Troofilised tasemed bioloogilises aineringluses Helena Teras Sissejuhatus Toitumissuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele. Ühele tasemele kuuluvad organismid, kes tarvitavad toiduks ühepalju olulisi muundumisi läbi teinud ainet. I tase tootjad ehk produtsendid Rohelised taimed Toodavad orgaanilisit ainet Kasutavad mineraalseid toitained, vett, päikesekiirguse energiat II tase tarbijad ehk konsumendid Loomad, kes söövad teisi organisme Taimtoidulised loomad ehk herbivoorid 1.astme tarbijad Loomtoidulised loomad kiskjad ehk karnivoorid 2.astme tarbijad Tipptarbijad ehk 3.astme tarbijad kotkad Tarbijad on ka raipesööjad (raisakotkad, rongad) ja kõigesööjad (omnivoorid) Lagundajad ehk destruendid Laguahel Väga tähtis ökosüsteemi osa Taime ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine tagab toitainete ringluse Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänu...
Nt kui mingi liigi elutingimused on antud aastal halvemad, siis liigi sigivus väheneb ja arvukus langeb. Toitumissuhete kaudu mõjutab mingi liigi arvukuse muutus teisi liike positiivselt või negatiivsellt sõltuvalt sellest, missuguse toitumisviisiga on vaadeldav liik. Seoses selliste ressursimuutustega, hakkavad kõikuma populatsioonide arvukused erinevate aastate lõikes. Selliseid kõikumisi nimetatakse populatsiooni laineteks. Troofilised tasemed Kõige üldisemalt võib organismid jagada nelja troofilise taseme vahel: 1. isetoitujad ehk autotroofid 2. taimetoidulised organismid 3. loomtoidulised organismid 4. lagundajad Nimetatud tasemed toimivad kõikides ökosüsteemides ja väljenduvad toiduahelates ja -võrgustikes. Toiduahel kajastab ühte konkreetset toitumise järjekorda läbi troofiliste tasemete. Reaalses
Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumis suhe. Toitumis suhete alusel reastatud organismid modustavad toiduahela. Esimene Troofiline tase-moodustavad prdutsendid. Teine Troofiline tase-konsunendid e. Tarbijad on jaotaud 3mex rohusööjad, kõigesööjad, lihasööjad (kiskjad) Kolmas troof. Tase- destruendid e. Lagundajad tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet lagundades neid taas mineraalideks. Aineringi moodustavad toitumisuhte+ destruiendid. Ökosüsteemi Troofilised tasemed moodustavad ökoloogilise püramiidi. Toiduaehala erivormid:1) Kiskahel kiskjad ise osutavad saakloomadekks (viimane lüli tippkiskja)2)Nugiahel- parasiit toiduahel, iga järgmine lüli parasiteeruib,toiduahela eelnevale lülile 3)Laguahel- algab eluta orgaanilisest ainest, koosneb elus tarbijates ja lagundajateks lõppeb alatidestruendiga
, , , , , , , , , ( : , ) : (Keskkonnaökoloogia) (environmental ecology) : , , : , , .. - - , , . - - () - - () () () () , (, , ) () Alv - . () ina , (toopilised) (troofilised) ( ) (generatiivsed) ? « » , . - , , , , , , . « » , , , ? ? ? ? ? ? ? , , , , , - , ( ), - (food) - , . , , , , - - ( ), () . : · · - · · · : ·
11. Miks on meile olulised heterotroofsed organismid? Heterotroofsed organismid saavad eluks vajaliku eneriga orgaanilist ainet tarbides. Ise uut energiat ringlusesse ei too- on pelgalt tarbijad ja sõltuvad autotroofide energiast. Energia pärineb keemilistes ühendites talletatud energia vabatamisest. (meie oleme heterotroofid ning saame energiat toidust ehk orgaanilisest ainest. Oleme tarbijad ning ise uut energiat ringlusesse ei too 12. Troofilised tasemed, primaarproduktsioon. Mida me neist igapäevaeluks olulist järeldada võime? Mida kujutavad endast troofilised tasemed ja mida me neist igapäevaeluks olulist järeldada võime? Troofilised tasemed: Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid troofilistele tasemetele. I tase- produtsendid (I taseme moodustavad alati autotroofsed organismid) II tase- primaarsed tarbijad ehk konsumendid (II taseme moodustavad alati herbivoorid ehk taimtoidulised organismid)
Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv kooslus, kus kõik teatud territooriumil elavad organismid ja keskkond seda mõjutavad. Isereguleeruvuse taga on toiduahelad. Elukooslus ökosüsteemi elusosa Ökotoop ökosüsteemi eluta osa Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahel algab alati taimega, kuna see toodab orgaanilist ainet. Troofilised tasemed Troofiline ehk toitumine. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. · Toodavad orgaanilist ainet. · Taimed ja autotroopsed bakterid. Teise troofilise taseme moodustavad konsonendid ehk tarbijad. · Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. 1.astme tarbijad: rohusööjad, herbivoorid 2
Näidustused · Stomatoloogias (parodontoos) · Nina- kõrva- kurguhaiguste puhul (põskkoopa põletik, kõrvapõletik, mandlipõletik) · Seedetraktiorganite haiguste puhul (mao- ja limaskesta põletik, maksa- ja sapiteede põletik, kõhunäärme põletik) · Kardioloogias ( kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi) · Kirurgiliste haiguste puhul (haavandid, luumurrud, venitused) · Kopsuhaiguste puhul (bronhiit, kopsupõletik) · Nahahaiguste puhul (troofilised haavandid, herpes, ekseem, dermatiit) · Mikrotsirkulatsiooni häired ja veenide laienemine · Liigestepõletik (osteohondroos, radikuliit) Vitiliigo ehk valge laikpigmentsus · http://www.youtube.com/watch?v=DlEPaDn7T · Ravi UVB teraapiaga, taastumine kuni 50 % · Ravi depigmentatsiooni abil Kogutud materjal: · http://www.vita.ee/dyna/site/330est.html · http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=104064 · http://www.hambatehnik.ee/hammas/index.php?id=66
ökosüsteemide kogum. avaldavad eluslooduse herbivoori ja taime ökosüsteeme ja nendes Nt kõrb, troop. tegurid. omavaheline toitumissuhe. toimuvaid muutusi. vihmamets BIOOM BIOOTILISED TEGURID HERBIFOORIA ÖKOLOOGIA Erinevat liiki Organism, kes saab Organismide reaktsioon Ökosüsteemi organismide oma elutegevuseks ööpäevase valguse- ja troofilised tasemed, mille kooseluvorm, mis on vajaliku energia pimedusperioodi produktiivsus väheneb ühele osapoolele toidus sisalduva muutumisele kõrgemate tasemete kasulik, teisele aga orgaanilise aine suunas. FOTOPERIODISM kahjutu oksüdatsioonil. ÖKOLOOGILINE PÜRAMIID
Bioom. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna. Toitainete liikumine ökosüsteemis. . Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium. Ainete liikumine ökosüsteemis. Bioelemendid. Põhibioelemendid. Makrobioelemendid. Mikrobioelemendid. Vesi. Aineringed. Veeringe. Geoloogiline ringe. C-ringe. N-ringe. P-ringe. S-ringe.
• Näitab, kui palju oma tarbitud toidust kulub organismi biomassi ülesehitamiseks. • Taimedel keskmiselt 50%. • Loomadel väga väike, umbes 10%. (kulutavad elutegevuseks palju energiat) • Toiduahelas saab järgmine lüli looma söödud toidust ainult 10% energiast. • 90% energiast läheb kaduma – energia väljavool. Ökoloogiline püramiid • Püramiidi astmed on toiduahela lülid. • Aluses tootjad, teine aste herbivoor jne. • Püramiidi astmed – troofilised tasemed. 1. Tase – tootjad, 2. tase – taimtoidulised, 3. tase – I kiskjad, 4. tase – II kiskjad Energia liikumine: I astme tarbijad 2 saavad 10% tootjate biomassi energiast; II astme tarbijad 10% 2 I astme tarbijate 0 biomassi energiast; 20 III astme tarbijad .... 0
mikroskoopilisel tasandil. KUDE on ühtse ehituse, arengu ja funktsioonidega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon Pärilikkusaine/Rakkude/kudede paraneminetaastumine. 2. Nimetage kudede põhiliigid * epiteelkude * sidekude * lihaskude * närvikude. 3. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest. Troofilised (veri, lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude) Toetavad funktsiooniga (tihe sidekude, skeletikoed, kõhrkude, luukude) 4. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Lihaskoed jaotuvad tahtele alluvaks ja mittealluvaks. * Vöötlihaskude Tahtele alluv. Lihasrakud on lihase pikisuunas. Moodustab liigutusi tegevaid lihaseid. Valkudeks on müosiin ja aktiin.
1. Selgitage mõisted: HISTOLOOGIA - Histoloogia = õpetus kudedest uurib rakkude, kudede ja ka organite ehituse ja talitluse uurimisega mikroskoopilisel tasandil. KUDE - on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon - ehk taasteke. Nimetage kudede põhiliigid * Epiteelkoed * Tugi-/sidekoed * Lihaskoed * Närvikoed 2. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest Troofilised koed - veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude Toetavad koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Silelihaskude: - moodustab liigutusi tagavad lihased - lihaskiud ehk lihasrakud on paigutunud lihase pikisuunas. - tegevuseks vajalik närviimpulsside olemasolu; allub tahtele Skeletilihaskude: - paikneb sagedamini erinevate elundite seintes
• Taime- (laiuss ja inimene) • toidulisus - - Konkurents Sarnaste nõudlustega liikide vahel - 0 Amensalism Valgusnõudlik taim puu all 4. Troofilised tasemed e. Toitumistasemed: I. Tootjad e. Produtsendid Autotroofid – orgaanilise aine toodavad ise. Energia saadatse: a)päikeselt b)anorgaanilisi aineid oksüdeerides II. Tarbijad e. Konsumendid Ained ja energia saadakse teisi organisme süües. 1. ja 2. astme tarbijad...tipptarbijad III.Lagundajad e. Destruendid Aine ja energia saavad surnud organismide ainet lagundades.
. (. ) - . - . - , . 70 : , , (, , .) , ( ) , ( , ), , , , , ( ). - . ( ) , , , : , , : , , , , : (kohanemine), (kohastumine) : (, ), (:, ), (, ) :, , , ( , ); , ( , , ) . ( ) (Ökoamplituud). . (toopilised) , (troofilised) ( ), (generatiivsed) - ; : , , , , : (), (), (). / . , " ", (karnivoorid, omnivoorid, herbivoorid), " " , ( ) , , : , , . . , . - , . , , , . -, , , , , ( ), (, , , ) . , , . , , , () (populus , ) , , , : , , . :
toiduvürgu. Toiduahelate erivormid @ Kiskahel- eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija Nt- taimne hõljum-sõudik-viidikas-ahven-haug @ Nugiahel ehk parasiittoiduahel- iga järgmine lül iaprasiteerib toiduahela eelneval lülil Nt- õunapuuleht-lehetäi.seened-mükoviirused @ Laguahel- algab eluta organismi ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb destruendiga Nt- kõdunenud lehed-vihmaussid-lestad-bakterid ja mikroseened Troofilised tasemed- ehk toiduahela lülid. TT reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. · Igas järgmises tasemes talletub 10% eelmise astme energiast. · Liigirikkad ÖS- troopiline vihmamets, eestis salu-segamets · Liigivaesed ÖS- kõrb, eestis raba Üks ÖS kestab umbes 100 aastat sobivates tingimustes Ökoloogiline tasakaal- suudab ise ennast reguleerida Mõjutajad: 1. Ös on oma kindel areng * teke, areng kadumine * sisseränne ja väljaräne } migratsioon 2. Inimtegevus
Rohutirts konn uss/madu kotkas TODUAHELATE ERI VORMIS : * NUGIAGEL e. parasiittoiduahel * Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela erineval lülil. * Õunapuuleht lehetäi seened mükoviirus * LAGUAEHEL * Algab alati surnud orgaanilisest ainest (leht). * Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajates. * Lõppeb alati DESTRUENDI e. lagundajatega (seened ja bakterid) * Kõdunenud lehed vihmauss lestad bakterid ja mikroseened * * * * TROOFILISED TASEMED e. * toiduahela lüli. Troofiline tase reguleerib eelneva lüli ARVUKUST JA SÕLTUB SELLEST * esimese troofilise taseme mood. PRODUTSENDID e. orgaaniliste ainete TOOTJAD. * Produtsendid - herbivoor- omnivoor (sööb taimi kui ka loomi) kiskja destruendid (lagundaja) * Aineringe moodustavad PRODUTSENDID, KONSUMENDID ja DESTRUENDID * Igas järgmises tasemes talletub 10 % eelmise troofilise taseme energiast. (Fütoplankton 15000kg ahven 1500 kg haug 150 kg
Koosluse koosseid (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur Ökoton kahe erineva koosluse üleminekuala Vahetus e. Suktsessioon koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine Kliimaks suksessiooni lõpp-aste, kus kooslus muutub püsivaks Toiduahel . energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi stroofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energasisaldus väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmastest tarbijatest ja lõpeb mikroobidega, kuni aine mineraliseerumiseni. Tööstusmelanism loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega Taimede saastetolerantsus - kohastumine eluks saastatud keskkonna Kultuuliigistik liigid, kelle olelusvõime ja levikuala on inimene tahtlikult või tahtmata laiendanud
peamised loomad, mis tarbivad valmis orgaanilist ainet, mikrokonsumendid nt redutsendid) ja eluta osa ehk abiootilised komponendid (anorgaanilised ained nt vesi ja lämmastik, orgaanilised ained nt valgud ja süsivesikud, klimaatiline reziim nt temperatuur ja valgus). 3. Selgitage mõisteid: Populatsioon ja kooslus, Ökoamplituud ja optimaalala, Eurütoopsed ja stenotoopsed organismid, Ökoniss, Suktsessioon ja kliimaks, Toiduahel, Toiduvõrk, Koosluse troofilised tasemed. Populatsioon (asurkond)- rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Elukooslus- mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Ökoamplituud ehk tolerantdudkõver- on liigi teatav taluvusvahemik mingi abiootilise teguri suhtes. Optimaalala- antud liigi isenditele kõige sobivam osa taluvusalast, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi.
43. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; 44. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protandria, protogüünia), Fisheri 50:50 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); 45. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja käitumine; 46. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; 47. Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; 48. Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus; 49. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; 50. Aineringed süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes; 51
omavad iseseisvat väärtust. Kui antropotsentristlik vaade tugineb kõrgema ja madalama eristamisele, inimese kui evolutsiooni kõrgeima astme väärtustamisele, siis biotsentristlik vaade ja keskkonnaeetika rõhutavad erisugususe ja mitmekesisuse rolli, kõigi organismide osalust looduse ringeis. 3. Inimestel pole õigust vähendada elu rikkalikkust ja mitmekesisust, välja arvatud oma eluliste vajaduste tarbeks vastutusrikkal viisil. Troofilised suhted on ökosüsteemide alatine koostisosa, kusjuures need mitte üksnes et ei vähenda ökosüsteemide liigilist ja vormilist mitmekesisust, vaid on koguni üks sellele kaasa aitavaid mehhanisme.Ometi võib tarbimine olla niisugune, mis mitmekesisust vähendab. Elulised vajadused on need, mis tagavad kauast püsimist, mitte need, mis seotud ajutise heaoluga. 4. Inimeste toime maailmas on ülemäärane ja muutub kiiresti halvemaks.
on seotud elusorganismid ja eluta keskkond Eesti aladele on tavalised ökosüsteemid metsad ning osades kohtades ka sood ja rabad Sarnastest ökosüsteemidest moodustuvad bioomid → biosfäär (osad nendest on liigirikkamad) Ökosüsteemi iseloomustavad: 1. Liigirikkus 2. Ökosüsteemi produktiivsus (biomassi juurdekasv ajas) Toitumissuhted ökosüsteemis Toitumissuhete põhjal jagatakse ökosüsteemis organismid erinevatele troofilistele tasemetele Troofilised tasemed: 1. Tootjad (produtsendid) - Toodavad anorgaanilistest ühenditest (H2O, CO2) orgaanilisi ühendeid (glükoos) ehk viivad läbi fotosünteesi - Tootja on näiteks vetikas (maailmameres omab põhilist osa) 2. Tarbijad (konsumendid) - Kasutavad teiste elus organismide orgaanilisi ühendeid - 1. astme tarbijad on need, kes söövad ära tootja (taimtoidulised loomad -
mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks) · Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad toiduvõrgustiku e toitumissuhete võrgustiku e konneksi · Konsortsium kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega · Taim on neile orgaanilise aine lähteaine või substraat. Ökoloogiline püramiid · Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis; astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. · Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu, energiasisalduse või mingi muu näitajaga. Energiapüramiid Arvukuse püramiidid · Toiduahel näitab aine ja energia liikumist tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele · Erinevad toiduahelad põimuvad toiduvõrgustikuks · Toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb · Spetsialistid e monofaagid kasutavad ainult üht saagitüüpi või toitaineid
elada ja paljuneda Ökoloogilise püramiidi reegel- iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist Ökosüsteem- isereguleeriv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökotoop- ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid 4. Troofilised tasemed. Ökoloogiline püramiid. Reegel, selle rakendamine. VASTUS: Ökoloogilise püramiidi reegel- iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Kui kujutada ühele tasemele kuuluvaid organisme ristkülikune, saame ökoloogilise püramiidi. Vihik. 5. Ökosüsteemi mõiste, isereguleeruvus. Suktsessioonid. VASTUS: Ökosüsteem- isereguleeriv tervik, milles biotsönoos (elukooslus) ja ökotoop
seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid. Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) Interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid) Vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Tingitud reflekside tekkemehhanism. Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest.
milles kõik osad on omavahel seotud. Taimestiku rohkus põhjustab rohusööjate arvu suurenemise, mis aga omakorda põhjustab kiskjate arvu suurenemise. Kui tootjaid (taimi) jääb vähemaks, siis on taimetoitlastel vähem toitu ja ka kiskjate toit jääb kesisemaks. Ökosüsteemi võib mõjutada ka looduskatastroof, nt mõni liik sureb välja ning see mõjutab teiste liikide toitumist. Mõjutada võib ka inimtegevus nt küttimine. 5. Ökoloogiline püramiid (troofilised tasemed ja püramiidireegel) Ökosüsteemi tootjad ja tarbijad moodustavad ökoloogilise püramiidi. Püramiide moodustatakse: 1) Arvukus – isendite hulk 2) Biomass – organismide kogumass 3) Produktiivsus – biomassi juurdekasv (väheneb kõrgemate tasemete suunas) Tootjad – esimene troofiline tase Tarbijad – teine troofiline tase I astme tarbija – taimetoitlane e herbivoorid
10. Mille poolest erinevad kisk-, lagu- ja nugiahel? Kiskahel - Saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel biotsönoosis. Laguahel – Ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Laguahelatel on eriti tähtis osakaal metsaökosüsteemides. Nugiahel - Toiduahel, kus iga järgmine lüli parasiteerib eelmisel, kasutades toiduks tema elusaid kudesid 11. Mis on toiduvõrgustik? Mis on troofilised tasandid? Ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad. Troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. 12. Kuidas on seotud ökosüsteemi iseregulatsioon ja ökoloogiline tasakaal? Selgita. Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. ökosüsteemi tasakaal on ökosüsteemi enam-vähem püsiv seisund, milles koosluste liigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja
Elurikkus on suurim vanades ökosüsteemides nt Ürgmetsad, vihmametsad ja puisniidud. 16. Elurikkuse muutumine poolustelt ekvaatori suunas, selle nähtuse võimalikud põhjused Poolustest ekvaatori suunas elurikkus suureneb, kuna seal on sobilikumad keskkonnatingimused paljudele liikidele ja vanemad ökosüsteemid. 17. Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele Pindala kasvades elurikkus suureneb ning isoleeritusega väheneb(nt saared). 18. Troofilised suhted ja toitumisahelad ning nende mõju liikide arvukusele Troofilised suhted ehk toitumissuhted on ökosüsteemis liikide vahel esinevad püsivad seosed toitumise objekti alusel. Toitumissuhted moodustavad toitumisahelad. Troofilised suhted reguleerivad liikide arvukust ehk ühegi troofilise taseme organismide arv ei saa piiramatult kasvada. Näiteks kui kasvab jäneste arvukus, siis kasvab ka nt huntide
seestpoolt vere-ja lümfisoonte seinu-endoteel 2)Näärmeepiteel on näärmete koostises, tal on omadus moodustada sekreete ehk nõresid. Kõhunäärmes, higinäärmes, rasunäärmes jne. 13. SIDEKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Ehk sisekeskkonna kudede eripäraks on see, et temas on rohkesti peale rakkude a rakkudevahelist ainet.Leidub organismis väga laialdaselt, kõikide elundite koosseisus: Troofilised koed: 1) Veri ja lümf 2) Retikulaarne sidekude 3) Rasvkude 4) Kohev sidekude Tugikoed: 1) Tihe sidekude 2) Kõhrkude 3) Luukude Leidub maksas, liigestes, kõikide elundite koostises 14.LIHASKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis on kokkutõmbevõimelised 1)vöötlihaskude-skeletilihastes(need rakud on paljutuumsed ja alluvad tahtele,
...............................................................................................2 1. Ökosüsteem...................................................................................................................3 1.1 Ökosüsteemist üldiselt.............................................................................................3 1.2 Omadused................................................................................................................3 1.3 Troofilised tasemed.................................................................................................3 2. Läänemeri......................................................................................................................4 2.1 Üldandmed...............................................................................................................4 2.2 Veereziim...........................................................................................................
viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop-taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton-kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Sünebism erinevate tegurite koosmõju. Eriti oluline keskkonnamürkide koosmõjul. (Erinevatest allikatest sattunud mürgid koos teise ühendiga võib muutuda doksiliseks). Troofilised tasemed (produtsendid, konsumendid ja destruendid). Liigitus vastavalt sellele kuidas hangitakse toitu ja energiat. Troofilised tasemed on: 1.tootjad 2.taimtoidulised e. fütofaagid esimese astme tarbijad 3. röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad (3) heterotroofid-tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi (2)lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad.
3. Hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondri harjakeste membraanides) Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna 8. Toitainete liikumine ökosüsteemis. Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalike orgaanilisi aineid ise Energiat saavad päikesekiirgusest Heterotroofid – organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Saavad energiat valmis orgaanilisest ainest Tootjad: taimed e produtsendid, fotosünteesijad, autotroofid
lihasööjad e loomtoidulised e karnivoorid e zoofaagid rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid kõigesööjad e kõigetoidulised e omnivoorid e polüfaagid endoparasiidid siseparasiidid ektoparasiidid välisparasiidid lagundajad e redutsendid (bakterid, seened ja selgrootud) spetsialistid e monofaagid toituvad ainult ühest liigist generalistid e polüfaagid segatoidulised kõigesööjad troof lõpuga seondub toidga troofilised tasmeed: 1) 1 troofiline tase tootjad 2) Tarbijad 3) Tippkiskja 4) Lagundaja Konsortsium kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega Bioproduktsioon biomassi juurdekasv Brutoproduktsioon kogutoodang Netoproduktsioon puhastoodang Primaarproduktsioon 1. troofilise taseme toodang Sekundaarproduktsioon 2. troofilise taseme toodang toitumissuhted Neutraalne karu ja kask Mõlemale kahjulikud bakterid
arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi liigiline koosseis on ökosüsteemi kuuluvate liikide nimistu. Liigirikkuse all mõistetakse taime-, seene- või loomakooslusse kuuluvate liikide arvu. Dominandiks nimetatakse liiki, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Taimede biomassiks nimetatakse nende kuivkaalu pinnaühiku kohta. Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. 7. Toitumissuhted ökosüsteemis, toiduvõrk, troofilised tasemed, populatsioonilained. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad (rohelised taimed, autotroofsed bakterid, mõned protistid), tarbijad (kasutavad toiduks teisi elusorganisme) ja lagundajad (mikroorganismid, seened ning mitmed selgrootud loomad). Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega)
maasse? Mis maa tema mõistes on? Leopoldi arvates on vale inimeste üldine suhtumine maasse. See, et maad võetakse kui mulda (ehk kui ressurssi, mis üksnes kasu toob) ning see, et maad vaadatakse kui üksnes maapinda, mitte laiema süsteemina (et ei arvestata seda, et kõik organismid on otseselt või kaudselt seotud maaga ning ühtlasi üksteisega). Leopoldi arvates on parim vaadelda maad kui püramiidi, mille moodustavad troofilised tasemed: kõik saab alguse mullast, seejärel tulevad taimed, siis taimtoidulised loomad, seejärel kiskjad ning lõpuks tippkiskjad, kusjuures kõik on läbi energiavoo üksteisega seotud. Ehk: taimed seovad päikeseenergiat, seda tarbivad rohusööjad, edasi kiskjad ning lõpuks jõuab see lagundajate kaudu uuesti mulda tagasi. Nii on muld see, mis kogu süsteemi ühendab: sellest saab kõik alguse ning sellega ka kõik lõpeb (,,mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama").
5. Energia liikumine toitumistasemel. Produtsendid soos on näiteks samblad, jõhvikas, sookail. Herbivoorideks on jänes, metskits, põder. Nad toituvad ainult taimedest Karnivooriks kes toitub põhiliselt teistest loomadest on soos rebane. Tippkiskjaks on hunt. Hunt murrab haige loomad maha. Seega ei saa haigused levida Kiskjad ei saa elada saakloomata. Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Ökoloogilise püramiidi moodustavad ökosüsteemi troofilised tasemed. Rebane Sookurg, rästik Konn, hiir Putukad, limused Rohelised taimed 6. Ökosüsteem kui tervik Madalsoos on toiduahelad lühikesed N: Villpea, vahtlane, konn, sookurg N: rohttaimed, jänes, rebane N: putukas, huulhein N: sääsk, kiil, kärbsenäpp N: kärbes, ämblik, Toiduahelate võrgustik. Sipelgad kadakatäks
Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatult kasvada. Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Selle tulemusena püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Troofilised tasemed moodustavad troofilise püramiidi ehk toitumispüramiidi: I 1 Produtsendid Taimed, mõned bakterid, teostavad fotosünteesi 2 Konsumendid II 2.1 Primaalsed Loomad, kes söövad konsumeerid taimi; vastne, püü, tigu, inimene, vesikirp jt. III 2.2 Sekundaarsed Taimtoitlaste sööja ehk konsumeerid kiskja; rästas rebane,
( 2 ) Koduseks haavade puhastamiseks on soovitav kasutada Octenisepti. Toimib kiiresti (30 sek.) ja on laia toimespektriga, toimides efektiivselt seentesse(diabeedi korral eriti levinud), bakteritesse, algloomadesse ja viirustesse (HIV ; HBV; Herpes simplex). Preparaat toimib valutult, selle tõttu kõigiti sobiv ka lapsdiabeetikutele. Sobib igat tüüpi haavanditele: kriimustused, lõikehaavad, põletushaavad, hammustused, mädafistulid, troofilised haavandid, diabeetiline gangreen. Ei sobi kasutada koos joodi sisaldavate preparaatidega. Octeniseptil on ka üks lisaboonus - diabeetikutel esineb tihti suuõõne põletikke, sama preparaati võib kasutada ka üldiseks suuhügieeniks ja suuloputuseks. ( 3 ) 7 KOKKUVÕTE Diabeet kui ainevahetushaigus võib kahjustada peaaegu kõiki elundeid, kuid
· Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate vabade vesinikioondie arvust. Mida väiksem pH, seda happelisem lahus. pH <3 ahjustuvad taimede juured, võib olla mürgistes kogustes rauda ja mangaani, pH >3 mineraalained vähelahustuval kujul ja seega halvasti kättesaadavad. Biootilised tegurid: 1. Toopilised organismide vastastikkused suhted kooselunemise tõttu. 2. Troofilised vastastikkused suhted toitumise pinnal, · Kisklus, · Herbivooria, · Parasitism, · Konkurents, · Sümbioos, · Mutualism. 3. Generatiivsed vastastikkused suhted paljunemise pinnal. Antropogensed tegurid: 1. Otsene: · Organismide kasutamine ja hävitamine kalandus, jahindus, · Organismide viljelemine ja kodustamine organismi viimine kultuuri,
kontsentreerub kahele-kolmele troofilisele tasemele Paaris- ja paartituarvulised ahelad Toiduahela konsentreerumine: Toksilistel ainetel on omadus toiduahelas liikudes igas järgmises lülis konsentreeruda Radioaktiivsed ühendid, pestitsiidid, DDT. Elavhõbe Energia toiduahelas Toiduahel: - Kvantiteet - Kvaliteet + Ökoloogiline püramiid on ökosüsteemi troofiline struktuuri kujutis, mille astmeteks on troofilised tasemed : - Arvukuse püramiid tk/ ha - Biomassi püramiid kg/ ha , cal/ ha - Energiapüramiid kg/ (ha*a), cal/ (m2a) Organismi koht ökosüsteemides ja keskkonna varieerumine Ökoloogilised tegurid: Abiootilised ( elutu keskkonna) tingimused: - Füüsikalised( valgus, temperatuur, gravitatsioon, rõhk, tuli, hoovused) Ja - keemilised( niiskus, ph-tase, atmosfääri gaasid, soolsus, toitainete sisaldus)
Autotroofid ja heterotroofid Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Tootjad, tarbijad ja lagundajad I troofiline tase TOOTJAD II troofiline tase TARBIJAD o 1. astme tarbijad e herbivoorid o 2. astme tarbijad e omni- või karnivoorid o 3. astme tarbijad e karnivoorid III ja järgnevad troofilised tasemed TARBIJAD, TIPPKISKJA Viimane troofiline tase LAGUNDAJAD Parasiidid on organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad neid või nende koostisosi või toitaineid oma elutegevuseks Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu
aastakümne jooksul pole õieti tuntavgi, kaasnev kahju inimkonna arengu pidurdamisel oleks aga suur. Üllatav seisukoht suurelt teadlaselt. Teine kuulus Vene teadlane, eesti verd Juri Israel, nagu ka paljud teised silmapaistvad meteoroloogid, on veendunud, et kliima muutusi põhjustab eeskätt ikkagi inimtegevus. Kliimamuutuste tagajärjed Metsaraie, eriti troopiliste metsade ulatuslik hävitamine, tõstab süsihappegaasi kontsentratsiooni atmosfääris. Muutuvad troofilised suhted: taimedtaimtoidulisedlihasööjad (kiskjad)lagundajad. Esialgu jääb vähemaks taimtoidulisi loomi ja neist toituvaid kiskjaid. Looduse tasakaal häirub. Teisalt aga tõstab süsihappegaasi rohkus atmosfääris fotosünteesi intensiivsust, suureneb noore metsa ja üldse taimede juurdekasv. Jällegi sünnib rohkem taimtoidulisi loomi ja sellest tulenevalt paljunevad ka kiskjad. Kliima soojenemise tõttu nihkuvad kliimavöötmed ja
Koosluse struktuur 1)Koosluse koosseis – (eluvormiline, liigiline,populatsiooniline struktuur) 2)Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) 3)Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) 4)Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur). Biotsönoos Ehk elukooslus, mis on teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Ökoton Kahe erineva koosluse üleminekuala Troofilised tasemed 1)Produtsendid - saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest – autotroofid e. isevarustajad 2)Tarbijad - surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi (fütofaagid ja zoofaagid) 3)Destruendid ehk lagundajad Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid. Energiatootmine ja keskkonnakaitse. Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid
tingimustega; ajutise iseloomuga, mis seostuvad vaid kindlatel tingimustel; signaalse iseloomuga. Jaotus: bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid, sugurefleksid. retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid), interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid). vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised. 19. Mis on refleksikaar? Närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse (e sensoorse) neuroni kaudu suundub erutus kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele (e motoorsele) neuronile, mille aksonit mööda antakse impulsse elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. 20. Tingitud reflekside tekkemehhanism 1. Kui kesknärvisüsteemis tekib kaks erutuskollet, siis
16. Elurikkuse muutumine poolustelt ekvaatori suunas, selle nähtuse võimalikud põhjused Bioloogiline mitmekesisus ei paikne Maakeral juhuslikult, vaid muutub piki keskkonna gradiente (tunnuse muutlikkuse rida) Kõige tuntum on kasv poolustelt ekvaatori suunas. Aeg oluline faktor. Pleistotseeni jääajad. 17. Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele Liikide arv kasvab pindala suurenedes, kuid oluline roll on elupaiga heterogeensusel BD väheneb isoleerituse suurenemisega. 18. Troofilised suhted ja toitumisahelad ning nende mõju liikide arvukusele (herbivooria, kisklus jne…) 19. Elupaikade heterogeensuse ja keerulisuse mõju elurikkusele Kõik keskkonna faktorid varieeruvad ajas ja ruumis. Mida enam varieeruvad paikade suurus, vanus, tüüp, arv, seda suurem on BD Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem elurikkus. 4. loeng (slaid) 20
hõbekajakale ja teistele. Ökosüsteemi iseloomustab: 1)Liigiline koosseis - Kõikide liikide nimekiri. 2)Liigirikkus - Kooslustesse kuuluvate liikide arv 3)Produktiivsus Biomassi (-Organismide kuivkaal pinnaühiku kohta) juurdekasv ajas. Näiteks kõige produktiivsem on vihmamets. 4)Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantide abil. (Dominant- liik mille populatsioon on kõige arvukam ökosüsteemis) 14. Troofilised tasemed: produtsendid, konsumendid, destruendid. Tootjad ehk produtsendid - Need on rohelised taimed, mis toodavad orgaanilist ainet, kasutades mineraalseid toitaineid, vett ja päikesekiirguse energiat. Tarbijad ehk konsumendid (konsum mendid trolololol) - Need on loomad, ke s söövad teisi organisme, s.t tarbivad valmis orgaanilist ainet. Taimtoidulised loomad herbivoorid on 1. astme tarbijad. Loomtoidulised loomad kiskjad ehk karnivoorid on 2. astme tarbijad
Toitesoolade olemasolu sõltub lähtekivimist ja sademetest, orgaanilised toitained lisanduvad organismide elutegevusest (huumus). Liigniiskus pärsib organismide lagunemist ladestub kõdukiht või turvas. Karbonaatsetel muldadel (nt Lääne- Eestis) kasvavad lubjalembesed ehk kaltsifiilsed taimeliigid, mererandade soolastel muldadel halofiilid, kõrge lämmastikusisaldusega (-NO3-) muldadel nitrofiilid. 10. Troofilised tasemed Troofilise taseme moodustavad organismid, kes tarvitavad toiduks samapalju muundumisi läbiteinud ainet. Nii kuuluvad näiteks ökosüsteemi taimtoidulised loomad ühele ja nendest toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui tootjad moodustavad omaette troofilise taseme. Ühegi troofilise taseme organismid ei suuda kogu eelneva troofilise taseme biomassi muuta enda biomassiks (kasvuks), nö
15.Ökosüsteemi vanuse mõju elurikkusele Bioloogiline mitmekesisus kasvab aastatega (nt.vihmametsad). 16.Elurikkuse muutumine poolustelt ekvaatori suunas, selle nähtuse võimalikud põhjused Bioloogiline mitmekesisus üldjoontes kasvab poolustelt ekvaatori poole liikudes niiskuse kasvu tõusuga. 17.Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele Pindala suurenedes liikide arv kasvab; isoleeritus vähendab elurikkust. 18.Troofilised suhted ja toitumisahelad ning nende mõju liikide arvukusele Toiduahel on enamasti 3-4 tasemeline, esimeseks roheline taim; Kiskahel, laguahel, nugiahel. Loom loomast saab enamasti kätte 80% energiast, enamikel omastatkse ainult 10%. 19.Elupaikade heterogeensuse ja keerulisuse mõju elurikkusele Kõik keskk. faktorid varieeruvad ajas ja ruumis. Mida enam varieeruvad paikade suurus, vanus, tüüp, arv, seda suurem on elurikkus; Mida keerulisem elupaiga
Hemopoees vererakkude tekkimine Perifeerne Kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi Somaatiline- tahtelised funktsioonid Vegetatiivne tahtele allumatud funktsioonid 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed: o katteepiteel (pinnaepiteel) o näärmeepiteel Tugi-/sidekoed: o Lootelised koed: mesenhüüm, sültjas sidekude o Troofilised koed: veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed: tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed: o Silelihaskude o Skeletilihaskude o südamelihaskude Närvikoed: närvikude (kitsalt) -- neuronid, neurogliia 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded. Iseloomustus: Rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet vähe ei sisalda teiste kudede elemente alati basaalmembraan pole veresooni uuenevad väga kiiresti
1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia- teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitusest Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe o Kude koosneb rakkudest ja nende tekistest- rakuvaheaine ja koevedelik, mis on toodetud rakkude poolt ja rakkude vahelisse ruumi eritatud 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kudede elemente
kulgedes. Taluvus ja optimum: Taluvusala toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast Ökoniss: Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Põhiniss, tegelik e. realiseeritud niss Ökoloogiline püramiid: (Eltoni püramiid, näitab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi) ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni Ökosüsteemide muutumine. Inimmõju ökosüsteemile. Ökosüsteemi toodang. Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid. Energia tootmine ja keskkonnakaitse: toorenergia-energia toorme tarbimine, lõpptarbimise energia- töö sooritamiseks kuluv kasulik energia Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid.
annaabi.ee 
