......................................................................... 3 AlCu4Mg keemiline koostis ja omadused.........................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 7 Duralumiiniumsulamid Duralumiiniumsulamid on deformeeritavaist alumiiniumsulamitest tuntud oma kerguse ja tugevuse poolest, mistõttu neid kasutatakse palju lennukitööstuses. Sulami tugevusomadused saavutatakse peamiselt termotöötluse teel. Samas on duralumiiniumsulamite termotöötlus oma põhimõtte poolest erinev terase termotöötlusest. Mitterauasulamid jaotatakse, lähtudes toodete valmistamisviisist, deformeeritavaiks (survetöödeldavaiks) ja valusulameiks, termotöötluse järgi aga termotöödeldavaiks (vanandatavaiks) ja mittetermotöödeldavaiks (mittevanandatavaiks). Alumiiniumisulamite liigituse alusek on Al ja nende põhilisandite faasidiagrammid (joonis 1
Kovaduse maaramisel kasutatakse erinevaid meetodeid: Brinelli kovadus Rockwelli kovadus Vickersi kovadus Elastse deformatsiooni korral on pinge ja deformatsiooni vahel lineaarne seos. Elastne deformatsioon on ebapusiv, st. jou eemaldades taastab keha oma esialgse kuju. 6. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. Staatilisel kormamisel määratavad omadused: tõmbeteim, surveteim. Staatilised tombeteimiga maaratakse metallide korral jargmised tugevusomadused: - voolavuspiir (yield limit, proof strength) - tombetugevus (tensile strength) Uhik: N/mm2; 1 N/mm2= 1 MPa Varem oli kasutusel kgf/mm2; 1kgf/mm2=9,8*106N/m2 10 N/mm2 Lisaks maaratakse materjali plastsusnaitajad: - katkevenivus (percentage elongation after fracture) - katkeahenemine (percentage reduction of area) Surveteimiga maaratakse metallide korral samad tugevusomadused, mis tombeteimigagi: - voolavuspiir (yield limit, proof strength) - survetugevus (compresion strength)
Karastamisel ja sellele järgneval vanandamisel tekkivad struktuurimuutused on seotud duralumiiniumi omaduste muutumisega. Karastatud struktuur on ühefaasiline tardlahus suhteliselt väikese kõvadusega ja tugevusega ning suure plastsusega. Vanandamisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Duralumiiniumid on keeruka koostisega alumiiniumisulamid. Nende sulamite vanandamisel tekivad keerukad faasid ja ühendid. Duralumiiniumil konstruktsioonimaterjalina on olulisemad tugevusomadused, plastse deformeerimse (survetöötlemise) seisukohalt aga plastsusnäitajad. Selle tõttu, et duralumiiniumi kõvadus ja tugevus muutuvad ühes suunas, plastsus aga vastupidises suunas, saab tugevuse ja plastsuse muutuste üle otsustada tema kõvaduse muutumise järgi. Antud laboratoorses töös mõõdetakse duralumiiniumi kõvadust ja selle järgi toimub otsustamine teiste mehaaniliste omaduste üle. Termilise töötlemise viis Vanandamise Kõvadus HRB
Kõvadus(kõige kõvem on Cr ja pehmed on leelismetallid). Elastsus(raud, vask ja elavhõbe). 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. Staatilisel kormamisel määratavad omadused: tõmbeteim, surveteim. Dünaamilisel koormamisel määratavad omadused: löökpaindeteim. Tsüklilisel koormamisel määratavad omadused: väsimusteim. Mehaanilistest omadusest on olulised: kõvadus, tugevus, plastsus ja elastsus. Staatilisel koormamisel tõmbeteimiga määratud metallide tugevusomadused: voolvauspiir, tõmbetugevus.Ühik N/mm2. Lisaks määratakse materjali plastsusnäitajad: katkeahanemine, katkevenivus. Surveteimiga määratakse samad tugevusomadused, mis tõmbeteimiga: voolvuspiir, survetugevus. Dünaamilisel kormamisel määratavad omadused: löökpaindeteimiga määratakse materjali löögisitkus, mida tähistatakse KU või KV. Tsüklilisel koormamisel määratavad omadused: väsimusteimid on reglementeeritud:
Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on raua süsiniksulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. e) Lederburiit(Le) on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%,mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 C L-Le(A+T).Kuni temp.727 C koosneb ledeburiit auserniidist ja tsementiidist,alla selle feriidist ja tsementiidist. ' Terased Teras on paljukomponentne sulam,mis peale süsiniku sisadab ka tavalisandeid ja legeerivaid elemente.Terase tugevusomadused sõltuvad eelkõige teraste süsinikusisaldusest.C -sisalduse suurenedes terastes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning tinglik tõmbepinge; vähenevad aga plastsuse näitajad (katkevenivus ja katkeahenemine) ning sitkuse näitajad; kasvab aga vastupanu väsimuspurunemisele kuni C -sisalduseni 0,55... 0,65%. Kõik terased süsinikusisaldusega 0,02% kuni 0,8% koosnevad ferriidist (hele) ja perliidist (tume) ning neid nimetatakse alaeutektoidseteks
Keragrafiitmalmide plastsus (katkevenivus A on 15...20% ferriitsetel, 2...3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem võrreldes liblegrafiitmalmiga. Saamis viis: Keragrafiitmalmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. Kasutusala: Rattarumm, veotelje korpus, käigukasti korpus Pesagrafiitmalm: Iseloomulikud omadused: Pesagrafiitmalmi tugevusomadused on võrreldavad keragrafiitmalmi omadustega. Nii Pesagrafiitmalmil kui ka keragrafiitmalmil on teatav sitkus (vastupanu löökkoormustele). Saamis viis: Fe3C3Fey(C) + C (grafiit) Kasutusala: Automootori nukkvõlli nukid Järeldus: Terased ja malmid erinevad üksteisest süsiniku sisalduse poolest. Terastel jääb süsiniku sisaldus alla 2.14% ja malmidel üle 2.14%. Teraste puhul on asi lihtne. Kui on soov saada
OILemas erinevad meetodid:Brinelli,Rockwelli(HR=N-h/S),Vickersi. d. Elastsus- normaalelastsusmoodul E, kuju- ehk nihkeelastsusmoodul G, maht- ehk ruumelastsusmoodul K, Poissoni tegur μ 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. a. Staatilisel kormamisel määratavad omadused: b. Tõmbeteim- Staatilised tõmbeteimiga määratakse metallide korral järgmised tugevusomadused: - voolavuspiir - tõmbetugevus c. Surveteim- Surveteimiga määratakse metallide korral samad tugevusomadused, mis tõmbeteimigagi: - voolavuspiir - survetugevus d. Dünaamilisel koormamisel määratavad omadused: e. Löökpaindeteim - Charpy löökpaindeteim on materjali sitkuse määramise põhimooduseid. Selle järgi hinnatakse, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele. Löökpaindeteim
Karastatud ühefaasiline tardlahuse struktuuriga sulam on suhteliselt väikese tugevuse (nii tugevus- kui ka voolavuspiir) ja kõvadusega ning suure plastsusega. Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Enamakomponentsete alumiiniumisulamite vanandamisel tekivad keerukad faasid ja ühendid, mille kirjeldamine nõuab kahekomponentsetest tunduvalt keerukamate faasidiagrammide tundmist. Duralumiiniumil on konstruktsioonimaterjalina olulisemad tugevusomadused, plastse deformeerimise (survetöötlemise) seisukohalt aga plastsusnäitajad. Kuna duralumiiniumi kõvadus ja tugevus muutuvad ühes suunas, plastsus aga vastupidises suunas, saame tugevuse ja plastsuse muutuse üle otsustada tema kõvaduse muutuse järgi. Käesolevas töös mõõdame duralumiiniumi kõvadust ja selle kaudu otsustame teiste mehaaniliste omaduste (tugevus, plastsus) üle. Joonistel 7.3 ja 7.4 on toodud duralumiiniumi omaduste muutumise kõverad vananemisel
Niklisulamid Kuigi niklil on suureprane korrosioonikindlus, on see veelgi parem vase, kroomi vi molbdeeniga legeeritud niklisulamitel. Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2:1. Monelmetalli head omadused ilmnevad eriti merevees. Lisaks korrosioonikindlusele iseloomustab monelmetalli ka hea tugevus ja sitkus, need silivad laias temperatuurivahemikus: ta ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja tugevusomadused silivad ka suhteliselt krgetel temperatuuridel (krgematel kui messingitel). Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkige kuumuspsivate materjalidena, mida suure elektrieritakistuse tttu kasutatakse palju ktteelementides. Nikroomina tuntud materjalid sisaldavad 80...60% Ni ja vastavalt 20...40% Cr. Co, Ti ja Al-ga tiendavalt legeeritud Ni-Cr- sulamid on tuntud nimonikkidena, mida kasutatakse kuumustugevate sulamitena gaasitrubiinide ja muude krgel temperatuuril ttavate masinaosade materjalina
a) kalju faktuurid b) mügaraline faktuur c) rihvelfaktuur d) voldiline faktuur e) tahutud faktuurid Abrassiivfaktuurid: a) saetud faktuur b) lihvitud faktuur c) poleeritud faktuur 2.6 looduskivide kasutusalad Ehituskivid, plokid, detailid ja plaadid happekindlad tooted ja täitematerjalid leeliselised tooted tulekindlad tooted sideainete valmistamine teedeehituses-killustikud keraamika ja kergruusa looduskivide kasutamise eelised: välised omadused-värvus, tekstuur, pinnatöötlus0 tugevusomadused- pinnakõvadus, tugevus, kuluvus teised omadused- veeimavus, pehmenemiskoefitsent Ilmastiku ja keskkonnamõju looduskivide püsivusele: niiskus- niiskuspaisumine ja kahanemine, külmakindlus õhusaaste-hapniku mõju, väävliühendid, soolad temperatuur- mahumuutused, pragunemine looduskivide markeerimine Materjale on võimalik markeerida ning jaotada mingi iseloomuliku näitaja järgi klassidesse. Klassifikatsiooni alusel saab teha materjali valiku vastavalt kasutustingimustest.
Tekib kaar, mille mõjul sulab elektrood ja detaili metal. Moodustub keevisvann (7), milles räbu (9) suundub pinnale ning tekitab kihi (10), mis kaitseb vanni väliskeskkonna eest (räbu tekitavad materjalid on elektroodi sees). 3. Keevitusmaterjalide valik ja keevitusparameetrite määramine Lähtudes tabeli 3.2 (lähteülesanne tekstis) ning materjali paksusest t = 4mm valime elektroodi läbimõõduks 3 mm. Meile antud terase margil S235JRG2 on 4mm paksusel järgmised tugevusomadused: Voolavuspiir: minimaalselt 235 MPa Rm: 360-510 MPa Peame valima elektroodi, mis annab sarnaseid tugevusomadusi. Seega valime rutiilse elektroodi E38 või tselluloosse E35 (EN 499 järgi). Mina vaatasin näiteks ühe tootja kodulehelt (www.metalweld.pl) markid EMWELD (EN 499: E38 2 RB 12, rutiilne, Yield strength Rp 0.2 %: > 360 N/mm2, Tensile strength Rm: 450 - 540 N/mm2) ja Celex (EN 499: E 35 2 C 21, tselluloosne, Yield strength Rp 0.2 %: > 390 N/mm2, Tensile strength Rm: 450 - 550 N/mm2).
e. Perliitne keragrafiitmalm f. Ferriitperliitne keragrafiitmalm g. Perliitne hallmalm Score: 5/5 Küsimus 15 (5 points) Millised väited on õiged? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Malmid on paremate tugevusomadustega kui terased b. Malmide tugevusomadused on madalamad kui terastel c. Malmid on hästi survetöödeldavad d. Malme kasutatakse valamise teel valmistatavate toodete/detailide saamiseks e. Malme ei saa survetöödelda f. Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad g. Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu
kalde saavutades vallandada juba suurema lihke. Nii juhtus näiteks 2002. aasta Audru maalihke puhul. Toodud liigitusest ja kriitilistest nõlvakallakustest lähtuvalt on võimalik eristada lihkeohtlikke orulõike, kus tuleks ehitustegevust planeerides arvestada maalihete võimalikkusega. Maalihete analüüs on näidanud, et Pärnu piirkonnas kulgevad need looduslikult. Maalihete tekkele on kaasa aidanud pinnase halvad tugevusomadused, suur oruveerude kallakus, jõgede erosioon nõlva jalamil ning jõe ja pinnasevee tasemete kiired ja ulatuslikud muutused. Inimtegevus ei ole maalihkeid algatanud, küll aga on lisategurina soodustanud mitme lihke teket. Loodusolude mitmekesisuse tõttu ei ole maalihete risk kogu uuritud alal ühesugune. Selgelt eristuvad suurema lihkeohtlikkusega alad, kus detailplaneerimisel ja igasuguse ehitustegevuse korral on vaja nõu pidada teadlastega.
valamist keevitamist või pealesulatamist. 5 2. NIKLI SULAMID 2.1. Monelmetall Parima korrosioonikindlusega tuntud Ni-Cu-sulam. Ni ja Cu suhe on 2:1-le (joonis 1). Monelmetalli head omadused ilmnevad merevees. Tal on hea tugevus ning sitkus. Omadused säilivad laias temperatuurivahemikus (sulam ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja tugevusomadused säilivad ka kõrgetel temperatuuridel). Kasutatakse peamiselt laevaehituses ning keemia-, nafta-, toiduaine-, ja tekstiilitööstuse seadmete valmistamiseks. [1, p. 209] Joonis 1. Monellmetallist valmistatud flants [4] 6 2.2. Nikroom Nikli ja kroomi sulam. Sisaldab 65...80% niklit ja 10...30% kroomi, lisanditena räni,
Seetõttu on habras purunemine ohtlikum. Välisjõu suund tekitab metallis, kas surve -, tõmbe -, väände -, lõike - ja painde deformatsiooni. Ekspluatatsioonis võib materjalis ühel samal ajal tekkida üks või mitu erisuunalist deformatsiooni. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metall-materjalid. Tõmbeteim) ja GOST 1497-84 määratakse staatilise tõmbeteimiga (tõmbekatsega) materjali järgmised tugevus- Rm (b ) ja plastsusnäitajad tugevusomadused: Tõmbekatse tehakse tõmbemasinal, mis võivad olla mehaanilised või hüdraulilised. Mehaanilised masinad arendavad jõudu F=2500 N...50.104N, hüdraulilised masinad veelgi enam. Metallide katsetamisel kasutatakse põhiliselt silindrilist proovikeha, lehtmaterjalide ja pastidede katsetamisel ka lameproovikeha. Silindrilise normaal proovikeha mõõdud on pikkus l 0 = 200 mm ja läbimõõt d 0 = 20mm. Proovikeha kinnitatakse tõmbemasinasse. Suurendades masina abil pidevalt proovikehale
kapillaarne niiskus 22. Millised on puidu kasulikud omadused? Puu vertikaalse tüve piklikud rakud muudavad selle eriti painduvaks, tugevaks ja vastupidavaks. Leidub peaaegu kõikjal, on suhteliselt odav võrr. betooniga, iseeneslik taastootlus, seda on suurel hulgal ja puidul on palju kasutusvõimalusi. Puit kui materjal omab suurt tugevust kaaluühiku kohta ja on kergesti töödeldav ja viimistletav. hea soojusisolatsioonivõime ja head tugevusomadused. Puit on puhas, taastuv loodustoode ja ei erita tervisele ohtlikke aineid. Keskkonnasõbralik ja biolagunev. 23. Millised on puidu ebasoovitavad omadused? Seened kergesti biolagundavad. Troopilises kliimas hävitavad termiidid töötlemata puitu. Puit põleb madala temperatuuri juures, vaja eriliselt töödelda, et oleks kuumusele vastupidav. Niiskusega paisub ja hiljem tõmbub kokku, aga see toimub puu eri osades erinevalt - tagajärg pragunemine
Malm 203.1 _ 2947,2; 10,6 420 240 2505,2 Vastata küsimustele 1. Mis on tõmbepinge, kuidas seda määratakse? Tõmbepinge on pinge mis rakendatakse kehale tõmbamisel. Rakendatakse tõmbeteimil voolavuspiiri, tõmbetugevuse, samuti ka materiali plastsusomaduste määramisel, katkevenivuse ja katkeahenemise määramisel. Tugevusomadused antakse pingeühikutes- Mpa. 3. Missugust materjali omadust iseloomustavad tõmbetugevus ja voolavuspiir? Tõmbetugevus iseloomustab tugevusomadusi(voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), ja samuti ka materjali plastsusnäitajaid(katkevenivus ja katkeahenemine). 5. Mida kujutavad detailides pingekontsentraatorid, kuidas mõjutavad need detailide tugevuse ja plastsuse omadustele? Pingekonsentraatorid muudavad metallides pingeolukorda ja tekitavad metallides pinge kondsetratsiooni
100. Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega. Freesitud kiud on ebakorrapärase kujuga. Pakendatud võivad olla kiud kas eraldi, liimitud või magneetiliselt laetult. Teraskiud võivad olla ka roostevabad või galvaniseetitud terasest. Eestis on põhiliselt levinud külmalt tõmmatud traadist valmistatud teraskiud tõmbetugevusega kuni 1500 MPa. Teraskiudbetooni tugevusomadused sõltuvad ka kiudude doseeringust. Katsetega on kindlaks tehtud, et parimaid tulemusi näitavad külmalt tõmmatud traadist valmistatud lainelised kiud pikkusega 50 60mm. Samuti annavad häid resultaate suure saledusarvuga (50-80) otstest kõverdatud kiud. Polüpropüleenkiud Lisaks teraskiule on laialt levinud erinevad polüpropüleenkiud. Polüpropüleenkiudusid kasutatakse põhiliselt tasanduskihtides ning vähekoormatud põrandates mahukahanemis
........1 1.1.Masinsorteerimine.....................................................................1 2. Immutatud saematerjal................................................................3 3. Saematerjalid siseviimistluses (sisevooder)................................4 1. Tugevussorteeritud ehituspuit Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, seda nii viimistlus- kui konstruktsioonimaterjalina. Arusaadavalt on konstruktsioonide puhul väga tähtsad puidu tugevusomadused. Sõltumata sorteerimismeetodist tuleb lõpptulemusena määrata ehituspuidu tugevusklass ja see koos muu olulise infoga markeerida igale prussile eraldi. Maailmas on palju erinevaid tugevusstandardeid, Euroopa Liit on välja töötanud kõikides liikmesriikides kehtivad ühtsed tugevusklassid nn C-klassid. Kalibreeritud ja tugevussorteeritud ehituspuidu enamlevinud ristlõiked, mida toodetakse Eesti turule on: 45mm x 70/95/120/145/170/195/220mm. 1.1 Masintugevussorteerimine
Kiudusid, õigemini niite vormivad ka siidiliblikate tõugud enne nukkumist. Ainus looduslik mineraal, mis sobib ketramiseks on asbest. Seda kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks. Kiudude tuvastamine: Tekstiilmaterjali kiulisest koostisest sõltub, kuidas töödelda materjali ja kuidas temaga ekspluatatsioonis käituda. Tähtis on see ka materjali valimisel mingi toote jaoks, sest kiudude keemilisest koostisest ja ehitusest sõltuvad nende tugevusomadused, venivus, elastsus, vastupanuvõime mitmesugustele kahjulikele teguritele jne. Kui materjalil või tootel puudub info tema kiulise koostise kohta, tuleb seda vajadusel uurida. Pika tekstiiliajaloo jooksul on välja töötatud terve rida meetodeid ja võtteid kiudude tuvastamiseks. Lisaks organoleptilisele määramisele, kus materjali uuritakse inimese tundeelundite abil, kasutatakse põlemisproovi, keemilisi uuringuid, mikroskoopiat jm.
· Konstruktiivsetele kihtidele, sõltuvalt suurimast teramõõdust ja tihendamisvõimalustest, on kehtestatud minimaalsed paksused. · Tehnoloogilised kihid on need, mis tugevusarvutuslikult ega katendi külmakindluse jaoks pole vajalikud, kuid mille olemasolu tingivad mitmesugused tehnoloogilised kaalutlused, mis võivad alles ilmneda ehitamise ajal, olenevalt ilmastikust ja aastaajast. · Tehnoloogiliste kihtide: - materjalide tugevusomadused ei tohi olla halvemad kui kihil, millele need paigaldatakse; - paksused võivad olla väikesemad kui konstruktiivse kihi miinimum seda ette näeb. Tehnoloogilisi kihte ei võeta tugevusarvutuslikult arvesse. Dreenkiht olles katendi kõige alumisem osa, on samaaegselt madaldrenaaziks, mille peamiseks ülesandeks on ülaltpoolt , s.o läbi katte ja aluse imbuva sademetevee eemaldamine muldkeha nõlvadele, kust see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse.
lakkamisel. · Plastilisus omadus säilitada purunemata muudetud kuju ja mõõtmed · Voolavus materjali võime plastiliselt deformeeruda koormuse mõjul, mis teatud mõttes ületab plastilisuse tugevuse piiri. · Löögisitkus iseloomustab materjali omadust löögikoormuste mõjul neelata tööd, seejuures purunemata. Mitmesuguste faktorite mõju puidu omadustele · Anatoomiline ehitus sügispuidu tugevusomadused on 2...3 korda suuremad kui kevadpuidul. · Aastarõngaste laius männil on optimaalseks laiuseks 0,7...1,6 mm ; lehisel on 0,4...1,4 mm ja kuusel 0,3...2,0 mm · Säsikiirte mõju suurte säsikiirtega lehtpuuliigid on suurema survetugevusega ristikiudu. Pikikiudu väiksem tugevus on sellepärast, et säsikiire rakud koosnevad nõrgematest rakkudest ning nende side puidukiududega on nõrgem kui kiududel omavahel.
..13%) vahemikku. Immutatud ning tiheda puidu keskmine niiskussisaldus oli 71,1%; Võib olla ka üle 100% [1] 105C juures kuivanud ning tiheda puidu keskmine niiskussisaldus oli 1,64%; Õhkkuiva, kuid hõreda puidu keskmine niiskussisaldus oli 8,62%. Meie katsetatud puidu redutseeritud survetugevuseks piki kiudu tuli 37,6 N/mm2. Ehituspuidu survetugevus piki kiudu jääb tavaliselt vahemikku 35..40 N/mm2. [1] Meie saadud tulemus vahub antud vahemikku. Graafikult on näha, et puidu tugevusomadused ei muutu oluliselt pärast 20% niiskussisaldust.Allika [2] põhjal jääb see punkt (küllastuspunkt) 30% juurde. Puidu survetugevuseks risti kiudu tuli 4,9 N/mm2. Survetugevus risti kiudu peaks olema 3..8 korda väiksem kui piki kiudu [1]. Seega antud tulemus sobib. Risti kiudu laseb puit end käsnataoliselt kokku suruda, ta deformeerub tugevalt. Otspind lõheneb seal tekkivate tõmbepingete tõttu [1] Kasutatud allikad 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid 2. Raado, L. (2008)
· erinevate vajumite ühtlustamine; · kohalike nõrkade kohtade katmine; · maapinnas olevate tühimike ületamine 37) Mis on geosünteetide ülesanded ja iseloomustus? · filtreerimine; · separeerimine ehk eraldamine; · pinnaste tugevdamine ehk armeerimine; · tasapinnaline vool ehk dreeniminemööda oma pinda; · vedeliku ja gaaside liikumise tõkestamine. · iseloomulik pooriava suurus · vee läbilaskvus pinnaga risti suunal ehk permitiivsus · Ummistuskindlus · Tugevusomadused Filtreerimiseks sobivad nii kootud kui ka mittekootud geotekstiilid. 38) Missugused on geosünteetide omadused? Paigalduskohas olevate tingimuste, kasutavate kivimaterjalide omaduste ja hilisemate mõjuvate koormuste alusel, valitakse sobiv geotekstiil. Tuleb määratleda tugevusomadused ja tehnilised nõuded, mis täidaksid filtreerimis, eraldamise ja tugevdamise funktsioon kõige paremini. Funktsionaalsed omadused: · Tugevus - geosünteedid peavad vastu pidama
jämedam lõng den (denjee), keemiliste kiudude jämedus - 1den=1g/9000m--mida suurem nr, seda jämedam kiud Nm (meetriline number), õmblusniitide jämed.-------1Nm=1m/g--mida suurem nr, seda peenem niit *KIU RASKUS Tekstiilkiududest valmistatud tooted on erineva raskusega, see sõltub kiu tihedusest (kiu kiu mass/ruumalaühiku kohta g/cm3). Looduslikud ja tehiskiud on üldiselt rasked ja sünteeskiud on vastupidi kerged. *KIU TUGEVUS Kiu tugevusomadused määravad selle kiu sobivuse ettenähtud otstarbel kasutamiseks, sest tekstiilmaterjale kasutamisel: venitatakse, väänatakse, hõõrutakse, kortsutatakse jne. Seega kiu tugevust iseloomustab: TÕMBETUGEVUS (KUIVTUGEVUS) näitab, milline on kiu vastupanuvõime katkemisele, kui palju venib ja pikeneb kiud ning millist koormust ta talub enne katkemist. (Oluline juba ketramisel,kanga kudumisel).(cN/tex) MÄRGTUGEVUS (% kuivtugevusest)näitab, kas kiud on niiskuse suurenedes
100. Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega. Freesitud kiud on ebakorrapärase kujuga. Pakendatud võivad olla kiud kas eraldi, liimitud või magneetiliselt laetult. Teraskiud võivad olla ka roostevabad või galvaniseetitud terasest. Eestis on põhiliselt levinud külmalt tõmmatud traadist valmistatud teraskiud tõmbetugevusega kuni 1500 MPa. Teraskiudbetooni tugevusomadused sõltuvad ka kiudude doseeringust. Katsetega on kindlaks tehtud, et parimaid tulemusi näitavad külmalt tõmmatud traadist valmistatud lainelised kiud pikkusega 50 60mm. Samuti annavad häid resultaate suure saledusarvuga (50-80) otstest kõverdatud kiud. Mõningad näited olemas- olevatest teraskiududest: Polüpropüleenkiud Lisaks teraskiule on laialt levinud erinevad polüpropüleenkiud. Polüpropüleenkiudusid
Kui jahutada malmi mõõduka kiirusega alla 727 °C, laguneb austeniit perliidiks ning saame perliitmalmi; aeglasel jahutamisel temperatuurivahemikus 740...710 °C või seisutamisel temperatuuril 700...710 °C laguneb tekkinud perliidi koostises olev tsementiit. Vastavalt sellele tekib ferriitstruktuuriga metalne põhimass ja saadud malmi nimetatakse ferriittempermalmiks. Toodetakse ja kasutatakse nii perliit- kui ka ferriittempermalme. Tempermalmi tugevusomadused on võrreldavad keraja grafiidiga malmi omadustega. Nii tempermalm kui ka keragrafiidiga malm on suhteliselt sitked (vastupidavad löökkoormustele), mistõttu neid kasutatakse selliste valandite valmistamiseks, mis töötavad dünaamilisel koormusel. Kõige paremate plastsusnäitajatega (katkevenivus A on kuni 10...12%) on ferriittempermalm, mis küllaldase tugevuse juures on perliitsest tunduvalt sitkem. Tempermalmidel on head mehaanilised
Terase struktuur ja omadused (kõvadus, tugevus, plastsus, sitkus) sõltuvad eelkõige terase C- sisaldusest ehk põhilisandist. TUGEVUS (määratakse tõmbeteimiga) Mida rohkem terases on süsinikku, seda suurem on kõvadus kuni 0,8%ni. Kui C-d on üle 0,8%, tuleb struktuuri habras faas tsementiit, mille tõmbetugevus on väike. Sellest tulenevalt tasakaaluolekus (me ei räägi termotöödeldud terasest) üle 0,8% C ehk üleeutektoidsete teraste tugevusomadused hakkavad vähenema. Rm tugevuspiir Rp0,2 tinglik voolavuspiir; ReL alumine voolavuspiir; ReH ülemine voolavuspiir. PLASTSUSNÄITAJAD (määratakse tõmbeteimiga) A katkevenivus % Z- katkeahenemine % Nendega on vastupidi. Mida rohkem süsinikku, seda madalamad plastsusnäitajad on. Kui puhtal rahual on A kuskil 30-40%, siis terases 1,5% süsnikusisaldusega, siis A on ainult paar %. Samamoodi katkeahenemine. SITKUSNÄITAJAD Käituvad samamoodi
termoprofiilile ja on soojustatud 160mm paksuse kivivillaga. Rockwool Fasrock krohvialuse fassaadi soojustusplaadid on valmistatud soojust- ja heli isoleerivast tule levikut takistavast ning niiskus- ja veekindlast Rockwood kivivillast. Fasrock kivivillaplaate kasutatakse krohvitavate välisseinte ja soklite soojustamiseks krohvialuste pinnakate. Fasrock fassaadiplaat moodustab mineraalsetele krohvidele isoleeriva ja toetava aluspinna. Plaadi tihedus annab krohvialuse pinnale head tugevusomadused ning krohvi vastupidavus mehaanilistele mõjutustele paraneb oluliselt. Välisfassaadi soojustamine 1.Fassaadi pind 2.Fasrock 3.Fassaadi tüübel 4.Aluskrohv 5.Krohvialune võrk 6.Viimistluskrohv Fasrock plaadid liimitakse või vajadusel kinnitatakse täiendavalt mehaaniliselt villatüübliga soojustavale pinnale vähemalt 4 villatüüblit plaadi kohta või 8 villatüüblit 1m2 soojustusisolatsiooni materjali kohta. leida arvutustega krohvisüsteemi tootja juhenditel
Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega. Freesitud kiud on ebakorrapärase kujuga. Pakendatud võivad olla kiud kas eraldi, liimitud või magneetiliselt laetult. Teraskiud võivad olla ka roostevabad või galvaniseetitud terasest. Eestis on põhiliselt levinud külmalt tõmmatud traadist valmistatud teraskiud tõmbetugevusega kuni 1500 MPa. Teraskiudbetooni tugevusomadused sõltuvad ka kiudude doseeringust. Katsetega on kindlaks tehtud, et parimaid tulemusi näitavad külmalt tõmmatud traadist valmistatud lainelised kiud pikkusega 50 60mm. Samuti annavad häid resultaate suure saledusarvuga (50-80) otstest kõverdatud kiud. Mõningad näited olemasolevatest teraskiududest: Teraskiudude tüübid, [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/Failid/Kiutuubid.jpg (12.03.2012) 2. TTK 6 T
molekulahelad) kui amorfsetest (sassunud molekulahelad) osadest. b -(1-4) glükosiidsidemetega (β-konfiguratsioon e siksak) seotud glükoosi jääkidest koosnev polümeer n = 15000. Tselluloos on kõigis puiduliikides (nii okas- kui lehtpuit) sama keemilise koostisega. Tselluloosi sisaldus puuliigiti on erinev (40-50%), samuti on see erinev tüve eri kõrgustel ja okstes. Tselluloosi sisaldus on suurem puutüve keskosas. Molekul on lineaarne, püsiv. Tagab tugevusomadused. On kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega teises. Hemitselluloos – keemiliselt sarnane tselluloosile. Polümerisatsiooni aste väiksem, vaid 150-200. 25. Okaspuidu- ja lehtpuidu ehituse 3D skeemide elementide tundmine (näiteks: lai säsikiir, koobaspoor jne).
Nende olemasolu on vajalik katendi tugevuse või külmakindluse tagamiseks. Konstruktiivsetele kihtidele, sõltuvalt suurimast teramõõdust ja tihendamisvõimalustest, on kehtestatud minimaalsed paksused. Tehnoloogilised kihid on need, mis tugevusarvutuslikult ega katendi külmakindluse jaoks pole vajalikud, kuid mille olemasolu tingivad mitmesugused tehnoloogiliseld kaalutlused, mis võivad alles ilmneda ehitamise ajal, olenevalt ilmastikust ja aastaajast. Nende kihtide materjalide tugevusomadused ei tohi olla kehvemad kui kihil, millele need paigaldatakse ja paksused võivad olla väiksemad kui konstruktiivse kihi miinimum seda ette näeb. Nt kuival ajal ei saa sõita mööda liivakihti ja märjal ajal mööda savikihti. Siis rajatakse liivale tehnoloogiline kiht savikatest materjalidest ja savile nt kiht liivast. Kihi minimaalne paksus 5cm ja maksimum oleneb olukorrast. 7) Muldkeha (mõisted, projekteerimise põhimõtted, kasutatavad materjalid)
5 freesitud kiudusid. Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega. Freesitud kiud on ebakorrapärase kujuga. Teraskiud võivad olla ka roostevabad. või galvaniseeritud terasest. Eestis on põhiliselt levinud külmalt tõmmatud traadist valmistatud teraskiud tõmbetugevusega kuni 1500 MPa. Teraskiudbetooni tugevusomadused sõltuvad ka kiudude doseeringust. Lisaks betooni mehaaniliste omaduste parandamisele aitavad kiud ka mahukahanemisest tekkivate mõrade vähendamist. Betooni leeliselise keskkonna tõttu puudub ka korrosioonioht. Kuna teraskiud on suhteliselt saledad, siis pole üldiselt täheldatud ka pinnalähedastel karboniseerunud kihtidel betoonikildude eraldumist. Kõrge kloriidide sisaldusega
......9 Sissejuhatus: Seekordses referaadis räägime lähemalt fibo plokk müüritise ladumisest, selle soojustamisest ja välisfassaadist. Materjal on otsitud internetist. Fibo müüritis Müüritise all mõistame liitmaterjali, mis on saadud müüri ladumisel (kivid, plokid + mört). Müüritisel (kui materjalil) on oma omadused tugevus, deformatiivsus jne. Paljud nendest omadustest on seotud teatavate konstruktiivsete nõuete täitmisega müüritise tegemisel. Müüritise tugevusomadused on ainult siis kivikonstruktsioonide üldiste reeglite järgi määratavad:kui müüritis on monoliitne; kui on täidetud kivide omavaheline sidumine ülekattega;kui nii horisontaal- kui ka vertikalvuugid on mördiga täidetud (või kui on kinni peetud nende täitmise tingimustest). Müüriseotisel on kahene funktsioon: esiteks peab müüriseotis tagama müüritise töö võimalikult ühtse materjalina;teiseks võib seotisel olla esteetiline
paiknevad pikad laastud just plaadi pidmistes kihtides ja normaallaastud siseosas. Iseloomulik OSB valmistamise tehnoloogiale on, et laastu suund orienteeritakse tootmisprotsessi käigus. Pindmised laastud orienteeritakse plaadi pikkuse suunas ning siseosa laastud võivad olla kas sellega risti või hoopis juhuslikult. Tootmiseks kasutatakse veekindlaid liimisid. Laastude suuna orienteeritus OSB-plaadis ning samuti nende suur süüsuunaline pikkus annavad OSB-le eriti head tugevusomadused, nii et ehitustegevuses on ta oma tugevuselt võrreldav okaspuuvineeriga, mida temaga sageli kompenseeritaksegi. OSB-d kasutatakse seina-, lae- ning põranda kandekonstruktsioonides. OSB head omadused leiavad rakendamist ka 4 ehituskonstruktsioonielementide tootmises, nagu sarikad ja I-talad. OSB-plaati on ka
mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse eemaldamist. Plastsusnäitajateks on katkevenivus, katkeahenemine. Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Sitkusnäitajateks on löökteimil määratav purustustöö, eriteimiga määratav purunemissitkus. Staatilisel kormamisel määratavad omadused: tõmbeteim, surveteim. Tõmbeteimiga määratakse peamiselt tugevusomadused : voolavuspiir, tõmbetugevus Lisaks plastusnäitajad : katkevenivus ehk suhteline pikenemine, katkeahenemine. Surveteimiga määratakse peamised tugevusomadused : voolavuspiir, survetugevus. Plastsed materjalid survejõudude toimel ei purune, vaid jämenevad. Mida laiemaks on läinud proovikeha, seda suuremat jõudu tuleb tema edasiseks deformeerimiseks rakendada. Dünaamilisel koormamisel määratavad omadused: löökpaindeteim. Dünaamilisel koormamisel muutub jõud suure kiirusega
paiknevad pikad laastud just plaadi pidmistes kihtides ja normaallaastud siseosas. Iseloomulik OSB valmistamise tehnoloogiale on, et laastu suund orienteeritakse tootmisprotsessi käigus. Pindmised laastud orienteeritakse plaadi pikkuse suunas ning siseosa laastud võivad olla kas sellega risti või hoopis juhuslikult. Tootmiseks kasutatakse veekindlaid liimisid. Laastude suuna orienteeritus OSB-plaadis ning samuti nende suur süüsuunaline pikkus annavad OSB-le eriti head tugevusomadused, nii et ehitustegevuses on ta oma tugevuselt võrreldav okaspuuvineeriga, mida temaga sageli kompenseeritaksegi. OSB-d kasutatakse seina-, lae- ning põranda kandekonstruktsioonides. OSB head omadused leiavad rakendamist ka 4 ehituskonstruktsioonielementide tootmises, nagu sarikad ja I-talad. OSB-plaati on ka
2.6.2. Tugevustingimused Tugevustingimus = pingete väärtused ei tohi ületada lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis Enamiku materjalide (v.a. paljud terased) lubatavate tõmbe- ja survepingete väärtused ei pruugi olla võrdsed: tõmbe tugevusomadused ja surve tugevusomadused ei ole võrdsed [ ]Tõmme [ ]Surve Kõik pikke tugevustingimused peavad detaili jaoks olema samaaegselt täidetud: Tõmme [ ]Tõmme (tõmbe korral) Ristlõigetes: ja kaldlõigetes 45º: [ ] Surve [ ]Surve (surve korral) ehk
ekstrudeerimisjäägi moodustumine, sest tooriku kogu metalli ei ole võimalik konteinerist välja pressida. Valtsimisest väiksem on tootlikkus. Tõmbamine on survetöötluse pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline pooltoode (või toode) saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma (sele 2.9a). Tõmbamisel on võimalikud deformatsioonid piiratud tõmbesilmast väljaulatuva profiili tugevusega. Seetõttu tõmmatakse tavaliselt külmalt, kui metalli tugevusomadused on piisavad. Külmtõmbamisel toimub metalli kalestumine (tugevnemine), kusjuures samal ajal saavutatakse toote suur täpsus ja pinnasiledus. Juhul kui tõmbamisel tooriku ristlõikemõõtmed -3- oluliselt ei muutu, ent eesmärk on profiili suur täpsus ja pinnasiledus, nimetatakse tõmbamist kalibreerimiseks. Tõmbamisel on toorikuks valtsmetall või ekstruusis (ekstrudeeritud toode).
näitavad, et tselluloos on lagundunud rohkem kui ligniin. Pruunmädaniku korral alluvad lagunemisele algul hemitselluloos, pärast tselluloos kuni selle täieliku lagundumiseni. Ligniini hulk jääb peaaegu muutumatuks või väheneb nõrgalt metoksüülrühma kadude tõttu. Mõõdukas mädanik on oma toime poolest sarnane pruunmädanikuga. Kõikide mädanike korral osutub puit vähemal või suuremal määral kasutamiskõlbmatuks, kui seda määravad puidu tugevusomadused. 6 2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja --vöödid. Nimetatud seenkahjustust ümarmaterjalides põhjustavad puitulagundavad seened, mis kahjustavad kasvavate puude keskosa (lüli-, väärlüli- ja küpspuitu), nõrgendamata puidu tugevusomadusi. Nähtavad materjalide otspindadel mitmesuguse kujuga ümmarguste või
vormitavus, keemiline inertsus, vastupidavus. · Toidupakendtena kasutavates laminaatides, näiteks tetrapakend, mis koosneb alumiiniumist ja ja kartongist, kus pakend on kaetud nii seest kui ka väljast polüetüleeniga. Kartong teeb pakendi jäigaks, polüetüleen vähendab vee ning alumiinium hapniku permeatsiooni ja sellega toote kvaliteeti · Mahutite valmistamisel, kuna PE omad keemilist inertsust ning hästi vormitavust. Polüetüleeni miinused: · Tugevusomadused tagasihoidlikud · Kuumuskindlus tagasihoidlik · Mittelahustuv tavalahustites · Probleemid pinnale trükkimisega, biolagunemisega(peab lisama tärklist, et bakterid lagundaks) · Loodusesse sattumisel oht loomadele. 23. Iseloomusta polüpropüleeni omadusi ja põhjenda kasutamist. Too näiteks 3 kasutuskohta. Polüpropüleeni on maailmas toodangult teine plast polüetüleeni järel. Polüpropüleen on
saetakse külglauad palgi kahelt küljelt ja eemaldatakse need liinilt, siis kakskantprussi pööramine, kõlglaudade poomkantide maha freesimine, lõpuks saetakse saadud pruss materjaliks ja eemaldatakse külglauad liinilt. 50. Mis on materjali servamine? Oluline operatsioon plankude ja laudade töötlemisel. Servamise ülesandeks on toota plankudest kvaliteetne täiskantmaterjal, lõigates ära poomkandi osa. 51. Milleks puitu kuivatatakse? Paraneb puidu säilivus, tugevusomadused, pareneb isolatsioonivõime. Liidete tugevus suureneb, materjali käsitlemine lihtsustub, võimaldab käsitleda kemikaalidega. Parandab ja laiendab pinnakäsitlemisvõimalusi. 52. Kuivatamisvõimsus Kuivatusvõimsus= puidu tegelik niiskus/keskkonna tasakaaluniiskus. Kuivatusvõimsus näitab kui võrdne 1 on tasakaal-kuivamist ei toimud, alla 1 siis on keskkonna niiskus kõrgem, puit märgub, kui üle ühe toimub kuivamine. 53
tööriistaga, ilma et selle käigus laaste või saepuru tekiks. Puitu saab lõhestada ainult pikikiudu, ristikiudu pole see võimalik. Puitu on kergem lõhestada, kui tööriista tera suunata radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist. Tangentsiaalsuunas on see toiming 2 kuni 3 korda raskem. Mitmesuguste faktorite mõju puidu omadustele Puidu anatoomilise ehituse mõju. Puidu tugevusomadustele suurt mõju avaldab sügis- ja kevadpuidu vahekord temas. Sügispuidu tugevusomadused on 2...3 korda suuremad kui seda kevadpuidul. Männi sügispuidu protsendi kasvamisel 21...38%, suureneb survetugevus kaks korda. Aastarõngaste laiuse mõju. Puidu omadused sõltuvad aastarõnga laiusest. Uurimustega on kindlaks tehtud igale puuliigile optimaalne aastarõnga laius, mil tugevusomadused on maksimaalsed. Männi korral on selleks suuruseks 0,7...1,6 mm, lehisel 0,4...1,4, kuusel 0,3...2,0 mm. Säsikiirte mõju.
D. Süsiniku tardlahus rauas E. Raua ajalooline nimetus Score: 2/2 44. Valgemalmis esinevad järgmised faasid: Student Response A. Tsementiit B. Ferriit C. Perliit D. Ledeburiit E. Grafiit Score: 2/2 45. Millised väited on õiged? Student Response A. Malmid on reeglina paremate tugevusomadustega kui terased B. Malmide tugevusomadused on reeglina madalamad kui terastel C. Malmid on hästi survetöödeldavad D. Malme kasutatakse valamise teel valmistatavate toodete/detailide saamiseks E. Malme ei saa survetöödelda F. Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad suure tsementiidi hulga tõttu G. Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu löökkoormusi Score: 1,8/2 46. Millise grafiidi osakeste kuju korral on võimalik saavutada tugevaim grafiitmalm?
Score: 2/2 44. Valgemalmis esinevad järgmised faasid: Student Response A. Tsementiit B. Ferriit C. Perliit D. Ledeburiit E. Grafiit Score: 2/2 45. Millised väited on õiged? Student Response A. Malmid on reeglina paremate tugevusomadustega kui terased B. Malmide tugevusomadused on reeglina madalamad kui terastel C. Malmid on hästi survetöödeldavad D. Malme kasutatakse valamise teel valmistatavate toodete/detailide saamiseks E. Malme ei saa survetöödelda F. Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad suure tsementiidi hulga tõttu G. Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu löökkoormusi Score: 2/2 46.
hapruse tõttu löökkoormusi C. Malmid on paremate tugevusomadustega kui terased Student Response Feedback D. Malme kasutatakse valamise teel valmistatavate toodete/detailide saamiseks E. Malme ei saa survetöödelda F. Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad G. Malmide tugevusomadused on madalamad kui terastel Score: 2/2 46. Millise grafiidi osakeste kuju korral on võimalik saavutada tugevaim grafiitmalm? Student Response Feedback A. Keraja B. Pesaja C. Libleja Score: 2/2 47. Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus?
laastud just plaadi pidmistes kihtides ja normaallaastud siseosas. Iseloomulik OSB valmistamise tehnoloogiale on, et laastu suund orienteeritakse tootmisprotsessi käigus. Pindmised laastud orienteeritakse plaadi pikkuse suunas ning siseosa laastud võivad olla kas sellega risti või hoopis juhuslikult. Tootmiseks kasutatakse veekindlaid liime. Laastude suuna orienteeritus OSB-plaadis ning samuti nende suur süüsuunaline pikkus annavad OSB-le eriti head tugevusomadused, nii et ehitustegevuses on ta oma tugevuselt võrreldav okaspuuvineeriga, mida temaga sageli kompenseeritaksegi. OSB-d kasutatakse seina-, lae- ning põranda kandekonstruktsioonides. OSB head omadused leiavad rakendamist ka ehituskonstruktsioonielementide tootmises, nagu sarikad ja I-talad. OSB-plaati on ka kerge töödelda (lihvida, koolutada, saagida, hööveldada) ning liimida tavaliste, puidu jaoks mõeldud liimidega ning värvida
B. Ferriit 50% C. Perliit D. Ledeburiit E. Grafiit Score: 2/2 45. Millised väited on õiged? Student Response Value Correct Answer A. Malmid on reeglina paremate tugevusomadustega kui terased B. Malmide tugevusomadused on reeglina 25% madalamad kui terastel C. Malmid on hästi survetöödeldavad D. Malme kasutatakse valamise teel valmistatavate 25% toodete/detailide saamiseks E. Malme ei saa survetöödelda 25% F. Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad suure tsementiidi hulga tõttu G. Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu 25% löökkoormusi
Ajalooliselt nim. kummideks aga just paljusid elastomeere. Kummit iseloomustab väga madal Tk, venitamata olekus on polümeer amorfne. Kasutatakse torude, tihendite jms. valmistamiseks / täiteained:tahm, kriit, pehmendid: õlid, vulkaniseerivad ained, stabilisaatorid, pigmendid jms. - Plastid ( plastik), mis omakorda liigitatakse kompaktplastid, vahtplastid, kiled, komposiidid: laiatarbeplastid on odavamad masstoodangu polümeerid ( PE, PP,PVC), nad on sitked, tugevusomadused ei ole maksimaalsed aga püsivad. Konstruktsiooniplastid on tugevad ja sitked , valdavalt termoplastid. Kasutatakse vormitoodetena. Kilede ja pehmete õõnsate toodete saamiseks sobivad sitked polümeerid (PE,PP,plastifitseeritud PVC, PET, PA ). Vahtplastid on polümeeri ja gaasi komposiidid. Kiumoodustajad on polümeermaterjalid, mille pikkus ületab läbimõõdu vähemalt 100x. Looduslikud kiud - puuvill, vill, siid, lina. Modifitseeritud tselluloos-atsetaatkiud, viskooskiud jms.
26. Soojusmootorite ringprotsessid. Otto ringprotsess. Dieseli ringprotsess. Sabathe ringprotsess. Ringprotsesside võrdlus. Sisepõlemiskolbmootorile on iseloomulik, et kütuse põlemisel soojus vabaneb ja muundub tööks otse mootori silindris, millega välditakse eraldi soojusvahetuspinda ning saadakse kompaktne jõumasin. Välise soojusallika puhul piirab termodünaamilise keha kõrgeimat võimalikku temperatuuri tööprotsessis silindri konstruktsioonimaterjal (metall), selle tugevusomadused. Sisepõlemismootoris jahutatakse mootori elemente (silindrit, põlemiskambrit) ja põletatakse kütust otse ruumis (silindris), mistõttu termodünaamilise keha ülemist piirtemperatuuri ei määra enam materjali tugevusomadused ja see võib olla märksa kõrgem kui välissoojusallika korral. Kolbmootori põhielemendid on silinder ja kolb, kolvi mehaaniline töö kantakse võllile üle väntmehhanismi kaudu. Otto ringprotsess 1) 1.-2. Küttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris
annaabi.ee 
