1. Detaili joonis: Andmed: D = 50 mm d = 16 mm Nõutav tugevusvarutegur: [S] = 2 Materjal: Teras (S235 EN 10025) Voolepiir: Y = 235 MP Leida: Koormusparameetri F suurim lubatav väärtus. 2. Detaili pikisisejõu epüür: 3. Detaili ristlõike pindala epüür A = *r2 A1= *252- *82= 1762,4 mm2 A2= *26,8752- *82 = 2068,0 mm2 A3= *28,752- *82 = 2395,7 mm2 A4= *30,6252- *82 = 2745,4 mm2 A5= *32,52- *82 = 3117,2 mm2 AI= AG = * 252 = 1963,5mm2 4. Detaili pikkepinge epüür: 5. Tugevustingimus ja suurim lubatud jõud. Pikkepinged: Kõige suurem on pinge varda ristlõikes AG Lubatav koormus on vardale mõjuv pinge, mis mõjub varda enim pingestatud punktis ja millega ei kaasne varda deformatsioon. Lubatav pinge on , kus Y on terase voolepiir ja [S] on nõutav varutegur. Varda tugevuse tingimusest, et üheski varda punktis ei tohi pinge tegelik väärtus ületada pinge luvatavat väärtust, saan kirjutada : 6. Varuteguri tegelik väärtus ja kontroll
sharniirides, kinnitusavade asend ja mõõtmed. jne. Arvutusskeemi koostamine Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Varras on deformeeruv; Ei arvesta tühise mõjuga · Alus on absoluutselt jäik; nähtusi ja parameetreid · Sidemed on absoluutselt jäigad. (Saint Venant'i printsiip) Tegelik konstruktsioon Ideaalne meh. süsteem Arvutusskeem tõmbel Vibratsioon
zx-tasand y zx-tasand Peatasandid Joonis 6.2 painutavad koormused või nende Tasapinnaline paindeülesanne = ehk komponendid mõjuvad varda ühes varras paindub vaid ühes peatasandis peatasandis (xy-tasand või zx-tasand) Ruumiline paindeülesanne = painutavad koormused või nende komponendid varras paindub mõlemas ehk mõjuvad varda mõlemas peatasandis (koormused peatasandis jagatakse peatasandites mõjuvateks komponentideks) 6.2
zx-tasand y zx-tasand Peatasandid Joonis 6.2 painutavad koormused või nende Tasapinnaline paindeülesanne = ehk komponendid mõjuvad varda ühes varras paindub vaid ühes peatasandis peatasandis (xy-tasand või zx-tasand) Ruumiline paindeülesanne = painutavad koormused või nende komponendid varras paindub mõlemas ehk mõjuvad varda mõlemas peatasandis (koormused peatasandis jagatakse peatasandites mõjuvateks komponentideks) 6.2
*määrata, kuidas detaili kasutamine võib kaasa tuua toote töövõimetuse, kõrgema hinna ning olulisi geomeetria ja materjali füüsikalised omadused mõjutavad selle detaili käitumist kulutusi toote kasutamisel, utiliseerimisel või mujal tööolukorras 1.5. Millised on neli põhilist tugevusanalüüsi ülesannet? Dimensioneerimine, 2.1. Mis on konstruktsiooni mehaaniline süsteem? *Mehaaniline süsteem Tugevus- ja/või jäikuskontroll, Lubatava koormuse leidmine sisaldab: · vardaks taandatud analüüsitav konstruktsioon; · deformeerumatu 1.6. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Vardad, plaadid, alus (kuhu konstruktsioon toetub ja/või kinnitub); · sidemed (toed), mis massiivkehad takistavad konstruktsiooni liikumisi; · koormavad jõud ja momendid. 1.7. Kirjeldage ühtlast sirget varrast
· kõik vibratsioonid; · võlli pöörlemisest tekkinud dünaamilised koormused (tsentrifugaaljõud jms.); · hõõrdumine laagrites. Priit Põdra, 2004 32 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.2. Väänava koormuse mõju vardale Väänava pöördemomendiga M koormatud sirge varras (Joon. 3.2): · pöördemomendi M toimel ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje (varras väändub); · igale M väärtusele vastab varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuv väändedeformatsioon; · väändedeformatsiooni iseloomustavad iga ristlõike väändenurk (raadiuse
211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment); · sisejõudude epüürid on siinuselised (sinusoidi suurim ja vähim väärtus paiknevad
suunalised ja teine jõud on esimesest 2 korda suurem, siis tasakaalustav jõud on võrdne ja sama suunaline esimese jõuga. Epüüril märgiga lõik on surutud ja + märgiga tõmmatud. 3. Detaili ristlõikepinge epüür. Märgin detailil ristlõiked ja arvutan nendes pindalad, koonuse osas leian kõigepealt ka diameetrid. Ristlõike G geomeetria ei ole üheselt määratud, seega on seal kaks pindala väärtust. G'- avaga ristlõige G''- avata ristlõige 3.1 Arvutan puuduvate ristlõigete läbimõõdud. 3.2 Arvutan ristlõigete pindalad. D- ristlõike läbimõõt d- ava läbimõõt
Variant nr. Töö nimetus: A-3 Kõvera varda tugevusarvutus B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 20.04.12 Algandmed Ühtlase ristlõikega ühtlaselt kõver varras ehk konks on kinnitatud korpuse lae külge ning koormatud vertikaalse koormusega F. Konks on valmistatud terasest S235 DIN EN 10025-2, mille voolepiiri väärtus on Re = 235 MPa. Arvutada konksule suurim lubatav koormuse F väärtus, kui nõutav varutegur on väärtusega [S] = 2. Konksu sisepinna mõttelise ringjoone läbimõõt on D D = 200 mm, h = 120 mm 1 Konksu joonis sobivas mõõtkavas Joonis Konksu ristlõige
). 3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus? Staatika - füüsika haru, kus kehad ja nende süsteemid on tasakaalus ja absoluutselt jäigad. 4. Milles seisneb tugevusanalüüsi eesmärk? Tugevusõpetuse eesmärk on luua ehitiste, masinate ja muude seadmete tugevuse, deformatsiooni ja stabiilsuse prognoosimise arvutuslikud alused. 5. Millised on neli põhilist tugevusanalüüsi ülesannet? Dimensioneerimine mõõtmete leidmine, tugevus- ja jäikuskontroll, lubatava koormuse leidmine. 6. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Vardad- üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur ; plaat- üks mõõde on kahe ülejäänuga võrreldes väike ; massiivkeha- kõik kolm mõõdet on samas suurusjärgus. 7. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Ühtlane sirge varras on konstruktsioonielement mille üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur ja ta on sümmeetriline oma risttelje suhtes. 8
Punkti lõppasukoht B' C Punkti lõppasukoht Punkti C siire C' Joonis 9.1 Deformatsioonide suurenedes suurenevad pingete ja sisejõudude väärtused. Kui sisejõu väärtus ületab lubatava suurima väärtuse, siis tekib avarii (materjali voolamine või purunemine). 9.2. Ühtlaselt tõmmatud ühtlane varras Eelnevast: Fl (Hooke'i Ühtlaselt tõmmatud ühtlase varda (Joon. 9.2) pikenemine: l = l=
F2 = FCR > F1 F3 > F2 F1 F1 F1 F2 F2 F2 F3 F3 FH FH FH F3 Varras naaseb alasendisse Varras jääb uude Varras kaotab kohe tasakaalu tasakaaluasendisse (avarii ja purunemine) Joonis 13.1 Surutud varda tasakaaluseisund sõltub koormuse väärtusest: · väike koormus stabiilne seisund; · kriitiline koormus (eelmisest suurem) indiferentne seisund;
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A9 B-0 Varda tugevusarvutus pikkele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande lahendus Antud: Materjal S235 D = 50 mm d = 16 mm [S] = 2 1. Möötkavas joonis 2. Leian ohtliku ristlõike (vähima pindalaga) = == 7850 = == 7649,04 ohtlikuim ristlõige = = 4214,67 = == 1761,54 3. Pindala graafik ja pikijõu epüür 4. Koostan tugevustingimuse Lubatav ohutu pinge: MPa Tugevustingimus: = 474,5 F 5. Arvutan suurima F väärtuse 474,5 F 117,5 F 6. Arvutan tegeliku varuteguri Lubatav koormus: F = 247 kN Tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes 2 pinge järgi: MPa Tegelik pinge on lubatavast väiks
· see on ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites (ohtliku ristlõike kesk-peateljestik peab olema eelnevalt määratud) koormus F tuleb taandada komponentideks kesk- peatelgedel (vastavalt jõu mõju sõltumatuse printsiibile) Fy ja Fz; Vildakpaindes konsoolne varras Ristlõike paindepinged Nulljoone võrrand Ohtlik ristlõige Mz My z y epüür y+ z=0 Iz Iy
Astmeliselt väänatud varda mingi ristlõike B väändenurga määramiseks koostatakse varda väändenurga epüür ning sellelt mõõdetakse otsitav väärtus B. Väändenurga epüüri koostamiseks koostatakse esmalt sisejõu epüür: · väändemomendi T epüür T1 =M 1 (+ ) ; T2 =M 1 -M 2 (-) ; T3 =M 4 (-) ; koostatakse lõikemeetodiga: A. Astmeliselt väänatud ühtlane varras B. Astmeliselt väänatud astmeline varras M1 M2 M3 M4 l1 l2 l3 l4 l1 l2 l3 M2 M3 M4 M1 B x x
Mitte- lineaarsete töötavate konstruktsioonide korral neid kasutada ei saa. Võrdpinge määramisel on kaks lähenemisviisi: Klassikalised piirseisundikriteeriumid – esitatakse hüpotees piirseisundi tekke peapõhjuse kohta. Valitud mõjur väljendatakse peapingete funktsioonina. Teooria õigsust kontrollitakse katseliselt. Fenomenoloogilised kriteeriumid – teimi tulemuste analüüsi põhjal tehakse selgeks, mis tingimusel tekib piirseisund. 5. Lubatava pinge võte. Lubatavate pingete meetod on üks arvutusmeetoditest, mis hindab konstruktsiooni tugevust pingete alusel. Tugevuskriteeriumiks on pinge. Tugevustingimus: konstruktsioonis esinevad pinged ei tohi ületada lubatavat pinget. Lubatavaks pingeks on piirpinge, mida on vähendatud nominaal varutegur Sn korda: varutegur on ühest suurem arv, mida tavaliselt annavad ette ehitusnormid. Varutegur
1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA PÕHIPRINTSIIBID 1.1. Millised on kolm põhilist Tugevusõpetuse ülesannet? 1. Dimensioneerimine 2. Tugevus ja/või jäikuskontroll 3. Lubatava koormuse leidmine 1.2. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Kuju järgi liigitatakse detailid · vardad, · plaadid (koorik = kumer plaat), · massiivkehad. 1.3. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Varras ehk siis üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: 1.4. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? · Aktiivsed koormused (= aktiivsed jõud)
Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.1. Lõikav koormus ja lõikele töötavad liited. Lõikav koormus = · varda teljega risti mõju põikkoormus; · varda paine selle koormuse mõjul on tühine (Joon. 4.1) Varras ja lõikav koormus F Lõikav koormus Varras Lõigatud varras Zoom Lõikepind Lõiketsoon
Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.1. Lõikav koormus ja lõikele töötavad liited. Lõikav koormus = · varda teljega risti mõju põikkoormus; · varda paine selle koormuse mõjul on tühine (Joon. 4.1) Varras ja lõikav koormus F Lõikav koormus Varras Lõigatud varras Zoom Lõikepind Lõiketsoon
1.28. Millal kirjeldab materjali tugevust tinglik 2.23. Mis on mehaaniline pinge? voolavuspiir? 2.24. Kirjeldage normaalpinget! 1.29. Mis on materjali tugevuspiir? 2.25. Kirjeldage nihkepinget! 1.30. Mis on materjali katkepinge? 2.26. Kuidas on matemaatiliselt seotud pikisisejõu 1.31. Milles seisneb tugevusvaru? resultant ja pikkepinge? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 2.27. Sõnastage pikkepinge märgireegel! seadus väändel (joonis)? 2.28. Sõnastage Bernoulli hüpotees! 3.19. Defineerige puhas nihe! 2.29. Kuidas laotub pikkepinge? 3.20. Millised pinged mõjuvad väänatud varda 2.30. Millistes ristlõike punktides on sisepinnal, mis on telje suhtes 45 kraadi
Varraste ristlõiked on sümmeetrilised ja sümmeetriatelg asub sõrestiku tasandis. 1. sõlmede eraldamise võte eraldame lõikega sõrestikskeemist sõlmed ja koostame nende jaoks tasakaalutingimused. 2. momendipunkti võte selle eeliseks on, et ta võimaldab leida sisejõu ühes sõrestikuvardas sõltumata teiste sõrestikuvarraste sisejõududest. Momendipunkti võtte puhul jagatakse sõrestiku arvutusskeem lõikega kaheks osaks. Lõigatakse läbi varras, mille sisejõudu otsitakse ja veel kaks varrast. 3. projektsioonide võte kahe läbilõigatud paralleelse vöö risttelje kohta kirjutatud jõudude projektsioonide tasakaalu tingimus. 18. Tasandsõrestikud. Sõlmede eraldamise võte. Selgitus. Lihtne näide, lk 149 Lõikega eraldatakse sõrestiku arvutusskeemist sõlm ja koostatakse selle jaoks projektsioonide tasakaalu tingimused. Sisejõudude leidmist alustatakse sõlmest, kus on ühendatud kaks varrast
Iy = Kolmnurgal alusega ühtiva kesktelje suhtes) 12 4 22. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 23. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Sisejõudusid mingi tarindit läbiva pinna ulatuse määratakse lõikemeetodiga, mis põhineb tõsiasjal, et tasakaalus oleva keha igasugune kujutletava lõikega eraldatud osa on samuti tasakaalus. Lõikega eraldatud osade tasakaalu tõttu saab sisejõud leida tasakaalutingimustest. (osale rakendatud jõudude projektsioonid vabalt valitud telgedele ja momendid nendes telgede suhtes võrduvad nulliga) Sisejõud on alati lõikepinna ulatuses jaotatud ja võivad pinna eriosades mõjuda erineva
Pingekontsentraator Pinnakonarused Korrosiooniarm Mõlk Pingekontsentraator Pingekontsentraator Pingekontsentraator Detail Detail Detail Joonis 15.1 Eelnevast: Klassikalise tugevusõpetuse objekt = sirge ühtlane varras (või iga teine detail, mis on vaadeldav sellise vardana Mitteühtlane varras = varda (detaili) kõik ristlõiked NB! Inseneriarvutustes tuleb ei ole ühesugused (erineva pindala ja/või kujuga) tihti detaili (või selle elementi) vaadelda vardana Priit Põdra, 2004
Toereaktsioonide kontroll: 24. 25. F = 0 26. - FA+ Fres- FB+F = 0 => -0,33 + 10 - 19,67 + 10 = 0 => Toereaktsioonide väärtused ja suunad on õiged 27. Sisejõudude analüüs 28. Tala sisejõududel on neli pidevusvahemikku: AE, EG, GB ja BG. Arvutan sisejõudude väärtused nende vahemike otstes ning joonkoormuse keskel. 4 29. 30. Joonis 4: Sisejõuepüüride prognoos 31. 32. 33. 34. Sisejõud lõikes C': 35. 36. Joonis 5: Lõige C' 37. CC' -> 0 38. F =0 39. M c' =0 40. QC ' -F c =0=¿ Qc =F c =10 kN ' 41. F * CC' - Mc' => Mc' = F*CC' 42. Mc = Mc' = 0 kNm 5 43. Sisejõud lõikes A': 44. 45. Joonis 6: Lõige A' 46. AA' -> 0 47. F =0 48. M A' = 0 49. Q A ' -F A=0=¿ Q A =F A =0,33 kN ' 50
12. Armatuuri nomenklatuur ja armatuurtooted (p 2.2. 2.3) Armatuuri nomenklatuur on armatuuri kasutatavad klassid ja vastavad läbimõõdud, mis on toodud standardites ja käsiraamatutes. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides armatuurterast voolavustugevuse normväärtusega 400 kuni 600 MPa. Armatuurterase tähistamisel määratletakse see oma kujuga (varras, valtstraat, traat, keevisvõrk), nimidiameetriga ja vastavusklassiga. Näiteks: varras Ø20 A500HW. A varrasarmatuur, H - kõrgnakkega ribivarras; W - keevitatav; Armatuurtooted Armatuurtoodete all mõistame valmiskujul raketisse või vormi paigaldatavaid keevitatud või seotud võrke või karkasse. Võrk on tasapinnaline toode, karkass aga ruumiline toode, mis koostatakse võrkudest või üksikarmatuuridest ja võrkudest. 13. Armatuuri jätkamisviisid (p 2.4.1) Armatuuri jätkamiseks kasutatakse mehaanilist, keevis- või ülekattejätku.
Ti - takistab vananemist ja terade suurenemist. B - parand. karastuvust (väikestes kogustes!) (boor) W - parandab tööriistateraste omadusi (volfram) Lisandite piirkogused on antud terase standardites (näit. standard EVS-EN 10025). Teras 1 6 1.3 Terase töötlemine Kuumvaltsimine Valtsimise suunas terastooriku pikkus kasvab ja põikisuunas tooriku ristlõige muudetakse sobivakujuliseks (leht, H, I, L jne.). Valtsimise tagajärjel terase omadused mõnevõrra muutuvad. Tugevus suureneb, plastsus ja sitkus mõnevõrra vähenevad. Lehtmaterjali puhul ilmneb teatud kihilisus, muude profiilide puhul mõneti vähem. Külmtöötlus Vähese süsinikusisaldusega terase tõmbekoormamisel üle voolavuspiiri säilivad pärast koormuse eemaldamist jäävdeformatsioonid. Kui sama katsekeha koormata uuesti, on pinge ja
Terase elastsusmoodul Es muutub piirides (1,8 ÷ 2,1)· 105 MPa, Eurokoodeks 2 lubab kasuta- da suurust Es = MPa. 2.2. Armatuuri nomenklatuur Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides armatuurterast voolavustuge- vuse normväärtusega 400 kuni 600 MPa. Armatuurterase tähistamisel määratletakse see oma kujuga (varras, valtstraat, traat, keevis- võrk), nimidiameetriga ja vastavusklassiga. Näiteks: varras 20 A500H, traat 5 Bp-I. Toodetava armatuuri põhiandmed (tugevusklass, läbimõõt, välispinna iseloom, keevitatavus) on antud rahvuslike standarditega. Vene ja Soome normidega määratletud armatuurterased Norm Tähistus Toote Välis- Läbimõõt Normvoolavuspiir liik pind mm MPa Vene ( ) GOST 5781-82 A-I Kuumaltvaltsitud Sile 6..
F*AC - FB*AB + Fres*AD = 0 => arvutan sellest FB asendades arvudega FB = 1.1 Toereaktsioonid (3) =0 FA*AB - Fres*DB + F*BC = 0 => arvutan sellest FA asendades arvudega FA = 1.1 Toereaktsioonid (4) kontroll =0 - FA+ Fres- FB+F = 0 => 0+10-20+10 = 0 2. Sisejõudude analüüs 2.1 Sisejõud lõikes C C'C -> 0 Tasakaaluvõrrandid: =0 =0 F*CC'-Mc'=> Mc'=-F*CC' Mc= Mc' = 0 kNm 2.2 Sisejõud lõikes B' BB' -> 0 B'C = 1,25 m Tasakaaluvõrrandid: =0 =0 F*CB'-MB'=> MB'=F*CB'
Sisukord 1. Valitud mõõtkavas arvutusskeem. 3 2. Toereaktsioonide väärtused. 4 2.1 Kõikide momentide summa punkti A suhtes 4 2.2 Kõikide momentide summa punkti B suhtes 4 3. Paindemomendi M ja põikjõu Q epüür. 5 4. Tala ohtlikud ristlõiked. Painde tugevustingimus. Vähima võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil. 6 5. INP-profiiliga tala ristlõike kujutis. Ohtlike ristlõigete normaalpinge σ ja nihkepinge τ epüürid.7 6. Ohtlike ristlõigete varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi. Tala tugevuskontroll
ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Eristatakse mehaanilist, elektrilist, hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt. Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni. Skeemil näidatakse kinemaatilised paarid tingmärkidega. MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID – radiaalne liugelaager – kahepoolne radiaal-tugi liugelaager
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid............................................................................................................................... 4 2.2 Koormuste varutegurid ..............................................
tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase voolavustugevuse, betooni pinge survetsoonis aga betooni survetugevuse
geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 23. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
