Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tõus ja mõõn ehk looded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loodete, mõõn, mõõna, looded, kese, loodeteenergia, amplituud, taevakeha, soojus, moon, pöörlemine, tõmme, elektrienergia, hõõrdumine, profiil, tekitajateks, fundy, skeptik, käies, lapp, oskagi, teilegi, veekihis, rannikualadel, maapind, topograafia, isaac, newton, telg, vastaspool, külgedel, veekiht, täiskuu, osasid, väitele, ringis, voodLOODETE ENERGIA LOODED Looded on maailmamere veetaseme kõikumised, millel on kindel ööpäevane rütm. Maailmamere loodeid nimetatakse tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltudes kaldajoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustel on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete ulatus küünib 15 meetrini. Suletud veekogudes looded praktiliselt puuduvad. Loodelise veeliikumisega seotud tõusu perioodiks on 12 tundi 25 minutit (ööpäevas 2 tõusu ja 2 mõõna). LOODETE TEKKIMINE
REFERAAT GEOGRAAFIA TÕUS JA MÕÕN Juhendaja : Hele Pomerants Koostaja : Tõusud ja mõõnad ehk looded Tõus ja mõõn on maailmamere kuju moodustised. 17. Sajandil avastati, et nähtused tekivad teise taevakeha gravitatsiooni külgetõmbe tõttu. Peamiselt on nendeks teisteks taevakehadeks kuu ja päike , kusjuures kuu osalus sellest on 2,17 korda suurem kui päiksel. Kuu ja päikse põhjustatud tõusu ja mõõna nähtused on perioodsed ja kõikjal pole need sugugi samasugused. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on maal tõus nii sellel poolel, mis asub kuu suunas, kui ka vastasküljel
..3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. Aastal. 5. Miks on Maale nähtav vaid üks külg ? Maale on nähtav vaid üks külg. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes
huvitavamatest faktidest. Põhiliselt toetudes interneti ja raamatu allikatele, toob referaat välja tähtsamat informatsiooni ja tõde Kuust planeedist, mis on Maa lähim naaber. Referaat koosneb sissejuhatusest, seitsmest peatükist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. 3 . 1. Kuu lähim naaber Kuu (lad Luna) on meie lähim taevakeha. Asub meile keskmiselt vaid 384 400 kilomeetri kaugusel, et iga inimene võib näha palja silmaga sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsilt. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi, see on sideeriline Kuu. Kuu faasid korduvad iga 29, 5 ööpäeva tagant ja seda pikkust nim. sündooliliseks Kuuks. Läbimõõduga 3476 km ja massiga 7,35 x 1022 kg on Kuu läbimõõdult ligi neli korda ja
noorkuu poolkuu (esimene veerand) kasvav kuu täiskuu kahanev kuu poolkuu (viimane veerand) vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. LOODED Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese tekitatud looded on päikese suure kauguse tõttu
Liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Hea auto kiirendab kohapealt kiiruseni 100 km/h 10 sekundiga. Milline on tema kiirendus? Kui pika vahemaa ta seejuures läbib? 2,78 m·s-1, 138 meetrit Keha langes maapinnale kiirusega 100 km/h. Kui kõrgelt ta alla kukkus (õhutakistust ei arvesta)? 39 meetrit Miks vaheldub tõus mõõnaga kaks korda ööpäevas? Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. Loodete mõjul paiknevad maailmameres ümber suured veemassid, tekitades tõusu ja mõõna. Loodeline veeliikumine kujutab endast hiigellainet, mille perioodiks on pool ööpäeva (täpsemalt: 12 h 25 min). Tõus tekib nii Maa Kuu-poolsel kui ka vastaspoolkeral. Tõusulaine liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas kohas maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõn. Alles 17. sajandil, kui Newton avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, sai selgeks, mis
kujust võnkumisperioodist levimiskiirusest Lineaarse pinnalaine omadused on täielikult määratud laine pikkuse L või perioodiga T laine kõrgusega vee sügavusega H Laine elementided lainehari (crest) maksimaalne hälve mere häirimatu tasapinnast, laine nõgu (trough) minimaalne hälve mere häirimatu tasapinnast. Laine kõrgus (wave height) on laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (NB! See ei ole amplituud!) Laine amplituud (amplitude) iseloomustab veepinna nihkumist tasakaaluasendi suhtes. Laine pikkus L (wave lenght) on vahemaa kahe järjestikuse laineharja vahel. Laine periood T (period) on ajavahemik, mille jooksul liigub lainehari edasi ühe lainepikkuse võrra Laine sagedus 1/T (frequency) on perioodi pöördväärtus või mingit punkti läbivate laineharjade arv ajaühikus. Sageli kasutatakse ring- või nurksagedust = 2/T.
Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Miks on Kuu üks külg meie poole? Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Tõusu ja mõõna nähtused maal Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub
HOOVUSED • Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk • Soojad ja külmad • Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva Hoovuste tähtsus • Soojusvahetus erinevate laiuste vahel • Setete transportijad- savi või muda • Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) • Mõju kliimale-TULETA MEELDE! Looded maailmameres’ Looded – maailmamere veetaseme kõikumised, millel on kindel ööpäevane rütm ja mida põhjustab Maa ja teiste taevakehade (peamiselt Kuu) gravitatsiooniväljade koosmõju. Tõus ja mõõn Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Liustikud Liustike teke
aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Merede pind aga koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. 5.Miks on Maale nähtav vaid üks külg Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6.Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla
Kuu nähtamatu e. tagakülg). See ei tähenda, nagu Kuu ei pöörleks ümber oma telje. Nagu kerge veenduda, näeksime siis kuu aja jooksul Kuud kõigist külgedest. Sellise olukorra põhjustab hoopis asjaolu, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis kulub tal ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. See pole Päikesesüsteemis mingi erandnähtus, seda esineb ka teiste planeetide kaaslastega. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla
Raylegh' laine tekib P- ja S- lainete vastastikmõjul maapinnaga. Kehas, mida läbib Raylegh' laine, liiguvad osakesed lainelevikusuunaga paralleelselt. Üldises mõttes sarnanevad Raylegh' lained vee lainetusega. o o Love'i laine on seismiline pinnalaine, mis levib ainult mööda maapinda. Selle laine puhul liiguvad aineosakesed paralleelselt maapinnaga ja risti laine levikusuunaga. Maapinnal on Love'i laine amplituud maksimaalne, kuid sügavuse suunas kahaneb. Love' lained levivad aeglasemalt kui P- ja S- , aga kiiremini, kui Raylegh' lained. Love'i laine kiirus on ~3 km/s, kuid sõltub laine sagedusest. o o Seismojaama jõuavad pinnalained viimasena, pärast P- ja S-laineid. Neil lainetel pole seismoloogias erilist tähtsust. Lainete levikukiirust Maa sisemuses ja piki selle pinda määravad kivimite keemilis-
fookuses asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega 2 3 T1 a1 2 3 T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis,
külge. Et Maa telg on tõmbejõu suhtes viltu- Maa aga lapik- tekib jõupaar, mis püüab telge õigeks tõmmata . Maa pöörleb ümber oma kujutleva telje ja tiirleb ümber Päikese. Maa teeb ühe täistiiru 25725 aastaga. Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat; pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727 ööpäeva; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. 5. Mis on planeet? Kuidas ta taevas liigub? Päiksesüsteemi planeediks on taevakeha, mis * tiirleb ümber Päikese * on piisava massiga * puhastanud oma ümbruse- tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruskonnas. 6. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust.
esimest peilingut ajahetke T1 ja T2 vahel läbitud tee võrra, annab peilingute lõikepunkt laeva asukoha hetkel T2. 14 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 16. Satelliitnavigatsioonisüsteem NAVSAT 15 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 17. Loodete teooria. Loodete ebavõrdsused. Süsüügia ja kvadatuur. Loode merepinna perioodiline kõikumine, mida põhjustavad Kuu ja Päikese külgetõmbejõud ning Maa ja Kuu ühise keskme ümber pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud. Loodete lihtsustatud teooria saame tuletada eeldustel: Maa ei pöörle oma telje ümber Maa on homogeenne kera, mis on üleni veega kaetud Kuu kääne on null Vaadeldakse ainult süsteemi Kuu Maa Süsteem Maa Kuu
väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega TÄHESUURUS- t aevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. DOPPLERI EFEKT- kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb. SUUR PAUK- paisuva universiumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. ASTRONOOMILINE ÜHIK- pikkusühik, Maa kesmine kaugus päikesest. Mõjupiirkond:Päikesesüsteem. PARSEK-kaugus, kust vaadates 1 a ü katab 1 nurgasekundiehk sellise ringjoon, mille üks a ü
Antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Õhk langeb, tekib kõrgem õhurõhk, õhk soojeneb ja õhuniiskus väheneb, millega kaasneb püsiv ja selge ilm. 18. Miks kaasnevad tõusva õhuvooluga sademed, laskuva õhuvooluga aga mitte? Sademed, sest tõustes õhk jahtub ja veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja sademed. Laskuva õhuvooluga mitte, sest õhk soojeneb ja õhuniiskus väheneb. 19. Milline ilm valitseb Eestis kui tsükloni kese a. jääb meist lõunasse b. asub meie kohal c. jääb meist põhja poole. a. tsükloni kese jääb meist lõunasse b. tsükloni kese asub meie kohal c. tsükloni kese jääb meist põhja poole 20. Iseloomusta ilma (tuul, sademed) vastavalt ilmakaardil kujutatule. 21. Mille poolest erinevad troopilised tsüklonid parasvöötme tsüklonitest? Troopilised tsüklonid on läbimõõdult kaks kuni kolm korda väiksemad kui parasvöötme tsüklonid, kuid
koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. 7. Mis on albeedo? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini? Albeedo on pinna peegeldumisnäitaja. Väikese albeedoga aluspind:tumedad, krobelised pinnad näiteks veekogud, mullapind. Suure albeedoga alad:heledad, siledad aluspinnad näiteks liustikud. Tumedad aluspinnad soojenevad kiiremini, sest soojus neeldub. 8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel 0˚- kiirgushulk püsivalt kõrge. 30˚- kiirgushulk kasvab kevadel, suvel poole võrra. 8 60˚- kiirgushulk tõuseb järsult alates kevadest. 90˚- kõige järsemkiirguse muutus suvel. Mida suurem on laiuskraad seda hiljem tuleb päikesekiirguse suur tõus, muutus. 9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist
paralleeli vaheline meridiaani kaar. Laiust mõõdetakse ekvaatorist põhja ja lõuna poole 0° kuni 90°. Geograafiliseks pikkuseks nimetatakse kahetahulist nurka algmeridiaani ja asukoha meridiaani tasandi vahel. Poolused - maakera telje punktid selle pinnal ja neid nim lõuna- ning põhjapooluseks Suurringideks nim ringjooni, mille tasapind läbib maakera keskpunkti: ekvaator, meridiaanid ja ortodroom Väikeringi moodustatava tasapinna kese ei läbi maakera keskpunkti: paralleelid, loksodroom Geograafiline pikkus ja laius Geograafilised koordinaadid, loetakse kraadides, minutites ja kümnendikminutites Meie asukoht: =58o32' N (laius) ja =026o40' E (pikkus) Geograafilised koordinaadid Maakera põhijooned ja -tasandid · Loodjoonega risti olevat tasandit nimetatakse tõelise horisondi tasandiks. · Püsttasandit, mis läbib vaatleja silma ja
paralleeli vaheline meridiaani kaar. Laiust mõõdetakse ekvaatorist põhja ja lõuna poole 0° kuni 90°. Geograafiliseks pikkuseks nimetatakse kahetahulist nurka algmeridiaani ja asukoha meridiaani tasandi vahel. Poolused - maakera telje punktid selle pinnal ja neid nim lõuna- ning põhjapooluseks Suurringideks nim ringjooni, mille tasapind läbib maakera keskpunkti: ekvaator, meridiaanid ja ortodroom Väikeringi moodustatava tasapinna kese ei läbi maakera keskpunkti: paralleelid, loksodroom Geograafiline pikkus ja laius Geograafilised koordinaadid, loetakse kraadides, minutites ja kümnendikminutites Meie asukoht: =58o32' N (laius) ja =026o40' E (pikkus) Geograafilised koordinaadid Maakera põhijooned ja -tasandid · Loodjoonega risti olevat tasandit nimetatakse tõelise horisondi tasandiks. · Püsttasandit, mis läbib vaatleja silma ja
astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia. 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks ideaalseim mateeria vorm ja sobis väga hästi nende maailma mudeliks. -17.-18. sajandil selgitati Maa kerakujulisust alljärgnevalt: nii suurte mõõtmetega taevakeha ei saa olla täiesti tahke: tuhandete kilomeetrite sügavuses lõhub rõhk meile harjumuspärase tahkete ainete kristallstruktuuri, koos kõrge temperatuuriga tagab see kivimite voolavuse. Iseenda raskuse mõjul omandab selline ollus kosmose kaalutuse tingimustes kera kuju, pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud, tasakaalustades ekvaatoril gravitatsiooni, muudab taevakeha telje suunas kokkusurutuks. Niisugust keha nimetavad matemaatikud pöördellipsoidiks. 5
olemasolu! Atmosfääri rõhust sõltub, kas planeedil saab eksisteerida ainete vedelat faasi või mitte; Valgust neeldub ja hajub atmosfääris. Valguse hajumine õhumolekulidelt selgitab ära, miks atmosfääridega maailmades on taevas päeval hele, kuid atmosfäärita maailmades on ka päeval taevas must. Atmosfääris tekivad tuuled ja ilmastik Magnetväli+atmosfääri gaasid=magnetosfäär, mis kaitseb päikesetuulte eest. Looded tekivad Maa ja teiste taevakehade, peamiselt Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kui Päikese ja Kuu loodejõud mõjuvad samasihiliselt (kuu loomise ja täiskuu ajal), siis saame eriti suured tõusud ja mõõnad sellistel tingimustel tekkivaid loodeid nimetatakse süsüügilisteks loodeteks. Kui Päikese ja Kuu loodejõud mõjuvad üksteise suhtes Maakerale risti (poolkuu ajal), siis on looded väiksemad ning sellisel
35e22 kg Roomlased panid Kuule nimeks Luna, kreeklased Selene ja Artemis, ning tal on palju teisi nimesid erinevates mütoloogiates. Kuud on tuntud juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest. Vastavalt tema suurusele ja koostisele on Kuud vahetevahel klassifitseeritud kui maist "planeeti" kõrvuti Merkuuri, Veenuse, Maa ja Marsiga. Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed. Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969. aastal (kas sa mäletad, kus sa sel ajal olid?); viimane 1972. aasta detsembris. Samuti on Kuu ainuke keha, mille pinnaseproovid on toodud Maale. 1994. aasta suvel kaardistati Kuu väga ulatuslikult kosmoselaeva Clementine poolt. Gravitatsioonijõud Maa ja Kuu vahel põhjustavad huvitavaid tagajärgi. Kõige silmnähtavamad on looded. Kuu gravitatsiooniline külgetõmme on tugevaim Maa
Kaliningrad, Klaipeda, Liepaja, Ventspils, Riia, Sankt Peterburg jt. Norra meri Norra mere mõõtmeteks põhja lõuna suunas on 600 miili, ida lääne suunas 720 miili, keskmine sügavus 600 1000 meetrit. Norra meri ei külmu tänu põhja-ida suunda liikuvale soojale Norra hoovusele. Triivjääd võib kohata mere põhja - läänepoolses osas. Sügisel ja talvel esinevad tihti tugevad tormid. Maksimaalne tõusu mõõna vahe kuni 2,5 m, pinnavete temperatuur talvel 1,5º C, suvel 7 - 11º C. Soolsus 33 35. Põhjameri Mõõtmed: põhjast lõunasse 420 miili, idast läände 360 miili. Põhjameri on madalaveeline, põhjareljeef ebaühtlane. Vaatamata sellele, et rannikuala on külmunud detsembrist märtsini, ei takista see oluliselt laevaliiklust. Tihti esineb tugevaid torme ja udu. Pinnahoovus on suunatud kellaosutile vastassuunas. Suurim tõusu mõõna vahe on 7,6 m
............14 Mõningaid huvitavaid fakte...............................................................15 Kokkuvõte.........................................................................................16 Kasutatud kirjandus...........................................................................17 Sissejuhatus Kuu, Maa ainuke looduslik kaaslane, moodustus ligi 4,6 miljardit aastat tagasi ehk samal ajal kui meie päikesesüsteem. Ta on meile lähim taevakeha kosmoses, mille keskmine kaugus meist on keskmiselt 384 400 kilomeetrit, nii et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Inimkond teab Kuud juba iidsetest aegadest peale, mis tegelikult pole mingi üllatus - Kuu on meie taevas Päikese järel heleduselt teine taevakeha. Samas on kuuvalgus sedavõrd mahe, et erinevalt Päikesest saame Kuud vaadata kartuseta pimedaks jääda. Kuu heleduseks on 1/425 000 Päikese heledusest
Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähed tähtkujudeks. · Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. · Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. · Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt.
Need kehadele mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Kui Maa tõmbab kukkuvat õuna jõuga 1 N, siis õun tõmbab maakera vastu täpselt sama suure jõuga. • Selles väljendubki mõju ja vastumõju ehk Newtoni kolmas seadus: kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. Kokkuvõte, küsimused. • Newtoni III seadus- Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. • Kumb taevakeha tõmbab teist enda poole tugevamini, kas Päike Maad või Maa Päikest? • Kala sikutab õngenööri jõuga 10 N ja kalamees tõmbab sama suure jõuga vastu. Kas nöör, mis talub venitamist kuni 15 N, katkeb? Keha impulss ja impulsi jäävuse seadus • Keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada sõltub kehade kiirusest ja massist. Sellele teadmisele tuginedes on liikumise iseloomustamiseks võetud kasutusele suurus, mida nimetatakse keha
Maa kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit; Maa läbimõõt ekvaatoril: 12 756 km; Maa ümbermõõt: 40. 000 kilomeetrit; Maa pindala : ~ 510 miljonit km2; vesi moodustub maast 70. 8% ; Maa kõrgeim tipp on Dzomolungma mäetipp Himaalajas; Maa päev: tavaliselt 23 tundi ja 56 minutit; Maal on üks kaaslane - Kuu. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Roomlased panid Kuule nimeks Luna, kreeklased Selene ja Artemis, ning tal on palju teisi nimesid erinevates mütoloogiates. Kuud on tuntud juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest. Vastavalt tema suurusele ja koostisele on Kuud vahetevahel klassifitseeritud kui maist "planeeti" kõrvuti Merkuuri, Veenuse, Maa ja Marsiga. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb
Maa pöörleb ümber oma telje poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise vastusuunas ekvaatoril vaadatuna läänest itta. Maa pöörlemine tingib: a)öö ja päeva vaheldumist b)maa pöörlemise tagajärjel iga keha mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt kaldub sõltumata liiklussuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vaskule seda nim. Coriolis'e jõuks c)tõusu ja mõõna teke- kuu külgetõmbe mõjul kuule lähimas ja diametraalselt selle vastus asuvas piirkonnas ookeanide veepind kumerdub(tõus), nende punktide vahemaad poolitava ning maa ja kuu ühendusjoonega ristuva ringi punktides toimub veepinna alanemine(mõõn). Maa pöörlemise tagajärjel moodustutub tõusulaine mis kulgeb ringi ümber maa pöörlemise suunale vastupidiselt. Maa telje kallakust orbiidi tasandil suhtes ei muut maa tiirlemine ümber päikese.
Saturn. Koostis ja sisemus Jupiteri sarnane. Raadius 60250km, tihedus alla 1 g/cm3. Rõngad koosnevad gravitatsiooniliselt purustatud kuust. Peamiselt jääst, suhteliselt noored ~100 Ma. Uraan. Metaanatmosfäär. Tihedus 1,31 g/cm3. Pöörlemistelg külili. Neptuun. Metaanatmosfäär. Tihedus 1,76 g/cm3. Pluuto. Kääbusplaneet. Tihedus 1,1 g/cm3. Planeet keralaadse kuju omamiseks küllaldase massiga taevakeha, mis tiirleb puhastunud orbiidill ümber tähe. Teoreetiliselt 1028 kg > planeedi mass > 1019 kg. Üle selle piiri asuvas kehas algavad termotuumareaktsioonid, moodustub täht. Alla selle piiri kaaluvas kehas ei toimu aine ülssulamist ja ei moodustu geosfääre. Planeedid tiirlevad ümber päikese ekliptika tasandil. Asteroidid ebakorrapärase kujuga marsi ja jupiteri vahel tiirlevad kehad. Asteroidide orbiidid pole puhastunud ega fikseeritud, mistõttu
Marius andis kuudele ka kreeka mütoloogiast pärinevad nimed ja rajas sellega traditsiooni, mis kestab tänaseni: planeedid kannavad rooma jumalate nimesid ja nende kaaslastele antakse selle jumalaga seotud isikute või olendite kreekapäraseid nimed. (Allikad 4, 5, 8, 10) Galilei kaaslased on planeediväärsed, sisestruktuuri omavad taevakehad, nimetame neid edaspidi Jupiteri suurkuudeks. (Allikad 4, 5, 8, 10) Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha. Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud loodejõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu vulkaanid täielikult kogu kaaslase reljeefi
aastal Berliini Ülikoolis doktorikraadi astronoomia alal, kuid huvitus hiljem peamiselt paleoklimatoloogiast. Ta töötas põhiliselt Saksamaa ülikoolides meteoroloogia ja geofüüsika professorina. 1918. aastal töötas ta lühikest aega ka Tartu ülikoolis. Wegener võttis osa mitmest ekspeditsioonist Gröönimaale, kus ta 1930. aastal ka hukkus. 1915. aastal avaldas saksa geofüüsik A.Wegener teooria, mille kohaselt triivivad basaldikihil isostaatiliselt ujuvad graniidist mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi on vanaaegkonnas eksisteerinud ühtne Pangea manner keskaegkonnas lagunenud osadeks koos Atlandi ja India ookeanide tekkega. Teooria sai üldtunnustatuks 1960- ndatel aastatel. Tegelikult käis ta selle idee välja juba 1912. aastal. 21) Kirjelda suurt ja väikest veeringet. Veeringeid jaotatakse tema ulatuse järgi:
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees). 4. Päikesesüsteemi planeed
annaabi.ee 
