pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest
pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest
2. tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast; 3. tuldkartev (tähis TP3) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. 2. TULEOHUKLASSID Tootmistegevus ja ladustamine jagatakse kolme tuleohuklassi: 1. klass (tuleohuta): sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht praktiliselt puudub või on väikese tõenäosusega osad. 2. klass (tuleohtlik): sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht ja tule leviku võimalus on suure tõenäosusega. 3. klass (tule- ja plahvatusohtlik): sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus peale suure tuleohu esineb veel plahvatusoht. Plahvatusoht on võimalik ka tulekahjufaasita. Tuleohuklassi hoones määrab põhitoimingu tuleohuklass. Kui ruumis esineb
väljalülitamise eest. Sellise tegevusega väldid põlemiseks vajaliku õhuhapniku juurdevoolu ruumi ning takistad ka tulekahju leviku teistesse ruumidesse. Liftide kasutamine tulekahju olukorras on keelatud. TULEKAHJU PUHUL JUHINDU JÄRGMISTEST PRIORITEETIDEST: 1. Päästa vahetus ohus olijad ning jaga ülesanded kui abistajaid on rohkem. 2. Teavita tulekahjust teisi hoones olijaid ja käsi väljuda - evakueeruda. Väljudes tuleb sulgeda kõik aknad ja uksed, et tuli ei leviks. 3. Helista hädaabinumbril 112: - räägi, mis on juhtunud - teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht - ütle, kas keegi on kannatanud - ütle julgelt oma nimi ja telefon - püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt - jälgi häirekeskusest saadud juhiseid - ära katkesta kõnet ilma loata
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidu õppetool EVI LEET Tp – 12 Referaat Tuleohutus puidutöökojas Juhendaja Väimela 2013 ÜLDIST PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON EHITUSLIK TULEOHUTUS KANDETARINDITE TULEPÜSIVUS JA TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE LÄBIVIIGUD JA LAHTISED AVAD TULEOHUTUSKUJAD TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS ELEKTRISEADMED KÜTTESEADMED TERRITOORIUMI JA RUUMIDE KORRASHOID TULETÖÖD NÕUDED TERRITOORIUMIL JA RUUMIDES LIIKUVATELE SÕIDUKITELE TULEOHUTUSJUHENDID TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID
tuldkartvad tingimusel, et tule levik on takistatud tulemüüriga ja tulemüüris olevaid uksi ei ole kavandatud kasutada tulekahju korral evakuatsioonipääsuna. (5) Korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piirangud TP2- ja TP3-klassi hoonetes on toodud lisas 2, kusjuures TP1-klassi kuuluvatele hoonetele korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piiranguid ei sätestata. (6) Kui TP2- või TP3-klassi kuuluvas hoones on erinevaid ehitise kasutusviisile vastavaid ruume, siis hoone tuleohutust arvestatakse tervikuna. (7) TP2- või TP3-klassi kuuluva kahekorruselise hoone kasutajate arvu piirangud rakenduvad juhul, kui ehitise kasutusviisile vastavad ruumid on paigutatud täielikult või osaliselt hoone teisele korrusele. Kui sellised ruumid asuvad ainult esimesel korrusel, võib rakendada ühekorruselise hoone suhtes kehtivaid piiranguid. Tulekahju ja selle ohu vältimine
79 Tehnilised tulekaitsevahendid lk.10 Kokkuvõte lk.11 Kasutatud allikad lk.12 Sissejuhatus Väikeelamutes on tulekahjude tekke peamine põhjus tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne ehituse alustamist, hiljem on tarvilike muudatuste tegemine väga kulukas, tihti ka võimatu. Majaehitajal on vajalik tunda tuleohutusalaseid mõisteid. Neile leiab seletused projekteerimisnormist "Ehitiste tuleohutus. EPN 10.1. Üldeeskiri". Põlengu tekkimist tuleb ennetada. Selleks on koostatud projekteerimisnormide tuleohutust käsitlev osa, mis sätestab nõuded piksekaitseseadmetele, kütteseadmetele ja ehitusmaterjalidele, kasutusviisilt ohtlikumate elamu osade tule ja suitsu leviku tõkestamisele ning hoonetevahelisele kaugusele. Kui loetletud meetmed osutuvad ebapiisavaks, keskendutakse elamu tulepüsivusklassi tõstmisele, mis seab rangemad nõuded ehitusmaterjalide valikule.
................................................................... 8 2.5.1. Juurdesõidutee,krundisisesed teed ja platsid ........................................................ 8 2.5.2. Juurdesõidutee,krundisisesed teed ja platsid ........................................................ 8 2.6. Teed ja platsid ............................................................................................................... 8 2.6.1. Katendi konstruktsioonid ..................................................................................... 9 2.7. Haljastus ja heakorrastus ............................................................................................... 9 2 2.7.1. Haljastus ......................................................................................................
kaotus ja oht inimestele. Kasutuspiirseisundid lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide kahjustused). Johtuvalt sellest, kas koormuse põhjustatud tagajärjed jäävad alles ka pärast koormuse mõju eemaldamist või kaovad, võib kasutuspiirseisund olla taastumatu või taastuv. Arvutusolukorrad valitakse selle järgi, missugustes tingimustes peab konstruktsioon oma otstarvet täitma. Eristatakse järgmisi arvutusolukordi: · alalaised normaalsed kasutustingimused · ajutised ajutised tingimused näiteks ehituse ja remondi ajal · erakordsed tulekahju, kokkupõrke või lokaalse purunemise tagajärjel jms. Koormusjuht selle moodustavad füüsikaliselt kokkusobivad, samaaegselt mõjuvad koormusvariandid. Koormusvariant on määratud koormuse asendi, suuruse ja suuna väärtusega vaadeldaval hetkel.
tulemusena ehitatud terviklik asi. 2. Mis on rajatis? on ehitis, mis ei ole hoone. 3. Mis on hoone? on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 4. Hoone min eluiga? Tehn süst min eluiga? 50 aastat Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9
tulemusena ehitatud terviklik asi. 2. Mis on rajatis? on ehitis, mis ei ole hoone. 3. Mis on hoone? on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 4. Hoone min eluiga? Tehn süst min eluiga? 50 aastat Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9
tulekahjudest langeb sellele perioodile. Ilmad on siis soojad, värske rohi pole veel täiesti tuleohtlikust kulust läbi kasvanud ja inimesed hakkavad enam looduses käima. Mai lõpust juunini kulupõlengute osa väheneb. Juuli lõpust augustis hakkavad metsatulekahjud taas sagenema. Tule süütajaks on nüüd peamiselt marjulised ja seenelised. Nüüd ei ole enam kulupõlenguid, kuid sügisesed põlengud võivad minna üle ladvatuleks ja suur on maatule tekkimise oht. Tuleoht hakkab vähenema septembris. Metstulekahjud nädalapäevade lõikes Kõige enam tulekahjusid saab alguse nädalavahetustel, sest siis on inimesed looduses, tehes lõkkeid, suitsetades, liikudes autodega metsas jne. Ilm ja kliima Süttimisohu suurus metsas sõltub metsa iseärasustest ja ilmastikust. Ilmastiku osas on olulisemad tegurid tuul, õhutemperatuur, sademed ja suhteline õhuniiskus. Õhuniiskus, temperatuur, sademed ja tuul mõjutavad põlevainete niiskust, tuul lisaks ka tule levikut
tingimusel, et tule levik on takistatud tulemüüriga ja tulemüüris olevaid uksi ei ole kavandatud kasutada tulekahju korral evakuatsioonipääsuna. (5) Korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piirangud TP2- ja TP3-klassi hoonetes on toodud lisas 2, kusjuures TP1-klassi kuuluvatele hoonetele korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piiranguid ei sätestata. (6) Kui TP2- või TP3-klassi kuuluvas hoones on erinevaid ehitise kasutusviisile vastavaid ruume, siis hoone tuleohutust arvestatakse tervikuna. (7) TP2- või TP3-klassi kuuluva kahekorruselise hoone kasutajate arvu piirangud rakenduvad juhul, kui ehitise kasutusviisile vastavad ruumid on paigutatud täielikult või osaliselt hoone teisele korrusele. Kui sellised ruumid asuvad ainult esimesel korrusel, võib rakendada ühekorruselise hoone suhtes kehtivaid piiranguid. § 10. Tuletõkkesektsioon
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed
Liftisahti seina materjaliks on Columbia kivi, mis toetub eraldi seisva vundamendile. 1.8 Tulekaitse abinõud Hoone tulepüsivusklass on TP-1. Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivusklass on R60. Hoone põrandates, seintes ja vahe- ning katusekonstruktsioonis kasutatakse mittepõlevat soojustust (mineraalvill). Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusklass on EI60, avatäidetel nendes konstruktsioonides EI30. Omaette tuletõkkesektsioonid hoones on: · Trepikoda · Tehnilised ruum (ventilatsiooni kamber) · 1. ja 2. korrus moodustavad omaette tuletõkkesektsiooni Hoone ruumid varustatakse tulekahjusignalisatsiooni süsteemiga. Evakuatsioon hoone 1. korruse ruumidest toimub fuajee ja lisauste kaudu. Evakuatsioon hoone 2. ja 3. korruselt toimub peatrepi ja lahtise välistrepi kaudu. Kergesti juurdepääsetavates kohtades peavad paiknema esmased tulekustutusvahendid.
tulepüsivusajad; konstruktsioonide ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad; evakuatsioonilahendus, evakueeruvate inimeste arv, evakuatsiooniteede arvutus, trepikodade arvutus, trepikodade iseloomustus, hädaväljapääsud, pääsud keldrisse, pööningule, katusele, tuletõrje juurdesõiduteed hoonetele; ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus, turvavalgustussüsteemide paigutus ja olemasolu, automaatsete tulekahjusignalisatsiooni-, tulekustutus-, piksekaitse-, ja suitsutõrjesüsteemide olemasolu ja nende iseloomustus; tuletõrjeveevarustuse paiknemine krundil - Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded - Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed - Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia
elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus (Hädaolukorra seadus, 15.06.2009) häirekeskuse logistik - häirekeskuse töötaja, kes saadab välja päästetehnikat IPK - Ida Päästekeskus LõPK- Lõuna Päästekeskus LäPK - Lääne Päästekeskus MV - meeskonnavanem mall - fail, kuhu salvestatakse joonise või dokumendi kujutist OPK - operatiivkorrapidaja operatiivkaart - on hoones operatiivtöö läbiviimiseks kasutatav mõõtkavaline hoone, korruste ja lõigete plaan koos tegelike ruumide asetusega ning selle juurde kuuluvate operatiivtööks vajalike andmetega ja muu hoonet iseloomustav lihtsustatud joonis (Ehitusseaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 27.03.2014) operatiivplaan - tulekahju kustutamise plaan, kus ära kaardistatud voolikute hargnemised ning autotehnika paigutus PTJ - päästetöö juht, kes juhib päästetöid sündmuskohal PA - Päästeamet
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18
suurt abi. Aurupidavus Aurupidavust on vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks
ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi. Aurupidavus Aurupidavust vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks
korruselisus ( vähe-, mitmekorruselisus, kõrghooned) unikaalsus( unikaalne, masshooned ) kasutatud materjal ( puit, kivi, betoon, metall) konstruktiivne lahendus ( kandvad seinad, karkass) 21. Mille poolest erineb unikaalne hoone massihoonest? Unikaalne hoone on eriprojektiga, masshoonel tüüpprojekt 22. Mille poolest erinevad hooneosad konstruktsioonielementidest ja ehitustoodetest? Konstruktsioonelemendid on vundament, seinad, katused. Ehitustooted on elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid ( tellised, kivivd, paneelid, trepiastmed). 23. Mis on ehitusprojekteerimine ja mis on selle aluseks? Ehitusprojekteerimine kujutab endast hoone ehitamist, mille aluseks on idee ning mis on viidud kooskõlla kinnitatud reeglitega ja eeskirjadega nagu EVS (eelnevalt oli see ENID kuni 90ndate keskele ) 24. Mida taotleme ehitusprojekteerimisel? Ehitusprojelkteerimisel taodeldakse otstarbekust, tugevust(püsivust), kestvust(tööiga),
ka tulekahju plaani punktis 1.3.1. 1.4.2 Evakuatsiooni algatamise ning kõikide ehitises viibivate inimeste evakueerumise ja evakueerimise korraldus Inimene kes avastab põlengu on kohustatud käivitama häirekellad (punased käivitusnupud seintel) Edasine tegevus peab olema suunatud teiste objektil viibivate inimeste ohutuse tagamisele. Selleks: - Juhtida külastajad ning teised hoones viibivad inimesed hoonest välja, kasutades selleks lähimat evakuatsiooniteed. - Veendudes, et evakuatsioon toimub ja inimesi ei ole ohtlikus tsoonis, võib alustada kustutamist esmaste tulekustutusvahenditega.(kustutid, tuletõrjevoolikukapid) Seejuures peab olema veendunud , et ei jääda ise ohtlikku tsooni, ning ei tekitata oma tegevusega suuremat kahju kui ära hoitakse. Juhtnöörid isikute evakueerumiseks ja evakueerimiseks on toodud ka tulekahju
8.2 Akende seisukord ja peamised probleemid 80 2.8.3 Uste lahendused, seisukord ja peamised probleemid 82 2.9 Märjad ja niisked ruumid 82 2.9.1 Märgade ja niiskete ruumide lahendused 82 2.9.2 Märgade ja niiskete ruumide seisukord ja peamised probleemid 83 4 2.10 Tuleohutus 86 2.11 Puitkorterelamute kasutusiga ja renoveerimise vajadus 89 3 Külmasillad 91 3.1 Meetodid 91 3.1.1 Külmasilla kriitilisuse hindamine 91 3.1.2 Külmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil 92 3.1
hoonet. Teisel juhul on adekvaatse IT- ohutuse realiseerimisvõimalused sageli palju rohkem piiratud. Etapid, mis on vajalikud serveriruumi kujundamisel kui ka meetmed, mida on vaja sealjuures jälgida, on järgnevalt üles loetletud. Planeerimine ja kontseptsioon Serveriruumide planeerimisel on terve rea meetmete abil vaja hoolt kanda piisava füüsilise turvalisuse eest, nagu elektrivarustuse installeerimine, õhukonditsioneeri paigaldamine ja tuleohutus. Serveriruumis ei tohiks võimaluse korral olla veetorusid, sest lekked võivad tekitada suuri kahjusid, mis võivad viia kuni kõigi ITseadmete väljalangemiseni. Kui käideldavusele esitatakse suuremaid nõudmisi, peab serveriruum tagama piisava varu, mis planeeritakse juba tehnilise infrastruktuuri käigus, et võimaldada ületada üksikuid rikkeid. ___________________________________________________________________________ _____________ ISKE rakendusjuhendi kataloog: november 2011 81
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristustööd ...................................
paigaldamine on ruumipuuduse tõttu sageli võimatu. Müra- ja heliisolatsiooniprobleemide lahendamise edukus sõltub suurel määral ka ehituse kvaliteedist. Ehitusfirmades ei pöörata piisavalt tähelepanu ehitustööde nõuetekohasele akustilisele teostusele. Tegemist on nii teadmatuse kui hoolimatu suhtumisega. Seni, kuni ehituses puudub vastav järelvalve ja tellija pole huvitatud akustiliste tingimuste hindamisest valmis hoones mõõtmiste abil, jääb müra- ja heliisolatsiooniprobleemide lahendamine ehitises juhuse hooleks. Millel põhineb soojusisolatsioonivõime? Isoleermaterjalis olev õhk isoleerib PAROC-i kivivilla hea soojusisolatsioonivõime põhineb tiheda kiudkonstruktsiooniga seotud õhu paigalpüsimisel. Tugev kivivill isoleerib hästi nii kuuma kui külma. Toodet saab
2.3.2 Välisseinte tehniline seisund ja kahjustused 21 2.3.3 Niiskuse tõus palkseinas 25 2.4 Siseseinte lahendused, tehniline seisund ja kahjustused 27 2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2
mõõta. See on aluseks ja abiks soojustussüsteemide kavandamisel ja nende töö efektiivsuse hindamisel. 11 ... VESI võib olla keskkonnas erinevatel kujudel (vedelas, tahkes ja gaasilises olekus). Seejuures mõjutavad ehitist: Gaasiline vesi veeauruna, näiteks: Hoonesse väljast sisenev veeaur Hoone tarindites sisalduv veeaur (tasakaaluniiskus) ja ehitusniiskus Hoones tekkiv veeaur (inimestest, taimedest jt) Tahke vesi, nagu näiteks: Massjää Jääkristallid Lumi Rahe Tuisk 12 6 Vedel vesi erineval kujul, mis mõjutab hoonet: Vabapinnaline ajutine või alaline survevesi (surve sõltub veesamba kõrgusest) Mittesurveline vesi (langusvesi, veekiled, pinnases seotud niiskus)
· kandepiirseisund: konstruktsiooni purunemise või oluliste kahjustustega kaasnev seisund, mis tavaliselt vastab konstruktsiooni või selle osa suurimale kandevõimele; · kandevõime: elemendi, ristlõike või konstruktsiooni mehhaaniline omadus, mida mõõdetakse enamasti jõu või momendi ühikutes, näiteks paindekandevõime, tõmbekandevõime, nõtkekandevõime jne.; · kasutuspiirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooni- nõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse kriteeriumidele; · koormusjuhtum (ingl.k. load case): kokkusobivad koormusvariandid, deformatsioonid ja ebatäpsused, mis võetakse arvutustes vaadeldaval juhul (kvalitatiivselt) arvesse; · koormuskombinatsioon (ingl.k. combination of actions): arvutus- koormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvutamisel
Kui hoonel pööningut ei ole ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ning isoleeritud, siis nimetatakse seda katuslaeks. Aknad ja uksed Uksed on seinte avanevad osad pääsemaks hoonesse ja liikumiseks ruumist ruumi. Aknad (välisseintes) tagavad hoone siseruumides loomuliku valguse. Aknaplokid koosnevad piidast ja aknaraamist. Ukseplokid koosnevad piidast ja uksetiivast. Vaheseinad Vaheseintega luuakse hoone sees vajalik ruumiprogramm. Trepid ja liftid Trepid ja liftid on vajalikud hoones liikumiseks korruselt korrusele. Rõdud, ärklid ja lodzad Rõdu on hoone põhigabariidist väljaulatuv kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm, ärkel aga seintega ümbritsetud. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. 6 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga).
** dusiruum võib olla koos saunaga. 5.13. Laagri ehitamiseks ja remondiks kasutatavad materjalid peavad olema tervisele ohutud. 6. Nõuded maa-alale 6.1. Laagril peab olema omaette maa-ala. Asulas asuv laager piiratakse piirdeaiaga. 6.2. Vähemalt 60 % maa-alast peab olema haljastatud. Mets ja park loetakse haljastuse sisse. Haljastuses on keelatud kasutada mürgiseid taimi. 6.3. Spordiväljaku mängu- ja võimlemisvahendite konstruktsioon, mõõtmed ning pindade viimistlus peavad vastama noorte eale, kasvule ning tagama ohutu kasutuse. 6.4. Noorte puhkuseks ja suplemiseks määratud veekogu (ujula, bassein, suplemis- koht) peab vastama kehtivatele tervisekaitsenormidele ja -eeskirjadele. 23 6.5. Prügikonteinerid peavad asuma vähemalt 25 meetri kaugusel eluhoonetest ja
I i= inetsiraadius A Lo = saledus i E- normaalelastusmoodul Euleri kriitiline pinge on võrdeline materjali deformatiivusust näitava suurusega (E) ja pöördvõrdeline varda saleduse ruuduga. 8 Piirsaledus on postidele esitatav jäikuse nõue, mille korral konstruktsioonielementide saledus ei tohi ületada lubatavat. Sõltuvalt sellest, kuidas konstruktsioon töötab antakse ette sellised suurused nagu piirsaledused ja materjalist lähtudes ohtlikud saledused (. Põhilistel koormust kandvatel elementidel peab saledus jääma väiksemaks, kui120, seega = 120, teisejärgulistel kandeelementidel = 150 ja surutud side varrastel = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus suurused peavad jääma = 250...400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused. 1.9
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Töös