vaenlane). 19.millistel juhtudel võib üks ökosüsteem asenduda teisega- Temperatuuri muutumine, veetaseme langus, inimmõju. 20.sõnasta ökoloogilise püramiidi reegel-Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 21.kuidas saadakse ökoloogiline püramiid-Paigutades toiduahelana söödud toidu mass iga troofilise astme kaupa. 22.mida iseloomustab ökoloogiline püramiid-Energiahulga liikumist alumiselt troofiliselt astmelt ülemisele. 23.mille poolest erinevad populatsioonitihedus ja populatsiooni arvukus-Tihedus näitab isendite arvu kindla maa-ala kohta, arvukus näitab isendite koguarvu. 24.nimeta eesti looduslikud ökosüsteemid(6)- niit, mets, asula(enim just aiad, mis seal asuvad), veekogud, põld, raba. 25.moodusta iga ökosüsteemi kohta 1 toiduahel- 26.milline organism on alati toiduahela esimeseks lüliks-Taim, mida sööb herbivoor. 27
o Seda võib põhjustada näiteks paduvihm, põud, maavärinad, kõrge ja madal temperatuur. Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel? o Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. o Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega. Milliseid seaduspärasusi esineb aine ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele? o Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Seda seaduspärasust nimetatakse ökoloogilise püramiidi reegliks. o Kui kujutada ühe toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi ristkülikuna ja paigutada need ülestikku, saame biomassi püramiidi. Milliseid seaduspärasusi esineb energia ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele?
Kui ökosüsteemi siseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega (kuusiku maharaiumine). Looduses võivad aset leida ka pöördumatud muutused, mis sageli on tingitud inimtegevusest. Kui keskkonna saastatud ületab enamiku organismide taluvusläve, siis ökosüsteem hävib. Millised seaduspärasusi esineb aine (: 10-ga) ülekandmisel ühelt troofiliselt ainelt teisele? Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel ÜL: kui suur on kulliliste max biomass, kui on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? Nisu (tootja) -> närilised (I astme tarbija) -> kullid (II astme tarbija) 1t × 100% = 1000kg × 0.1 = 100kg 100kg × 10% = 100kg × 0.1 = 10 kg V: Kulliliste maksimaalne biomass 10kg
Reegel : Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast. Koostamine : Ökoloogiline püramiid saadakse, kui toiduahel paigutatakse vertikaalselt ja kõige alla jäävad tootjad. 11. Kuidas liiguvad ökosüsteemis aine ja energia? Ökosüsteemi läbib energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse laguahelda lagundajate poolt. Ka selle tulemusel muundub keemiline energia soojusenergiaks.
pikemat aega stabiilsena. Töö kun lk 25 (kordamispunktid kuni 27) Ökosüsteemides toimuvad muutused Ökosüsteemi iseregulatsiooni häirumise või suisa lakkamise korral. Selle tekitavad: 1. Organismid ise muudavad 2. Loodusõnnetused protsessid 3. Inimtegevus Hakab muutuma elukoslus, aa jooksul ök. Süst. Asendub teisega, nim suktsessioon Aine ja energia ülekanne ökosüsteemis Aine ülekanne toimub ühelt troofiliselt asemelt teisele Nr1. Aine ülekandumise seaduspärasus nimetatakse ka ökoloogilise püramiidi reegliks: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise biomassist Nr2. Energia ülekandumise seaduspärasus Kandub ühelt troopiliselt tasemelt järgmisele, jõuab teisele tasemele 10% eelmise taseme energiast seda nimetatakse ökoloogiliseks efektiivsuseks (mida suurem on protsent seda efektiivsemalt toimub ökosüsteem) Biomassi püramiid 1
Kahanevas on vastupidi. Seda võivad põhjustada nt: paduvihm, põud, maavärin, temperatuuri muutused. Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel? Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega. N: kuusiku maharaiumisel kasvavad sinna enne lehtpuud, mis muudavad metsatüüpi. Milliseid seaduspärasusi esineb aine ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele? Ökoloogilise püramiidi reegel - Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas.
-) Parasiidid on organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad oma eluks nende koostis- või toitaineid. -) Parasitism on organismide kooseluvorm, mille üht osapoolt nimetatakse parasiidiks ja teist peremeheks. -) Populatsiooni kasvu arvukuse või tiheduse muutust ajas näitab ???. -) Veelise ökossteemi elustiku moodustavad ujum ehk nekton - aktiivselt liikuvad organismid. -) Ökoloogiline efektiivsus näitab energia kogust, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele. -) Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse ökoloogilise teguri optimum. -) Ökosüsteemi elusosa nimetatakse biotsünoosiks ja eluta osa biotoop. -) Ühe ökosüsteemi toiduahelatest moodustub toiduvõrgustik. -) Ühel teatud ajal toimuvat koosluste vahetumist ajas nimetatakse suktsessiooniks. * 5. Osa Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid! -) Inimesed piiravad kiskjate arvukust
Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundid ökoloogiliseks tasakaaluks. Kasvav populatsioon sündimus ületab suremuse. Kahanev populatsioon suremus ületab sündimuse. Stabiilne populatsioon sündimus ja suremus on tasakaalus. Ökoloogilise püramiidi reegel: iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Energia ülekanne ühelt troofiliselt tasemelt teisele sarnaneb biomassi jaotusega toiduahelas. Toidus sisalduvate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiast soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevusprotsessideks. Iga järgmine troofiline tase talletab vaid umbes 10% toidus sisalduvast energiast. 9. Ökoloogilised globaalprobleemid. Inimkonna kiire juurdekasv tekitab palju ökoloogilisi globaalprobleeme. Nendest võib esile tuua toidu- ja veepuudust, elukeskkonna saastumist, happevihmasid,
biomassiks ega ka kogu toiduks sisalduvat energiat kasulikult ära kasutada. Seda seaduspärasust nimetatakse ökoloogilise püramiidi reegel iga järgneva troofilise taseme biomass moodustab 10% eelneva taseme biomassist. Miks nii vähe? Sest palju läheb energiat sooja hoidmiseks, hingamiseks, toidu hankimiseks jne. Nii moodustubki ökoloogiline püramiid. Biomassi püramiid on üks ökoloogilistest püramiididest. Ka energia ülekanne ühelt troofiliselt tasemelt teisele sarnaneb biomassi jaotusega toiduahelas. Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiast soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegvusprotsessideks. Organismides talletatakse vaid umbes 10% toidus sisalduvast energiast. Järelikult saavad primaarsed konsumendid salvestada ligikaudu 10 % produtsentide biomassi energiast ja sekundaarsed konsumendid ca 10% primaarsete konsumentide energiast.
Biotsönoosi kui üliorganismi, samuti selle kui inimühiskonna taolise sotsiaalse nähtuse kontseptsioon said aga karmi kriitika osaliseks. Kestvate diskussioonide tulemusena 20.-30. Aastatel kujunesid ökoloogias kaks uut kontseptsiooni, mida võib lühiduse mõttes nimetada bioloogiliseks ja statistiliseks. Bioloogiline kontseptsioon rajaneb biotsönoosi kui seda moodustavate organismide iseseisvaks. Teisisõnu võib biotsönoosiks nimetada vaid ennast alalhoidvat, troofiliselt suletud ja funktsionaalselt iseseisvat kooslust, mis sisaldab produtsente, konsumente ja redutsente (täiskoosseisuline kooslus). Sellest seisukohast polegi K.Möbiuse biotsönoos polegi biotsönoos, vaid mittetäiskoosseisuline sõltuv kooslus, kuna austripanga asurkonnas peaaegu puuduvad produtsendid ja ta eksisteerib ainult teistest biotsönoosidest saadavate ainete arvel. Statistiline kontseptsioon rajaneb kujutlusele biotsönoosist kui kontiinumist (pidev, katkematu)
kõigepealt esimest astet, loomtoiduliseks mõni kindel taimtoiduline liik 2. Toiduahel on ökosüsteemis leiduvate eri liikide organismide jada, kes on seotud toiduks olemise ja toiduks tarbimisega, omavahel seostuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgustiku, saab jälgida aine liikumist ühelt troofiliselt tasemelt teisele, mille puhul kehtib ökoloogilise püramiidi reegel ehk iga järgnev tase talletab 10% eelneva taseme biomassist ja energiast troofilistel tasanditel peab iga eelnev tase olema järgmisest suurem, väga mitmelülilised toiduahelad ei realiseeru praktikas a. Eksamile klassikaline toiduahel produtsent 1. Astme
energia kulub organismide elutegevuseks ja hajub soojusena keskkonda. Erinevad koed sisaldavad erineva hulga energiat. 1 g taimekoest võib saada umbes 20 % vähem energiat kui 1 g loomakudedest. Energia kasutegur ehk ökoloogiline efektiivsus on igal tasemel erinev, aga keskmiselt on see umbes 10 %. See tähendab, et iga järgnev tase säilitab oma toiduenergiast umbes 10 %. Ökoloogiline efektiivsus näitab energia kogust, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele. · Toiduahelad ja energiaülekanne Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamis-oksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidavalt juurde saama. Seevastu toitained
ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 tonn=1000kg 1. astme tarbija 1000kg x 10% =100kg 2. astme tarbija 100kg x 10% = 10kg Vastus. Teise astme tarbija juurdekasv saab olla 10kg. 7. Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool? Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutevevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse lagundajate poolt. Ka selle tulemusel muundub keemiline energia soojusenergiaks. 8. Kirjeldage ökoloogilise tasakaalu muutumist mõne oma kodukoha ökosüsteemi näitel. Näiteks raiutakse maha kuusik
Osa GPP-st kulub kohe ära taimedele(hingamiseks), see mida teised loomad sellest saavad on NPP puhas primaarproduktsioon. Mõõdetakse näiteks J/m2a või g/m2s. Ookeani summaarne produktsioon on umbes kaks korda väiksem kui maismaal. Ökoliigiline püramiid Energia püramiid: Tippkiskja Sekundaarsed tarbijad - kiskjad Esmased tarbijad - herbivoorid 1 troofiline tase taimed Ühelt troofiliselt tasemelt teisele liigub 10% energiast. DOM surnud orgaaniline aine. Energia liikumine läbi püramiidid on toiduahel. Toiduvõrgustik. Energia liikumine ühelt troofiliselt tasemelt teisele e=mc2 Pn-1, In(sisend, input), Fn(fekaalne kadu), An(omandatud energia, assimileeritud energia), Rn(hingamine) In/Pn-1 =CE(tarbimisefektiivsus), AE=An/In(kui hästi suudetakse seedida), PE=Pn/An(produktsiooniefektiivsus). Troofiliste tasemete vahelise energia ülekandmiskiirus. TTE=Pn/Pn-1 ~ 0,1
(lagundavad surnud orgaanilist ainet). Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane. Toiduahel -) Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane bakterid ja seened (tagasi algusesse). Laguahel. NB! Ained on ökosüsteemis pidevas ringluses. * Kui suur on rebaste maksimaalne biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised. -) 1000kg nisu 100kg närilised 10kg rebased * Ökoloogiline efektiivsus energiakogus, mis langeb ühelt troofiliselt tasemelt teisele. * Vee ökosüsteem vesi, kiirgused, mineraalid, keemilised elemendid. Fütoplankton zooplankton putukavastsed koger säinas haug. * Maismaa ökosüsteem muld, sademed, kiirgused, keemilised elemendid. Leht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane. Ökoloogiline niss * Igal liigil on oma roll koosluses, mis kujuneb välja suhetes teiste liikide ja keskkonnaga. * Kui nisid kattuvad, tekib konkurents. Kui uus liik tuleb kooslusse. Ta võib kellegi välja
Taluvus ja optimum. taluvusala ehk ökoamplituut: taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. (piiravad keskkonnatingimused) Optimum on antud liigi jaoks sobivaimad tingimused. Ökosüsteemi toodang. aineringe ja energiavoog (mets, soo, järv, meri, maastiku kujund.) Ökoniss. Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes._ Põhiniss,_ tegelik e.realiseeritud niss Ökoloogiline püramiid. graafiline mudel, mis kujutab aine v energia liikumist ühelt troofiliselt tasemelt teisele. Ökosüsteemide muutumine. tahtlikud et inimesele kasu saada+ tahtmatud ehk osoonikihi hõrenemine, kõrbestumine, elukoosluste liigilise koosseisu vaesumine, kahjurite ja umbrohtude mürgiresitentsus, tööstusmelanism (tumedate värvidega isendid) Inimmõju ökosüsteemile. ümberkorraldused lõppevad tavaliselt siiski halvasti. Vastupidine näide kultuurliigid- inimesed aitavad nende liikide olelus ja levikuala võimalustele kaasa.+
* Rakkude jagunemisvõime loomarakus on piiratud, taime- ja seenerakus on piiramatu. * Ainevahetus tüüp looma ja seenerakk on heterotroof, taimerakk on autotroof. Metabolism * Metabolism elu omadus ehk organismis toimuv ainevahetus kokku. * Dissimilatsioon lagunemis protsessid. * Assimilatsioon sünteesi protsessid. * Ökoloogiline efektiivsus Energia kogus, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele. -) Ökoloogiline efektiivsus on alati 10% Organismide varustamine energiaga * Kõige esmaseks ja kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on glükoos. -) 1g lipiide annab 2 korda rohkem energiat kui glükoos. * Kogu energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse. * ATP Adenosiid trifosfaat = universaalne energia üleviija. * Aeroobne protsessid, mis toimuvad hapniku juuresolekul. * Anaeroobne ilma hapnikuta protsessid. Glükolüüs
inimese sihipärane tegevus; võimaldab konkretiseerida ühiskonna ja looduse vastikuse seose käsitust ja rõhutab, et ühiskond on loodust teatud piires teadlikult suunav ja organiseeriv tegur. 36. Ökoloogiline niss (ökoniss) liigi või selle populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. 37. Ökoloogiline püramiid graafiline mudel, mis kujutab aine või energia liikumist ühelt toidutasemelt (troofiliselt tasemelt) teisele, mille esimesel astmel on tootjad, järgmistel tarbijad ja püramiidi tipus tippkiskja ehk tipptarbija. 38. Ökoloogiline suktsessioon - ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. 39. Parasitism ehk nugilisus eluviis, kui üks organism elab teise organism (peremehe) arvel ehk toitumissuhe, kus üks pool saab kasu, teine kahju. 40
Võivad põhjustada kliimategurite suured muutused: paduvihm, põud, maavärin, kõrge/madal temperatuur jne. Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Nt. Kuusiku hävimisel hakkavad raiesmikul esmalt kasvama lehtpuud vms. Seaduspärasus toiduahelas Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10 % eelneva taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel. Energia ülekanne ühelt troofiliselt tasemelt teisele sarnaneb biomassi jaotusega toiduahelas. Organismis talletatakse vaid umbes 10 % toidus sisalduvast energiast. Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas.
allikaks on peamiselt Sahara. Ookeani summaarne produktsioon (GPP) on umbes 2 korda väiksem kui maismaal. 62. Energiavood ökosüsteemides. Troofilised tasemed , ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik? Energiat vt. Eelmisest küsimusest Ökoloogiline püramiid: 1. Primaarprodutsendid, esmased tootjad. Kui mingi hingamine juba maha arvatud, siis see hingamine on NPP. Selle klotsi selga joonistatakse järgmine troofiline tase. Energia, mis ühelt troofiliselt tasemelt teisele liigub, jääb tavaliselt 10% piiridesse. Need on esmased tarbijad rohusööjad, herbivoorid. Nendest omakorda kümnendik liigub edasi kolmandale, kes on teisesed, sekundaarsed tarbijad, kiskjad (võivad ka nt seened olla, peaasi, et keegi sööks) püramiidi otsas on tippkiskja, neid biomassi poolest väga vähe. See on produktsiooni püramiid! Igast tasemest kõrvale läheb surnud orgaaniline aine DON-i, see otseselt aktiivselt
assimilatsiooniefektiivsus. Selgrootud - karnivooridel läheb palju energiat hingamisele. Detriidisööjatel ja miokroobivooridel on suur fekaalne kadu. Selgroogsed - produktsiooni efektiivsus on kôigusoojastel 10% ja püsisoojastel 2% (sisetemperatuuri hoidmine) e. sama assimileeritud kogu pealt saavad kôigusoojased kasvatada 5x rohkem biomassi. AE on karnivooridel suurem kui herbivooridel. Selgroogsetel on PE-d tunduvalt väiksemad. Ühelt troofiliselt tasemelt teise kandub keskmiselt 10%. 34. Aineringed - veeringe, C-ringe, N-ringe, P-ringe. Pôhilised fondid ja vood ringetes. Veeringe: Fond - mahutid, maardlad, kus vastav aine paikneb, on lagestunud. Meri: 97%; Jää: 2%; Pôhjavesi: 0,7%; Vooluvesi: 0,08%; Järved: 0,01%. Voog - liikuv üksus. Süsinikuringe (ühik: g / m2): Litosfäär - 6,6*107 Fossiilne kütus - 8*106 Hüdrosfäär - 2,7*105 Biosfäär ja kôdunemata ained - 4,02*104 Atmosfäär - 4*103.
taluvusala ehk ökoamplituut: taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. (piiravad keskkonnatingimused) Optimum on antud liigi jaoks sobivaimad tingimused. Ökosüsteemi toodang. aineringe ja energiavoog (mets, soo, järv, meri, maastiku kujund.) Ökoniss. Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes._ Põhiniss,_ tegelik e.realiseeritud niss Ökoloogiline püramiid. graafiline mudel, mis kujutab aine v energia liikumist ühelt troofiliselt tasemelt teisele. Ökosüsteemide muutumine. tahtlikud et inimesele kasu saada+ tahtmatud ehk osoonikihi hõrenemine, kõrbestumine, elukoosluste liigilise koosseisu vaesumine, kahjurite ja umbrohtude mürgiresitentsus, tööstusmelanism (tumedate värvidega isendid) Inimmõju ökosüsteemile. ümberkorraldused lõppevad tavaliselt siiski halvasti. Vastupidine näide kultuurliigid- inimesed aitavad nende liikide olelus ja levikuala võimalustele kaasa
Detriidisööjatel (surnud org.a ja fekaali sööjad) ja mikroobivooridel on suur fekaalne kadu. Selgroogsed produktsiooni efektiivsus on kõigusoojastel 10% ja püsisoojastel 2% (sisetemperatuuri hoidmine) e. sama assimileeritud kogu pealt saavad kõigusoojased kasvatada 5x rohkem biomassi. AE (söödud toidu seedimine) on karnivooridel suurem kui herbivooridel. Selgroogsetel on PE -d tunduvalt väiksemad ehk produktsiooniefektiivsus. Ühelt troofiliselt tasemelt teise kandub keskmiselt 10%. 34. Aineringed veeringe, C-ringe, N-ringe, P-ringe. Põhilised fondid ja vood ringetes. Veeringe: Fond mahutid, maardlad, kus vastav aine paikneb, on lagestunud. Meri: 97%; Jää: 2%; Põhjavesi: 0,7%; Vooluvesi: 0,08%; Järved: 0,01%. Voog liikuv üksus. Süsinikuringe (ühik: g / m2): Litosfäär 6,6*107 Fossiilne kütus 8*106 Hüdrosfäär 2,7*105 Biosfäär ja kõdunemata ained - 4,02*104 Atmosfäär 4*103.
Nt tutt lindude peas teeb ta nähtavaks vaenlastele, see tähedab, et peab rohkem pingutama, et elus olla. Ja kuna ta on elus, siis järelikult on ta võimekas. 49. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; Maismaal rohkem kui meres, troopikas ülekaalus. Meredes koondunud kontinentide äärtele. 50. Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; Igalt troofiliselt tasemelt läheb järgmisele 10%. Ökoloogiline püramiid illustreerib energia liikumist eelmiselt tasemelt järgmisele. Troofilised tasemed algavad primaarsete produtsentidega ja lõppevad ca 4 astme tarbijatega. Toiduahel on organismide toitumissuhete alusel reastatud organismide jada. Toiduvõrgustik on ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad. 51. Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste
Kui näiteks väikesed kalad on ära söönud 600 kg noorkalu, siis kasvab nende biomass ligikaudu 60 kg. Kui röövkala (haug) sööb ära 60 kg väikesi kalu, siis kasvab tema biomass 6 kg. Samasugune aine edasikandumise seaduspärasus on kõigis toiduahelates. Reegel: Iga järgneva troofilise taseme biomass on umbes 10% eelneva troofilise taseme biomassist. Seda seaduspärasust nimetatakse ökloogilise püramiidi reegliks Energia ülekanne ühelt troofiliselt tasemelt teisele sarnaneb biomassi ülekandega ühelt tasemelt teisele. Toidus olevast energiast hajub suur osa soojusena ning kindel hulk kasutatakse elutegevusprotsessis. Organismides talletatakse vaid umbes 10% toidus sisalduvast energiast. Järelikul saavad primaarsed konsumendid talletada umbes 10 % produtsentide poolt talletatud energiast ja sekundaarsed konsumendid saavad talletada umbes 10% primaarsete konsumentide poolt talletatud energiast.
Ökoloogia bioloogiateadus, mis uurib mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse Ökoloogiline efektiivsus näitab energia kogust, olemasolul. mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele (s.o. umbes 10 %). (Energia väheneb toiduahelas järk Valk (proteiin) aminohapetest moodustunud järgult.). biopolümeer. Ökoloogiline niss (ökoniss) näitab liigi rolli Vananemine üldine bioloogiline seaduspärasus,
6. Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 tonn=1000kg 1. astme tarbija 1000kg x 10% =100kg 2. astme tarbija 100kg x 10% = 10kg 7. Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool? Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse lagundajate poolt. Ka selle tulemusel muundub keemiline energia soojusenergiaks. 8. Kirjeldage ökoloogilise tasakaalu muutumist mõne oma kodukoha ökosüsteemi näitel. Näiteks raiutakse maha kuusik
Suuremõõtmeliste protsesside uurimine looduses ökosüsteem kui objekt: Vennad Eugene (1913-2002) ja Howard Odum (1924-2002) Fundamentals of Ecology (1953). Eri ökosüsteemi nähtuste vaatlemine terviklikult, pöörates samas kirjeldusraamis tähelepanu ilmastikule, jõgikondadele, taime- ja loomakooslustele. Radioaktiivsete isotoopide kasutamine ökosüsteemiuuringutes. Radioaktiivsed isotoobid liiguvad ühelt troofiliselt tasemelt teisele suhteliselt muutumatul kujul, seega sai uurida võimaldas teaduslikult näidata seoseid erinevate liikide vahel (varem rohkem subjektiivselt kirjeldatud). Süsteemiökoloogia (systems ecology, Eugene Odum, 1964) põhimõtted: 1) Ökosüsteem on looduse esmane ja olulisim ühik; 2) Bioloogiline mitmekesisus suurendab ökosüsteemi stabiilsust; 3) Homeostaas toimib ja on oluline kõigil bioloogilise organisatsiooni tasanditel;
a. tootmiseks). Mida suurem efektiivsus, seda vähem kulutab energiat, seda kauem või rohkem saab hingata, org. a. toota. PE = P/An CE tarbimisefektiivsus, näitab %, kui suure osa eelmisel tasandil toodetud energiast suudetakse omandada; In - energia sissevool (osa sellest on assimilatsioonien., osa kaotsiminev en.); Pn - produktsioon. CE = In / Pn-1 * 100%. CE*AE*PE = Pn / Pn-1 * 100% e. troofiliste tasemete vaheline energiaülekande efektiivsus. Ühelt troofiliselt tasemelt teise kandub keskmiselt 10% ehk 1/10. Primaarproduktsioonist (taimede toodetud orgaanilisest ainest, hingamine on juba maha arvestatud) läheb järgmisele tasemele üle 10%, millest moodustub biomass (sekundaarproduktsioon) ehk tonnist heinast saab 100kg lehma. 51. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; Selgrootud: · Herbivoorid: AE 40%, PE 40%
desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer. Nüüdisinimene - vt. arukas inimene. Ökoloogia - bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist (teguri mõju vähimast vajalikust määrast) kuni maksimumini (teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub). Ökoloogiline efektiivsus - näitab energia kogust, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele (s.o. umbes 10 %). (Energia väheneb toiduahelas järk järgult.). Ökoloogiline globaalprobleem - ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust (toidu- ja veepuudus, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine jt.). Ökoloogiline niss (ökoniss) - näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga.
Kümnendik 1 troofilisest tasemel assimileeritud energiast kandub edasi järgmisele tasemele. Ülejäänu läheb DOMi (söömata jäänud osa) – laguahelasse. Lisaks kaob energiat respiratsiooni teel maailma. Troofilised tasemed: 1. Taimed 2. Rohusööjad 3. Rohusööjate sööjad 4. Tippkiskjad, söövad ka kiskjaid. Energia liigub mööda toiduvõrgustikku: 1 pall = 1 liik. Toiduvõrgustik on läbipõimunud ja keeruline Energia liikumine ühelt troofiliselt tasemelt teisele Allpool näha olev skeem illustreerib energia ülekannet troofiliste tasemete vahel. Skeem kujutab torustikku, kus energia liikumise alternatiivsed rajad on eri torudes ja viimaste läbimõõte peegeldab “vooluhulka” vastavas torus. Pn ja Pn-1 on koguproduktsioon n-dal ja sellele eelneval troofilsel tasemel. Näeme, et alumisel tasemel salvestatud energiast läheb suur osa otse laguahelasse, ülejäänu on sisendiks (In) n-da troofilise taseme jaoks
St. 10% primaarproduktsioonist laheb rohusööjate biomassiks (sekundaarproduktsiooniks) e. tonnist heinast saab 100kg lehma. 82. Energia ülekande efektiivsus ökosüsteemides? 10%, kusjuures produktsiooni efektiivsus tõuseb toiduahelas ülespoole liikudes. 83. Ekspluatatsiooni efektiivsus? Ühe troofilise taseme võime kasutada temast allapoole jääva troofilise taseme ressursse. 84. Ökoloogilised püramiidid: energiapüramiidid? Kujutab energia ülekandumist ühelt troofiliselt tasemelt teisele. Energia, mis järgmisele tasemele ei jõua, hajub soojusena maailmaruumi. 85. Milliseid peamisi keemilisi elemente vajavad elusorganismid? H, C, N, O, Na, Mg, P, S, Cl, K, Ca, Cr, Mn, Fe, Cu, Zn, Si. 86. Vesi, veeringe ja selle energeetika? Vesi on: fotosünteesi lähteaine, hingamise üks produkte, paljude organismide elukeskkond, kliima mõjutaja jne. Aurumine toimub enamasti veepinnalt
Keskkonnas püsivuse ja vastupidavuse järgi jaotatakse saasteained vastupidavad v. püsivad (DDT, org. üh. keedusool), keskmiselt püsivad (nafta), vähepüsivad (toidurasvad, klorofoss), püsimatud, vastupidamatud (süsivesikud, valgud). Kõige ohtlikumateks on saasteained kus püsivus on ühendatud toksilisusega (radioaktiivsed jäägid, kroomi ühendid). Vastupidavatel ainetel on omadus akumuleeruda taimedes ja loomades, liikudes ühelt troofiliselt tasemelt teisele mööda toiduahelat, kusjuures igal sellisel ülekandel suureneb aine kontsentratsioon 10 korda ja rohkem. Seepärast on püsivate ühendite puhul määratud kindlaks nende lubatud piirkontsentratsioon e. LPK, LPH lubatud piirheide. LPK lubatud piirkontsentratsioon vees, õhus, mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld
annaabi.ee 
