"Gümnasistid kooli kõrvalt tööl" - kirjand (1)

Gümnasistid kooli kõrvalt tööl
Paljud noored käivad suvevaheajal endale taskuraha teenimas. Ka mina olen käinud, aga on ka teistsuguseid neide ja noormehi, kes peavad gümnaasiumi kõrvalt tööl käima, et oma peret ja ennast ära toita, üüri või laene maksta. Minu arvates on see õudne, kui gümnasist peab pere toimetulemis eesmärgil tööle minema. Nad on selleks liiga noored ja nende esmaseks tööks oleks ikkagi õppimine. Kui aga gümnasistid käivad suvel väikse taskuraha teenimise eesmärgil tööl on hoopis teine asi ja väga teretulnud nähe.
Tekstis autor ütleb Liisa kohta, et ta ei saanud algul oma teenitud rahast midagi endale jätta, sest tal oli seda vähe, parematel päevadel suutis ta kuni 500-krooni kõrvale panna. Noorele , kelle õlule on langenud selline täiskasvanud inimese koorem võib väga kergesti murduda. Saan aru, kui tudengid õpingute kõrvalt tööd teevad ja sellega enda ülalpidamist püüavad kindlustada, aga ühelt noorelt on seda liiga palju tahetud.
Mõneti tuleb kasuks, sest arendab noorel inimese kohusetunnet, sihikindlust, pühendumist, majanduslikku mõtlemist ja rahaga õigesti ümber käimist ning paljusid teisi vajalikke iseloomuomadusi , et elus hakkama saada.
Samas halb, sest ta jääb väga paljust ilma. Tal ei ole näiteks vaba aega ja ta ei saa käia trennides ega tegelda oma hobidega ning lihsalt sõpradega koos olla ja „hängida“. Liisa ütleb, et tal pole aega, et puhata . Ta lisab ka, et kui palgast midagi üle ei jää, siis teda vaevab masendus ja tööl ning koolis käimise isu kaob täiesti. Ma saan aru sellest, sest palk, mis ta teenib tuleb raskelt , aga kulub kiiresti, sest väljaminekud on suured. Väikeseks motivatsiooniks oleks seegi, kui ta saaks oma palga eest endale midagi lubada. Kertu ütleb, et töö on mõjutanud tema hindeid. Sellegagi olen nõus, sest pärast pikka koolipäeva olen isegi mina väsinud, aga tema peab veel tööle minema ja õhtul õppima ka. See on kindlasti väga kurnav. Varsti ei tea need tööl käivad noored mis on lõbutsemine, sest neil ei ole selleks aega ega vahendeid. Nad ei saagi tegelikult eriti lõbutsemisele mõelda, sest nagu me teame, nõuavad paljud vaba aja veetmise võimalused raha.
Noortel, kes peavad gümnaasiumi kõrvalt tööl käima on kindlasti teised vaated elule kui tavalistel noortel, kes elavad vanemate kulul. Nad oskavad asju tähtsuse järjekorda seada. Kui noortel on üldiselt olulised firma riided, viimase peal telefon või arvuti, siis nemad lepivad väheste, kuid oluliste asjadega. Kertu ütles targasti: „Kui ma midagi muud sellest töörügamisest kasu ei saa, siis vähemalt sitkust õpetab see mulle küll!“