suudavad ellu jääda keskkonnas, kus toiteained puuduvad või on muud ebasoodsad tingimused (nt. kõrge temperatuur, kuivus, desinfitseerivad ained). Spooride asetus bakterirakkudes varieerub. Endospoorid suudavad ennast muuta tagasi aktiivseks paljunemisvõimeliseks rakuks. Neid saab hävitada vaid steriliseerides. Tuntuimad batsillid: Escherichia coli (soolekepike), Bacillus subtilis (heinapisik), Mycobacterium tuberculosis (Kochi kepike e. tuberkuloositekitaja), Bacillus megaterium. Kasutatud kirjandus: Lutsar, I., Mikelsaar, M. Ja Karki, T. (2007). Meditsiiniline mikrobioloogia: bakterioloogia ja mükoloogia, II osa. Tartu: Tartu Ülikool. Volk, W. A. (1992). Basic Microbiology: Seventh Edition. HarperCollins Publishers Inc. https://et.wikipedia.org/wiki/Batsillid https://et.wikipedia.org/wiki/Endospoor http://www.britannica.com/science/bacillus-bacteria Loengu materjalid
suudavad ellu jääda keskkonnas, kus toiteained puuduvad või on muud ebasoodsad tingimused (nt. kõrge temperatuur, kuivus, desinfitseerivad ained). Spooride asetus bakterirakkudes varieerub. Endospoorid suudavad ennast muuta tagasi aktiivseks paljunemisvõimeliseks rakuks. Neid saab hävitada vaid steriliseerides. Tuntuimad batsillid: Escherichia coli (soolekepike), Bacillus subtilis (heinapisik), Mycobacterium tuberculosis (Kochi kepike e. tuberkuloositekitaja), Bacillus megaterium. Kasutatud kirjandus: Lutsar, I., Mikelsaar, M. Ja Karki, T. (2007). Meditsiiniline mikrobioloogia: bakterioloogia ja mükoloogia, II osa. Tartu: Tartu Ülikool. Volk, W. A. (1992). Basic Microbiology: Seventh Edition. HarperCollins Publishers Inc. https://et.wikipedia.org/wiki/Batsillid https://et.wikipedia.org/wiki/Endospoor http://www.britannica.com/science/bacillus-bacteria Loengu materjalid
Giardia haigestumine toimub nakatunud vee ja toidu kaudu tulemuseks vesine kõhulahtisus ja oksendamine) Viirustest kuuluvad gripiviirused (A B C tüüpi) herpesviirused, polioviirus (lastehalvastust põhjustav- peaaegu ei esine enam) Seentest naha- ja küüneseened ( nakatumine inimeselt inimesele), kandioos tuntakse ka soorina- naiste suguteedes III Ohurühm ohtlikud põhjustavad inimese raskeid haigestumisi ( paljudel juhtudel on olemas ennetus ja ravivahendid). Bakteritest kuuluvad siis tuberkuloositekitaja, siberi katku tekitaja, pidalitõve tekitaja (tuberkuloos 20.saj.katk Siber katku kardeti USA s 11.09.2001- mikroob säilib mullas üle 60 aasta on vastupidav temperatuuridele, kuivusele). Viirustest kuulu siia hullulehmatõve põhjustaja, marutõveviirus, inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Parasiitidest kuuluvad III ohurühma nookpaeluss (haigustekitaja toores lihas vaheperemees siga) Ehhinokokid need on ussid kelle vaheperemeesteks on kassid, koerad, metsloomad nakatumine
Salmonella esineb tihti nakatunud looma niudesoole, umbsoole ja käärsoole limaskestas ja mesenteersetes lümfisõlmedes. Võib esineda ka subkliiniline infektsioon (asümptomaatiline), kus väikesel arvul salmonellat leidub väljaheites. Lisaks varjatud infektsioon, kus salmonellat leidub sapipõies ja mesenteersetes lümfi sõlmedes, kuid ei eritata. Robert Koch Saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid. 1877 avastas Siberi katku 1882 tuberkuloositekitaja (Kochi kepike) 1883 kooleratekitaja Kochi postulaadid on tingimused, mis peavad olema täidetud tõestamaks, et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab seda konkreetset haigust: 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. 2. See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. 3. Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused. 4
Membraan Pärilikkusaine Vibur Plasmiid Bakterid on kõige kauem elavad organismid! Spoore on leitud: 112 000 a. vanusest mastodoni soolestikust. 200 000 a. vanusest jääkilbist 250 000 000 a. vanusest soolakristallist. Fekaalis elavad Salmonella Botulismi tekitaja Katkubakter Kummis liha- ja kalakonservist Streptokokk Tuberkuloositekitaja Bakterirakud paljunevad pooldumisega kromosoom Bakterid paljunevad sobivates tingimustes väga ruttu Arvuta kui palju baktereid tekib 1 tunniga, kui poolestusaeg on 20 minutit? Millised on soodsad tingimused? Petri tassidel kasvatatakse baktereid Eosed e. endospoorid Moodustavad osad bakterid väliskeskonnas eksisteerimiseks. Eosed on väga vastupidavad keskkonna tingimustele . Taluvad keetmist 30-40 minutit. Bacillus anthracis endospoor
fallax. · Aeglaselt kasvavad: M. africanum, M. asiaticum, M. avium, M. gastri, M. leprae, M. tuberculosis, M. ulcerans jne. Metabolism · Mükobakterid on metaboolselt väga võimekad, sest nad ei kasva mitte ainult suhkrutel ja alkoholidel, vaid ka süsivesinikel, nii alifaatsetel kui ka aromaatsetel. Osa kasvab ka metanoolil. Patogeensed mükobakterid · Perekonnas Mycobacterium on 2 ohtlikku patogeeni: tuberkuloosi- ja leepratekitaja. · Tuberkuloositekitaja avastas R. Koch 1882. a Tuberkuloos · Seda põhjustavad inimestel M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum. · Tuberkuloos levib inimeselt inimesele süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). Kui tuberkuloositekitaja hingatakse sisse, siis jõuab ta kopsualveooli, kus ta fagotsüteeritakse ja ta paljuneb aeglaselt neutrofiilides ja alveolaarsetes makrofaagides. Kopsus tekib väike kolle, noodul. Sealt levivad
organismis ülitundlikkusreaktsioon. III TÜÜBI ÜLITUNDLIKKUS: ülitundlikus tekib antigeeni ja antikeha komplekside mõjul. Nad hakkavad ladestuma kudedesse ja kahjustavad neere ja liigeseid.Selliseks reaksiooniks on seerumtõbi. Ravi penitsilliiniga,sulfaniilamiidiga IV TÜÜBI ÜLITUNDLIKKUS: ehk rakuline koekahjustuse reaktsioon on seotud t- lümfotsüütidega ja tegemist on aeglast tüüpi ülitundlikkusega. Tekib tuberkuloositekitaja, viiruste, seente, algloomade, parasiitide toimel. - seotud rakulise immuunsuse patoloogiaga - iseloomulik on koekahjustus - ravi glükokortikoididega Kaasasündinud ehk primaarne immuunpuudulikkus on tavaliselt geneetilist päritolu (korduv kopsupõletik, kõrvapõletik, infektsioonhaigused). Omandatud ehk sekundaarne immuunpuudulikkus tekib eluea jooksul immuunsüsteemi häirumise tõttu. kaasneb mingi teise haigusega(vähktõbi rasked nakkushaigused, splenektoomia),
Piiskadena õhus 5 tundi ja hõljuvad 5 m kaugusele Kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni 1 aasta Raamatulehtedel 3 kuud Tänavatolmus 10 päeva Tuberkuloositekitajad hävivad: Intensiivses UV-kiirguses 2-3 minutiga Päikesekiirguses 1,5 tunniga Kuivanud eritiste kuivkuumutamisel 100o juures 45 minutiga Keetmisel 1 minutiga Desinfektsiooniaine toimel 15 minutiga Tuberkuloos ei levi: Kätlemisel Samade toidunõude kasutamisel Otsesel kontaktil vigastatud nahka kaudu Tuberkuloositekitaja ülekandmisel inimeselt inimesele on määravaks 4 faktorit: 1. Haige nakkusohtlikkus 2. Bakterite kontsentratsioon õhus 3. Kontakti kestus TB-haigega 4. Inimese organismi tervislik seisund Riskifaktorid Ülerahvastus, immigratsioon, linnastumine Vaesus, kehvad elutingimused Töötus Alatoitumus HIV/AIDS Narkomaania Alkoholism Suitsetamine Nakatumine ei tähenda veel haigestumist Tuberkoluusi Tuberuloosi
Jessen, P. (Eesti) TVK rajaja, esimeseks direktoriks ja professoriks määrati Saksamaalt pärit Peter Boje Jessen. Kasutas termomeetrit, uusi opimeetodeid jne. Kaarde, J. (Eesti) veisehaiguste professor 1939.a. vetinstituudis TÜ-s. Tegeles udarahaigustega. Kalnins, O. (Eesti) võttis kasutuse malleiini hobustele. Koch, R. (uusaeg, XIX-XX saj) oli saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid. Aastal 1877 avastas ta Siberi katku, 1882 tuberkuloositekitaja (Kochi kepike) ja 1883 kooleratekitaja. Uuris haavanakkusi põhjalikult. Ta sõnastas ka Kochi postulaadid. Pälvis Nobeli preemia. Laennec, R. (uusaeg, XIX saj) prantsuse arstiteadlane, kes leiutas 1816. aastal kuuldetoru. Laja, F. (Eesti) tegeles brutselloosi ja marutaudiga. Oli erizootoloogia ja mikrobioloogia prof. Leeuwenhoek, A. (uusaeg, renessanss) oli hollandi loodusteadlane, elukutselt kaupmees. Leeuwenhoeki on sageli tituleeritud mikrobioloogia isaks
Bioloogilised ohutegurid Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse: - mikroorganismid, viirused, seened, rakukultuurid, endoparasiidid Jaotus 4 ohuklassi I ohuklass - väheohtlik ei põhjusta nakkushaigusi. Võivad põhjustada allergiat. II ohuklass - vähe ohtlik, risk on väike, võivad põhjustada haigestumist. Kuuluvad sellised bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid, stafülokokk. III ohuklass - ohtlik. Põhjustavad inimesel tõsiseid haigusi. Kuuluvad: tuberkuloositekitaja, katkupisik, pidalitõve põhjustaja. IV ohuklass - väga ohtlik. Põhjustavad tõsiseid (ka surm) haiguse tagajärgi - ebola viirus, puukentsefaliit Tegevusvaldkonnad: toiduainetetööstus, põllu- ja metsamajandus, tervishoid (meditsiin, veterinaaria), teadustöö, töö laborites (kliinilised, veterinaarsed), jäätmete prügi töötlemine, kanalisatsiooni ja heitvete puhastusseadmed. Füsioloogilised ohutegurid Loetakse: - füüsilise töö raskust
levivad, ja õpiti neid vältima. Inimesi hakati haiguste vastu vaktsineerima ning suurt tähelepanu pöörati hügieeniolude parandamisele. Ka haigete eest hakati 19. Sajandil hoopis paremini hoolitsema. 1665. Aastal Robert Hooke’i poolt ning sellele instrumendile tugine -vaid avastusi mikrobioloogias. Nii näiteks avastas Louis Pasteur (1820–1895) 1877. a siberi katku tekitaja ja töötas 1885. a. välja marutaudivaktsiini. 1882. a avastas Robert Koch (1843–1910) tuberkuloositekitaja. Wilhelm Conrad Röntgen Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsilise instituudi juht, oli tal harjumus hilisööni istuda oma laboris. 8 novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen oma tööd. Taaskord lülitas ta sisse voolu kadooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi kristallid, mis vedelesid ligidal, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel
tühjana tõmbub üsna väikeseks. Maomahl on maolimaskest ja selle näärmete rakkude eritis. Ööpäevane kogus on 2-3 liitrit. Maomahlas on soolhapet, pepsiini ja lima. Katterakud eritavad sellesse ka süsivesikurikast valgulist ainet, mis seob B12-vitamiini ja on asendamatu selle hilisemal imendumisel peensoole lõpposast vereringesse. Maomahla happelisus surmab peaaegu kõik toidu ja allaneelatud õhuga kaasunud mikroorganismid (v.a. happekindlad liigid, nagu tuberkuloositekitaja). Maomahl muudab ka valkude ehitust ja loob soodsad tingimused pepsiinile, mis toimib ainult happelises keskkonnas. Pepsiin osaleb valkude lõhustamisel. 1.5. Maks on inimese kõige suurem nääre. Täiskasvanud inimese maks kaalub ligikaudu 1,5 kg. Seedimise seisukohalt on oluline see, et maks eritab sappi, mille koostisosad muudavad rasvad kergemini seeditavaks. Sappi eritub pidevalt, et seda seedimisel kogu aeg nii palju ei vajata, talletub ülejääk sapipõies
nakkuse, puukentsefaliidi, rotaviirusnakkuse, tuulerõugete, marutõve ja menigokokk- nakkuse vastu. Maailma teatud piirkondadesse reisides on oluline ja mõningal juhul ka kohustuslik vaktsineerida end kindlate reisimisega seotud nakkushaiguste vastu nagu Jaapani entsefaliit, kõhutüüfus ja kollapalavik. Nakkushaigustest lähemalt: Tuberkuloos on raske ning pikaajalist ravi vajav haigus. Tuberkuloos võib kahjustada kopsusid, aga ka mitmeid teisi organeid. Väikelastel võib tuberkuloositekitaja põhjustada väga raskekujulist ajukelmepõletikku. Tuberkuloosi vastu manustatakse 1-5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasaku õla piirkonda. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest võib mõnikord erituda mäda. Süstekoht tuleks siis puhta veega puhastada, muud ravi see ei vaja. Eestis on viimastel aastatel tuberkuloosi haigestumine vähenemistendentsiga, kuid see on siiski kordades suurem kui naaberriikides Soomes ja Rootsis
12. Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid. Obligaatsed aeroobid − paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile − õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. C6H12O6h20=6CO2+6H2 + energia Mikroaerofiilid − paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid. Fakultatiivsed anaeroobid − suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Enamus haigustekitajatest on fakultatiivsed anaeroobid. Obligaatsed anaeroobid − mikroobid, kes paljunemiseks vajavad hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta
signaalülekande vahendajana. V a h a d kujutavad endast rasvhapete ja üheaatomiliste alkoholide liitestreid. Vahade esindajaks on lanoliin ehk villavaha kolesteriini ja rasvhapete estrite segu. Lanoliin kindlustab naha elastsuse; on kollane pehme mass; soeb vett ülihästi, kuid vees ei lahustu. Kasutatakse salvides ja kosmeetilistes vahendites. Vahad on veel spermatseet (valge mass vaala koljuõõnes= vaalavõidis) ja mesilasvaha kasutatakse meditsiinis. Palju vahasid on tuberkuloositekitaja kapslites. Taimsete vahada esindajaks on karnaubavaha saadakse karnaoba ja andi vahapalmist, funktsioon kaitse veekaotuse eest. 2. L i i t l i p i i d i d - rasvhapete estrid, mis sisaldavad peale baasalkoholi ja rasvhappejääkide ka teisi rühmi (fosforhappejääki, süsivesikulist komponenti, lämmastikalust). Eristatakse glütserofosfolipiide (baasalkoholiks on glütserool) ja sfingolipiide (baasalkoholiks on sfingosiin)
See sünnib frenoloogia pseudoõpetust. Frenoloogia eeldab, et aju kuju eri piirkondade areng määrab inimese võimed. Aju kuju peaks olema omakorda määratav kolju, so pea, ehituse järgi. Paul Broca Lokaliseerib kõnekeskuse, eeldab intelligensuse seost aju piirkondadega. Ta on ka oluline etapp füüsilise antropoloogia metoodiliselt väljakujunenud teaduseks vormimisel. 14. Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias Saksa teadlane Koch identifitseeris tuberkuloositekitaja. Siis koolera. Prantsuse koolkonnad ei saanud viimasega hakkama, sest otsisid loomadelt kooleratekitajaid. Vaktsineerimise kontekstis kujunesid välja erinevad koolkonnad prantslased kasutasid reeglina vastava materjali massi, sakslased aga olid jõudnud seerumi kasutamisele. 15. Nimetage evolutsiooniõpetusse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Buffon erinevates sarnase kliimaga piirkondades erinevad liigid, sarnased liigid eri kliima tingimustes erinevad
5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse? Kõikide nakkushaiguste vastu ei ole kahjuks vaktsiini olemas. Siiski on tänaseks laialdaselt kasutusel vaktsiinid mitmete ohtlike nakkushaiguste vastu. Tuberkuloos Tuberkuloos on tõsine ning pikaajalist ravi vajav haigus. Tuberkuloos võib kahjustada kopsusid, aga ka keha teisi piirkondi. Väikelastel võib tuberkuloositekitaja põhjustada väga raskekujulist ajukelmepõletikku. Tuberkuloosi vastu manustatakse 15 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasaku õla piirkonda. Mõne nädala möödudes võib süstikohale tekkida sõlmeke, millest võib mõnikord erituda mäda. Süstikoht tuleks siis puhta veega puhastada, muud ravi see ei vaja. Eestis on viimastel aastatel tuberkuloosi haigestumine vähenemistendentsiga, kuid see on siiski kordades suurem kui naaberriikides Soomes ja Rootsis
esinema. 2. See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. 3. Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused. 4. Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav. Kochi poolt kasutusele võetud meetodid ja tehtud avastused: 3. Ripptilga meetod mikroskopeerimisel, bakterite pildistamine mikroskoobis. 4. Siberi katku tekitaja (Bacillus anthracis), kooleratekitaja (Vibrio cholerae) ja tuberkuloositekitaja (Kochi kepike, Mycobacterium tuberculosis) kindlasktegemine. Tuberkuloosi uurimise eest sai ta 1905. a. Nobeli preemia. Koolera uurimise eesmärgil käis korduvalt ekspeditsioonidel Egiptuses ja Indias. 26. Millal koguvad bakterid varuaineid? Vastavalt keskkonnatungimustele, kui on halvad tingimused, siis tekib varuaineid vastavalt vajadusele juurde. Polüsahhariide kogutakse rakkudesse siis, kui rakkudel on rohkesti C-allikat ja vähe N-allikat
Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseedid Aktinomütseedid on ka biotehnoloogiliselt väga olulised. Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Näiteks seentel ja aktinomütseetidel on üsna sarnane toidulaud. Aktinomütseetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda Actinobacteria kuuluvad ka tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis) ja difteeriatekitaja (Corynebacterium diptheriae), kes mütseeli ei moodusta. Kuigi mütseeliga aktinomütseedid on mikroseentega sarnased, ei ole neil erinevalt seentest rakutuuma ega hüüfides rakuvaheseinu. Kogu aktinomütseedi mütseel on üksainus torukestena hargnenud rakk. Ka on aktinomütseedi hüüfid palju peenemad, kui seenehüüfid (alla 1 µm ja üle 5µm vastavalt). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011
minna teisele. 13. Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid Obligaatsed aeroobid - paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile - õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. Mikroaerofiilid - paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid. Fakultatiivsed anaeroobid - suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Enamus haigustekitajatest on fakultatiivsed anaeroobid. Obligaatsed anaeroobid - mikroobid, kes paljunemiseks vajavad hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta. Anaeroobsetes
9 kõik toiduained, mille kuumtöötlusele enne tarbimist järgneb hakkimine , vahustamine või mõni muu mehaaniline töötlemine 10 kõik toiduained, mida ei kuumutata piisavalt kaua 11 kõik toiduained, mis pärast kuumtöötlust hoitakse temperatuuril üle 80C või alla 630C ÕHUHAPNIKU TOIME Mikroobid, mis vajavad eluks hapnikku:...aeroobsed.... Hallitusseened- arenevad toiduainete pinnal Osa baktereid (tuberkuloositekitaja) Mikroobid, mis ei vaja eluks hapnikku:...anoaeroobsed... Clostridium botulinum Clostridium perfringens Bifidibacterium Anaeroobsed bakterid arenevad hästi toiduainete sees, soodsad tingimused arenguks on ka vaakumpakendisse pakendatud toiduainetes. Mikroobid, mis eelistavad kasvuks aeroobseid tingimusi, kuid arenevad suurepäraselt ka hapniku juurdepääsuta: Salmonella enteritidis Shingella Escherichia coli Staphylococcus aureus NB
Astmahoogusid vallandavad ka ravimid – aspirin, analgiin, beeta-blokaatorid jt. Ebaadekvaatne ravi 2. Endogeenne ehk mitteallergiline astma. Endogeenset astmat põhjustavad infektsioonid, keemilised ärritajad ja toksilised ained, kehaline pingutus, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu aspirin jne. Esineb eakamatel. 3. segavorm (endogeenne + eksogeenne). Esineb valdaval osal astmahaigetest. Tuberkuloositekitaja ja selle levikuteed, riskigrupid (kes haigestub?) Kopsutuberkuloos on nakkushaigus, mille tekitajaks on Mycobacterium tuberculosis ehk Kochi kepike, erandjuhtudel võib tekitajaks olla ka Mycobacterium bovis. Haigus kahjustab kõige sagedamini kopse, harvem teisi elundeid (luu-liigessüsteem, kuseteed jt). Tekitaja: Tuberkuloosi tekitaja on aeroobne happekindel mikroob (Mycobacterium tuberculosis, erandjuhtudel ka Mycobacterium bovis), mis on väliskeskkonnas püsiv. Tänavatolmus püsib
Sanitaartingimused paranesid hüppeliselt juba niisama käte pesemisega. Ignaz Semmelweis avastas, et lihtne kätepesemine enne operatsiooni vähendab nakatumist. John Snow tegeles kooleraga ja avastas, kui tähtis on puhas vesi ja et jäätmete lähedus suurenab oluliselt nakatuvust. Tema avastus tõstis jälelgi üleüldist avalikku tervist. 1880ndatel Lous Pasteur, antraxi ehk siberi katku ja marutõve vaktsiinid. Robert Koch oli mikrobioloog. 1877 avastas ta Siberi katku, 1882 tuberkuloositekitaja (Kochi kepike) ja 1883 kooleratekitaja. Aastal 1905 pälvis ta tuberkuloositekitaja avastamise eest Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Kui nakkushaigused sai kontrolli alla, siis tekkisid juba uued haigused. Uueks haiguseks sai tuberkoloos. Teiseks haiguseks koolera, mis muutus kohe ülilevinuks. Suremuse languse globaalsed tegurid: sõjaohvrite vähenemine, näljahädade lõpp (Inglismaal, Kesk-Euroopas 1816-1817, 1840ndad, Venemaal 1891-1892).
ainult suhkrutel ja alkoholidel, vaid ka süsivesinikel, nii alifaatsetel kui ka aromaatsetel. Osa 12 kasvab ka metanoolil. M. smegmatis kasvab kemolitoautotroofselt H2 + CO2 peal. Nad kasvavad ka gaasilistel süsivesinikel etaanil ja propaanil. Patogeensed mükobakterid. Perekonnas Mycobacterium on 2 ohtlikku patogeeni: tuberkuloosi- ja leepratekitaja. Tuberkuloositekitaja avastas R. Koch 1882. a. Tuberkuloos. Seda põhjustavad inimestel M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum. Tuberkuloos levib inimeselt inimesele süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). Kui tuberkuloositekitaja hingatakse sisse, siis jõuab ta kopsualveooli, kus ta fagotsüteeritakse ja ta paljuneb aeglaselt neutrofiilides ja alveolaarsetes makrofaagides. Kopsus tekib väike kolle, noodul. Sealt levivad bakterid edasi teistesse piirkondadesse ja
· paljud köögiviljad Happeline keskkond pH 5,3 3,7 · jogurt, keefir, hapupiim · tomat · majonees · paljud puuviljad Tugevalt happeline keskkond pH < 3,7 · õunad, ploomid · sidrunid · hapukapsas NB! Toiduainete hapustamine pidurdab enamiku tervistkahjustavate bakterite arengut ÕHUHAPNIKU TOIME Mikroobid jagatakse vastavalt õhuhapniku toimele kolmeks. 1. Mikroobid, mis vajavad eluks hapnikku: aeroobid hallitusseened areneb toiduaine pinnal; osa baktereid (tuberkuloositekitaja) 2. Mikroobid, mis ei vaja eluks hapnikku: anaeroobid Clostridium botulinum, Clostridium perfringens, Bifidobacterium, NB! Anaeroobsed bakterid arenevad hästi toiduainete sees, soodsad tingimused arenguks on ka vaakumpakendissepakendatud toiduainetes. 3. Mikroobid, mis eelistavad kasvuks aeroobseid tingimusi, kuid arenevad suurepäraselt ka hapniku juurdepääsuta: fakultatiivsed anaeroobid Salmonella enteritidis, Shingella, Escherichia coli,
25. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Mükoplasmad ja klamüüdiad haigustetekitajatena. · Aktinomütseet efektiivsed orgaanilise aine lagundajad. Mullas väga edukad. Pikka aega peeti seenteks, kuna neil on mütseel nagu seenelgi. Neil on võime sünteesida antibiootilisi aineid. Erinevalt seentest puudub neil rakutuum ja hüüfides rakuvahesein. On ka patogeenseid liike nt tuberkuloositekitaja, difteeriatekitaja. Aktinomütseetidel on suured genoomid, lineaarsed kromosoomid paljudel. Mõnes ka suured lineaarsed plasmiidid. · Müksobakter müksobakterite elutsükli üheks osaks on makroskoopiline viljakeha. 2x suurem genoom kui E.coli oma. On gramnegariivsed, saledate rakkudega, painduva kestaga bakterid, liiguvad tahkel pinnal libisedes. Eritavad lima ja jätavad liikudes enda järele limase raja. Toitumise järgi
(perioodilist kuivust, temperatuurimuutusi). Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Näiteks seentel ja aktinomütseetidel on üsna sarnane toidulaud. Aktinomüsteetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda Actinobacteria kuuluvad ka tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis) ja difteeriatekitaja (Corynebacterium diptheriae). Puudub rakutuum, hüüfides puuduvad vaheseinad. Kogu aktinomütseedi mütseel on üksainus torukestena hargnenud rakk. Ka on aktinomütseedi hüüfid palju peenemad, kui seenehüüfid (alla 1 µm ja üle 5µm vastavalt). Aktinomütseeridel on ka väga suured genoomid (mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb). Paljudel neist (võibolla enamikul) on lineaarsed kromosoomid. Müksobakterid
Aktinomütseetide koniidid (spooritaolised säilumis- ja paljunemisvahendid) taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas. Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Aktinomüsteetide hulgas on ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda Actinobacteria kuuluvad ka tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis) ja difteeriatekitaja (Corynebacterium diptheriae). Puudub rakutuum, hüüfides puuduvad vaheseinad. Kogu aktinomütseedi mütseel on üksainus torukestena hargnenud rakk. Ka on aktinomütseedi hüüfid palju peenemad, kui seenehüüfid (alla 1 µm ja üle 5µm vastavalt). Aktinomütseeridel on ka väga suured genoomid (mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb). Paljudel neist (võibolla enamikul) on lineaarsed kromosoomid
1.kontakt antigeeniga-T helper rakkude klonaalne paljunemine + makrofaagid ( MHCII) 2.kontakt antigeeniga -tsütokiinid makrofaagide aktiveerumine tuberkuliini test 48-72 tundi 80-90% makrofaagid Kontaktdermatiidid-Ni,formaliin,detergendid,mürgid DTH mehhanismiga haigusi: 1. tüüpi diabeet reumatroidartriit multiskleroos tsöliaaklia tuberkuloos ja leepra – tuberkuloos saab juhtuda, sest bakterid elavad happelises lüsosoomis, leepra ega tuberkuloositekitaja ei sünteesi toksilisi ühendeid, ei suuda tappa organism ja tekitaba organismile endale suuri kahjustusi, lümfotsüütide kaudu juhtitud ülitundlikkus reakstioone Niklist põhjustatud ülitundlikkus toll4 retseptor seotud. Retseptorid ristseotakse nikli poolt ja üle NfkappaB käivitatakse ülitundlikkusreaktsioonid. Mürgitamm Ameerikas. Ülitundlikkusreakstioon pentadeltakatehhool, seostub vere albumiiniga ja kompleksis esitletakse lümfotsüütidele.
Koch näitas 1876. a kuidas siberi katk levib ning sai samal aastal ka Berliini Nakkushaiguste Kliiniku professoriks. Koch leidis, et organismis patoloogilisi protsesse ja haiguslikke nähte ei põhjusta mitte otseselt mikroobid, vaid nende tegevuse produktid. Koch suunas põhitähelepanu mikroorganismide tegevusele nende organismi tungimisele ja seal käitumisele. Koch tegi bakterioloogiast teaduse. 1882. a identifitseerib ta tuberkuloositekitaja (Kochi kepike saanud nime tema järgi). Siis koolera (prantsuse koolkonnad ei saanud viimasega hakkama, sest otsisid kooleratekitajaid loomade verest, mitte veest). Kuivõrd mikroskoobid läksid järjest paremaks, tehti järjest uusi avastusi. Oluline oli ka keemiatööstuse areng hakati välja töötama ja kasutama erinevaid koevärve (toona siis) bakterkultuuride kudedes leidmiseks ja ära tundmiseks. Kartuliviiludelt
Bioloogilised ohutegurid Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse: - mikroorganismid, viirused, seened, rakukultuurid, endoparasiidid Jaotus 4 ohuklassi I ohuklass - väheohtlik ei põhjusta nakkushaigusi. Võivad põhjustada allergiat. II ohuklass - vähe ohtlik, risk on väike, võivad põhjustada haigestumist. Kuuluvad sellised bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid, stafülokokk. III ohuklass - ohtlik. Põhjustavad inimesel tõsiseid haigusi. Kuuluvad: tuberkuloositekitaja, katkupisik, pidalitõve põhjustaja. IV ohuklass - väga ohtlik. Põhjustavad tõsiseid (ka surm) haiguse tagajärgi - ebola viirus, puukentsefaliit Tegevusvaldkonnad: toiduainetetööstus, põllu- ja metsamajandus, tervishoid (meditsiin, veterinaaria), teadustöö, töö laborites (kliinilised, veterinaarsed), jäätmete prügi töötlemine, kanalisatsiooni ja heitvete puhastusseadmed. Füsioloogilised ohutegurid Loetakse: - füüsilise töö raskust
vahele, kus lagundavad orgaanikat. Taluvad hästi muutlikke tingimusi (moodustavad paljunemisrakke e. koniite). Hüüfid eritavad eksoensüüme orgaanika lagundamiseks. Need ensüümid adsorbeeruvad mullaosakeste pinnale ja püsivad kaua seal töövõimelisena. Biotehnoloogiliselt väga olulised- suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Antibiootikum- relv konkurentsis mullas teiste bakterite ja seentega? Patogeensed liigid (tuberkuloositekitaja Mycobacterium tuberculosis ja difteeriatekitaja Corynebacterium diptheriae). Suured genoomid. Paljudel neist on lineaarsed kromosoomid. Mõnedel on lineaarsed plasmiidid. Kolooniad tugevasti söötmes kinni. Õhumütseel ja substraadimütseel (kasvab pinna sisse). Õhumütseel koosneb hüüfidest ja koniitidest. Mõnedel aktinobakteritel ümbritseb spoore kate e. sporangium. Koniid (spoor) idaneb ja sellest kasvab välja hüüf, mis pikeneb otsast. Moodustub substraadimütseel
reeglina vastava (bakter)materjali massi, sakslased aga olid jõudnud seerumi 1 kasutamisele. (Sakslasi oli saatnud edu difteeria vaktsiini loomisel 1891. aastal.) Kuivõrd mikroskoobid läksid järjest paremaks, tehti järjepanu uusi avastusi. Oluline oli ka keemiatööstuse areng töötati välja ja viidi kasutusse uusi erinevaid koevärve bakterkultuuride kudedes markeerimiseks. Koch, kasutades erinevaid värve identifitseeris 1882. aastal tuberkuloositekitaja (,,Kochi kepikese"), edaspidi ka kooleratekitaja (prantsuse koolkond ei saanud viimasega hakkama, otsides kooleratekitajat verest, mitte veest). Töö käigus formuleeris Koch oma postulaadid (nn Kochi postulaadid, vajalikud tõestamaks, et haigus on bakterioloogilist algupära): 1. Mikroorganism peab olema (peremees)organismis haiguse igas faasis; 2. Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi
annaabi.ee 
