM 4682 dual axis doppler speed log 116 19.4. Navtex DEBEG 2902 118
Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise ei kao, vaid muundub põlemise käigus erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel, milleks on põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne).Kõigi nende kolme piisav olemasolu annab tulemuseks põlemise. Kui aga kasvõi üks nendest kuidagi kõrvaldada, siis põlemine katkeb. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mille käigus eraldub kuumus ja suits ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Spetsiaalseteks
Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidu õppetool EVI LEET Tp – 12 Referaat Tuleohutus puidutöökojas Juhendaja Väimela 2013 ÜLDIST PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON EHITUSLIK TULEOHUTUS KANDETARINDITE TULEPÜSIVUS JA TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE LÄBIVIIGUD JA LAHTISED AVAD TULEOHUTUSKUJAD TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS ELEKTRISEADMED KÜTTESEADMED TERRITOORIUMI JA RUUMIDE KORRASHOID TULETÖÖD NÕUDED TERRITOORIUMIL JA RUUMIDES LIIKUVATELE SÕIDUKITELE TULEOHUTUSJUHENDID TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID
66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid. Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 °C, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine. Klaasvill-tooted -sulamistemperatuur 600 oC, sõltub sideainest Kivivilltooted Partek kivivill-tooted kasutamine kuni sulamiseni 1100 oC
66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid. Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 °C, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine. Klaasvill-tooted -sulamistemperatuur 600 oC, sõltub sideainest Kivivilltooted Partek kivivill-tooted kasutamine kuni sulamiseni 1100 oC
Lülita hoonest või ruumist välja ventilatsioon (kui tead kust seda teha)! Lülita ruumist välja elekter (selleks tuleb teada, millist lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)! Elektrit ei tohi välja lülitada pimedal ajal, kui toimub evakuatsioon. PULBERKUSTUTI, SÜSIHAPPEGAASKUSTUTI, VESIKUSTUTI-VAHTKUSTUTI-HALOONK Tulekustutid paigaldatakse vertikaalselt alusele, klambriga või kappi vahetult ukse juures või töökoha juures, kus tulekahju tõenäosus suurim. Tulekustuti põhja kõrgus põrandast ei tohi ületada 1,5 m. Kustutamist alusta nii – eemalda kaitsesplint, suuna pulbrijuga tulekoldesse, vajuta päästikukahv põhja. Ära keera kustutit kustutamisel tagurpidi. Arvestada tuleb sellega, et 6 kg pulberkustutit saab vahetpidamata kasutada ca 20 sekundit, misjärel ta tühjeneb. Tahkete esemete või materjalide kustutamisel suunatakse kustutusaine kõige intensiivsema
Lahtise tule praktiline tähtsus inimese jaoks järjest väheneb ja tule funktsioone hakkab täitma mugavam ja mõneti ohutum elekter. Sellest tulenevalt peaks tuleõnnetuste arv samuti vähenema, kuid kahjuks see nii ei ole. Igal aastal hukkub tules palju inimesi ja hävib palju vara. Kuigi tehakse palju tööd ja valmistutakse põhjalikult ette tule laastava toime eest, ei suudeta iial tuld absoluutselt valitseda. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne). Kõigi nende kolme piisav segu annab tulemuseks põlemise. Kui aga kasvõi üks nendest kuidagi kõrvaldada, siis põlemine katkeb. 5 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja
ON MÕELDUD KASUTAMISEKS TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUST PUUDUTAVATES ÕPPEAINETES. KASUTATUD ON AVALIKKE LITSENSEERIMATA MATERJALE. TULI Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust. Tule tekkimise eelduseks on kütuse ja oksüdeerija olemasolu (näiteks õhuhapniku) ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju jaoks o
esmast kustutamist tavavahenditega taassüttida. Kõige efektiivsem põleva rasva kustutusvahend on spetsiaalne F-klassi rasvakustuti. Selle kustutusaine tihe kaaliumisoolade vesilahus jahutab ja seebistab kuuma rasva ning takistab taassüttimist Teiste tulekustutusvahendite miinused põleva rasva kustutamisel Vesi veega ei tohi rasvapõlengut kustutada, vee valamine rasvale tekitab veelgi suurema põlengu, kuna see aurustub plahvatusega. Pulberkustuti - pulberkustuti summutab rasvapõlengu vaid hetkeks ning kuna kustutusainel puudub jahutav efekt, süttib rasv tõenäoliselt peagi uuesti. Lisaks võib pulberkustuti liiga lähedalt kustutades kuuma rasva hoopis laiali paisata ning veelgi suurema põlengu põhjustada. Suurköökides pulberkustuti kasutamise kahjuks räägib ka pulberkustuti kustutusaine eripära, nimelt on kustutuspulber väga lendlev. Kustutades pulberkustutiga tulekollet tekib selle ümber kustutusaine
kohta kümne tööpäeva jooksul kaebuse saamise päevast arvates. IV. JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KORD 22. Järelevalvet registri pidamise üle teostavad registri vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele. 23. Registri üle järelevalvet teostama volitatud isikul on õigus tutvuda registrisse kantud andmete ja nende alusdokumentidega, siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed ning saada teavet andmete registrist väljastamise ja kasutamise kohta. 24. Registri pidamisel tekkinud puuduste ilmnemisel on registri volitatud töötleja kohustatud likvideerima järelevalvet teostanud isikute ettekirjutuses kajastatud puudused nende määratud tähtajaks. V. REGISTRI LAIENDAMINE, ÜHENDAMINE JA LIKVIDEERIMINE 25. Registri laiendamine, ühendamine ja likvideerimine toimub andmekogude seaduses ettenähtud korras.
Mustvee Gümnaasium METSATULEKAHJUDE ÜLEVAADE EESTIS Uurimistöö Evelin Kütt 12. klass Juhendaja: Maili Vaher Mustvee, 2010/2011Sisukord Sissejuhatus Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude ennetamisse. Metsa ja keskkonn
· Ahjuukse avamisel võtke alati kinni lingi keskmisest osast. TULEOHUTUS Selleks, et vältida tulekahju teket, on kõige tähtsam teada ja järgida tuleohutusnõudeid. Selleks, et õnnetusi ennetada, peab oskama ette näha neid tekitada võivaid olukordi ja tingimusi. Suurem osa kõigist tekkinud tulekahjudest on siiski tingitud inimese hooletusest ja hoolimatusest. Elektrijuhtmed ja elektriseadmed. Elektrist saab tulekahju tavaliselt alguse siis, kui juhtmed või seadmed on vigased või on need üle koormatud. Juhtmete ülekoormamine tuleneb sellest, et tänapäeval on igas kodus väga palju erinevaid elektrilisi kodumasinaid. Need majad, kus elab suurem osa Eesti elanikkonnast on ehitatud kaua aega tagasi ning hoonete elektrisüsteemi ehitamisel ei arvestatud nii suure elektri kasutamisega. Kui ühte seinakontakti on ühendatud selle jaoks liiga palju voolu tarbivaid seadmeid, siis hakkavad elektrijuhtmed kuumenema ning võivad põhjustada tulekahju
TÖÖKOHT seaduses mõistetakse töökohana asutuse territooriumil või tööruumis 1. Viima läbi süstemaatilist töökeskkonna (TKK) sisekontrolli. piknevat töötamise kohta ja selle ümbrust. 2. Korraldama TKK riskianalüüsi. TÖÖVAHEND seadmed, veokid vm vahendid, mida kasutatakse ettenähtud otstarbel ning nende paigaldamine/reguleerimine ei tohi ohustada kasutaja ja teiste isikute tervist 3. TKK riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava. ega TKK'd. 4. Tagama, et kogu alal töötab asjakohase erijuhendamise või eri väljaõppe saanud
hoonet. Teisel juhul on adekvaatse IT- ohutuse realiseerimisvõimalused sageli palju rohkem piiratud. Etapid, mis on vajalikud serveriruumi kujundamisel kui ka meetmed, mida on vaja sealjuures jälgida, on järgnevalt üles loetletud. Planeerimine ja kontseptsioon Serveriruumide planeerimisel on terve rea meetmete abil vaja hoolt kanda piisava füüsilise turvalisuse eest, nagu elektrivarustuse installeerimine, õhukonditsioneeri paigaldamine ja tuleohutus. Serveriruumis ei tohiks võimaluse korral olla veetorusid, sest lekked võivad tekitada suuri kahjusid, mis võivad viia kuni kõigi ITseadmete väljalangemiseni. Kui käideldavusele esitatakse suuremaid nõudmisi, peab serveriruum tagama piisava varu, mis planeeritakse juba tehnilise infrastruktuuri käigus, et võimaldada ületada üksikuid rikkeid. ___________________________________________________________________________ _____________ ISKE rakendusjuhendi kataloog: november 2011 81
Tekil piiratakse punkerdamise lähiümbrus lindiga. Nähatavale tuleb panna silt NO SMOKING. Keelata tuleb teise laeva sildumine parda äärde. Ühenduskoha alla tuleb panna vann, et tilkumise või tihendi purunemisel ei satuks kütus tekile. Tekil olevad piigatid tuleb sulgeda,et kütus ei satuks merre. Vastuvõtu koha juures peab olema kustuti. • Õigesõlm, pikk pleiss. • RSK-65 PILET 4 • Avariisignalisatsiooni süsteemid ja seadmed laevas, nende kasutamise kord. Vanim signalisatsioonivahend laevas on vööris asuv laevakell. Sadamas seistes on kella pideva helistamisega võimalik lähemal seisvatele laevadele tulekahjust teada anda. Tänapäeva laevadel on erinevad tuletõrjesignalisatsioonisüsteemid. Laevaruumidesse on paigutatud andurid, mis reageerivad temp tõusule v suitsule. Sillas lülitub sisse lambike ja teavitab põlengu asukohast. Kui 2-3 min jooksul
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted“. Töö on k
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
