KIRJAND Kui ma oleksin ratsatreener Ma arvan, et ratsatreeneri töö oleks mulle väga huvitav. Eriti sellepärast, et mulle meeldivad hobused ja ma olen selline õpetaja tüüp - tahan tihti teisi õpetada, kuidas ikka kõike õigesti teha. Paljud treenerid on selleks ise hakanud ja nad pole seda spetsiaalselt õppinud ja järelikult ei tea nad ka kõiki saladusi ning ei ole nii kogenud. Vastupidine näide on samuti olemas - mõned treenerid pole vastavat koolitust küll saanud, aga on ka väga targad. Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus õpetatakse ratsatreenereid välja ja see on ka üks põhjus, miks inimesed ei õpi kohe ratsatreeneriks. Tuntumad ratsakoolid on Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Kui treener ei tea väga palju, võib kergesti juhtuda õnnetusi. Neid nii trennilastega kui ka hobustega. Kui hobused või trennilaps...
Ideaalid ja tegelikkus Minu jaoks on ideaal see, kui ma saan käija nendes trennides kus ma tahan. Pragu on see ideaalselt õnnestunud. Kuigi vahest segab ka koolis käimine ja pikad koolipäevad trennides käimist. Minu jaoks on trenn tähtsam kui kool ja olen ka vahest trenni pärast mõne tunni puudunud. Aga üldiselt käin korralikult koolis ja hinded on ka kõik korras, seega see ei mõjuta see eriti midagi. Ma käin mitmes trennis ja minu jaoks ei ole see sugugi palju, jõuaks käija kasvõi neljas trennis korraga. Miks see nii on? Sellel lihtsal põhjusel, et ma üritan toituda tervislikult, ei ole eluaeg teinud, ega hakkagi tegema suitsu ja ka alkohol on minu jaoks väga kauge teema
jne.). Siiski on mõlemas eas ka palju sarnasusi. Võõraste inimestega suheldes tuntakse end ebamugavalt ning nägu läheb üleni punaseks. Tuntakse hirmu võõraste käest abipalumise ees ning tutvudes uute inimestega ( The Ultimate Book Of Knowledge, 2007). Mõlemates vanustes oldakse enamjaolt aktiivsed. Lasteaialapseeas piisab lapsele oma mängudest ning jooksmisest mis sellega kaasa tuleb. Ka selles vanuses lapsed käivad trennides. Neil on võimalus käia ujumise algõpetuses, judos, jalgpallis ning paljudes muudes trennides. Murdeeas on trenn väga oluline kuna selles eas muutub keha kõige rohkem ning selle eest tuleb väga hästi hoolitseda. Iga murdeealine käib vähemalt ühes trennis, või siis ise jooksmas. Kokkuvõtteks saab järeldada, et vanuste vahe ei muuda seda kui sarnasena käituvad inimesed erinevates vanustes. Kõik ei ole muidugi samasugused ning ei arene sama kiiresti, kuid
Telefonid, arvutid, televiisor kõik see segab õppimist ning keskendumist tähtsatele asjadele. Nii hakatakse asju edasi lükkama ja ei tehta neid õigeks ajaks ära. Populaarne on kurtmine, et praegu on palju tegemist ning pidevalt lükatakse edasi, lubadusteda ´´homme teen´´, ´´järgmine nädal teen´´ jne. Et sellest ajaraiskamisest lahti saada, tuleks hakata näiteks tegelema mingi hobiga. Üldiselt on hea oma aega sisustada, kuid alati pead jätma ka mingi aja iseendale. Trennides käimine vabastab sind pingetest ning peale trenni oma töö ära tegemine on hea. Seega, pole hea oma tegemisi edasi lükata, muidu need võivadki tegemata jääda. Ära jäta oma asju viimasele minutile ja tee need parem kohe ära! Kathleen Allmere 10b
Sõpruskonnad, kambad ja jõugud Iga inimene võiks olla grupis oma sõprade või tuttavatega. Kõik vajavad suhtlust teiste inimestega. Ilma suhtluseta on väga raske elada. Sõpruskonnad koosnevad üldiselt heatahtlikest ja sõbralikest inimestest, kes vajavad üksteise sõprust. Sõpruskonnas on tavaliselt mingisugune organisaator, kes on teistest aktiivsem ja vahest korraldab ka kohtumised. Sõpruskonnad tekivad enamasti näiteks trennides või klassides ning neid võib peamiselt näha koolides. Kamp on juba hoopis teine teema. Seal ei ole oluline teada kõiki liikmeid, peaasi, et tunned liidrit ja teil on hea suhe. Kambas otsustab liider kõik: tegevuse, kohtumiskoha ja liikmed. Kamba tegevusteks võivad olla näiteks pisikuriteod, vandalism või muud pisemad seaduserikkusmised. Jõuk on hoopis teine asi, kui kaks eelmist. Jõuk tuleb kokku, et teha midagi kurja
Me saaksime sellega isegi edukalt hakkama. Tuleb ennast lihtsalt kokku võtta ja mõelda sellele, mis kõige rohkem meeldib. Raske ongi tegevusega algust teha. Tuleb joone peale saada ja kõik hakkab sujuma, sest viise kuidas oma vaba aega sisustada on palju. Paljud inimesed teevad trenni. Trenni tehakse, et kehakaal oleks normis, või selleks, et tervislikult elada. Trenni tegemise mooduseid on mitmeid, kuid ikkagi valitakse see kõige lihtsam. Käiakse erinevates spordiklubides või trennides. Me aga teame, et see kõik maksab raha. Milleks kulutada raha trennides käimise peale, kui seda kõike on võimalik korraldada omal käel ja tasuta. See ei loe, kas elatakse linnas või maal, hea tahtmise juures saab igal pool hakkama. Tuleb spordiriided selga panna ja lihtsalt jooksma minna. Kui joosta ei viitsita, siis võib minna kepikõndi tegema. Iga päev kõndida on ka tervisele hea. Kui kumbki variant ei ole sobiv, siis saab täiesti lihtsalt ka kodus trenni teha
Sport minu elus Sportimine peaks olema iga inimese jaoks tähtis, kuna see aitab hoida keha ilusas vormis ja samuti on see tervisele hea. Just nende kahe välja toodud punkti pärast teen ka mina sporti. Trenni tegemine on olnud mu kaaslaseks juba väikesest saati ja ma tõesti armastan seda. Kuid siiski, mida sportimine täpsemalt minu jaoks tähendab ? Paljud lapsed käivad trennides, kuna nende vanemad on neid juba väikesest peale sundinud. Ma olen samuti juba päris pisikesest peale spordiga tegelenud, kuid mitte kunagi ainult selle pärast , et vanematele meeldib. Tegevus peab ikka endale ka meeldima ja seda tuleb nautida. See on minu põhimõte sportimises. Nagu juba eespool sai mainitud, olen ma päris pikka aega tegelenud spordiga. Esimene trenn , kus ma tublilt kaasa lõin oli peotants. Sellega seotud mälestused on pärit lausa lasteaiaaegadest
Muusika ja tantsuta poleks elu huvitav Muusika ja tants on kindlasti üks osa elust milleta me ei saaks, või lihtsalt oma elu ette ei kujutaks. Juba ammustel aegadel oli meie esivanematel kombeks tantsida ja laule kaasa hümiseda. Aga miks on siis muusika ja tants meile nii olulised? Muusikat on igale maitsele ja meeleolule. See saadab meid igal pool. Kodus, koolis, kaubanduskeskustes, trennides. Meie muusika valik aitab teistel meie emotsioone ja mõtteid aimata. Samas võib muusika panna unustama, heidad kõik mõtted peast ja keskendud laulule. Ei ole enam minged muresid. On ainult inimene ja muusika. Muusika laseb valla meie tunded ja elamused. See väljendub tantsides. Tantsides tunned kuidas keha vabaneb liigsest koormast, ollakse jälle vabad argipäeva stressist ning tuntakse ennast suurepäraselt. See on kui joovastus, mis kehasse valgub. Kogu
,,valede" sõprade kaudu. Noorukid peaksid endale teadvustama, et enamus kurjategijaid tabatakse ning ka karistatakse. Noored ilmselt ei mõista, kui hull on vanglas enne, kui nad sinna ise satuvad. Kui nooruk tagajärgedele ei mõtle, on tal veel eriti lihtne igasugu kuritegevusi sooritada. Nii võidakse oma ülejäänud elu ära rikkuda selle ühe otsusega hakata kurjategijaks. Kuritegelikule teele sattumist saab vältida näiteks erinevates huviringides ja trennides käies. Nii jääb vähem aega väljas jõlkumiseks ja igasugu esmapilgul ,,huvitavate" plaanide väljamõtlemiseks. Kindlasti tuleks endale valida sõbrad, kes mitte ei käsi ja õhuta sul asju teha, vaid lasevad sul endal otsustada. Kui ollakse aga väga raskes olukorras ja perel pole raha huviringide ja trennide jaoks, siis on olemas väga palju teisi huvitavaid ja harivaid tegevusi, näiteks raamatute lugemine, õppimine, ise sporti tegemine
Metsad on taimestiku rohked ja rohelised nii, et metsloomadel oleks koht kus elada ja toituda. Aina vähemaks jääb metsapõlenguid ning süütamisi. Peredesse sünnib üha rohkem lapsi ning nad kõik saavad endale vajaliku lasteaiakoha kus alustada oma õnnelikku ning täisväärtuslikku lapsepõlve. Kõikidel Eesti noortel on õigus kooliõppele ehk haridusele. Tulevikus saavad kõik Eesti noored käia mitmetes käsitööringides ning trennides. Eestlased hakkavad aru saama, kui tähtis on hoolida oma inimestest kellega nad elavad külg-külje kõrval. Isegi kui meid on vähe peame me alati kokkuhoidma, mis iganes ka ei juhtuks. Eestimaa on laulu rahvas, ning iga aastaga tekib juurde sadu uusi muusikuid ning heliloojaid. Paljud välismaalased hakkavad Eestisse rändama, sest nad teavad, et Eestis on hea ja turvaline elada. Siin pole tornaadosid, maavärinaid ega tsükloneid. Eestis on head ja muljetavaldavad elamistingimused
Demokraatia Tänapäeval on Eesti riigis minu teada kõikidel põhiharidusega kodanikel võrdne võimalus õppida uut eriala või täiendada oma haridust. Meil ametikoolis on samamoodi võrdne võimalus omandada kutseharidust, keskeriharidust. Näiteks käivad ka töötud ametikoolis täiendkursustel. Koolivälisel ajal on kõikidel ametikooli õpilastel võrdne võimalus käia ametikooli huvialaringides ja/või trennides. Ka mina osalen selles niinimetatud igapäevases demokraatia ringis, sest mul on võimalus käia ametikoolis. Põhiharidus on mul omandatud. Kõikidel õpilastel, kellel on vastavad hinded ja pole ülemäära põhjuseta puudumisi on võimalus saada ka õppetoetust ja muid toetusi. Võrdne võimalus toetust saada on kõikidel õpilastel, kes oma olukorda ei raskenda seal hulgas põhjuseta puudumised, õppevõlad. Olen aru saanud, et Eesti riik on demokraatiline riik
Aga tol ajal olid need väga kallid. Tema mängusõbrad olid samast külast, nagu tema isegi oli. Ja nad mängisid kõik koos: peitust, värvipotti, triffi, kummikeksu ja kulli jne. Tema lapsepõlve kõige helgem asi, mida ta mäletab, oli see kuidas tema ema teda hoidis. Ning kõige kurvem mida ta oma lapsepõlvest mäletab on see kuidas tema vanaisa ära suri. Tamar õppis koolis väga headele hinnetele. Ta lõpetas ülikoooli. Ta käis kooli kõrvalt paljudes trennides ja pühendus võistlustele. Olümpiaadidel ta ei käinud, sest ta pühendus spordile. Lemmik ained koolis olid: kehaline ja kunsti. Oma lapsepõlves ei kadestanud Tamar kedagi, pigem kadestati teda, sest ta oli sportlikum kui teised. Ta oli jooksus teistest kiirem ja ta sõbrad hädaldasid sellepärast. Ta meenutab oma medaleid vaadates siiani autasustamisi. Isegi tema vanemad suhtusid temasse hästi. Nad aitasid teda kui tal abi vaja oli, ja nad ei lasknud talle kunagi haiget teha
murduda. Saan aru, kui tudengid õpingute kõrvalt tööd teevad ja sellega enda ülalpidamist püüavad kindlustada, aga ühelt noorelt on seda liiga palju tahetud. Mõneti tuleb kasuks, sest arendab noorel inimese kohusetunnet, sihikindlust, pühendumist, majanduslikku mõtlemist ja rahaga õigesti ümber käimist ning paljusid teisi vajalikke iseloomuomadusi, et elus hakkama saada. Samas halb, sest ta jääb väga paljust ilma. Tal ei ole näiteks vaba aega ja ta ei saa käia trennides ega tegelda oma hobidega ning lihsalt sõpradega koos olla ja ,,hängida". Liisa ütleb, et tal pole aega, et puhata. Ta lisab ka, et kui palgast midagi üle ei jää, siis teda vaevab masendus ja tööl ning koolis käimise isu kaob täiesti. Ma saan aru sellest, sest palk, mis ta teenib tuleb raskelt, aga kulub kiiresti, sest väljaminekud on suured. Väikeseks motivatsiooniks oleks seegi, kui ta saaks oma palga eest endale midagi lubada. Kertu ütleb, et töö on mõjutanud tema hindeid
Ja see kõik viib selleni, et väljas ei teha midagi muud kui ainult juuakse. Ja et seda kõike üeatada, peaks meil olema kas tasuta treeningud, vähemaksvad trennid(jõusaalid) jne. Treenimist küll riik pooldab, kuid ainult siis kui oled Maailma tasemel, mitte neid, kes teevad seda ikka enda jaoks(mida muidugi ei peagi pooldama), kuid kui nüüd kõike vaadata tagant, suure pildina, siis on see mõte enesest väga mõistetav ja mina arvan et väga paljud noored hakkaksid käima rohkem trennides ja treenimas end, kas Maailma tasemele või enda jaoks.
suunas. Kui poleks armastust poleks ka inimesi. Inimesed tekkivad läbi armastuse. Sõprus tekkib aga inimeste vahel ennem kui armastus. Sõprus on kui seletamtu asi. Sõprus suurendab rõõmu ning vähendab kurbust. Usaldus on tähtis nii armastuses kui ka sõpruses.Ainult süda ütleb mis on tõeline mis mitte. Nii on see Sõpruse kui ka Armastuses. Ning usaldada ka pole õige ennem kui süda selles kindel on. Koos sõpradega käiakse pidudel, trennides ja igal pool väljas. On nii häid kui ka halbu hetki/tegevusi sõpradega. Koos sõpradega käiakse ka kohtades kus leitakse veel uuemaid sõpru. Sõpradega koos tehakse ka keelatuid tegevusi. Näiteks: juuakse, suitsetatakse, kasutatakse narkootikume jne. On sõpru kes võivad viia halvale teele. Kuid hiljem võivad nii mõnedki kahetseda, et nad kellegiga sõbraks said. Kirjutan enda sõpradest: Mul on tõelisi sõpru vähe. Minu jaoks tõeline sõber ja sõbranna on see,
parandada? Juba imikutega alustatakse treeninguid, neid õpetades liikumisega harjuma. Palju on vanemaid, kes lähevad koos oma lastega ujumistrennidesse, et neid seal tulevaseks eluks ette valmistada. Lastel on lihtsam hiljem lasteaias ja koolis. Beebidega käiakse ka võimlemas. Seal saavad vanemad enda last paremini tundma, tajudes, kuidas laps liigub. Samas aitavad need ka lapsel paremini liikumise alustamist. Imikutega saab juba trennides käimist alustada teisest elukuust. Minu arust on see väga hea idee, sest see aitab väikelastel tulevikus paremini hakkama saada. Samuti on hea seal käia enne lasteaeda minekut, sest mängides arendab laps veelgi enda liikumist. Vanemad peaksid panema lapsed ka mingisugusesse trenni, kus laps saaks veelgi liikuda. Treeninguid peaks alustama juba varakult, nn beebidega. Teismeeas unustatakse aga trenn ning tervislik toitumine sootuks
võimaluse vabaneda liigsetest kilodest. Alustada võiks 20-30 minutist iga päev. Milline trenn sobiks algajale? Algajate treeningutes ei ole harjutused seotud keerukate kombinatsioonidega ega nõua head koordinatsiooni. Spordiklubides võivad olla lihtsaimad trennid märgitud ka nimetustega "Esimesed sammud", easyfit või easyaerobic. Ka stepp-aeroobikatunnid sobivad algajatele. Võib valida ka näiteks Bodypump'i, ringtreeningu või spinningu vahel. Neis trennides ei joosta ega hüpata ning koormust saab ise reguleerida. Kui sageli peaksid harjutama? Levinuim arusaam ja soovitus on, et vähemalt 3 korda nädalas ja 30 minutit korraga Samas ei oleks soovitav teha järjest 2 treeningvaba päeva, sest siis hakkab organism oma positiivset treenivat mõju taas kaotama Kindlasti peaks aga alustades harjutama mitte tihedamini kui üle päeva, sest siis suudab organism piisavalt taastuda ning Sa alustad uut treeningut puhanult ja värskelt
ja närveerima, kui see ei ole kahjulik ning ei ohusta inimest. Head stressi tekitab ootusärevus, tavaliselt on inimene sellises olukorras kui ta näeb üle pika aja inimest keda ta ei ole näinud pikka aega või enne tähtsat etteastet. Hea stress tekitab inimeses positiivset emotsiooni vastupidi halvale stressile, mis muudab inimesed apaatseteks ning ükskõikseteks. Isiklikult ma ei ole stressiolukordadega palju kokku puutunud. Kui uue õppeaasta alguses hakkasin käima trennides ja muusikakoolis, kus ma eelnevatel aastatel ei ole käinud. Alguses tundus kõik väga huvitav ja põnev, ma ootasin huviga oma esimesi tunde ja trennipäevi. Ma ei teadvustanud endale, et huviringid võtavad palju energiat ja ka aega. Paari nädala pärast tundsin, et ei jaksa enam. Peast käis läbi korduvalt huviringidest loobumine ja pooleli jätmine. Kuid õnneks tulin olukorraga tublisti toime. Ma sisendasin endale, et ma suudan seda ja kui
Minu jaoks ei ole enam sõbrad ja nendega koos aja veetmine kõige tähtsamad, vaid ma olen hakanud tunduvalt rohkem tegelema enda harimisega. Eriti veel viimasel ajal olen ma hakanud tõsisemalt mõtlema sellele, et mida ma edasi tahan õppima minna. Kui ma oma eelmises koolis ei tegelenud peaaegu üldse õppimisega ja peale kooliaega ei käinud üheski trennis. Siis praeguseks olen ma hakanud korralikult õppima ja ma olen Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilasesinduse liige. Aga kahjuks trennides ei jõua ma ikka käia, kuna kogu minu aeg läheb õppimisele ja järje peale saamiseks, sest hinded on mul SÜG-is väga palju langenud. Aga ma olen sellega nii rahul, et meil nii palju õppida on koguaeg, sest niimoodi saabki lõpuks aru, et kõige jaoks, mida me tahame elus saavutada, tuleb vaeva näha ja mittemidagi siinses elus ei tule kergelt. Nüüdseks oskan ma ka oma aega planeerida. Varem ma õppisin kontrolltöödeks alati
Eestis on palju erinevaid noori, on töökaid, on laisku, on pidutsevaid jne. Aga kuidas neid mõjutab nende elukoht. Kas maal on töökamad noored kui linnas või on vastupidi. Noored on riigi tulevik. Aga millised noored kasvavad linnades ja millised kasvad maal. Mina kui väikelinna noor arvan, et linnades on noortel rohkem tegevusi kui maal ja see mõjutab ka nende käitumist. Näiteks: Linnades noorukid tegelevad rohkem oma huvidega, ehk käivad erinevates trennides ja ringides. See jällegi tähendab seda, et neil on vähem aega huligaanitsemiseks. Näiteks eelmine aasta panid noored mu vanaema lähedal asuvas külas mahajäetud maja põlema. Kas see on normaalne, ei ole. Aga sinna ei saa jällegi midagi parata kuna maakohtades pole võimalusi huvidega tegelemiseks ja siis noored hakkavadki halbu asju tegema. Ja sinna ei saa midagi teha ka sest maakohad hakkavad välja surema, pannakse koole ja lasteaedu kinni. Noorukit pidutsevad igal pool
natuke sporti tuleks kiiresse ajagraafikusse kuidagi mahutada, sest see leevendab stressi, kergendab olekut ja inimene tunneb end paremini. Spordi tegemine on oluline, aga samuti on ka oluline, et seda tehtaks õigesti ning mõõdukalt. Ei tasu enda keha ülekoormata. Noorena on hea spordiga tegeleda mitmetel põhjustel. Esiteks, kuna sa istud 8h päevas koolipingis ning õpid 45min järjest, lähed koju ning õpid seal edasi 3h, ei suuda sa end välja puhata. Keha ning aju vajavad puhkust. Trennides käies su aju ei mõtle enam kooliasjadele. Sa saad end välja lülitada kõigest muust, kuna sul töötavad teised lihased trenni tehes. Teiseks, spordiga tegelemine hoiab sind vormis. See omakorda on väga oluline ka tulevikus. Kui nooremana spordiga ei tegeleta, muututakse ülekaaluliseks ning vanemas eas on raskem end muuta. Vormis olemine tähendab tugevust, vastupidavust ning samuti ka noortele oluliseks olev vajadus hea välja näha. Ning kolmandaks, sa saad areneda oma oskustelt
.........................................................6 2 SISSEJUHATUS Meie töö hüpoteesiks on see, et noored veedavad liiga palju aega internetis olemisele. Viimasel ajal on veel eriti kõneainet pakkuvad vabaaja veetmis võimalus rate.ee-s istumine või siis niisama msn-is lobisemine. Kuid me tahaksime teada kas on ka noori, kes sisustavad oam vabaaega sellega, et käivad trennides, hobiringides kui ka laulukooris. 3 KUIDAS SISUSTAVAD NOORED OMA VABA AEGA ? Millega sisustavad 8 klassi õpilased oma aega? Arvuti neelab enamus noorte ajast ning võib viia ühiskonnast võõrandumiseni. Arvuti ja Internet pakuvad noortele huvitavaid ja meelepäraseid viise aega veeta. Kuid Internet pakub lõpuklassi õpilastele häid õppeallikaid edukamaks õppimiseks ning
Meeskonnatöö ala sportlased on enda üle uhked ja nad on sportijad edasi. Meeskonnatöö aladel on isegi võistlused, kus on vaja meeskonnatööd. Koostöö on ka hea, siis saab kahekesi arutada, kes võtab palli, kes mitte. selline ala on näiteks: sulgpall. Sulgpallis on vaja ka meeskonnatööd ja koostööd. Meeskonnatööd läheb vaja siis,kui on paarismängu võistlused: üks on võrgu ees ja teine on tagapool palle vastu võtmas. Koostööd läheb vaja trennides ja ka võistlustel. Sport investeerib sportlastele hea tuleviku, sest kui hilisemas vanuses tegeled spordiga, siis on juba võistluste auhinnad veelgi suuremad ja saad oma karjääri teha. Spordi tegemine kindlustab sportijatele väga hea tuleviku, sest auhinnaraha on veelgi suurem, kui kunagi varem. Kui sportijad jõuavad võistlustel kõrgemale kohale on auhinnad suuremad, uhkemad ja kallimad.
sellegipoolest kiivalt oma kohta selles. Kes esiotsas, patsutab endale rahuolevalt õlale, kes lõpuridades, see peab tihti meedias põhjendama, miks see nii on. Kuigi Eestis valitseb võrdõiguslikus ning kõigil peaksid olema võrdsed võimalused, siis nagu ka ühiskonnas ei ole kõik võrdsed, ei ole see ka koolis nii. Alates sellest, et kodulähedases koolis puudub erinevate ainete süvendatud õpe ja võimalus erinevates trennides, ringides annet arendada, kuni selleni, et materiaalsed võimalused on nii õpilastel kui ka koolidel kordades erinevad. Ühiskonna korrapäraseks toimimiseks on paika pandud seadused ja reeglistik. Samas vaadates ühiskonnas ja poliitikas toimuvat, siis tundub et reeglid olevat rikkumiseks, seadusi annab väänata, suur raha mätsivat kõik kinni ja karistuse saavad kõige väiksemad sulid. Õigustuseks on: kõik ju teevad nii
vastus . Kuid kas me oleme vabad tegema seda, mida me tahame, või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritudm kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me oleme ikka nii priid oma tahtmistesm kui meile tundub? Vaadates enda praegust elu, võiksin ka mina väita, et ma olen vaba. Ma ei pea käima hommikust õhtuni tööl, mul ei ole lapsi, kes piiraksid mu vabadust ning kelle eest peaksin hoolitsema. Gümnaasiumis ja trennides käin ma vabatahtlikult. Mul ei ole pangalaenu ega autoliisingut, mille tõttu ennast seotuna tundma peaksin. Kuid siiski on me ümber väga palju märkamatut, mis meid salamisi vangistavad: sotsiaalne surve, meid ümbritsev materiaalne vara, ühiskond ning eelkõige meie endi mõttelaad ja olemus. Igapäevaselt ümbritsevad meid ühiskonna poolt paika pandud reeglid ja üldiselt ei pane me isegi tähele, et nad meid piiraksid. Õigusliku normi alla kuuluvad lihtsad asjad, nagu
seotud kohustusi. On täiesti mõistetav, et järgmiseks nädalaks määratud kontrolltööd füüsikas, ajaloos ning bioloogias, matemaatika uurimustöö tähtaeg, kohustusliku kirjanduse raamatu lõpptärmin ja suur hulk tunnikontrolle nõuavad keskendumist ja vaeva ning puhkamiseks aega ei jää. Ülesannete tegematajätmine tekitab aga omakorda veel suuremat nördimust ning stressi. Lisaks õppetööle on suurem enamus gümnasiste tegevad ka huviringides, õpilasesindustes, trennides ning väga suur hulk ajast ja energiast kulub sotsiaalelu edendamisele. Neid kõrvaltegevusi ei saa mitte mingil juhul tähelepanuta jätta. Selline laveerimine huvi-, sotsiaal- ja õppeelu vahel ongi pingete põhipõhjuseks. Ajakirjandus pakub taolise stressi vältimiseks ajaplaneeringut. Tõepoolest on see üks lahendamise võimalustest, kuid aja planeerimine vajab paratamatult ka otsuste vastuvõtmist: üks asi tuleb võtta ning teine samal ajal jätta
täiskasvanuks, võttes täisikka kaasa kõik oma noorukiea harjumused. Liikumine on hädavajalik südame korrashoidmiseks ja hea vormi säilitamiseks, kuna täiskasvanueas on juba palju raskem hakata end kiire elutempo kõrvalt vormi viima. KOHTI JA RAJATISI LIIKUMISEKS Liikumisharjumused Eestis on pidevalt paranenud.Rajatud on rohkelt spordiväljakuid ja platsikesi, kus joosta ja mängida, võimaldatud paljudele lastele tasuta või poole hinnaga trennides käia ja on leitud võimalusi organiseerida lastele laagreid tervendamiseks, ja kui mitte spordipisiku edasiandmiseks, siis vähemalt näitamaks lastele liikumise vajalikkust ja kasulikkust. KUIDAS SAAB ÜLEKAALULINE KÕIGE PAREMINI KAALU ALLA VÕTTA Kui ülekaaluline inimene tahab kaalust alla võtta siis ta peab kõigepealt hakkama tervislikult sööma. Ülekaalulisele sobivad ujumine, vesivõimlemine, jalgrattasõit, suusatamine. Kui
Olulisemateks kõrvaltegelasteks on Bridgeti lapsed, William ehk Billy ja Mabel, Bridgeti sõbrad, kes lugejale tuttavad ka varasematest raamatutest, Bridgeti meestuttavad, Roxter ja hiljem ka hr. Wallaker, teised lapsevanemad laste koolist ja inimesed, kellega Bridget kohtub, kui töötab filmistsenaariumi kallal. Laste isaks on eelmistest raamatutest tuttav Mark Darcy, kes on autoõnnetuse tulemusena surnud. Mõlemad lapsed käivad koolis ja trennides, neil on oma sõbrad koolist. Varasemalt on tuttavad ka Bridgeti sõbrad, peamiselt käib Bridget läbi Talitha, Tomi ja Jude'ga. Talitha töötab telesaate juhina, Tom ja Jude on kontoriinimesed. Ka nemad kolm nõustavad Bridgetit suhete alaselt. Roxter on 30-aastane mees, kellega Bridget saab tuttavaks läbi Twitteri. Hiljem kasvab sellest välja aga suurem suhe. Hr. Wallaker'ga saab Bridget tuttavaks, kuna too on Billy uus kehalise kasvatuse õpetaja
aga ka välimuse. Kui küsisime mida tähendab nende jaoks vaba aeg, siis saime teada, et vabaks ajaks peavad noored seda aega, mis jääb kohustustest üle. Kõigile õppivatele noortele on esimeseks kohustuseks kool, vanematel lisandub sellele töö. Ka kodus õppimisele kuluvat aega ei pea noored vabaks ajaks. Nooremad, 12-13 aastased, peavad ka huvialategevusi sageli kohustusteks ja seetõttu ei ole nende jaoks trennides ja erinevates ringides veedetud aeg vaba aeg. Siinkohal tehakse vahet huvialaringi kui kohustuse ja kui meeldiva tegevuse vahel ning viimasel juhul hinnatakse huvialale kulunud aega vahel ka vabaks ajaks. Üheks põhjuseks siinkohal võib olla asjaolu, et huvialategevus nii noorte puhul on sageli vanemate poolt organiseeritud ja suunatud ning teiselt poolt ka asjaolu, et kuni 12-13-aastaste jaoks on huvialaringid ja trennid tihti kooli poolt pakutud ja kooli ruumides toimuvad
tekitas seiklustest pajatades. Andres mäletab hästi, kuidas ma innukalt neid korteripidusid ja nädalavahetusi ootas, et avaneks võimalus alkoholi tarvitada. Üksinda hakkas Andres jooma juba siis enne peole minekut võtis ta ikka julgust pudelist. Kõik kooli söögirahad läksid enamasti just viina või muu säärase peale,ta hakkas ka trenniskäimise rahasid , mida vanemad heauskselt andsid, alkoholi ostmiseks kasutama. Trennides ei käinud ja valetas vanematele igasugu jama kokku , et veel rohkem raha saada. Mingil hetkel jõudis ta niikaugel, et hakkas vanemate rahakotist raha varastama ja kodus nende asjades sorima. Peale keskkooli aga sai alkoholitarbimine sisse täiesti uue hoo. Andres töötas graafikujärgselt ja kõik vabad päevad sai "lõõgastumiseks" midagi alkohoolset joodud. Suhted tüdruksõbraga jahenesid ja ta jättis Andrese maha. Ta võis päevade viisi vanu pilte vaadata, ennast haletseda
Samas, tema isa tegelikult mingil määral rikkam ja sai lubada asju. Rolex käepeal ja uhked riided olid sel ajal Rootstlaste seas väga väheseid. Tema ostis ka Ibrahimovićile tema esimesed õiged jalgpalli jalanõud, sest enne mängis ta katkiste sporditossudega, mille oli ta jällegi varastanud. Ta oli mõnes mõttes "Julm", ta oli otsekoheselt solvav ja halvasti väljaütlev, trennides ta vigastas oma tiimi kaaslasi. Teda peaaegu et kõik vihkasid. Lapsevanemad kogusid allkirju, et teda klubist välja visata, sest tema koht ei ole jalgpallis. Selle suure mõju all, hoidis treener teda pingil mängude ajal, sest ta sai pidevalt punaseid ja polnud vaja ju klubis mängudes riskida sellega, et nad jälle vähemuses mängivad. Niisiis oli
Uurimuse andmete edastamine tekstidokumendis: 1. Ava MS Word. 2. Pane pealkirjaks "__________ (sinu nimi) uurimuse tulemused oma klassi kohta" 3. Pealkiri tee "Bold/rasvaseks" 4. Jäta kaks vaba rida (enter, enter) 5. Kirjuta vähemalt 15-lauseline tekst, millised tulemused sulle huvi pakkusid. 6. Millest kirjutada? Võrdle omavahel erinevate õpilaste vastuseid. Too välja suurimad ja väikseimad vastused näiteks telefoni ajalise kasutamise, trennides osaletud kordadest nädalas jne. Vaata, kui mitu 10st inimesest kannavad koguaeg jalatseid, kui mitu mitte. Kellel on kõige rohkem koduloomi või õdesid/vendasid? Kui palju sinu küsitletud õpilastest käib koolitoitu söömas? Sisse too ka enda arvamust, miks sa arvad, et see nii on. Võid kirjutada ka, kuidas selline ülesanne sulle sobis, põhjenda. 7. Mida ühtlasem ja sujuvamalt kirjutatud on su tekst, seda kergem on lugejal aimu saada, mis sinu töö ülesanne oli
mängib selles riik? See, milline elu inimest ees ootab, kujundatakse juba lapsepõlves, selles mängivad suurt rolli vanemad, sõpruskond ja muidugi noor inimene ise. Vanemate jõukus on paratamatult üheks suureks näitajaks, vanemad, kes on majanduslikult jõukad saavad oma võsukestele palju võimaldada, kõiksugused trennid, erakoolid ja muidugi ka uhked riided. Vanemad, kelle sissetulek ei võimalda elada lapsel luksuses jääb paljust ilma, ta ei saa käia erakoolides, tasulistes trennides ning kanda uhkeid firmariideid. Siin peab panema riik oma õla alla, ta peab võimaldama noorel inimesel areneda, saada haridust ja võimaldama igal noorel inimesel tegeleda mõne treening- või huvialaga. Eesti Vabariigi kohustus on hoolt kanda oma riigi kodanike eest, see tähendab, et riik peab toetama suuri peresid, üksikvanemaid, võimaldama noortel saada head haridust ning kandma hoolt ka selle eest, et neil oleks vabal ajal võimalik tegeleda millegi kasulikuga
poolt), siis see ka juhtub. Meie saatus ehk elutee on mingil määral olemas, aga see ei pea ettemääratud olema. Me ise kujundame ennast, ise vaatame, milliseid tegusid korda saadame ja ise otsustame oma sõnade ja tegude üle. Kindlasti on inimese elu seotud ka tema karmaga, aga suures osas siiski võime kujundada oma elu ise. Praegusel ajal, kui kõik võimalused on olemas, on ka lihtsam oma eluteed kujundada. Näiteks ise valime kooli, kuhu minna, mis trennides käia jne. Samas oleme ka lihtsurelikud ja peame arvestama ka ettekuulutustega. Jumalik maailm on tahe, aga ka meie tahe loeb.
Näiteks eelmisel suvel Venemaal toimunud maailmameistrivõistluste finaalkohtumist vaatas Eestis 245 000 inimest ning maailmas 600 miljonit inimest. Tervise Arengu Instituudi andmetel peavad lapsed ja noorukid liikuma vähemalt 1 tund päevas (1). Eestis vastas sellele nõudele 2014. aasta uuringu andmetel 11–15-aastastest õpilastest 16% (sh 20% poistest ja 12% tüdrukutest) (2). Meie loovtöö eesmärk on näidata, et tervislik liikumine võib olla huvitav ja mänguline, julgustada lapsi trennides käima ja populariseerida jalgpalli. Lisaeesmärgiks oli meeskonnatöö oskuste arendamine ning ürituste planeerimist ja korraldamise kogemuse saamine. Kuna Ülenurme Gümnaasiumis on loovtööna selliseid turniire ka varem korraldatud, siis otsustasime lisada sellel aastal ka kohtumise jalgpalluriga. Jalgpallurid on nii jalgpalliga tegelevatele kui ka mittetegelevatele lastele suurteks eeskujudeks. Näiteks on Instagramis enim jälgitud meheks Torino Juventuse jalgpallur Ronaldo
Kolmandas klassis kolisin ma Rakverest ära ja mõned aastad ma Madist ei näinud. Alles 2-3 aastat tagasi ühel sünnipäeval. Teine tõeline sõber oli Karl. Tema vanaema ja vanaisa olid minu naabrid ja ta veetis oma nädalavahetused seal. Ta oli sammuti minust paar aastat vanem. Karliga suhtlen ma siiani, enamjaolt kahjuks ainult internetis. Tema vedas mind kõik võimalikesse trennidesse jalgratta trenn, võrkpall, ujumine jne. Enamus trennides käisime kahjuks ainult mõned korrad. Selle eest pean temale tänulik olema. Rohkem sõpru hakkas mul tekkima seitsmendas klassis. Ma isegi ei mäleta kuidas tutvumine käis, ma arvan et läbi ühiste tuttavate. Praeguste sõpradega olen ma väga rahul. Kõik on sõbralikud ja lahked. Tülid suudame tavaliselt ikka sõnadega ära lahendada. See suvi käisime semudega päris paljudes kohtades ära, nagu näiteks Pärnus. Seal oli kõige mõnusam. Olime vist viis või kuus päeva
Head stressi tekitab ootusärevus, tavaliselt on inimene sellises olukorras kui ta näeb üle pika aja inimest keda ta ei ole näinud pikka aega või enne tähtsat etteastet. Hea stress tekitab inimeses positiivset emotsiooni vastupidi halvale stressile, mis muudab inimesed apaatseteks ning ükskõikseteks. Isiklikult ma ei ole stressiolukordadega palju kokku puutunud. Kui uue õppeaasta alguses 4 hakkasin käima trennides ja muusikakoolis, kus ma eelnevatel aastatel ei ole käinud. Alguses tundus kõik väga huvitav ja põnev, ma ootasin huviga oma esimesi tunde ja trennipäevi. Ma ei teadvustanud endale, et huviringid võtavad palju energiat ja ka aega. Paari nädala pärast tundsin, et ei jaksa enam. Peast käis läbi korduvalt huviringidest loobumine ja pooleli jätmine. Kuid õnneks tulin olukorraga tublisti toime. Ma sisendasin endale, et ma suudan seda ja kui
väljud enda võimed realiseerida. Seetõttu arvan, et peaksime andma rohkem võimalusi ja mitte tegema juba varases eas valikuid andekate osas ning seeläbi andes neile paremad võimalused võrreldes teistega. Leian, et peaksime vältima laste võrdlemist endast vanemate lastega ning selle tulemusel andma ennatlike eeliseid õpilastele. Õpilastel peaksid olema võrdsed tingimused konkureerimaks enda küpsusastmega, mitte õpilaste vastu, kes on vanemad ja suuremad. Koolis ja ka trennides võiks kasutada grupeerimist vastavalt sünnikuule. Lisaks võiks luua rohkem võimalusi, kus inimesed saaksid enda oskusi sihipärase treeninguga arendada. Suurem hulk õpilasi võiks saada võimaluse areneda, mitte ainult need õpilased, kes noorena on eakaaslastest suuremad või ilmutavad rohkem vajalikke oskusi. Ka organisatsioonid peaksid rohkem arvestama, et inimesed ei tee lihtsalt tööd vaid otsima
meistritaset. Algaja alustab 0 tasemest. Igale 12-le tasemele vastab ka vastav värviline embleem. Samas koolkonnas vastab on ka vastav riietus õpilastel on valge särk ja mustad püksid. Meistritaseme õpilastel on üleni must riietus, millel on peal tasemele vastav embleem. WT's eristatakse ka kuute vormi, mida õpitakse kindlatel tasemetel. Alates neljandas vormis tulevad juurde võitlus- või harjutusvahendid puunukk, mõõgad, kaikad. Kõikides koolkonna trennides kasutatakse enamjaolt hiinakeelseid vormide nimetusi. Samuti iga liigutuse ja löögi jaoks vastab ka kindel hiinakeelne nimetus. WT vormid on järgmised: 1) Väike idee (Little Idea) 2) Silla otsimine (Bridging the Gap) 3) Tulistavad sõrmed (Thrusting Fingers) 4) Puunukk/puunuku vorm (Wooden Dummy) 5) Liblikmõõgad (Butterfly Swords/Eight Cut Swords) 6) 6 ja poole punkti pikk kaigas/pika kaika vorm (Dragon Pole/Six and Half Point Pole) (SBI!, 2016).
saavutused ja puudujäägid Eestis. Kehaline aktiivsus on organismi hea toimimise nimel ülioluline, kuna see aitab ära hoida haigusi, tugevdada tervist ning vähendada stressi ja depressiooni. Jõutreening aitab kasvatada lihaseid, mis toetavad skeletti, sh parandavad rühti, tänu sellele on vähem seljavalusi. Nähes füüsilise aktiivsuse tulemusi tõuseb meeleolu, inimesed saavad positiivse laengu ning motivatsiooni edasi tegutsemiseks. Trennides käimine võib tõsta ka sotsiaalselt suhtlust. Kehaline aktiivsus aitab toota endorfiine ehk mõnuhormoone, mis tekitavad heaolu tunde ja vähendavad valu tajumist. Eesti elanike füüsiline aktiivsus on madal, liikumisega tegelevad regulaarselt vaid ligikaudu 10% naisi ja 15% mehi, mistõttu on Eesti südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremuse näitaja poolest esimeste riikide hulgas Euroopas. Terviseuuringud on näidanud passiivsete inimeste osakaalu suurenemist viimastel aastatel.
kuus. Neidude meelisaladeks 11. klassides võimlemine (4), korvpall (3) ja jalgpall (2). Vähemal määral toodi välja tennisega (1), ratsutamise (1), võrkpalliga (1)tegelemist. Aega spordiga tegelemiseks ei ole leidnud kokku üheksa tüdrukut. Samuti toodi välja tervislikud probleemid ja alade väikese valiku Paides. Vastajad ei märkinud, mis Paide linnast 13 puuduvate aladega nad tegeleda tahaks. Trennides käiakse keskmiselt kolm korda nädalas ja kehakaalu normis hoidmise ning tugeva südamelihaste saavutamise eesmärgil. Trennide maksumus on kuus keskmiselt 150 krooni. Spordialadega tegelemise põhjusteks toodi välja spordiala huvitavus ja hea füüsilise koormuse saamise. Noormeeste kõige populaarsemad alad 12. klassides on korvpall (5), tantsimine (3), ja jalgpall (3)
Joonis 2. Küsitluses osalenud gümnasistid klasside ja sugude kaupa 12 2.1. Jooksmas käimise sagedus Kõikidest 128 vastanust käib regulaarselt jooksmas vaid 19 õpilast, neist 10 neidu ja 9 noormeest. Kõige enam käivad regulaarselt jooksmas 10. klassi õpilased. Kokku käib 39 õpilasest regulaarselt jooksmas üheksa õpilast, neist seitse neidu ja kaks noormeest. Küsitlusest sain teada, et enamik vanema klassi õpilastest eelistavad käia trennides, kus samamoodi saab joosta ja ennast aktiivselt treenida. Paljud tõid ka põhjuseks, et ei leia aega jooksmiseks või neil pole vajadust jooksmas käimiseks. Kuid küll paljud küsitluses vastanud väitsid, et ei käi regulaarselt jooksmas, kuid nad võtavad jooksmist regulaarsemalt ette suvel või soojematel aegadel [Joonis 3]. Joonis 3. Regulaarselt jooksmas käijad klasside kaupa. Küsitlusest selgus, et regulaarselt jooksmas käivad õpilased käivad jooksmas üldiselt
Ajapanek toimub lihtsalt, sest kliendile antakse massööri visiitkaart, millel on kirjas massööri isiklik mobiiltelefoni number ja kui toimub veel seansse siis ka järgmise seanssi aeg . Teenust pakutakse erinevatele kliendigruppidele. Ennelõunat on sobiv aeg osutada teenust pensionääridele, kellel on tihti jala-, selja-, liigesevalud. Massaa aitab seda leevendad. Pärast lõunat on sobiv aeg kooliõpilastele, keda aitab jällegi massaa erinevates trennides liiga tehtud lihastele, haiget saanud kohtadele ning ka stress vastu. Õpilastel leevendab massaa ka haigusi, nagu nt. peavalud. Õhtupoolne aeg on sobiv tööinimestele, kellel on hea tulla peale väsitavat tööd lõõgastuma, ravima oma muresid ( peavalu, turjavalu, tselluliit jne) . 4 Ettevõtte kohta leidu reklaame internetis, kus asub ettevõtte koduleht ja on olemas reklaamid
aprillini. Jaheda temperatuuri tõttu talvel kestavad trennid üks tund kuni poolteist. Trenni teevad tippvõistlonnad kuni 4 korda nädalas, tavalised harrastajad nädalas korra. Lisaks curlingule tuleb teha trenni ka väljaspool jäähalli, soovitatakse kardio treeninguid füüsilise vormi parandamiseks, kuid jooga aitab paremini keskendumisvõimet treenida ja mõttemängude lahendamine treenib loogikat. Trennides harjutatakse eelkõige visete suunda, visete tugevust, harjamist ja tiimitööd. Võistlustel õpitakse aga kõige rohkem taktikat ning pannakse proovile ka keskendumisvõime ja täpsus. Iga tippspordialaga tuleb ka õigesti toituda. Välja on töötatud erinevaid toitumiskavasid spetsiaalselt curlingu jaoks enne võistlust ning ka võistlusperioodil. Kava on välja töötatud niimodi, et vastupidavus võistlustel oleks parem, kuna mängud on pikad ja kurnavad
annaabi.ee 
