,,Tramm nimega Iha" arvustus ,,Tramm nimega Iha" on modernistlik teos, mis rääkis peategelase Blanche traagilisest saatusest. Blanche tuli oma noorema õe Stella juurde New Orleansi. Sündmustik leidis aset pärast Teist maailmasõda ning tol-ajal oli ühiskond pingeline ja rahutu. Õde Stella elas vaeses piirkonnas ning Blanche polnud harjunud sellise eluga. Tema oli harjunud mugavustega, käitus nagu kõrgseltskonna daam ning riietus alati maitsekalt ja lugupeetult. Noorem õde elas koos oma mehe Stanley'ga korteris, mis nende kolme jaoks oli liiga väike. Lisaks käisid seal tihti mehe sõbrad, kes mängisid pokkerit ja jõid. Stanley ja Blanche läbi saamine polnud just parim. Mees polnud Blanche'ga just palju kokkupuutunud, kuid tal oli oma arvamus naisest
istub pimedas saalis ja vaatab pealt." · Amanda: "Kas pole elekter üks salapärane asi? See oli vist Benjamin Franklin, kes leiutas piksevarda? Maailm on üldse nii salapärane, kas pole? Mõned ütlevad, et teadus lahendab kõik mõistatsed, aga minu arust toob ta neid aina juurde!" · Amanda: "Tüdrukud, kellel ei ole eeldusi iseseisvaks eluks, abielluvad üldiselt varem või hiljem mõne kena mehega. Seda teed ka sina, "Tramm nimega ´Iha´" · Blance Dubois; · Stella Kowalski-eitab reaalsust; · Stanley Kowalski- elujõu võrdkuju; · Harold Mitchell (Mitch); · Belle Reve. "Tramm nimega ´Iha´" · II maailmasõja järgne elu ülesehitamine; · Stanley sõjast tulnud- peksab naist, vägistab naise õe; · Reaalsus ja fantaasia piir selle vahel puudub; · Karistab Blance- läheb hulluks; · Kõik su patud tulevad su juurde tagasi ning elus pead kannatama kõikide tehtud vigade pärast kohati suuremat hinda, kui arvatagi oskasid;
Ent tütarlapsele tuli kuskilt suurest linnast järele keegi noormees, kes ta naiseks võttis ja linna ära viis. Jutustaja küsib, ega see neiu juhuslikult samas majas ei viibi, pidades Bellat just selleks neiuks. Olle kinnitab, et too neiu on tõesti samas majas, ent ei kinnita, et see just Bella on. Olle jutustab, et Bella kihlub sama õhtu jooksul kellegi Allani nimelise noormehega, keda Jutustaja ekslikult ukse juures seisnud sõduriks peab. Üldse on kogu teose vältel segadus nimega Allan. Jutustaja peab Allaniks igat tundmatut noormeest ja ei ole lõpuks isegi kindel, kes on tegelik Allan. Ta armastab üldse tegelasi kutsuda nii kuidas juhtub ja tunnistab seda ise. Tegelaste nimed ei ole antud teoses tegelikult üldse olulised. Nii näiteks nimetatakse Bellat veel Amarülliseks. Jutustaja ja Olle vestlus jõuabki mingis punktis nimede välja mõtlemise juurde. Olle justkui teaks, et Jutustaja armastab nimesid välja mõelda ja heidab seda mõnes mõttes ette
naiseks võttis ja linna ära viis. Jutustaja küsib, ega see neiu juhuslikult samas majas ei viibi, pidades Bellat just selleks neiuks. Olle kinnitab, et too neiu on tõesti samas majas, ent ei kinnita, et see just Bella on. Olle jutustab, et Bella kihlub sama õhtu jooksul kellegi Allani nimelise noormehega, keda Jutustaja ekslikult ukse juures seisnud sõduriks peab. Üldse on kogu teose vältel segadus 2 nimega Allan. Jutustaja peab Allaniks igat tundmatut noormeest ja ei ole lõpuks isegi kindel, kes on tegelik Allan. Ta armastab üldse tegelasi kutsuda nii kuidas juhtub ja tunnistab seda ise. Tegelaste nimed ei ole antud teoses tegelikult üldse olulised. Nii näiteks nimetatakse Bellat veel Amarülliseks. Jutustaja ja Olle vestlus jõuabki mingis punktis nimede välja mõtlemise juurde. Olle justkui teaks, et Jutustaja armastab nimesid välja mõelda ja heidab seda mõnes mõttes ette
,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeral
Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. Victor Hugo Victor hu
on parem) · armastus ja kired dunja ja razumihhin(kõige parem armastus raamatus), luzin, svidigailov, sonja ja roskolnikov roskolnikov oli abielu vastu, roskolnikov leidis sonjas selle, kes teda mõistaks, sest sonja oli nii õilis ja puhas inimene ja julges talle oma kuriteo ära rääkida, truu naine. IDIOOT tegevus peterburi-varssavi rongis, isuts seal vürst m, oli üle 4 aasta vaimuhaiglas, haiglase välimusega, aga pm terve, kohtas rongis parfjon ragosinit ja lukjani. jõudis peterburgi, pidi minema kauge sugulase majja, kohtus kindrali 3 kauni noore tütrega, algul terve pere võttis külmalt vastu, sest ta oli hullaris olnud, aga tegelt nägid kui siiras ja hea inimene Mõs oli, naiivne; kolm tütarta aleksandria, adelandria, aglaja(rabas mõssi oma iluga), oli näinud kindrali toas kabinetis näinud teisest peategelasest
Gustave Flaubert ,,Madame Bovary" Tähtsamad tegelased: Emma Bovary peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust Charles Bovary Emma arstist abikaasa Härra Homais Apteeker, Charles'i hea sõber ja abiline Leon Emma sõber, kellest hiljem sai tema armuke Rodolphe Boulanger Emma esimene armuke Härra Lheureux rahalaenaja ja kaval kaupmees, kelle pärast tekkis Emmal nö ostusõltuvus Berthe Emma ja Charles'i tütar Justin apteekri abiline, kes armub Emmasse ja kelle abiga Emma ennast mürgitas Tegevuskoht: 19.sajandi Prantsusmaa. Tegevus algab väiksest maakohast Tostes'is, hiljem kolib see üle väiksematesse linnadesse Yonville'i, Rouen'isse. Raamat algab külakoolist, kuhu saabub uus õpilane. Ta nimi on Charles Bovary. Poiss on ääretult häbelik ja pisut uje. Pärast külakooli asub noormees õppima arstiteadust, mille lõpetamisega tekkis algul probleeme. Eksamid õnnestusid alles teisel korral. Charlesi ema korraldab pärast õpinguid
Raamatud 1. Anglisaksi eepos ,,Beowulf" "Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka Euraasia rahvapärimustes. Lugulaulu ajalooline taust on aastad 512-520. "Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist. Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kangelane 50 aastat hiljem lohega võideldes
"Metamorfoos": etendus, mis on kirjutatud ning lavastatud David Farri ning Gisli Õrn Gardassoni poolt, etendati hiljuti Lyric Hammersmithis Londonis. Tükis oli surmaeiravat akrobaatikat ja õhutantse Gregori poolt, kes sõna otseses mõttes ronis mööda lage. Filmis 2009. aasta filmis "Lugeja" oli kaader, kus Ralph Fiennes luges Kafka "Metamorfoosi" naisele, kes on lugemisoskamatu. 2007. aastal filmitegija Ari Mark adopteeris loo 13 minutilisse lühifilmi, kus protagonist nimega Stanley Leiber ärkab terava valuga koljus ja avastab, et ta on muundunud öö jooksul millegiks jubedaks. Aastal 1995. võitis näitleja Peter Capaldi oscari oma lühifilmiga "Franz Kafka: See on imeline elu", mis räägib loo autorist (keda mängib Richard Grant), kes proovib leida avalausele sobivat lõppu, eksperimenteerides erinevate võimalustega, milleks Gregor Samsa võis muutuda. Nagu näiteks känguruks või banaaniks. Film väärib äramärkamist ohtrate Kafkaesque momentide pärast.
Kuritöö ja karistus analüüs I TEOSE IDEE Dostojevski üheks eesmärgiks oli kirjeldada kõik väga tõepäraselt ja päriselule sarnaselt. Teiseks oli ta eesmärk oma romaanis lahata alkoholisõltuvust ja kuritöö psühholoogilisi tagajärgi, mis saidki romaani peamisteks joonteks. Teoses võitleb peategelane parema ja õiglasema elu nimel: ta tapab liigaksuvõtja, sest ta arvab, et see oleks teene kogu ühiskonnale. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et sellises olukorras on võimatu elada, kui pidevalt peab elama liigkasuvõtja tähtaegade järgi, vaesuses ja haigustes. Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ja kuritegevus. Tegevus toimub vaeses keskonnas. Raskolnikov on äärmiselt vaene, tal puudub töö, ta ei suuda maksta üüri ning on pantinud oma ainsad väärtasjad. Ta on võlgu ka perekonna ees: ema annab oma k
Nad kohtusid Gianni maamajas- mõisas, ise elasid nad tavaliselt Firenzes. Kuna aga Gianni ka vahel mõisasse etteplaneerimata tuli, siis oli tarvis Tessal ja Federigol leppida kokku mingi salamärk, et Federigo saaks aru, et õhk on puhas. Lepiti kokku, et ki Federigo oma (mõisa juures) mäeharjal paiknevast kodust näeb, et viigipuu toe otsas olev eesli koon on suunatud Firenze poole- ÕHK PUHAS. Kui aga Fiesole poole, siis on Gianni kodus. Nii said nad mitmeid kordi kohtuda, koos süüa ja ööd veeta. Kuid ükskord, kui nad pidi kohtuma, söök oli juba valmis Tessal, tuli Gianni...Tessa lasi spetsiaalselt uue roa valmistada. Ja nad sõid õhtust ja läksid voodisse. Tessa oli varemalt oma ümmardajale selle esimese roa andnud- kaks kukke jne.., et ta viiks need virsikupuu alla, kuid oli unustanud öelda, et ümmardaja Federigot ootama jääks Nii kõlasidki kolm koputust, mis oli ka üks nende märguannetest. Tessa teeskles, et magab. Kuid
Erinevalt pealinna kahepalgelisusele põrkas ta kokku hoolivuse ja tõelise autundega. Duellile kutsumised ei olnud enam pelgalt mehelikkuse tõestamiseks vaid tõelise au kaitsmiseks. Arenevad sündmused ajasid noore mehe segadusse ja ta ei suutnud enam talitseda oma pealispinnalisust ning põgenes möllavate tunnete eest reisile. Naastes lootis leida eest Onegin taas selle õhkava ja teda imetleva Tatjana, kelle ühepoolse armastusega jälle oma eneseimetlust upitada. Tema õnnetuseks kohtas ta tema suhtes külma ning abielus naist. Ja siis algas võitlus selle nimel, et Tatjana jälle õhkaks kurval pilgul Onegini poole, aga sellest võitlusest kujunes välja sügav armastus, mis omakorda jäi vastuarmastuseta jõudes liiga hilisele arusaamisele armastuse tähtsusest. Ja noor tütarlaps Tatjana, kes oli kasvanud üles värskes õhus, romaanide mõju all. Talle oli antud hea haridus, ta valdas prantsuse keelt paremini kui vene keelt. Kirja Oneginile
Tal olid head eeldused ja tulevik oleks kindlustatud jms, aga Carmen läks teise naisega tülli. Teda taheti vangi panna, Jose saadeti teda politseisse viima. Josel hakkas Carmenist kahju, seega lasi naisel põgeneda, aga see jättis pleki tema teenistusele. Carmen oli väga võrgutav ja müstiline, nad said kokku pärast seda mitu korda ja neil arenes romaan. Jose armastas teda, aga Carmen kasutas Josed ära. Lugu läks teravamaks, kui Jose otsis jälle Carmenit, aga kohtas ohvitseri ukse peal, kes oli samamoodi Carmeniga aega veetnud. Carmen valetas Josele, et kasutas ohvitseri ära ja armastab tegelikult Josed. See jutt ei rahuldanud Josed, Jose tappis ohvitseri ära temast oli saanud mõrtsukas ja ta läks röövlikampa, kus ka Carmen osaline oli. Tegelesid salakaubandusega, aga tuli välja, et Carmenil oli röövlikambas mees olemas. Jose tappis ka selle mehe ära. Carmen hakkas pärast Josed vihkama
Enne lahkumist vestles ta oma ajalooõpetajaga, kes selgitas talle, et too ei ole tema tundides absoluutselt midagi õppinud. Kui Holden koolist lahkus, kohtus ta rongis ühe oma kooli poisi emaga ja valetas talle, et on Rudolf Schmidt, kuigi viimane oli Pencey kooli koristaja. Ööseks läks ta Edmondi hotelli. Seal üritas ta kolme naisega juttu vesta, kuid asjatult, naised tahtsid vaid filmistaare kohata. Samal õhtul käis ta ka Ernie ööklubis, kus kohtas vanema venna endist tüdrukut. Kui Holden tagasi hotelli jõudis, leppis ta ühe mehega kokku, et viimane saadab talle tuppa naise. Kui Sunny saabus, väitis Holden talle, et tuli just operatsioonilt ning on paranemas ja tahtis vaid juttu rääkida. Lõpuks selgus, et Holden pidi prostituudi eest raha maksma, aga et naine niisama minema kõndis, keeldus ta neile täit raha maksmast ja sai selle eest peksa. Järgmisel päeval lahkus ta hotellist. Hommikust süües kohtus
Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud kristluse, arhailiste kommete ja müütide ning peale
Oraakel käskis H'l minna nõbu Eurystheuse, Mükeene kuninga juurde ning tema nõudmised täita. (E oli aga hästi julm, leidlik mees ning koos Heraga, kes Heraklest vihkas, mõtlesid välja 12 vägitegu). Ülesanded täidetud, H patud andeks antud, läks H Antaiosega võitlema. Kui A vastu maad puutus, sai ta kohe jõudu juurde ning oli võitmatu. H kägistas A õhus. "OIDIPUS" Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks. Igale möödakäijale esitas Sfinks mõistatuse ja kes seda ära ei mõistatanud, selle tappis ta
Samal ajal oli Agatha abiellunud Archibald Cristie'ga, kes töötas Briti Kuninglikus Lennuväes. Naine armastas abikaasat, kuid ei olnud kindel, kas mees vastab samaga. Nad said küll lapse, kellele pandi nimeks Rosalind, kuid Agatha ei olnud temaga kunagi õnnelik. Kahuks oli tütar pigem isasse: iseteadlik ja kohati ülbe. Naine oleks soovinud perelt toetust ja kokkuhoidu, kuid Archibald oli alati kas tööl või golfi mängimas. Seetõttu olid nad sunnitud ka mitmeid kordi kolima. Agathale tundus, et mees ei hooli temast. Peagi selgus, et see oli tõde. Archibald pettis naist Nancy Neele'ga , kes oli abielupaari vana sõbra major Belcheri sekretär. Lahutati pärast 14 aastat kooselu. Pärast seda kolis Agatha Yorkshire'i. On teada, et tal olid probleemid närvidega. Paljud tema elust huvitatud inimesed on teinud uuringuid ja avastantud, et naine kannatas eluaeg õudusunenägude küüsis. Kui teda parasjagu avalikkuse ees ei olnud, rääkisid inimesed, et ta
Tiina meeldib oma klassivennale Villele, kes on samuti Eestist pärit, õigemini tema vanemad on aga Ville ise pole kunagi Eestis käinud. Tiinale tekivad külmavärinad, sest Ville ei hakkaks talle elusees meeldima.Ükskord aga ühel peol nende vahel tekkis midagi. Tiina klassis käib ka üks tuupur, kellel on kõik viied ja kodused tööd on alati tehtud, kuid ta ei suhtle klassist mitte kellegagi ja ei aita kedagi, just seepärast kõik teda põlgavadki. Ta nimi on nimelt Sven Allan. Sven on väikest kasvu ja tal on suured prillid. Svenile meeldib oma klassiõde, kes elab ta vastas, vahel õnnestub tal Ingridiga ühel ajal koos kooli minna. Sven Allani isa on poja üle väga uhke ja uhkustab kõigi ees, Sven on sellest aga väsinud ja ta ei taha enam nii tark ja eeskujulik olla. Ühel hetkel hakkavad Sveniga imelikud asjad juhtuma. Hommikul seisavad kõik Sven Allani kapi juures. Ta kapile on kirjutatud ,, Sa pead
ta isegi tahtis matustele tulla, kuid tal oli käsil mingi projekt ja "ma ei saa end sellesse segada" ütles ta silmi pühkides. isa näitas nickile gatsby lapsepõlveraamatut, kuhu taha oli kirjutatud poisi päevaplaan, mis oli väga konkreetne, sisaldas enese harimist, kasimist ja treenimist. kui olid matused, ei tulnud keegi peale nicki, gatsby isa ja hiljem ka ühe mehe, kes kunagi ühel peol tema raamatuid imetles. Hiljem klaaris nick ka jordaniga ära - läksid lahku. ühel päeval kohtas nick tomi, sa surusid kätt, natu sõnelesid ja läksid laiali.
VÄIKE LORD FAUNTLEROY F.H.Burnett Cedric oli väike poiss, kui ta isa jäi raskelt haigeks ja suri. Tema ema leinas isa sügavalt ning Cedric leidis teda pidevalt kurvana ja mõtteis olevat. Cedric otsustas, et kõige parem on emaga isast mitte rääkida, sest see pani alati ema nutma. Cedricu ema oli orb ja ta elas ühe vanaproua juures seltsidaamina. Proua kohtles ema väga halvasti ning ei olnud sõbralik. Ühel päeval oli kapten Cedric Errol (Cedricu isa) läinud vanaproua juurde ja nägi seal trepist ülesjooksvat neiut, kes oli nii ilus ja armas. Sellest hetkest hakkas arenema nende suhe. Cedricu isal oli kaks vanemat venda ja väga vihane ning rikas isa (krahv Fontleroy) Inglismaal.Cedricu isa oli kena, sõbralik, hea südamega mees. Vennad olid inetud, südametud, lollid ja laisad. Neile ei meeldinud koolis käia vaid meeldis aega ja raha raisata. Vana krahv armastas oma noorimat poega väga ning saati
PEATEGELASED: Apteeker Melchior Wakenstede Rataskaevu tänava apteegi omanik, isehakanud detektiiv, keda ajendas kuritegusid lahendama ja mõrvareid jahtima väidetavalt mure kodulinna turvalisuse pärast, kuid kes linnaelanike arvates oli lihtsalt selline mees, kes ei saanud enne rahu kui mõistatus oli lahendatud. Tema unistuseks ja eesmärgiks oli kunagi nii jõukaks saada, et raad nõustuks ta raeapteekriks kinnitama. Tema seniste teenete eest linna turvalisuse eest hoolitsemisel oli talle juba omistatud linna tunnismehe aunimetus ning ta oli andnud kohtufoogti abilise truudusevande Apteekrid olid olnud nii tema isa kui vanaisa ning sellesama ameti peale lootis ta koolitada ka oma poja Melchiori, kes kandis traditsiooniliselt sama nime, aga ka kõikide Wakenstede meessoost järeltulijate needust (päritav haigus, mis aeg-ajalt Melchiori maha murdis. Ta ise nimetas seda hulluseks, kuid põgusalt mainiti raamatus langetõbe täpsemalt ei o
Ta lahkub maja eest tagasi oma hotelli. 3 2.Peategelane- Newland Archer Peategelaseks oli Newland Archer, kes oli New Yorkis advokaat ja kihlatud May Wellandiga. Archer oli oma loomult väga end kontrolli all hoidev mees. Ta hoolis ülekõige May'st ning tahtis kõigile nende kihlusest teada anda. Tema muutus teose kestel seisneski selles, et ta kohtas ooperit vaatamas käies ühte oma kihlatu sugulast, kelle nimi oli Ellen Olenska, kes on krahvinna. Archeri sinisilmne May palus pidevalt, et Archer Elleniga suhtleks, kuna Ellen oli Euroopast ja ta ei osanud end Ameerikas mugavalt tunda ning Archer oli ainus, kellega nad ühiseid huve jagasid. Lõpuks soovis Archer oma naisele May'le surma, et ta Archeri vabaks laseks, nii saaks viimane Elleniga õnnelikult ja muretult koos olla. ,,Aga ka noored inimesed võivad rabanduse saada ja ära surra
III peatükk Tegelased: Berlioz, Bezdomnõi, võõras, kodutu Professor lõpetab oma jeesusloo jutustamise ning sõnab, et võib juttu tõestada sellega, et oli ise seal kohal. Berlioz ja Bezdomnõi peavad meest peast segaseks. Professor palub neil vähemalt kuradit uskuda. Berlioz tahab tõttata telefoniposti juurde, et helistada hullumajja, kust siis hullunud professorile järele tuldaks. Ta jookseb, kodutu juhatusel satub ühest väravast sisse, komistab ja kukub trammi ette. Tramm sõidab ta kaelast üle, pea kukub nõlvakult alla. IV peatükk Tegelased: Bezdomnõi, professor, regent, süsimust kass, väike tüdruk, dusi all naine, habemik Bezdomnõi nägi Berliozi pea nõlvakult alla veeremist pealt ning oli sokis. Ta jooksis tagasi jõe äärde pingi juurde, kus nad olid enne professoriga vestelnud. Bezdomnõi hakkas teda kuriteos süüdistama, professor ei mõistnud teda. Regent kaitses professorit. Peatselt olid nii professor,
Giovanni Boccaccio ,,Dekameron." Dekameron on raamat, kus inimesed tulevad kokku ja jutustavad Pampinea juhtimisel novelle, mis võiksid nende arvates teisele õpetuseks olla. Raamatu tegevus toimub kümne päeva jooksul ning iga päev räägitakse kümme novelli. Raamatus on selgelt tunda renessansi jooni ja raamat on väga humanistlik. Seda võime järeldada igast tema jutust. Esimeses minu loetud novellis käis aadlisoost gascogne´lanna palverännakul ja tagasiteel peatus ta Küprose saarel. Naisele tehti liiga ja ta palveid ei võetud kuulda. Kui naine kuninga juurde tahtis pöörduda öeldi talle, et kuningas on arg ja mannetu ning et kuningas ei pane kunagi kellelegi mingi karistust. Tänu naisele sai kuningas julgeks ja edaspidi said süüdlased õiglaseid karistusi. Sellest jutust võime näha, et inimeste kaitsemine oli tegelikult kõrgelt väärtustatud ja inimesed pidasid õiglusest väga suuresti lugu. Teine jutt rääkis
Mehel polnud õrna aimugi kes on Olle aga tüdruk vedas mehe endaga kaasa ja palus tal lõunasöögile jääda. Nad jõudsid ukseni kus olid sõdurid juttu ajades. Tüdruk ütles sõdur Allanile et ta ootaks teda ja et ta peab nüüd Olle külalise eest hoolitsema. Teine sõdur küsis kas ta ei peaks kaasa tulema aga tüdruk vastas et pole vaja et ta juba ütles Bobbyle et ta läheb õigel ajal mehele teejuhiks. Allan ütles tüdrukule et ta ei unustaks et selle asjaga on kiire. Tüdruk vastas et ta peab oma lubadusi tavaliselt. Nüüd avas sõdurist uksehoidja ukse ja mees astus tüdrukuga kõrvalruumi. Mees oletas et ukse taga on koridor kuid nad olid hoopiski elutuppa astunud. Seal elutoas lamas diivanil see noormees kes oli saalist väljaläinud, ta magas, hallidekaantega raamat rinnal. Tüdruk vedas aga meest edasi enda järel, toast läbi järgmise ukseni. Mees ei näinud siin
otsa, üks kõhnem kui teine, habemesse kasvanud ning luitunud, polnud seal vaatepildis midagi ilusat. Pärast pikka laevasõitu märkasid nad erinevaid väikeseid saari, imelike siniste lindudega, püüdes neid linde lasta nooltega oli täiesti võimatu, kuna nad nagu oleks koos noolega eemale lennanud, kuid ise mitte viga saades. Olles mitmest saarest mööda sõitnud nägid nad lõpuks saart, mis oli mitmeid, kui mitte mittmeid kümneid kordi suurem kui eelmised. Hakkas hämarduma kuid siiski otsustati väikese salgaga, et võetakse paat ning minnakse kaldale, ning otsitakse ööbimis koht. Sellist taimestikku ei olnud keegi neist varem näinud, puud olid mitmeid kordi kõrgemad kui nad olid ettegi kujutanud. Kõige noorem ronis puuotsa, et vaadata kas on näha mõnda küla või asulat, kust saaks tutvusi sobitada. Midagi sellist sealt ülevalt näha polnud, kuid noorim otsustas et tema jääb ülesse puulehtede peale magama
pühakuid õigesti, vaid totratena. Neiu tahtis tantsida, kuid kuna Harry ei osanud tantsida, läks neiu üksi. Harry jäi magama. Ta nägi unes kõnelust Goethega, kellele heitis ette edevust. Harry oli tund aega maganud ning silmi avades nägi enda ees neidu. Nad leppisid kokku kohtumispäeva ja paiga. Neiu võttis talle toa ja käskis magama minna, mida Harry ka tegi, lubades kõikidele tema käskudele alluda. Täna oli tema ja maailma vahelt mingi loor rebenenud. Koju minnes kohtas ta üüriperenaist, kellega hakkas teed jooma ja vestlema. Üüriperenaine kõneles oma tublist vennapojast, kes oli raadio valmistanud. Harryle muutus habemenuga vastikuks. Nüüd mõtles ta ainult noore neiu peale. Neiu oli tema ellu värskust toonud. Nad kohtusid restoranis nimega ,,Vana Frantsiskaanlane". Neiu meenutas talle tema poisipõlve sõpra Hermannit ning sai teada neiu nime Hermine. Hermine ütles Harryle, et tahab, et Harry temasse ära armuks. Ta
Mats Traat ,,Inger" Armastus romaanis Mats Traadi teoses " Inger " on pearõhk armastusel ja suhetel. Peategelane Inger tundis end väga üksikuna ning lootis leida enda kõrvale kedagi, kes teda armastaks. Selle tõttu leidis aset palju intriige ja valesid valikuid. Inger oli armunud abielus mehesse, kellel oli kaks last. Kuigi naine tundis, et ei tohi loota, ta siiski tegi seda, eirates ohte. Inger hellitas lootust, et ehk jätab Arne oma naise maha ja tuleb temaga sinna väikesesse korterisse elama. Viimasel koos veedetud öölgi nägi ta unes pisiperet oma armsaga. Inger ei avaldanud oma mõtteid Arnele, näiteks ei avaldanud ta armukadedust, kuigi seda tundis. Õpetaja armastas seda meest sellepärast, et too andis naisele turva- ja kindlustunde, samuti oli ta Ingeri silmis kahe jalaga maa peal. Näiteks ei suutnud Arne oma poegi maha jätta. Ta armastas neid. Samas ei võinud Inge
on armastus. Tundub, et ta on mu juurest ära põgenenud, nagu polekski ta enam oluline ega tunneks end siin hästi. Aga kui ma armastusele ei mõtle, pole ma keegi. /.../ ma pean armastusest kirjutama. Ma pean armastusest mõtlema ja mõtlema ja kirjutama ja kirjutama või mu hing ei pea vastu. (,,Üksetist minutit" lk 77) Vaatamata kõigele säilis temas alati usk ja lootus, et armastus on olemas. See, mida ta prostitutsiooniga tegeledes päevast päeva kohtas kehasid, kes tahtsid olla keegi teine pani Mariat järjest enam väärtustama tundeid, hinge ja mõistust, mis kogu aeg üha selgemaks ja teravamaks sai. Lõputute kogemuste põhjal sai ta mõistma seksi olemust ning kuidas nauding käib käsikäes ainult hingede vastastikuse tundmisega. Muutusid ka prioriteedid: kõige olulisem ei olnud enam enese õnn, vaid rõõm teha keegi teine õnnelikuks. Peategelase arenedes füüsiliselt ja vaimselt, arenes ka tasakaalus maailmapilt.
tunnistajaid ülestunnistust. seadis mitmeid lõkse mille abil ta informatsiooni kogus. Viimaks ütles ta Raskolnikovile täieliku rahuga, et suudab tõestada ta süüd ning kui Raskolnikov üles tunnistab, siis saab ta arvatavasti leebema karistuse Sofia – prostituut Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov - politseinik Zossimov- arst Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna - Marmeldovi naine, tiisikus, agressiivne 1.millal ja kus kohtas Raskolnikov esimest korda Sonjat? - Esimest korda nad rääkisid, peale marmeladovi surma, kui Sonja ise Raskolnikovi juurde läks
,,Kuritööö ja karistus" tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Aljona Ivanova nainek, kelle Rakolnikov tappis. Nastja teenjatüdruk Lizaveta Aljona Ivanova poolõde Razumihhi üliõpilane, Raskolnikovi sõber Dunja Raskolnikovi õde Pjotr Petravits Luzin - Dunja peigmees Marmeladov Sonja Marmeladovi tütar ESIMENE OSA Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis. Kui ta naise juurest lahkus tuli tal nõrkus peale ning ta läks joogikohta. Kuigi noormees tavaliselt inimseltskonda ei sallinud jäi ta siiski joogikohta. Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise n
,,Kuritööö ja karistus" tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Aljona Ivanova nainek, kelle Rakolnikov tappis. Nastja teenjatüdruk Lizaveta Aljona Ivanova poolõde Razumihhi üliõpilane, Raskolnikovi sõber Dunja Raskolnikovi õde Pjotr Petravits Luzin - Dunja peigmees Marmeladov Sonja Marmeladovi tütar ESIMENE OSA Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis. Kui ta naise juurest lahkus tuli tal nõrkus peale ning ta läks joogikohta. Kuigi noormees tavaliselt inimseltskonda ei sallinud jäi ta siiski joogikohta. Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise n
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
