Töötaja kohta peetakse summeeritud tööaja arvestust 4 kalendrikuu lõikes (Näide toodud graafiku alusel summeeritud tööajaga töötamise puhul). 4 PALK 4.1 Töötajale makstakse palka vastavalt ettevõttes kehtestatud palgasüsteemile. Töötajale makstav töötasu on 75 krooni tunnis, mis sisaldab lisatasu õhtustel ja öistel tundidel töötatud aja eest. 4.2 Töötajale võib maksta lisatasu kuni 150 krooni tunnis, nõutavast tulemuslikuma töö eest. 4.3 Tööandja võib palka tõsta arvestades töötulemusi ja maksta lisatasu tulemusliku töö eest, staazitasu pideva töötamise aja eest tööandja juures ning preemiat väga heade töötulemuste eest. 4.4 Palka makstakse üks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 5. kuupäevaks töötaja pangaarvele. Pangaülekande kulud kannab tööandja. 5 PUHKUS 5.1 Töötaja põhipuhkus on 28 kalendripäeva tööaasta eest. 5
Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. · Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk · Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. · Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. · Keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga
Finantsiline abi • Miks? - Toetamaks liikmesriike võimalike majanduskriiside ajal • Kuidas? - Liikmesriikide makstavate kvootide abil - Mitmepoolse laenamise (Multilateral Borrowing) abil - Kahepoolse laenamise (Bilateral Borrowing) abil Riikide võimekuse arendamine • Mis? - Tehniline abi ja koolitused liikmesriikide vastavate organite ametnikele ja juhtidele • Miks? - Et üles ehitada tugevamad riiklikud institutsioonid, mis omakorda tagavad tulemuslikuma majanduspoliitika väljatöötamise ja rakendamise • Kuidas? - Koostöö keskpankadega, samuti valitsustega maksupoliitika loomiseks, parandada üksuste makromajanduslike andmete analüüsi võimekust Ülevaade IMF tegevusest 1947 1982 1996 2008 2020 Reaalse tegevuse algus Ladina-Ameerika kriis HIPC Finantskriis COVID kriis
● Tööandja- ettevõte, asutus või üksikisik, kellele töövõtja teeb tasu eest tööd. ● Brutopalk- töötasu, kust on maksud maha võtmata, kirjas töölepingus. ● Netopalk- töötasu, kust on maksud juba maha võetud. ● Tulemustasu- tasuosa, mida makstakse eelnevalt kokkulepitud tulemuse saavutamise eest. ● Preemia- lisatasu täiendavate töötulemuste eest, nõutavast tulemuslikuma töö eest, hooajalised preemiad. ● Tööpuudus- inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. ● Tööjõupuudus- tööjõu nõudlus on suurem kui pakkumine; töökohti on, aga töötegijaid napib. ● Ülalpeetav- inimene, kes ei saa palka; nt. pensinär, laps, puudega isik. ● Töötu- inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd.
kindlatesse parameetritesse o Kasuta kindlasti standardset labidat jne. Terase laadimine o Mõõda alustuseks, kui palju suudetakse terast laadida o Vali füüsiliselt kõige paremate eeldustega töötajad o Mõõda tema tegevuse parimaid näitajaid o Kehtesta talle konkreetsed reeglid terase laadimise ja puhkepauside osas o Maksa talle tulemuslikuma töö eest rohkem palka o Tulemuseks on puhanum töötaja ja efektiivsem firma Frank & Lillian Gilbert - Jälgi täpselt, missugused on töötaja liigutused - Tööta välja optimaalseim liigutuste komlpeks Henry Ford- liinitöö isa (autode konveiermeetodil tootmine) Henry Gantt tootmise planeerimine Klassikaline administratiivne koolkond: Juhtimise tähtsustamine Administreerimine kui tegevus Organisatsioonisisesed seosed ja ülesehitus
kohtusse. 45. Milline on tööaja üldine norm Eestis? 40 tundi nädalas ja kaheksa tundi päevas. 46. Kellel on õigus lühendatud tööajale Eestis? Allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel ning õpetajatel nii koolis kui ka lasteaias. 47. Milline on ületunnitöö piirnorm aastas? Kuni 200 tundi aastas 48. Milline on puhkuse riiklik norm Eestis? 28 kalendripäeva. 49. Millised on lisatasude kaks põhigruppi? *Täiendavate tööülesannete eest *Nõutavalt tulemuslikuma töö eest 50. Kelle töösuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus? Riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnike töösuhteid.
Eestis reguleerib palga arvestamist palgaseadus ja tulumaksu arvestamist tulumaksuseadus. Miinimumpalk (ka alampalk) on rahasumma, millest vähem on töötajale seadusega keelatud maksta. Samuti kasutatakse riigist kehtestatud miinimumpalga summat erinevate trahvide ja lõivude arvestamisel Lisatasu on rahasumma, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Brutopalk – väljateenitud palk enne maksude maksmist. Netopalk- palk, mille inimene saab reaalselt kätte peale maksude maha minemist Millest koosneb palk? Missugused on töötasu koostisosad ja nende arvestamise põhimõtted- selles lepivad tööandja ja töötaja omavahel kokku. Seaduse järgi ei ole töötasu kohustuslikke osasid. Töötasu koosneb nii rahapalgast kui mitterahalistest komponentidest, mis moodustavad ühtse terviku
" (Katrin Lipp, K.L, Kuidas valida ja kasutada külmikut?, http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/newwin-print/article_id-495, 20.02.2012) ,,Kui 1970. aastal avastati osooniauk Antarktika kohal ja 1986. aastal Arktika kohal, siis moodustati rahvusvahelised lepped osoonikihi kaitseks. ,,Osoonikihi kaitsmiseks sõlmiti 1985. aastal Viini konventsioon, mille juurde kuulub 1987. aastal sõlmitud Montreali protokoll. Montreali protokolli puhul on tegu maailma kõige tulemuslikuma keskkonnalepinguga, sest sellega on ühinenud ja selles toodud abinõusid rakendavad kõik riigid." (Valentina Laius.V.L, Osoonikihi kaitsmine on maailma kõikide riikide ühine eesmärk, http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-8899/Osoonikihi-kaitsmine-on-maailma-k %C3%B5ikide-riikide-%C3%BChine-eesm%C3%A4rk, 20.02.2012) Kokkuleppe kohaselt piiratakse freoonide kasutamist( nt. varem leidus freoongaase ka deodorantides). Freoone sisaldavad seadmed tuleb mittetöötamise korral viia õigesse
mille ülesandeks sai 2004. aasta jooksul vastava haridusstrateegia väljatöötamine. Strateegia üldeesmärk on julgustada UNECE2 liikmesriike arendama ja kaasama säästvat arengut toetavat haridust haridussüsteemidesse, kõikidesse ainetesse ja vabahariduslikku õppesse. Säästvat arengut toetav haridus kujundab inimeste teadmisi ja oskusi, muutes neid pädevamaks ning enesekindlamaks ja võimaldades neil kooskõlas loodusega tegutseda edukama ja tulemuslikuma tuleviku nimel. Säästvat arengut toetav haridus kannab samu põhimõtteid ja eesmärke nagu meie riiklik õppekavagi. Oluline on kujundada kriitiliselt mõtlevaid ja sotsiaalselt aktiivseid inimesi, kes tahavad ja on võimelised võtma endale vastutust tulevikuühiskonna kujundamise eest. 2 UNECE- The United Nations Economic Commission for Europe x Tallinna Ülikool Kokkuvõte Säästev areng on ülemaailmne mureküsimus ja see on olnud poliitilises päevakorras 1992. aastast alates
) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. · On Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga · On summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. 2. Kui suur on kohustuslikku kogumispensioni makse protsent? · 1% · 0,5% · 8% · 2% · 2,5% 3. Kui töötaja põhipalk on 1000 eurot, kui suur on kinnipeetud kogumispension? · 20 · 200 · 10 · 5 · 1 4. Kui suur on tulumaksuvaba minimum? · 150 eurot · 278,02 eurot · 144 eurot · 400 eurot
vähendasid kultuurisokki. Samas on vaja veel kindlamaid tulemusi, enne kui väita, kas isiksuseomadused mängivad teise kultuuriruumiga kohanemisel sama suurt rolli kui nt reisides omandatud isiklikud kogemused. Kultuuridevaheline õpe Inimestele, kellel seisab ees pikem viibimine teises kultuuriruumis, korraldatakse koolitusi, mis metoodika alusel jagunevad kolme kategooriasse: üldinformeerivad, teise rahvuse mõistmisele orienteeritud ning teises kultuuriruumis tulemuslikuma suhtlemise oskuste omandamisele keskenduvad koolitused. Psühholoogiline ja sotsiaal-kultuuriline kohanemine Teises kultuuriruumis viibimine kutsub esile märgatavaid muutusi, mille võib jagada kolme kategooriasse. Kõigepealt leiavad aset afektiivsed reaktsioonid alates rõõmust kuni segaduse, ängistuse ja depressioonini (psühholoogiline kohanemine). Seejärel järgneb õppeprotsess, mille käigus õpitakse tundma uue kultuurikeskkonna eripärasid
Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. 1. PÕHIPALK- on töölepingus kindlaksmääratud tunni-, päeva või kuupalgamäära alusel arvutatud palk töötaja tööfunktsioonide hulka kuuluvate tööde tegemise eest. Palgaseaduse kohaselt peab töölepingus palga kokku leppima brutosummana. 2.LISATASU - on töötaja tööülesannete hulka mittekuuluvate täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või töötamise eest eritingimustes tavalisel tööajal või väljaspool tööaega, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. 4 Palgaseaduse kohaselt peab tööandja maksma lisatasu alljärgnevatel juhtudel: ületunnitöö tegemise eest, õhtu-ja öötöö eest, riigipühal tehtud töö eest, puhkepäevadel töötamise eest, lisatöö tegemise eest, töö eest milles töölepingus ei ole kokku lepitud. 3
Vahetustega töötades peab tööandja töötajat informeerima ja selle ka lepingusse kirjutada.Töötasu:Töötasu kohta peab olema kokkuleppe. Euro direktiivis öeldakse, et töötajat tuleb teavitada põhipalgast ja teistest palga koostisosadest, ning palga maksmise sagedusest. Põhi palgana vaadeldakse tunni, päeva, nädala või kuu palaga määra. Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise eest, või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Lisatasu maksatakse ka ületunni töö, puhkepäevadel töötamise, õhtuse ja öötöö eest. Lisatasu suhtes tuleb töölepingu sõlmimisel kokkuleppida ka siis kui lisatasu suurus ei tulene seadusest, või lepitakse kokku, et tööandja maksab rohkem kui seadusandlus ette näeb. Palgaarvutamise viis ehk palga süsteem, on oluline tingimus ja töötajal peab olema teada kas talle arvutatakse palka tööl oldud aja või tehtud tööhulga (sooritatud töö operatsioonide) järgi
Lepitakse kokku töölepingus või määratakse õigusaktiga Palga alammäär valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tavaliselt tunnile või kuule) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud täistööajaga töötamisel kokku leppida. Mall Gramberg Lisatasud Lisatasu summa, mida tööandja maksab töötajale lisaks põhipalgale: täiendavate tööülesannete täitmise (lisatöö tegemine) nõutavast tulemuslikuma töö eest preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel töötamise eest eritingimustes (ületunnitöö töötamine puhkepäevadel, riigipühadel, õhtusel või ööajal) Lisatasu suurus: kokkulepitud rahasumma kokkulepitud protsent põhipalgast (tunni, päeva, kuupalgast) suurus on kehtestatud õigusakti või kollektiivlepinguga Mall Gramberg Juurdemakse Juurdemakse summa, mida tööandja on kohustatud
com), Ürgo Ringo 10 Võib, kuid ühe osa pikkus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva (ülejäänud kasvõi päevakaupa) 65. Kas töötaja võib puhkusest loobuda Ei või 66. Mis on põhipalk ja lisatasu põhipalk - töölepingus kindlaksmääratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. lisatasu - summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest 67. Mis on palga alammäär Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tund, päev, nädala, kuu) vastav palga suurus, millest madalamat ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täsitööajaga. 68. Andmete avaldamine töötaja palga kohta tööandja on kohustatud töötajale andma andmeid arvutatud makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, andma kirjaliku teatise palga koostisosade, kinnipeetud summade kohta
tööpäevade arvust. Tööandja teeb palga arvestamisel järgmised kanded: D Kulu K Palgavõlg K Sotsiaalmaksu võlg K Töötukindlustusvõlg 6 Töötajale tasu välja makstes: D Palgavõlg K Tulumaksuvõlg K Töötukindlustusvõlg Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord
töötajal õigus neid nõuda. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Põhipalk on töölepingus kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk.Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. 32. Mida tähendab töötasu alammäär? Vastus: Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga
anda, kuid poolte kokkuleppel võimalik sõltumata töötatud ajast. Alates 6-ndast töökuust võib anda võrdeliselt töötatud ajaga. 53. Põhipalk ja lisatasu põhipalk - töölepingus kindlaksmääratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk; lisatasu - summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Avalikus teenistuses eristatakse vastavalt astmepalka ja lisatasusid (*staazitasu, teaduskraadi eest tasu jms/. 54. Palga alammäär - Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tund, päev, nädala, kuu) vastav palga suurus, millest madalamat ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga (2005. aastaks kehtestas Valitsus selle suuruseks 2690.- EEK-i kuus)
koefitsient. Töötamine öisel ajal: 22-06, lisatasu ei tohi väiksem kui 20%, 1,2 Töötamine puhkepäevadel ja riiklikel pühadel- 100% ehk siis topelt tasu. Palga alammäär: Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud minimaalne töötasu põhikohaga töötajatele, ehk siis töötajad kes töötavad 40 tundi nädalas, 17.80 krooni tunnist, või kuu palgana 3000 krooni. Lisatasu: summa mida tööandja maksab täiendavate töö ülesannete täitmisel või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Juurdemakse: summa mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Töö ja palga arvestust peetakse vastavatel vormidel, mis määratakse raamatupidamise sisekorra eeskirjadega. Tööarvestust sisaldavad dokumendid peavad kajastama: töömahtu töö kvaliteeti tööaja õige arvestus Palgaarvetus genereeritakse info tööarvestuse vormidelt, palga arvestuse väljundiks on palgaleht. Palgaleht:
Vahetustega töötades peab tööandja töötajat informeerima ja selle ka lepingusse kirjutada. Töötasu: Töötasu kohta peab olema kokkuleppe. Euro direktiivis öeldakse, et töötajat tuleb teavitada põhipalgast ja teistest palga koostisosadest, ning palga maksmise sagedusest. Põhi palgana vaadeldakse tunni, päeva, nädala või kuu palaga määra. Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise eest, või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Lisatasu maksatakse ka ületunni töö, puhkepäevadel töötamise, õhtuse ja öötöö eest. Lisatasu suhtes tuleb töölepingu sõlmimisel kokkuleppida ka siis kui lisatasu suurus ei tulene seadusest, või lepitakse kokku, et tööandja maksab rohkem kui seadusandlus ette näeb. Palgaarvutamise viis ehk palga süsteem, on oluline tingimus ja töötajal peab olema teada kas talle arvutatakse palka tööl oldud aja või tehtud tööhulga (sooritatud töö operatsioonide) järgi
Põhipalga oluliseks tunnuseks on tema perioodiline maksmine kindlaksmääratud palgapäevadel ja korras (fikseerida TL-s!). Lisatasu summa, mida TA maksab: · täiendavate tööülesannete täitmise eest lisatöö + see mida oma töö ei nõua kokkuleppel; toimub tööajal. TL-s fikseeritud: o nt % palgamäärast, o konkreetne summa, o tükitöö konkreetne hinne Kui enam ei tee - ette teatada 1 kuu nii T kui TA . · Nõutavast tulemuslikuma töö eest ehk preemia · Muudel TL-s, KL-s või õigusaktides ette nähtud juhtudel nt õhtuse ja öötöö eest · Preemiana TA ühepoolsel otsusel kui lisatasu maksmine tuleneb TL tingimustest, peab selle muutmiseks või lõpetamiseks olema kokkulepe. Täiendavate tööülesannete eest tasu maksmine eeldab, et see lisatöö · Toimub poolte kokkuleppel · Toimub tööaja piires · T Teeb TL-s ettenähtuga võrreldes lisatööd Nõutavast tulemuslikum töö eeldab:
Töötamine öisel ajal: 22-06, lisatasu ei tohi väiksem kui 20%, 1,2 Töötamine puhkepäevadel ja riiklikel pühadel- 100% ehk siis topelt tasu. Palga alammäär: Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud minimaalne töötasu põhikohaga töötajatele, ehk siis töötajad kes töötavad 40 tundi nädalas, 17.80 krooni tunnist, või kuu palgana 3000 krooni. Lisatasu: summa mida tööandja maksab täiendavate töö ülesannete täitmisel või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Juurdemakse: summa mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Töö ja palga arvestust peetakse vastavatel vormidel, mis määratakse raamatupidamise sisekorra eeskirjadega. Tööarvestust sisaldavad dokumendid peavad kajastama: · töömahtu · töö kvaliteeti · tööaja õige arvestus Palgaarvetus genereeritakse info tööarvestuse vormidelt, palga arvestuse väljundiks on palgaleht. Palgaleht:
lepiti. Alammäär on kirjas seadusega ka, sealt alla ei tohi panna. Palgamäära saab muuta poolte kokkuleppel või siis kui alammäära tõstetakse näit. Oluline on ka RK seisukoht, et kui mõnikord tööandja maksab suuremat palka, siis see ei tähenda, et palgatingimused töölepingus oleksid muudetud. Lisatasu on summa, mida töötaja maksab töötaja põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutumast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Õhtusel ajal töötamise eest lisa 10%, öisel ajal 20%. Vt ka eelmise küs vastust + 42. Kui lisatasu maksmine tuleneb lepingu tingimustest, siis selle muutmiseks või lõpetamiseks peab olema töötaja nõusolek tööandja ei saa näit käskkirja väljaandmisega seda ühepoolselt lõpetada.
tulemustele ja ettepanekutele. Töötajate soovidega arvestamine ja nende kuulamine loob ettevõttes usaldusväärse õhkkonna ja aitab jõuda paremate tulemusteni. Töötajad ja juhid on organisatsiooni eesmärkide saavutamisel partnerid ning väga oluline on nende omavaheline kommunikeerumine, koostöö ja mõlemapoolne tagasiside. Töötajatelt tagasiside saamiseks on mitmeid võimalusi, iga organisatsioon peab enda jaoks kõige tulemuslikuma välja valima. Samuti on organisatsiooni ülesanne selgeks teha, kuidas tagasisidestamise käigus saadud tulemusi kasutada ning kuidas tulemuste kaudu personali arendada. Tagasiside annab töötajale ja tööandjale võimaluse kontrollida, kuidas töötaja oma tööülesannetega hakkama saab ja leida arengukohti. Töötaja võib mõista, mis on tema tööülesanded, kuid ta ei pruugi olla teadlik, kas tema töötulemustega jäädakse rahule, kas ta teeb oma tööd õigesti. Kui töötajad
õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ning juurdemaksetest. Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- 64 või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepolse otsuse alusel. Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Palgatingimuste all käsitatakse palgaseaduses toodud palgamäärasid, töötajale makstavaid lisatasusid ja juurdemakseid, palga arvutamise viise ja maksmise kroda.
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Praegu on viivis 8%. Kas päevasest töötasust või kogu tasust?? 8. Vastavalt töötajaga sõlmitud töölepingule maksti töötajale iga kalendrikuu eest töötasu vastava kuu viimasel päeval. Ettevõttes tekkinud makseraskuste tõttu ei maksnud tööandja töötajale 2016. aasta jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni ja juuli kuu eest täiendavat töötasu nõutavast tulemuslikuma töö eest (tulemustasu) 200 eurot kuus. 31. juulil 2016. aastal ütles töötaja töölepingu üles tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu. Tööandja maksis töötajale lõpparve, mis seitsme kuu eest saamata jäänud tulemustasu ei sisaldanud. Millised töötasuga seotud nõuded ja kui suures ulatuses võib töötaja tööandja vastu esitada? Millised on aegumistähtajad? 31
Palk ehk töötasu on üldtermin. Palk on kompensatsioon tehtud töö eest, töötaja heaolu allikas, maksustamise objekt, staatuse ja ühiskondliku positsiooni määraja, turvalisuse komponent jne. Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk 5. Lisatasu Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. 6. Tulemuspalk 79 Töötaja tööpanusest sõltuv palgaosa, mille määramise aluseks on püstitatud eesmärkide/ tulemuste saavutamine, 7. Preemia 8. Väärtuspalk Töötaja isiklikest omadustest sõltuv palgaosa, lisandub põhipalgale. 9
Seega ei saa tööandja ühepoolselt panna töötajale täiendavaid tööülesandeid ja maksta selle eest omal äranägemisel tasu. Täiendavate tööülesannete täitmise ehk lisatöö te-gemise peavad töölepingu pooled kokku leppima koos vastava töö-tasuga selle lisatöö eest. Kirjeldatud nõue välistab vajaduse täien-davate tööülesannete täitmise lisatasu mõiste järele. Töölepingu seadus võimaldab tööandjal maksta töötajale nõuta-vast tulemuslikuma töö eest täiendavat tasu. Töötasu täiendavate tööülesannete täitmise ja tulemuslikuma töö eest peab kajastuma töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu teatises (§ 28 lg 2 p 12), mille tööandja peab töötajale viimase nõud- misel esitama. Tööandjal on õigus otsustada, mis viisil ta töötasu arvutab. Töö-andja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötasu
o töötaja poolt palga vaba kasutamise tagamine; o palga saladus; o palga puutumatus. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ning juurdemaksetest. Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala-või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. 13.5.2. KESKMINE PALK. PALGA ALAMMÄÄR Keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tase mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms) kohta.
Kui põhipalk peab töölepingus olema kokku lepitud määrana, siis lisatasu kehtestamisel võib piirduda viitega õigusaktides ning kollektiivlepingus kindlaksmääratud juhtudele ja suurusele. Lisatasu maksmisel on piisav viidata töölepingus dokumendile, millega lisatasu maksmise kord ja tingimused on kehtestatud (nt palgajuhend jms). Seadusandja eristab lisatasu määramisel nelja erinevat alust: 1) lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest 2) lisatasu täiendavate tööülesannete eest 3) lisatasu muudel õigusaktis-, töö- või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel 4) lisatasu preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Palgaseaduse § 6 kohaselt arvutatakse ja makstakse töötajale palka (sh lisatasu, juurdemaksed) rahas. Palga arvutamise viisina märgitakse töölepingusse, millise palgasüsteemi alusel töötajale töö eest tasutakse, kas ajatöö või tükitöö eest. - Tööajanorm
alusel tuvastada ei saa, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu mää- rast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad.36 7. Töötaja nõudmisel peab tööandja esitama teatise, mis sisaldab andmeid töötajale arvu- tatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta (TLS § 28 lõike 2 punkt 12). Töö- andja võib maksta töötajale näiteks nõutavast tulemuslikuma töö eest täiendavat tasu, mis tuleb töötaja nõudmisel samuti kajastada töötasu arvestamise kohta käivas dokumendis. 36 Riigikohtu otsus 11. jaanuarist 2006 nr 3-2-1-124-05. 70 § 29 T ööandja kohustused 3. ptk 2. jg 8. TLS kohaselt tuleb töötasu maksta rahas. Samas on TLS § 29 lõike 4 alusel võimalik lisaks rahas makstavale töötasule kokku leppida muude (mitterahaliste) hüvede andmises töötajale
annaabi.ee 
