ka teistele soovitanud. Maailmas kõrgelt hinnatud läti päritoluga tsellist Josif Feigelson on nautinud oma soolokarjääri üle kolmkümne aasta. Teda peetakse oma aja üheks silmapaistvamaks tsellistiks. Ülistatud on tema suurepärast laulvat tooni, pingevaba tehnikat ja siirast loomulikku interpretatsiooni. Josif Feigelsoni repertuaaris on üle 50 tsellokontserdi, umbes samapalju sonaate ja jm tsellole loodut, samuti ka tema enda transkriptsioone tsellole. Peep Lassmann on väljapaistvamaid pianiste eesti muusikaloos. Lassmann tööle Tallinna konservatooriumi, millega ta on seotud olnud tänaseni: algul õppejõud, 1987. aastast klaverikateedri juhataja, 1992. aastast Eesti Muusikaakadeemia rektor. Üle kümne aasta on ta tegutsenud ka RAMi kontsertmeistrina. Kavas oli: Mendelssohn. Kontsertvariatsioonid op. 17 Sonaat tsellole ja klaverile op. 45 Sonaat tsellole ja klaverile op. 58 Sõnadeta laul op. 109
tõenäoline, et tagantjärele pühendus tuleks kõne alla. Aile Asszonyi on nüüd rahvusooperi solist ja seega hästi tuntud talent kodumaal. Igatahes on ta esimene meie laulja, kes osalenud kuninganna Elisabethi konkursil (2004) Belgias ja saavutanud seal laureaadi nimetuse. Põnev kava oli esitatud samavõrd energeetilise laenguga kõigi esitajate poolt ka siis, kui solistile anti hingetõmbeaega. Avateosena kõlas Heitor Villa-Lobosi ,,Bachianas brasileiras" nr 1 (1930) kaheksale tsellole. Ansambel Vivacello koosneb noortest ja mõnest vähem noorest suurepärasest tsellistist: Marius Järvi, Andreas Lend, Leho Karin, Theodor Sink, Johannes Teppo, Johannes Sarapuu, Aare Tammesalu ja Villu Vihermäe. Ühendab neid aga hea väljakujunenud maitse ja tehniline valmisolek esitada ülikeerukat muusikat. Sellisesse kategooriasse liigitub avateos kindlasti, esitus oli ansambliliselt laitmatu ja kõlaliselt hästi mahutatud Pärnu kontserdimaja vägagi
KP-21 Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema lapsepõlv möödus Hamburgis majanduslikult küllaltki kitsastes oludes. Peamised teosed * 4 sümfooniat * 2 klaverikontserti * "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) * "Aldirapsoodia" (1869) * Viiulikontsert (1878) op.77 * Kontsert viiulile ja tsellole op.102 * 3 sonaati viiulile ja klaverile op.78, op.100 ja op.108 * 2 sonaati tsellole ja klaverile op. 38 ja op. 99 KLAVERITEOSED 3 sonaati (1852-1853) kuuluvad varasemasse loomeperioodi. Seal on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka kirjanike Hoffmanni ja Jean- Pauli mõju. Koduseks musitseerimiseks kirjutas ta 4-leKÄELE "Valsid"op. 39, "Ungari tantsud".
ka vormilt. Brahms sidus oma muusikas saksa tõsiduse romantismi eripäradega, tänu millele on tunda uuenduslikkust nii tema harmoonias kui ka meloodias. Tema järjekindlus ja põhjalikkus on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Loomingud: · 4 sümfooniat · 2 klaverikontserti · "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) · "Aldirapsoodia" (1869) · Viiulikontsert (1878) op.77 · Kontsert viiulile ja tsellole op.102 · 3 sonaati viiulile ja klaverile op.78, op.100 ja op.108 · 2 sonaati tsellole ja klaverile op. 38 ja op. 99 · kammer- ja klaveriteosed · umbes 200 laulu · Koraaliprelüüdid orelile op.122 Elo-Nora Vilgats
64nr.1 Des-duur ,,Minutivalss' , Valss op.64 nr.3 As- duur 16 poloneesi : poloneesi As-duur 21 nokturni: nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur 26 prelüüdi: prelüüd nr.15 Des-duur ,, Vihmapiiskade prelüüd'' 27 etüüdi: etüüd nr.10 c-moll ; ,,Revolutsiooniline etüüd'' 4 ekspromti 4 ballaadi Suurvormid: 3 klaverisonaati: sonaat nr.2 h-moll ; III osa ,,Leinamarss'' , 4 skertsot , ,,Fantaasia f-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 e-moll Sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed: 17 laulu F.Liszt (1811-1886), mitmekülgne muusik, 19.sajandi suurim klaverivirtuoosiks tunnistatud pianist, dirigent ja sümfoonilist muusikat oluliselt uuendanud helilooja. Tema loomingus on ka klaveriteosed; ta rajas uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustavad klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikkus. Pianistina reisis palju, kontserditurneed ulatusid pea kõikidesse Euroopa suurematesse linnadesse
Kontserdi sisukirjeldus: Kontsert algas Erkki-Sven Tüüri loominguga. Esitamisele tuli teos mis jääb Erkki-Sven Tüüri koolipõlve ja selleks oli Arhitektoonika, I ja kirjutatud on see puhkpilli kvintettile. Teose on Tüür kirjutanud aastal 1984 ja samal aastal lõpetas ta ka konservatooriumi. See teos oli väga mõnusa meloodiaga ja kõlas veidi romantiliselt. Teisena kõlas Artur Kppi Prelüüd Es-duur mis on loodud aastal 1919. Kirjutatud oli see algselt tsellole ja orkestrile või tsellole ja orelile, aga esitusele tulnud redaktsiooni tsellole ja klaverile tegi Vardo Rumessen .1919 oli viimane aasta kui Artur Kapp oli Lõuna-Venemaal Astrahanis muusika juht. Solistideks olid Teet Järvi ja Mari Järvi. Kolmandana esitati Helena Tulve "Und von liehte vinster" ( "Ja valgusest pimedus"). Loodud fagotile keelpillikvartetile. See oli kogu kontserdi üks pikimaid ja vaiksemaid lugusid. Pidi väga teravalt kuulatama, sest mõni hetk jäi
Kontserdiarvustus Käisin, 6. märtsil 2010 kell 17.00 Vene Kultuurikeskuse väikeses saalis kontserdisarja Meistrite Akadeemia raames, kuulamas kontserti, mille solistideks olid Andreas Lend tsellol ning Maarit Saarmäe klaveril. Esimesena tuli esitusse Ludwig van Beethoveni ,,Sonaat tsellole ja klaverile nr Maarit Saarmäe 3 A-duur op 69". Kontsert algas üsna tuhmide ja madalate nootidega tsello poolt. Natukese aja pärast lisandus klaver, mis mängis vähe heledamaid noote. Kui algne tempo oli üsna aeglane, siis üsna kohe lisas klaver loole tempot ning tsello järgnes sellele. Oli kena vaadata, kuidas tsello mängija aegajalt jälgis klaverimängijat, sest tegu oli ikka duo ettekandega, kus mõlemad solistid peavad arvestama teineteisega
segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1990 ning tenorile, baritonile ja orelile 2001 1. Psalm 130 "Põhjatuma häda seest hüüan sinu poole" 2. Oh võitlejad, et käige peale 3. Psalm 42 "Otsekui hirv" 4. Psalm 47 "Rõõmulaul Kristuse taevaminemisest" 5. Passacaglia 6. Motett. Psalm 115 "Taevas on Jehoova taevas" Magnificat sopranile ja keelpillikvartetile/-orkestrile 1991/1998 Sonata da chiesa / Kirikusonaat viiulile ja orelile 1991, versioon tsellole ja orelile 2001 Stabat Mater kõnelauljale 1998 Stabat Mater tsellole 1999 Stabat Mater soolohäälele 1999 "Feroce-veloce" klaverile 1999, versioon orelile 2000 Stabat Mater electronique 2000 "Ich hab' genug", aaria kontratenorile ja orelile 2000, versioon tenorile ja orelile 2001 Stabat Mater viola da gambale 2001 MELODIA viiulile 2001 DILEMMA, sümfoonia orkestrile 2002 ATEMLOS, multimeediakompositsioon 2005 Stabat Mater per flauto "Tunc videns Iudas" 2005-2007
Pöörus tagasi Pariisi. 1849. aastal 17 oktoober suri "Ma tean, et Paraskevits (vene kindral, kes juhatas Poole ülestõusnute vastu suunatud vägesid, vene asevalitseja Poolas) ei luba minu laipa kodumaale viia, viige siis sinna mu südagi," ütles Chopin õele. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus. Looming Helilooja kutsumuseks oli klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Rahvamuusika looja. Lõi neli ballaadi ajavahemikul 1831-1842 (esimene instrumentaalballaadide meister, tema ballaadid on üheosalised klaveriteosed). Chopin on kirjutanud 24 prelüüdist koosneva tsükli (palad kõikides mazoorides ja minoorides). Chopin kirjutanud ka valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa-minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid. Looming 58 masurkat 3 klaverisonaati 17 valssi 4 skertsot 16 poloneesi 2 kontserti klaverile ja
pianistile usaldanud ka suure trummi tagumise. Ka Kangro kontserdid teistele pillide on sündinud sageli kindlaid soliste silmas pidades. Näiteks on kontsert kahele op 48 kirjutatud Mihkel Peäskele (flööt) ja Toomas Vavilovile (klarnet). Selle zanri viimase teosena valmis Kangrol kontsert löökpillidele, mis kanti ette Eesti muusika päevadel 2000. aastal. ERSO ees soleeris Mark Pekarski Venemaalt. Kontserte on Kangrol veel flöödile, fagotile, viiulile ning kitarrile ja tsellole. Oma sümfooniad on Kangro varustanud pealkirjadega: "Lihtne sümfoonia" (1976), "Sinfonia sincera" (Avameelne sümfoonia, 1986), "Tuuru tubasümfoonia" (1985, koos Andres Valkoneniga), "Clicking Symphony" (Plõksuv sümfoonia, 1993). Viimase tellis saksa mandoliinivirtuoos Detlef Tewes oma mandoliini- ja tsitriorkestrile ning teos sai Saksa üleriigilisel mandoliiniorkestrite konkursil esikoha. Aastatel 1991-2001 kirjutas Kangro 12 erinevat teost pealkirjaga "Display"
Sümfoonia esimene osa on alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet ning tehnilisi võimeid). Kontserte kirjutatakse klaverile, viiulile, tsellole, trompetile ja klarnetile. 16. saj. kujunes välja concerto grosso, millel on tavaliselt 4-6 osa. Tähtsamad heliloojad on A. Corelli ning G. F. Händel. Klassikaline keelpillikvartett on sonaaditsükli alusel loodud teos neljale keelpillile. Kammermuusika puhul on orkestris vähem kui 50 pilli. Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega
veebruaril 2003. aastal eesmärgiga toetada eesti andekaid muusikuid nende professionaalsete oskuste edasiarendamisel. Lisaks kontserdisarjadele ja festivalidele korraldab toetusfond ka meistrikursusi, konkursse, oratooriumite ja ooperite ettekandeid. Käisin Vene Kultuurikeskuses esmakordselt ning mulje oli parem, kui oleksin osanud oodata. Hoone oli vene rahvusele iseloomulikult luksuslik, külluslik ja suur. Kontsert algas kell 17.00 ning kavas olid Ludwig van Beethovenilt: sonaat tsellole ja klaverile nr.3 A-duur op.69, allegro, ma non tanto, allegro molto, adagio cantabile, allegro vivace- peale neid esitusi oli pisike paus ning järgmisena kõlasid Sergei Rahmaninovi sonaat tsellole ja klaverile g-moll op.19, lento, allgro scherzando, andante ja allegro mosso. Väike saal oli tõesti väike ja mahutas umbes 50 inimest. Enamjaolt oli publikuks pensionieas daamid ja härrad, kes kontserdi lõppedes Lendi
Tulve kasutab palju ebatraditsioonilisi mänguvõtteid ja eksperimentaalseid instrumente. ,,Mulle meeldivad ka sellised helid, millel on ,,abstraktne" iseloom kui ei ole päris selge, kust nad tulevad või mis pill neid tekitab." Tema teostele on iseloomulik pidev muusikalise materjali muutumine. Teosed: ,,Saar" (1993) viiulile ja klaverile, ,,à travers" (1998) instrumentaalansamblile, ,,Sula" (1999) sümfooniaorkestrile ja didgeridoo`le, ,,lumineux/opaque" (2002) viiulile, tsellole, klaverile ja kolmele veiniklaasile, ,,Linjen" (2003) sopranile ja instrumentaalansamblile, ,,It Is Getting So Dark" (2004) kammerooper naiskoorile ja instrumentaalansamblile, ,,Reyah hadas `ala" (2005) vokaal- ja instrumentaalansamblile (vanamuusikapillid, tekst: Shalom Shabazi (heebrea keeles)), ,,Hõbevalge" (2008) viiulile ja keelpilliorkestrile, ,,Sool" (2011) sopranile ja löökpillidele, ,,Anastatica" (2011) sümfooniaorkestrile jt. Toivo Tulev (1958) Tulev lõpetas 1990
...............................................7 Keelpillikvartetile .................................................................................7 Klaveritriole (viiul, tsello, klaver) ..............................................................7 Viiulile ja klaverile ...............................................................................7 Sooloviiulile .......................................................................................8 Tsellole ja klaverile ................................................................................8 Kontrabassile ja klaverile ........................................................................8 Flöödile ja klaverile ..............................................................................8 Oboele ja klaverile ...............................................................................8 agotile ja klaverile .............................................
Oli nii aeglase ja rahuliku sisuga lugusid kui ka kiireid ja rütmikaid palu. Üks sümpaatsemaid oli ''Qui Es'', mida esitatigi kogu orkestriga esimest korda ning mille autoriks oli sellel aastal Tõnis Kaumann. See pala tekitas kuidagi teistsuguse tunde, kui ülejäänud. Kuid solistid olid oma ettekannetega väga silmapaistvad ja mängisid oma esitatava pala väga ilusti ära. Väga jäi meelde tsellist Silvia Ilves, kes esitas Dmitri Sostakovitsi kontserti tsellole ja orkestrile, mis oli esitatud Es-duuris ja pärineb oopusest number 107. Ta oskas kuulata seda, mida ta mängis ning tema mänguviis oli kindlasti väga silmapaistev ja väga heliloojale iseloomulik. Ja kindlasti arvestades seda, et see sama noor neiu on meie vanune, siis selle esituse kohta võib kindlasti öelda, et see oli väga originaalne ja kindlasti polnud pettumus. Väga meeldisid ka kitarrist ja poiss saksofoniga. Kitarristi pala oli väga ilus ja ta
Ja 4. Kõige tuntumad. 5. Reformatsioonisümf, 2. Sümf kantaat "Ülistuslaul" piiblitekstiga. 8 ROBERT SCHUMANN 18101856 · Oli 19.saj muusikas oluline ja omanäoline isiksus. Klaverimuusika uuendaja, Schuberti laulutraditsiooni jätkaja. Suurepärane muusikaajakirjanik ja uue muusika eest võitleja. Schumann´i looming on zanriterikas. Ta on loonud 4 sümf, avamänge, 3 instr, kontserti (kl.kontsert amoll, tsellole amoll, viiulile dmoll) Hulgaliselt kammermuusikat (klaverkvartett, kvintett 3 keelpillikvartetti Palju teoseid viiulile Oboele klaveriga duopalad Tsellole Erilise koha tema loomingus omavad laulud, ka kooriteosed, 2 reekviemi, 2 oratooriumi. On üks tähtsamaid laululoojaid. 9 http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism_%28muusika%29#Romantilisi_heliloojaid . http://webcache.googleusercontent.com/search
kaanon on laul, milles kõik hääled esitavad üksteise järel alustades sama meloodiat kammertoon on helihark koorile hääle andmiseks ja instrumentide häälestamiseks kantaat on instrumentaalsaatega mitmeosaline pidulik vokaalteos koorile ja solistidele või ainult koorile kastraat on kunstlikult säilitatud ilusa kõrge häälega meeslaulja, kellel lõigati lapseeas munad maha, et poisihääl säiliks keelpillikvartett on neljale keelpillile kirjutatud helitöö (2 viiulile, vioolale, tsellole) keelpillitrio on kolmele keelpillile kirjutatud helitöö (viiulile, vioolale, tsellole) klassitsism iluideaaliks pidas antiikmaailma, taotleti mõistusepärasust, vormikooskõla, zanri ja stiili puhtust klaveritrio on klaverile, viiulile ja tsellole või klaverile ja 2 muule keel või puhkpillile loodud helitöö komponeerimine on helitöö loomine komöödia on lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend konservatoorium on muusikakõrgkool
palju aega, esinemised järjest harvemad. Oli Leningradi partioot, II msajal ei lahkunud blokaadirõngas linnast. Iims järel jätkab muusiku tegevust. Teda tuntakse üle kogu maailma, paljud organisatsioonid valinud ta auliikmeks, ntOxfordi ülikooliaudoktor. 1970 külastas tallinna. LOOMING: on ulatuslik,mitmepalgeline. Eelkõige on S sümfonist, peateoseks 15 sümf. Järgmine on kammermuusika: 15 keelpilli kvartetti, triod, kvintetid, sonaadid, miniatuurid klaverile, viiulile, tsellole. Mitmekesine on ka vokaalmuusika. 2 oratooriumi "Poeem maast". 2 kantaati "Üle kodumaa paistab päike". Kooritsüklid "10 vene rahvalaulu", "Leningradi süit". On palju romansse, laule, monolooge. Klaverile 2 kontserti, hulk prelüüde, fuugasi, erisugust klaveri muusikat. Soolokont 2 tsellole, 2 viiulile. Tähtsad lavateosed. 3 balletti "Kuldne aeg". 2ooperit "Katerina Izmailova". Operett "Moskva-Tserjomushi", lavapildid "lask", "Lutikas", "Uudismaa". Omaette väärtus filmimuuikal
esitati poollugedes vene keeles. Esines eeslaulja koos kooriga, esitati ilma muusikalise saateta. Lauldi usulise sisuga laulu. Peale seda mängiti Johann Sebastian Bachi koraalitöötlust ,,Meie Isa". Kõlas madal meeshääl ning teised lauljad ümisesid. Peale mida tulid sisse teised lauljad. Refrääni korrati koos. Darja Skurljatjeva esituses kõlas Georg Philipp Telemanni 4 pala viola da gambale. Viola da gambale on tsello eelkäija ja sarnaneb ka välimuselt tsellole. Samuti hoitakse tsellole sarnaselt ka gambat mängimise ajal põlvede vahel. Esitusel saatis viola da gambalet orel. Sellele järgnes Sammartini duett plokkflöötidele. Seda esitust saatis samuti orel. Esitus oli meloodiline, hüplev. Kontsert oli sellega alles poole peal. Kõige huvitavam oli veel ees. Kõlas Johann Sebastian Bachi kaks menuetti flöödi,oreli ning viola da gambale saatel. Nende pillide kõla koos oli suurepärane. Rütmika oli kiire ning kohati ka rahulik. Peale seda
Beethoveni orkestrimuusika tähtsaim zanr on sümfoonia, neid on tal kokku üheksa. Sarnaselt Haydniga hakkas ta neid kirjutama hilja, esimene sümfoonia valmis aastal 1800, mil Beethoveni teoste hulk oli juba suur ja tema nimi tuntud. Beethoveni sümfooniates on ühendatud ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ökonoomne ülesehitus. Instrumentaalkontserte on Beethovenil seitse: lisaks viiele klaverikontserdile veel viiulikontsert ja kontsert viiulile, tsellole, klaverile ja orkestrile. Kolm esimest klaverikontserti, mis on kirjutatud varem kui viiulikontsert ja kolmikkontsert, on lähedased Mozarti selle zanri teostele. Eriliseks teevad need teosed aga julge tonaalne plaan ja tarmukus, mis muudavad need teosed lähedaseks Beethoveni sümfonismile Beethoveni kammermuusika tähtsaima osa moodustavad tema 16 keelpillikvartetti.Beethoveni keelpillikvartetid said populaarseks alles 19. sajandi teisel poolel
· Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit · 5 ballaadi · 3 rapsoodiat · 27 väiksemat pala · ,,Ungari tantsud" · "Valsid"op. 39 Laulud: · 200 originaallaulu · 20 duetti · 60 kvartetti · umbes 100 koorilaulu Kammermuusika: · 7 vokaal-orkestrilist teost · ,,Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) · 3 sonaati viiulile ja klaverile (op.78, op.100 ja op.108)
klaveriõpilaste võistumängimise eesmärkideks on klassikalise muusika propageerimine, noortele muusikutele stiimulite loomine ja rahvusvahelise taseme tutvustamine nii õpilastele kui ka õpetajatele. Konkurss on toimunud kaheaastaste intervallidega ja kujunenud mainekaks konkursiks kogu Euroopas. Kontserdil esitati järgmised teosed : Johannes Brahms (1833-1897).Akadeemiline avamäng op 80(1887) Kontsert viiulile, tsellole ja orkestrile a-moll op 102 Allegro Andante Vivace non troppo Pjotr Tsaikovski (1840-1893). Klaverikontsert nr 1 b-moll op 23(1875) Allegro non troppo e molto maestoso Andantino simplice Allegro con fuoco Mihkel Poll (1986) klaver Klaveriõpinguid alustas ta 6-aastaselt Nõmme Muusikakoolis, 7-aastaselt asus õppima Tallinna Muusikakeskkooli, alates 2001
Artur Kapp 1878 - 1952. Väga tuntud organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja, prof. muusika nurgakivi. Seotud Suure-Jaaniga. Tema isa Joosep Kapp oli Cimze seminari kasvandik ja temaga sai muusikalise ettevalmistuse. 13 aastasena läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit Homiliuse juures, kompositsiooni Korsakovi juures. Alates 1917 prelüüd tsellole ja orkestrile.Lisaks koorilaule. Läks koos pojaga Tallinnasse, tööle. Võttis üle kompositsiooni klassi. Tema klassis õppis väga palju hilisemaid nimekamaid inimesi. Näiteks: Evald Aav " Vikerlased", Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro jpt. Nendest moodustub Tallinna Koolkond. Artur Kapp õpetas klassikaliste traditsioonide põhjal. Eriline rõhk läks polüfoonilisele tehnikale. 1920- 1940 väga viljakad tema loomingule. Valmisid nt I sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob"
Isiklikelu-teda austati väga, ta oli kui isepäine geenius, kes elas omas maailmas, ega kohanenud ajastu ega ühiskonnaga. Sümfooniline muusika-Sümfooniaid on palju. Kuulsad ka. Klaverimuusika-5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati. Vokaalteosed-Missa solemnis, oratoorium ,,Kristus õlimäel", ooper ,,Fidelio". Kammermuusika-Üks hästi kuulus kammerteos:Septett es-duur op.20 klrnetile, metsasarvele, fagotile, viiulile, vioolale, tsellole ja kontrabassile(1799-1800) Muusika üldiseloomustus-Beethoveni looming juhatab muusikaloos sisse 19.sajandi. Suurim eeskuju romantilise sajandi heliloojate arvates. Tema muusika kui klassikaliselt loogiline ja tasakaalustatud.Tema hilisaastatel oli stiil tal paradoksaalne.
kantaat- mitmeosaline pidulik teos koorile, solistidele, orkestrile, kirjutatakse ka ainult koorile süit- mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud paladest sonaat- mitmeosaline teos soolopillile instrumentaalkontsert- mitmeosaline teos soolopillile ja orkestrile sümfoonia- mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile avamäng- üheosaline teos sümfooniaorkestrile, kasutatakse ka sissejuhatava osana keelpillikvartett- mitmeosaline teos kahele viiulile, altviiulile ja tsellole Ansambli liigid: duo, duett- kahele pillile/ lauljale kirjutatud teos trio, tertsett- kolmele pillile/ lauljale kirjutatud teos kvartett- neljale pillile/ lauljale kirjutatud teos kvintett- viiele pillile/ lauljale kirjutatud teos sekstett-kuuele pillile/ lauljale kirjutatud teos septett- seitsmele pillile/ lauljale kirjutatud teos oktett- kaheksale pillile/ lauljale kirjutatud teos nonett- üheksale pillile/ lauljale kirjutatud teos
Nii valmis 1953. aastal üks huvitavamatest vokaal-sümfoonilistest teostest Une Cantate de Noël (Jõulukantaat). 1947. aastal tabas Honeggeri südameatakk, kuid elu lõpuni püüdis helilooja säilitada aktiivset eluviisi. Looming Honegger komponeeris kõikides zanrites. Tema loomingut esindavad: sünteesooperid ja dramaatilised oratooriumid (10), operetid (3), balletid (17), sümfooniad (5), süidid, sümfoonilised poeemid, prelüüdid jt orkestriteosed (kokku 11), kontserdid (2 tsellole, orkestrile ja flöödile ning inglissarvele ja keelpillidele), kantaadid ja oratooriumid (5), kammerinstrumentaalteosed, klahvpillimuusika, romansid ja laulud, muusika draamaetendustele (ca 30), muusika kuuldemängudele ja filmidele (40), kirjandusteosed (2). 1920. aastate teises urbanistlikus teoses Rugby (1928) püüab helilooja kõlavaks muuta inimese musklienergiat. Järk-järgult loobus Honegger programmiliste impulsside
loomingu aluseks poola rahvusmuusika tähtsaim väljendusvahend meloodia uuendas mitmeid zanre (etüüd,prelüüd,plonees) loomingus kajastub sügav kiindumus isamaase,loodusesse,ajalukku,rahvaloomingusse sulandas muusikasse poole rahvusmuusika rütme, meloodiakäände masurkad, valsid, poloneesid, prelüüdid, etüüdid, ekspromptid, ballaadid, 17 laulu klaverisonaadid, skertsod, 2konserti klaverile ja sümf orkestrile, sonaat tsellole ja klaverile Ferenc Liszt (1811-1886)ungari pianist looming seotud Ungari rahvusmuusika ning mustlasmuusika omapäraste rütmide ja meloodiatega lõu uue klaverimängustiili, klaveri kõla jõuliseks, värvikaks, jäädes poeetiliseks programmilise muusika pooldaja ja arendaja põhirõhm klaverimuusikal, sümf teostel. Ka improvisatsioonilisi teoseid uus zanr sümfooniline poeem (1osaline, tav sonaadi vormis, konkreetse sisuga)
Sprachinseltänze Joseph Haydn Franz Joseph Haydn oli Austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Sümfoonia 45 Sümfoonia 92 Sümfoonia 103 Laste sümfoonia Joseph Haydn Haydn kirjutas: 104 sümfooniat 68 keelpillikvartetti 45 klaveritriot 19 kontserti 11 klahvpillile 3 viiulile 2 tsellole 2 metsasarvele 1 trompetile 15 ooperit 13 missat vokaalsuurvormid "Loomine" "Aastaajad" "Stabat Mater" Joohan Strauss Johann Strauss on austria helilooja, dirigent ja viiuldaja, kes on tuntud eelkõige tänu oma vallsidele ja operettidele. Juba tema eluajal tunti teda, kui valsi kuningat ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurosa kuni tänasepäevani populaarsed. Johann Strauss Jr sündis 25.okt.1825 aastal Viinis. Tema isa oli helilooja ja
loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". Tähtsamad teosed: 1899 "Pavane pour une infante défunte" klaverile 1901 "Jeu d'eau" klaverile 1903 "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile 1908 "Rapsodie espagnole" orkestrile 1910 "Ma Mère l'Oye" kahele klaverile 1912 ballett "Daphnis ja Chloé" 1914 Trio klaverile, viiulile ja tsellole 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile 1925 "L'enfant et les sortilèges" 1928 "Boléro" orkestrile 1931 "Klaverikontsert G-duuris"
Frédéric Chopin (1.märts 1810-17.oktoober 1849) Frédéric Chopin oli Poola helilooja ja pianist.Ta pani aluse Poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Frédéric Chopini isa oli prantslane ja ema poolatar.Isa oli tal mõisas koduõpetaja. 1810. astal kolis pere Varssavisse ja Chopini isast sai Varssavi Lütseumi prantsuse keele ja -kirjanduse õppejõud. Chopini muusikaline anne avaldus varakult.Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi. Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli Wojciech Zywny, kes juhendas Chopini aastail 1816-1822. Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt. Aastatel 1823-1826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis . Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Aastatel 18261829 õppis Chopin komposits...
soove ja hingeelu. Välised effektid ei huvita. Sisu oluline- peategelane peab alalist võitlust oma saatusega. Programmita instrumentaalmuusika ja klaveripalad. Heine ja Goethe tekstid. · Klaverivaliatsioonid 1. 16 Schumann 2. 25 Händel 3. 28 Paganini · Väikevormid 1. Sonaadid 2. Ballaadid 3. Rapsoodiad 4. Klaveriteosed 4 käele · Viiulikontsert · Kontsert viiulile ja tsellole · 2 klaverikontserti- väga olulised · 4 sünfooniat · Avamängud 1. Akadeemiline 2. Troopiline · Saksa reekviem · 200 koori- ja soololaulu · 21 ungari tantsu- kiindunud ungari rahvamuusikasse, igas tantsus 3-8 kordumatut rahvaviisi.
Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". Tähtsamad teosed · 1899 "Pavane pour une infante défunte" klaverile · 1901 "Jeu d'eau" klaverile · 1903 "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile · 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile · 1908 "Rapsodie espagnole" orkestrile · 1910 "Ma Mère l'Oye" kahele klaverile · 1912 ballett "Daphnis ja Chloé" · 1914 Trio klaverile, viiulile ja tsellole · 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile · 1925 "L'enfant et les sortilèges" · 1928 "Boléro" orkestrile · 1931 "Klaverikontsert G-duuris"
Antwerpenis Arvo Pärdile muusikafestival "Pärt in primetime". Programmis olid Arvo Pärdi tuntumad teosed, mida esitasid Belgia kammeransamblid, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja 27 last. Tuntumad teosed Spiegel im Spiegel (Peegel peeglis) 1978 Neli Sümfooniat Passio 1982 Tabula rasa 1977, kontsert kahele viiulile, prepareeritud klaverile ja kammerorkestrile Missa syllabica 1977, koorile ja orelile Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra 1966 Tunnustused Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, 1991 Ameerika Kirja- ja Kunstiakadeemia auliige, 1996 Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 Riigivapi I klassi teenetemärk, 2006 Eesti Vabariigi Elutööpreemia, 2009 Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi audoktor, 2011 Arvo Pärt võitis aasta helilooja tiitli Classic Brit Awards 2011 auhindade galal Arvo Pärt
Tema viimaste aastate üks tähtsamaid teoseid on ooper ,,Wallenberg" (2001). Kriitikud peavad üksmeelselt Tüüri muusikat väga meisterlikuks ning samas emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks. 2007. aasta aprillis ilmus Saksamaal tema plaat "Oxymoron", mis sisaldab tema esmasalvestisi aastatest 19902005. Sellel plaadil kõlavad lisaks nimiteosele "Salve Regina" meeskoorile ja ansamblile, marimbakontsert "Andor" ning "Dedication" tsellole ja klaverile. 2007. aasta augustis andis EMI Classics välja Tüüri plaadi "Magma", mille peateos on Tüüri neljas sümfoonia, mida samuti "Magmaks" nimetatakse. Veel on plaadil Lennart Merele pühendatud meeskooriteos "Igavik" (1992) ning "The Path and the Traces" (2005). Erkki-Sven Tüür on pälvinud mitmeid tunnustusi, milleks on Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Suure Vankri auhind (1996, 1997), Aasta kodanik (2009).
Haydn siiski kodumaale. Haydn suri 1809. aastal Viinis. Looming Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuim on number 45 Lahkumissümfoonia. Haydn kirjutas: 104 sümfooniat 68 keelpillikvartetti 45 klaveritriot 19 kontserti 11 klahvpillile 3 viiulile 2 tsellole 2 metsasarvele 1 trompetile 15 ooperit 13 missat Vokaalsuurvormid: "Loomine" "Aastaajad" "Stabat Mater" Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Haydn http://www.youtube.com/?feature=ytca
kõla ruumilisus; teosed on pisimate detailideni välja arvutatud, kuid kõik allub ühele tervikideele; huvi antiik-kreeka loodusfilosoofia, kirjanduse ja muusika vastu sellest tuleneb tema muusika ürgne impulss ja rütmi tähtsustamine. Pidas loova inimese ideaaliks renessanss-inimest, kes täiustub, tegeldes harmooniliselt mitme erineva kunstivaldkonnaga. Teoseid: "Metastaseis" (1954) orkestrile, "Oresteia" (1966, muusika Aischylose tragöödiale), "Nomos alpha" (1966) tsellole, "Gmeeoorh" (1974) orelile "Psappha" (1975) löökp.mängijale, "Pléïades" (1979) 6 löökp.mängijale, "Komboï" võimendatud klavessiinile ja löökpillidele, "Keqrops" (1986) klaverile ja ork, "Rebonds" (1988) löökp.mängijale jpm.
"Como cierva sedienta" sopranile ja orkestrile (1998/2002) "Cantique des degrés" segakoorile ja orkestrile 1999/2002 "Cecilia, vergine romana" segakoorile ja orkestrile (2000/2002) "Littlemore Tractus" segakoorile ja orelile (2000) "My Heart's in the Highlands" kontratenorile (aldile) ja orelile (2000) "Salve Regina" segakoorile ja orelile (2001-02) Kaks hällilaulu, häälele ja klaverile (2002) "In principio" segakoorile ja orkestrile (2003) "L'Abbé Agathon" sopranile ja 8 tsellole (2004) Saateta vokaalteosed 4 "Solfeggio" segakoorile (1963) "Summa" segakoorile (1977) "Kaks slaavi psalmi" segakoorile (Ps 117 ja 131; 1984/1997) "Seitse magnificati-antifooni" segakoorile (1988/1991) "Magnificat" segakoorile (1989) "Bogoroditse Djevo" segakoorile (1990) "And One of the Pharisees ..." kolmele häälele või kolmehäälsele koorile (1992) "I Am the True Vine" segakoorile (1996) "Dopo la vittoria" segakoorile (1996-98) "Kanon Pokajanen" segakoorile (1997)
mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") · 4 eksprompti · 4 ballaadi Suurvormid 3 klaverisonaati o sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss") · 4 skertsot · Fantaasia f-moll · 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile o klaverikontsert nr. 1 e-moll 7 o sonaat tsellole ja klaverile Klaver kui kutsumus Helilooja kutsumuseks oli klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit. Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi
Olles silmapaistev pianist, on ta rohkesti kirjutanud klaverimuusikat ja ka kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukalt on klaverisaatega laule. Sümfoonilised suurteosed ja instrumentaalkontserdid näitavad meisterlikkust vormis ja orkestratsioonis. Kõlavärv on tumedapoolne kuid selles on palju lüürilist soojust. Looming: orkestrimuusikast 4 sümfooniat, 2 serenaadi, 2avamängu, Variatsioonid Haydni teemale, 2 klaverikontserti, viiulikontsert ning kaksikkontsert viiulile ja tsellole. Kammermuusikast 3viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, ansamblid erinevatele koosseisudele. Klaverimuusikast 3 sonaati, 5 variatsioonidetsüklit, ballaadid, intermezzod, valsid. 2 vihikut Ungari tantse klaverile 4-l käel, tuntud ka Brahmsi enese ning Dvoraki orkestratsioonis.Vokaalsümfoonilistest teostest on võimsaim "Saksa reekviem" Rapsoodia aldile, meeskoorile ja orkestrile ning kantaat "Rinaldo". Antonin Dvorak
täiendamas. Prantsusmaal tutvus ta ka sealse väga esindusliku ja jõulise filmiliikumisega, samuti Ravi Shankari muusikaga. Tagasi Ameerikasse tulles mõjutas teda palju Steve Reichi looming. Tema muusikat on peetud ülimalt visuaalseks, moodustades suuremaid kujundeid ja pannoosid. Ta on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides: kammermuusikat (nt keelpillikvartetid), oopereid, sümfooniaid, 11 kontserti erinevatele instrumentidele (sh tsellole, 2 tükki viiulile, klaverikontserdid jt) ja muidugi palju filmimuusikat (seotud üle 100 filmi helindamisega). Filmimuusika hulka kuulub ka suurejooneline maailma öko-süsteemi ja tarbimise tulemusena sündinud traagilisi tagajärgi käsitlev "Koyaanisqatsi: Life Out of Balance" (1982). Lavateostest on kõige kuulsamad portree-ooperite triloogia "Einstein on the Beach" (1976), Mahatma Gandhi aineline "Satyagraha" (1980, satyagraha
tantsulised. Sonaate kirjutatakse nii soolopillile, duosonaate: soolopill+basso continuo, triosonaat 2 solisti+bc. Triosonaadist kasvab välja concerto grosso: soli+tutti. Kammeransambel + orkester. 8. Süit rida erineva karakteriga tantse, 4 põhitantsu, allemande, courante, sarabande, gigue, kolmanda ja neljanda põhitantsu vahele pandi ka teisi, menuett, gavott,. Süite kirjutati kas klavessiinile, sooloviiulile või tsellole, näit. bachi süidid, või lully, ka orkestrile. Handeli vee- ja tulevärgimuusika või bachi 4 orkestrisüiti. 9. Kontsert soolopilli(de)le ja orkestrile. Kiire-aeglane-kiire. Näit. vivaldi aastaajad. 10. Chaconne variatsioonivorm 11. Passacaglia korduvale 3-osalises taktimõõdus. Handel orkestrimuusika Olulisel kohal tähtsamad concerto grosso ja süidid: veemuusika ja tulevärgimuusika, instrumentaalkontserdid orelile ja orkestrile
kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydn kirjutas: · 104 sümfooniat · 68 keelpillikvartetti · 45 klaveritriot · 19 kontserti o 11 klahvpillile o 3 viiulile o 2 tsellole o 2 metsasarvele o 1 trompetile · 15 ooperit · 13 missat · vokaalsuurvormid o "Loomine" o "Aastaajad" o "Stabat Mater" · Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite hümni "Jumal, kaitse keiser Franzi" ("Gott erhalte Franz den Kaiser"), mille viisi kasutati 1841. aastal loodud "Sakslaste laulus" ("Das Lied der Deutschen" avasõnadega "Deutchland, Deutchland über alles ..."), mis on alates 1922. aastast Saksamaa riigihümn
kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tsellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." TEOSED klaverile "Klaverikontsert a-moll" klaveritsüklid "Lüürilised palad" ; "Albumilehed" ; "Humoreskid" orkestrile "Sümfoonilised tantsud" ; süit "Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile soolopalad ja muud teosed "Pildid rahva elust" ; "Norra tantsud" ; "Pöialpoiste rongkäik" süit " Peer Gynt"
ekstaasi. Nt aeglaste osade rütm ja tempo on rõhutatult üliaeglased. Lihtsa ostinaatse rütmi ja keeruka irregulaarse rütmiseeria vastandamine loob pildi igaviku ja ajaliku kohtumisest. Orkestratsioonis on värvide sulatamise meister. Kuulis harmooniaid värvidena. 1930. ja 1940. aastatel palju religioosseid teoseid. "Taevane osadus" (1928) orelile, sümf. meditatsioon "Unustatud ohvriannid" (1930), "Kvartett aegade lõpuks" (1941) klarnetile, viiulile, tsellole, klaverile. "20 pilku Jeesuslapsele"(1944) klaverile, Turangalîla-sümfoonia (1946-48) klaverile, suurele SO-le, ondes martenot'le. Klaveriteose "Vältuste ja tugevuste laad" ("Mode de valeurs et d'intensitiés"1949) lõi Darmstadti suvekursustel, seeria sarnaselt on käsitletud rütmi ja dünaamikat annab tõuke serialistide Boulezi ja Stockhauseni loomingule. 1950ndad on nn linnulauluperiood. "Musträstas" (1951) flöödile ja klaverile meloodika
Klassitsism ja barokiajastu vormid ja zanrid Sonaadivorm ehk sonaat, allegro vorm, mis koosneb 3 põhiosast ekspositsioon, töötlus, repriis, ja 2 mittekohustuslikust osast sissejuhatus ja coda. Sonaaditsükkel instrumentaalmuusika vorm, mille esimene osa on sonaadivormis. Sümfoonia ulatuslik, kaaluka sisuga sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, mille esimene osa peab olema sonaadivormis(4osaline). Keelpillikvartett kahele viiulile, vioolale e.altviiulile ja tsellole kirj.sonaaditsükkel. Instrumentaalkontsert sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sonaat:sonaaditsükkel ühele või kahele pillile. Klaveriduo =klaver+teine soololpill, Klaveri kvintett=klaver+keelpillikvartett. Franz Joseph Haydn(1732-1809) Klassikalise stiili esimene suur meister. Tema looming hõlmab kõiki klassitsismi muusika zanre. Sündis Alam-Austrias, külas. Vanemad tahtsid et ta
Eugen Kapp on kirjutanud ka soolo ja koorilaule ning instrumentaalmuusikat sümfoonilisi teoseid, muusikat kammeransamblitele, miniatuure klaverile, viiulile ja teistele pillidele. "Nokturn", mis loodud 1927. aastal konservatooriumis, on noore, 19aastase helilooja esimene viiuliteos. See on kauni meloodiaga, siira, romantilise kõlamaailmaga helitöö, kust kumab läbi ka midagi ellerlikku. Meisterlik on ka konservatooriumi ajal valminud romantilisest hoost kantud Trio nr 1 viiulile, tsellole ja klaverile (1931). Eugen Kapp on oma muusikas sageli taotlenud piltlikku väljendust, see iseloomustab ka omal ajal väga populaarset klaveripalade tsüklit "Tallinna pildid". Oma parimates töödes ilmutab Eugen Kapp ergast värvimeelt ning huvi 20. sajandi muusika vastu. Kapp on ise öelnud, et õppis väga palju eesti muusika klassikutelt Mart Saarelt ja Heino Ellerilt esimeselt eesti rahvaviiside julget ja omapärast kasutamist, teiselt uudseid väljendusvahendeid. Kapi
Rossini õppis 3 aastat klavessiini mängu, tema õpetajaks oli kohalik meister Giuseppe Prinetti. Ta võeti Prinetti juurest ära, kuna Prinetti ei imponeerinud Rossinile ning Rossini hakkas sepa õpipoisiks. 10-aastaselt oli Rossini leidnud endale sobiva meistri Angelo Tesei, temalt õppis Rossini klaverit mängides noote lugema ja kirikusoolode jaoks ka piisavalt hästi laulma. 12-aastasena lõi G. Rossini ,,Sonata a quattro nr. 3" kahele viiulile, tsellole ja kontrabassile, mis haaras inimesi kaasa nooruslikkuse ja elurõõmuga. http://www.youtube.com/watch?v=hBoRaT0L3Ck 1805 oli hakanud oma isa jälgedes sarve mängima. 1806 õppis Cavedagni käe all tsellot. Samal ajal koostas Rossini üksikuid numbreid libretole ,,Demetrio e Polibio", mis anti poisile üle tükkidena. See oli Rossini esimene ooper, mis on kirjutatud kui ta oli 13-14 aastat vana. Alles siis, kui helilooja oli 20-aastat vana, esitati
nende varjundeid. Tema muusika faktuur on pige habras ja õrn, kuigi ta loob vahel ka massiivseid kõlavälju. Loomingus põimuvad ekspressionistlik ja sakraalne elutunnetus, eksistentsiaalne heitlus tasakaalu- ja pingeseisundite vahel. Tema helikeelt on mõjutanud tegevus mitmes vanamuusikaansamblis ja süvenemine gregooriuse laulu traditsioonidesse. Tulevi teoste pealkirjad viitavad sageli rändamisele teises ajas ja ruumis, nagu näiteks teoses tsellole ja löökpillidele "He rejoices in This World and He rejoices in the Next World" ("Ta rõõmustab siinses ja tulevaseski maailmas", 1999). Kammeransamblile loodud nägemuslik "Gare de l'Est" ("Idavaksal", 1999) on nimetatud küll konkreetse koha järgi Pariisis, ent see seos on pigem väga tinglik ja isiklik. Toivo Tulev on saanud ka mitmeid suursuguseid tunnustusi loomingu eest. Aastatel 1996 ja
vabam, meloodiline stiil meenutab improvisatsiooni ja tämber on koosseisust tulenevalt üsna eksootiline. Boulez kirjutas varasemaid teoseid korduvalt ümber, andes neile uusi vormilisi lahendusi work in progress. Nt teosest "Pli selon pli" (1962, Mallarmé luulele, pealkiri tõlkimatu, ~ "volt voldi järel") sopr. ja sümf.ork, tegi Boulez 30 aasta jooksul korduvalt uusi versioone. Veel teoseid: "Messagesquisse" (1976, pealkiri tõlkimatu: sõnum+eskiis) soolotsellole ja 6 tsellole, "Notations" algselt 12 klaveripala, 1978. a. 4-st esimesest teosed sümf.orkestrile, "Dérive" (1984, tõlk. kõrvalekalle) instr.ansamblile, "Mémoriale" (1985) flöödile ja 8 instr-le. Boulez ise on sõnastanud oma muusika ideaali organiseeritud deliirium. Ühelt poolt poeetilisus (Debussy, Messiaen), improv.laadsus, postekspressionistlik väljendus (Berg), teiselt poolt ratsionaalne komp.tehnika, ülim korrastatus kõigis teose komponentides
Järgneva paari aasta jooksul valmis 18 teost, millest tuntumad: "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis) "Fratres" "Cantus in Memory of Benjamin Britten" "Tabula rasa" Teosed Perpetuum Mobile (1963) Dopo la vittoria (1996) Sümfoonia nr. 1 "Polüfooniline" (1963) Kanon pokajanen koorile (1997) Sümfoonia nr. 2 (1966) Triodion (1998) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra (1966) Como cierva sedienta sopranile ja Sümfoonia nr. 3 (1971) sümfooniaorkestrile (1998) Für Alina (1976) ...which was the Son of... (2000) Tabula rasa, kontsert kahele viiulile, prepareeritud My heart's in the Highlands (2000) klaverile ja kammerorkestrile (1977) Orient & Occident (2000)
annaabi.ee 
