Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tornlinnused Eestis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tornlinnus, müür, laske, arvuka, paekivist, kamina, muuseum, seintel, laskeava, ehitasid, vasallid, kolima, feodaalid, toeks, hoogustus, jüriöö, hävinenud, ainsad, vaos, kindlustus, serval, kaldal, orus, veed, andes, nelinurkne, neljakandiline, operatsioonide, viitavad, käimla, kitsas, hoiti, sovhoosi, osakond, janis, ekspositsioon, käsitlustKUNSTIAJALUGU 13.keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis. LINNUSED JA LINNAKINDLUSTUSED 3 linnuse põhitüüpi: 1. Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2. Tornlinnus sobis enamasti väiksemale kaitsemeeskonnale. Soodsaim kaitsesuund oli ülalt alla ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. ( näiteks Vao tornlinnus, Kiiu torn) 3. Kastell linnus nelinurkse müüriga piiratud ala. Näiteks mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, ka Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus. 4. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi , näiteks võisid torn või
saj ja 19.saj ehitati varemetesse ülikooli raamatukogu. Tartu kõige vääruslikum ehitis oli Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhiosas valmis 14. Sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika, mis on ainulaadne Põhja-Euroopas. Nõo Püha Laurentsiuse kirik on kirik Tartu maakonnas Nõo vallas Nõos. Kirik ehitati 13. sajandi lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna. Linnused saab eraldada kolme põhitüüpi: 1)neemiklinnus- Müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana Näiteks: Kaeva linnus, Rõuge linnamägi 2) tornlinnus- Sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. Külmrelvade ajastul oli soodsaim kaitsesuund ülevalt alla ja kivist torn võis kaitsta edukalt suure hulga vaenlaste vastu. Näiteks Vao tornlinnus ja Kiiu torn. 3) kastell-linnus Oli nelinurkse müüriga piiratud ala
Vastseliina piiskopilinnuse (saksa Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist Vastseliina vallas Võru maakonnas strateegiliselt tähtsas kohas Piusa jõe kõrgel kaldal kohas, kus Meeksi oja Piusasse suubub, seega piiratuna kolmest küljest veetõkkega. Lõunast kaitses seda kaitsekraav.Tänapäeval tegutsevad linnuse juures kohvik- suveniiripood ja külastuskeskus endise Piiri kõrtsi hoones, mille muuseum tutvustab nii linnust ja keskaega laiemalt kui ka kohalikku hilisemat ajalugu. Muuseumis korraldatakse kunsti- ja käsitöönäitusi. Kohvikut, külastuskeskust, kabelit, matkaradu jms haldab Vastseliina Piiskopilinnuse Sihtasutus. Linnusevaremetes on toimunud kontserte. Linnuse torni otsas oli Eesti teadaolev esimene valge toonekure pesa, sellega on linnus läinud ka ornitoloogia ajalukku Linnuse ajalugu
ehitustüübiks Eesti ja Läti aladel 14. sajandil. Konvendihoone tüüpi linnused esinesid aladel, mis kuulusid saksa ordule või olid selle otsese mõju all(Preisis ja Liivimaal). Konvendihoone tekkimisel etendas olulist tühtsust Saksa ordu sisestruktuur. Kuressaare linnuse püstitamine on otseselt seotud eestlaste suure ülestõusuga aastail 1343-1345. Kuni ülestõusuni püstitatud ainuke linnus Saaremaal Pöide tornlinnus asus ordule kuulunud Saaremaa idaosas. Piiskopile kuulunud maa-alal täitsid kaitseülesannet arvukad kindlus-kirikud Valjalas, Kaarmas, Kihelkonnas, Karjas ja Pühas. Ülestõus tõestas vanemate kaitseehitiste kõlbmatust nii oli Pöide linnuse meeskond sunnitud ülestõusnutele alistuma, samuti ei suutnud pakkuda kuigi tõhusat kaitset ka kindluskirikud. Tuli püstitada erakordselt võimas kants, mis oleks olnud kindlaks tugipunktiks maa
Selle lühikese ajaga ei jõutud rusude koristamisest oluliselt kaugemale. On loogiline, et kui 1964. aastast hakati riiklikult fi nantseerima hoopis Ivangorodi linnuse restaureerimist, siis asus sellega tegelema seni Narva linnuses tegutsenud arhitekt Henno Potti töörühm. Kümne aasta jooksul ehitati Eesti restauraatorite juhtimisel üles kolm torni kaks esimest korrust, täideti nende vaheliste müüride augud ja taastati osaliselt müüride kivivooderdis. Narva linnuses alustab tööd muuseum 1950. aastal avati Narva linnuse territooriumil asuvas endises garnisonisaunas ekspositsioon Narva linna ajaloost. Narva muuseumi enda ajalugu on muidugi pikem, ulatudes tagasi 19. sajandisse, kuid sõda oli muuseumi tema hoonest ilma jätnud. Kogud õnnestus suuremas osas siiski päästa ja just nende põhjal oligi uus ekspositsioon koostatud. Tollal arvati, et tegemist on ajutise asupaigaga, sest peatselt oodati muuseumi ajaloolise kodu Narva vanalinna alal asunud Peeter I maja taastamist
mille kompaktsest mahust eendus läänes dansker ning kagunurka kroonis võimas nelinurkne kaitsetorn - Püssirohutorn. Algselt oli kastellil kolm väravat. Need on tänaseni nähtavad, kuid nüüd on suletud väljapääsud läänes, põhjas ning hilisemates ümberehitustes lammutatud peavärav idamüüri lõunaosas. Kastelli piiras põhjast ja idast sügav, kuid kuiv vallikraav. 1561 läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. 25 meetrit pika ja 11 meetrit laia riigisaali rajamiseks saadeti 1583 Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister Antonius Poliensis. Konvendihoonet kõrgendati korruse võrra ja muudeti selle ruumide planeeringut. Peale Riigisaali ja kuninglike eluruumide valmimist kohtusid siin 1589. aasta augustis-septembris Rootsi kuningas Johan III ja tema poeg Sigismund - Poola kuningas ja Rootsi troonipärija.
Vao mõis Järvamaal Koeru kihelkonnas asunud rüütlimõis. Mõisa ajaloost · Esimesed teated pärinevad 1442. aastast. · Keskajal püstitati mõisa kivist kindlustatud mõisahoone ehk tornlinnus. · Tornlinnus on ehitatud 15. sajandil Tornlinnus · neljakorruseline tornlinnus on ligikaudu 10x10 meetri suurune. · Linnuse kaks esimest korrust on võlvitud · Tornlinnus restaureeriti 1986. aastal, seal paikneb Vao muuseum. · Järgnevatel sajanditel on Vao mõis kuulunud nii von Bremenite, von Budbergide, von Anrepitele kui ka von Helffreichide aadliperekondadele. · 1744. aastal omandasid mõisa Edler von Rennenkampffid · Mõisasüda koos väikese maatükiga jäi nende omandusse kuni Saksamaale ümberasumiseni 1939. aastal · Hilisem mõisasüda ehitati väikese, kuid esindusliku barokk-kompleksina välja 1770-80tel aastatel. · Ühekorruselise puidust peahoone esist väljakut
midagi seniolematut. Selleks näis kõigiti sobivat moodne avangardistlik vool - ekspressionism. Riigikogu hoone on Tallinnas esimene avalik hoone, millesse projekteeriti elektrivalgustus. Hoone olulisemaid ekspressionistlikuks muutmise vahendeid ongi valgusrezii, selle parimad näited on vestibüül ja istungisaal. Kitsa keskaegse linnuse müüride vahele, piiratud valgustusvõimalustega kohale lõid arhitektid suursuguste ruumidega hoone. Ruumikujundust läbivad kõikjal trepikäsipuudel, seintel ja lae all abstraktsed sakilised motiivid. Silmapaistvaim ruum on läbi kolme korruse ulatuv ultramariinsiniste seinte kohal kummuva sidrunkollase laega istungisaal. Saali seinast eraldab lage sakiline karniis, mille taha on peidetud lambid, karniisi all oleva kuulirea kaudu toimub õhuvahetus. Istungisaali ilmestavad roostepruunid sakkidega akende ja 6
sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 6070-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse säilinud linnamüüri kokkulangevust. [1] 14. sajand ja Kanne müür Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see
aastast Haapsalus. Võim jäi esialgu siiski nõrgemaks ning võrreldes mandrieestlastega säilitasid saarlased mitmeid eesõigusi. Lisaks paljudele ülestõusudele puhkes ulatuslikem 1260. aastal. Ordu oli sunnitud oma linnuse ehitama Pöidesse ja piiskop omakorda Kuressaarde. 1343. a. toimus Jüriöö ülestõus, mille käigus hävitati Pöide ordulinnus. Konvendihoone tüüpi linnuse funktsiooniks oli olla teatud piirkonna administratiivseks keskuseks, võimaldada küllalt arvuka inimrühma kooskäimist (conventus - kokkutulek), mis avaldus hoone arhitektuuris ja pakkuda kindlat kaitset ülestõusu või sõja korral. Konvendihooneile on iseloomulik korrapärasus, rangus, suletus, tugevasti kindlustatud sissepääs. Kuressaare linnus jäi Saare-Lääne piiskoppide residentsiks Liivi sõja alguseni. XIV saj. lõpust kuni XV saj. alguseni rajati lisaks XIII saj. pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür
Lühikese ajaga püstitati sarnaseid kirikuid. 2- 3 ümarsammaste paari jaotavad avarate ja valgusküllaste kirikute pikihoone kolmelööviliseks kodakirikuks. Ruudukujuliste võlvikutega kesklööv on tunduvalt laiem kui pikkade kitsaste võlvikutega külglöövid. Kooriruum on eranditult neljanurkne ja kesklöövist mõnevõrra laiem. Domineeriv võlvitüüp kuplitaoline domikaalvõlv, mis on laotud ilma roieteta. Nelinurkse kujuga vööndkaared toetuvad seintel konsoolidele, millel on tavaliselt kolmnurkselt ahenev üldkuju. Kohati asendavad konsoole rippsambad. Väliselt on Järvamaa kirikud lihtsad ning asjalikud. Seinapinda liigendavad kõrgel paiknevad kitsad pikad aknad. Raidportaalid esinevad vaid mõnel kirikul. Kirikurühma üldomaseks jooneks on läänetorn, mida oli võimalik kasutada kaitsetornina. Ambla kirik: Valmis 13. sajandi kolmandal veerandil esimesena ja oli kogu Kesk-Eesti arhitektuurile määravaks eeskujuks
Lennart Torstensonile • 1895–1897 - restaureeriti Paide linnuse peatorn • 1941 - Nõukogude väed lasid Vallitorni õhku. Torn taastati 23. aprillil 1993 • 2009. aastal algasid Vallimäe ja Vallitorni rekonstrueerimistööd Paide ordulinnuse varemed 19.–20. sajandi vahetusel Ehituslugu • Rajati Paide Vallimäele – looduslik kaitse: sood, metsad, Pärnu jõgi • Vallimäele 8-kandiline tornlinnus • Umbes 30 m kõrge, müürid kuni 3 m paksud • Ehitusmaterjaliks oli kohalik ning hea kvaliteediga paekivi • Esialgu kuuekorruseline – Alumist korrust kasutati keldri või aidana – Teist korrust võidi kasutada eluruumina – Kolmandat korrust kattis palkidele toetuv puitlagi – Neljandat kuplitaoline võlvlagi – Torni kahest viimasest korrusest pole kindlaid teadmisi, kuna need rekonstrueeriti Vallitorni korrused, postmark Vallitorniga
1980), kuid see raamat kajastab kindluse esimest restaureerimisetappi aastatel 1970-1980. Uuemad ülevaated linnusest tuginevad raamatule "Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus- kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses". Kirjapandu baseerub ennekõike uutel, aastatel 4 2010-2015 toimunud arheoloogilistel uuringutel. Autorid Garel Püüa, Ragnar Nurk, Tõnu Sepp (Saaremaa Muuseum, 2016). Samuti uurin muuseumi kodulehte ja ajaleheartikleid, et leida fakte ja andmeid tänapäeva kohta. Helistan muuseumisse ja küsitlen muuseumipedagoogi Jürje Koerti, kes lahkelt nõustab mind ekspositsioonide, näituste, töötubade ja erinevate ürituste kohta. Uurimuslikuks osa põhineb küsitlusel, vastajateks on kuuendad, seitsmendad ja kahekasanda klassi õpilased. Uurisin kui palju tänapäeva noored linnusest teavad. Lisasin ka pilte, et õpilased
Toompea loss ehk Väike linnus Väike linnus ehitati endise eestlaste linnuse asemele. Esialgsel kujul valmis see 1229. aastal. Toompea on nime saanud Toomkiriku järgi (1486). Varaseimad säilinud ürikud mainivad piirkonda lihtsalt mäena (1327 ladina mons, 1372 saksa bergh). Eesti rahvaluule tunneb Toompead Kalevi kalmuna, mille on kokku kandnud tema lesk Linda. Toompea Väikese linnuse rajas Mõõgavendade Ordu 1229. aastal Toompea paelava edelajärsakule ning alates 1238. aastast ehitasid taanlased linnuse kaitseehitisi edasi. Jüriöö sündmuste tagajärjel XIV sajandi keskel läks see Saksa ordule. Ordu rekonstrueeris selle 1350-1360. aastatel trapetsikujulise põhiplaaniga keskse kovendihoonega linnuseks. XIII sajandi II poolel lõppes Toompea ordulinnuse kui kindlusehitise areng, lammutati Väikese linnuse idapoolne müür, tasandati kaitsekraav ja ehitati XVIII sajandi lõpul ehitusmeister Johann Schulzi juhtimisel hilisbarokne Eestimaa kubermanguvalitsuse hoone
Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad, kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Klooster rajati kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Siin võib leida munkade tegevusest erinevaid jälgi: - Keeldudes reegli kohaselt lihasöömisest, arendasid mungad siin ulatuslikku kalapüüki, ehitasid kloostri lähedusse suuri kalatiike. - Vesiveskite, paisukivide ja arvukate hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad 1305. aastal olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. 1343
Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel. Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele. Aknad olid vormilt kitsad ja kõrged ning raidkivist raamiga. Vahel on idaseinas ka kolmikaken, mille keskosa on kõrgem. Vanemates kirikutes asusid sissekäigud sageli külgedel: lõunas meestele ja põhjas naistele. Hiljem rajati peaportaal lääneküljele ja peale selle veel kas lõuna või
näitavad geoloogilised surfid. Varem arvati, et see pinnasekuhjatis on vallikraavist välja kaevatud ja samasse visatud muld. Senimaani ei seletatud, kuidas selle mulla kõige paksem kiht vahetult müüri alla sattus. Rein Zobel kinnitab oma viimastes uurimustes, et tegu saab olla vaid Margrete valliga, millega algupärase seina kõrgust tõsteti. See, mida praegu näeme, on Taani kuninga hilisema asehalduri Kanne kirja ettekirjutusel ehitatud massiivne kaarniidega müür, mis valmis põhijoontes enne 1410. aastat. Esimene all-linna müürijupp koos Liivi sõjas kannatada saanud Kitsetorni seinaga palistab Rüütli tänava kaljunõlva. Sellele toetas 1992. aastal oma ahtri ärihoone, kus asub George Browni pubi. Harju värav lammutati kahe hoogtöö korras: 1862. ja 1880. a. Sellega visati minema pulgad, Harju tänava trumm läks 1944. aasta pommitamisega. Kui Harju tänav laiaks tehtaks, saaks ajaloolisele hävitustööle rasvane joon alla tõmmatud.
Neitsitorn Torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. 1980. Aastal avati seal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Huvitav: Markuse isa tegi Neitsitornile aknad ja aknaraamid. Restaureer
keldrisse. Pärimuse kohaselt hoitud siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus Vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. KAITSETORN Kaitsetorn on konvendihoone kige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. II korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud ja kahhelkividest, tammepuust trepp ja galerii. Samast algab uus, külastajate ohutuse huvides rajatud betoontrepp, mis viib VII korrusele, kus nüüd on suviti avatud Tornikohvik. Ent kogu torni ulatuses on säilinud ka keskaegsed kitsad müürisisesed trepid, mis omal ajal algasid umbes meetri krgusel korruse prandast. Sellega püüti raskendada vaenlase ülespääsemist.Huvitav on V korrus, mis asub kaitsegalerii tasapinnal
Müürilt avaneb imeilus vaade vanalinnale ja Toompeale. [1] See on Tallina all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem.[2] Esimene linnamüür ehitati 13.sajandi teisel poolel. See oli madal ja tagasihoidlik ning seda nimetati Margareti müüriks kuna Sambori kuninganna Margaret kirjutas alla 1265. aastal käsule selle ehitamiseks. 1310. aastal hakati linnamüüri tõsiselt tugevdama. Samal ajal nimetati Tallinna asevalitseja ametisse Johan Canne (Jens Kanne). Müür sai valmis 1355. aastal ja oli 6,5 meetrit kõrge ning 2.5 meetrit paks. 15. sajandi esimesel poolel tehti müür paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Nüüd oli linnamüüri kõrguseks 11-16 meetrit. Kaitsekäik, mis asus kas müüri peal või konsoolidel oli peaaegu 3 meetrit kõrge. [3] Tallinna linnakindlustused ei saa võistelda tolle aja eriti võimsate kindlustega Venemaal, näiteks
linnus piirile või selle vahetusse lähedusse. Linnuse asukohaks valiti kõrge küngas Pihkvasse suunduva muistse kaubatee ääres Piusa jõe kaldal. Nimetatud küngas paiknes vahetult Liivimaa idapiiril ning ta oli kolmest küljest kaitstud veetõketega -- künka jalamil suubub Piusa jõkke väike Meeksi oja. Seetõttu oli tegemist ülimalt soodsa asupaigaga. (vt. Lisa 1 pilt 1). 1342. aastal rajatigi sinna ligikaudu 15x20 meetri suurune ristkülikukujuline mitme meetri paksuste müüridega tornlinnus. Kuna tegemist oli Tartu piiskopkonna alal paikneva uue linnusega, sai ta endale nimeks Neuhausen; Lõuna-Eesti murdesse tõlgituna pärineb sealt ka eestikeelne nimetus Vastseliina. Tornlinnuse esimene korrus kujundati piiskopkonnale omaselt lossikabelina, kuhu paigutati imettegev reliikvia Püha Rist. Paavst Innocentius VI kuulutas 1354. aastal igale Püha Risti sisaldava kabeli külastajale 40-päevase patukustutuse, mistõttu õhtumaise maailma idapiiril asuv Vastseliina lossikabel muutus
linnus ja selle kõrval tugipunktidena teeninud kindlustuskirikud ei suuda rahva väele vastu seista. Algsest tornlinnusest on säilinud ainult vangitorn ehk Pikk Hermann, mis ehitati ümber konvendihooneks. Kuni Liivi sõja alguseni oli Kuressaare linnus Saare- Lääne piiskoppide residents. Konvendihoone tüüpi linnuse funktsiooniks oli olla teatud piirkonna administratiivseks keskuseks, võimaldada küllalt arvuka inimrühma kooskäimist, mis avaldus hoone arhitektuuris ja pakkuda kindlat kaitset ülestõusu või sõja korral. Konvendihooneile on iseloomulik korrapärasus, rangus, suletus, tugevasti kindlustatud sissepääs. Linnust restaureeriti ja rekonstrueeriti 1903.-1912. a. arhitekt H. Seuberlichi juhtimisel, mil see kohandati Saaremaa Rüütelkonna ning muuseumi tarbeks. Viimane ulatuslik konserveerimine ja restaureerimine toimus 1970.-1985. a. Arhitekt K
Tartu linnust mainitakse esmakordselt 1030.a. seoses Jaroslav Targa sõjaretkega Kagu-Eestisse, seega Tartu sünniaastat tähistab aasta 1030. Siia rajas Jaroslav Tark oma kantsi ja seda hakati nimetama tema ristinime järgi Jurjeviks. Viimane püsis 1061. aastani ja hävis eestlaste sõjakäigu ajal. Linnuse territooriumil läbiviidud arheoloogilised kaevamised on näidanud, et alguses ei olnud linnus tugevasti kindlustatud: ta oli ümbritsetud madala valliga, mida sissekäigu juurest tugevdas müür. Järgmistel sajanditel muudeti pidevalt linnuse müüre tugevamaks ja püstitati uusi kaitseehitisi. Arheoloog Trummali arvates on linnus teinud läbi neli ehitusjärku, kuni ta lõpuks 1224.a. ristirüütlite poolt lõplikult hävitati. Pildil Lõhavere linnuse rekonstruktsioon. Tarbatu võis ka umbes selline välja näha. Tartu Jaani kirik Keskaegse arhitektuuri kõige väärtuslikum ja väärikam esindaja, Ristija Johannesele
võõraks. Palju suuremat mõju avaldasid Vana-Rooma aegsete ehitiste suurejoonelised varemed. Üha jätkati värviliste marmortahvlitega kaetud kirikute ehitamist. Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias. Eesti - Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ulatuslikult ka Eestit. 13. sajandil maa anastanud saksa ja skandinaavia vallutajad ehitasid siia üle 60 linnuse. Veel enam kerkis kirikuid, sest ristiusu abil loodeti kiirendada eestlaste alistamist. Suur osa nendest gooti stiilis kirikuist on säilinud tänapäevani, kuigi osaliste ümberehitustega. 8 Neis enamasti väheldastes kirikutes ei läinud vaja tugikaari, ka on nad kasinalt kaunistatud. Ometi annavad lihtsus ja kohalik ehitusmaterjal neile omamoodi karge võlu.
talupojad. Üks on selge, Ediselt tasub otsida hoopis suurema kaitsekompleksi jäänuseid, kui seda eeldatakse üksiku torni põhjal, mille viimased jäänused lammutati pärast Teist maailmasõda. Seni ainuke spetsiaaluurimus Edise linnusest on U.Hermanni ajalooline õiend ,,Edise vasall linnus", mis pärineb aastast 1973. Selles määratleb ta linnuse ala mõõtmeteks 28x29 m, mida põhijoontes markeerib 61 samakõrgusjoon, seega hoopis ulatuslikuma territooriumi kui pelgalt tornlinnus. Võib oletada, et 17. Ja 18. sajandil võidi endise linnuse kivihoonet kasutada mõisa elamuna, sest veel 19. sajandi algul märkis tuntud muinasuurija Ed.Ph.Körber 1802. aastal paremini säilinud kõrge tornitaolise vare kohta, et selle paksud müürid ja võlvid on veel elamiskõlbulikus olukorras. Körber mainib, et linnus ehitati pärast Põhjasõda uuesti üles. See teade võib tähendada varemete ümberehitamist eluhooneks, sest tänaseni säilinud
enamikud osad valmisid 16. Sajandi keskpaigaks. Tallinna linnamüür oli üks oma aja suuremaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Linnamüür oli keskaegse linna kõige olulisem rajatis. See määras ära linna suuruse ja vahel isegi piiras selle kasvu. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Linnamüüri hakati tõsiselt tugevdama 1310. aastal. Müür sai valmis 1355. aastal, kuigi vallikraav täideti veega juba 10 aastat varem. Linnamüüri hakati nimetama Kanne müüriks. See oli 6.5 m kõrge ja 2.3 m paks. Kaitsekäik asus müüri siseküljel ja toetus võlvitud kaartele. 5 15. sajandi esimesel poolel rekonstrueeriti müüri - müür tehti paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Sellest võimsast kaitsesüsteemist on tänapäeval avalikkuses maapealse linnamüürina
Gooti kunst Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Linnavalitsus töötas raekojas aastani 1970. Tänapäeval kasutatakse hoonet linna esindushoonena. Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus. Pärast põlengut kattis seda piirkonda mite meetri paksune rusukiht, Kiriku taastam
Algul ehitati ca 18 m kõrguseks, hiljem 36m kõrguseks. Välisseinu tugevdati, torni keskmiseks läbimõõduks sai 17,3 m. Müüride paksus ulatus 4 meetrini. Ja need olid vaid kord kahjustada saanud- Liivi sõjas 16 saj, kui Ivan Julma väed tulemusteta linna pi- irasid. Seina müüritud kahurikuulid meenutavad purustusi, mis olla nii suured olnud, et Russowi teksti kohaselt ,,kaarik kahe härjaga august läbi võis sõita". 27 laskeava kahuritele ja 30 käsirelvadele. Allkorrusel hoiti püssirohtu ja sõjavarustust . Korruseid oli kokku 6, mida ühendasid keerdtrepid. Torni I korrus ehi- tati laoks- püssirohukeldriks. Siin puudusid laskeavad, oli vaid kitsuke valguse- ja õhupilu. Sõjamaterjali veeti üles kuppellagede tippudesse jäetud avade kaudu või linnapoolses küljes oleva välise transpordmehhanismi abil. Enne Põhjasõda 17. ja 18. saj. vahetuses ehitis rekonstrueeriti taas. Just 17.saj
aga mööda vaheastangut, s.o mööda praeguse Lossi platsi põhjakülge. Kogu Suure Linnuse ühendus välismaailmaga käis läbi lõunamüüris asetsenud väravatorni, mida nimetati Kellatorniks ehk Toomväravaks. See värav paiknes praeguse Piiskopi tänava lõunaosas ja sarnanes arvatavasti all- linna väravate peatornidega, olles neist küll veidi madalam ning mõõtmetelt veidi suurem. Peale nimetatud Kellatorni sisaldas Suure Linnuse müür veel arvatavasti 11 sadultorni ja 2 suuremat torni. Kahe sadultorni jäänused on Toompea künka loodepoolses osas hilisemate majade küljes säilinud. Suuremate tornide kuju kohta täpsemad andmed puuduvad, kuna neist pole tänapäevani midagi olulist säilinud. Toompea tänavavõrk koosneb paljudest radiaalselt paiknevatest tänavatest, mis koonduvad kokku keskel asetsevale platsile, millel asub Toomkirik. Seoses ringmüüri ehitamisega rajati 14. sajandil
tegu omapärase vesilinnusega, mis ehitati otse madalale rannaalale. Linnuse ehitamist alustati ilmselt piiskop Jakobi valitsemisajal (1322–1338). Tööd katkesid arvatavasti Jüriöö ülestõusu (1343–1345) puhkemisel. 14. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni rajati lisaks 13. sajandist pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür, sest tulirelvad arenesid ja Kuressaare linnus vajas tugevdamist, sajandi keskel ehitati müür kõrgmeaks ja rajati suurtükitornid. Hilisemad vallid ja bastionid on säilinud tänaseni, võimsaim neist on põhjabastionil paiknev 1971.–1972. aastal restaureeritud suurtükitorn 1470. aastaist. 1980. aastate 1. poolel taastati 37 meetri kõrgusel olev välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik. Seda mööda oli hea liikuda linnuse ühest 43 meetrisest küljest teise, nii vahiteenistust pidades kui ka vaenlast tőrjudes.
Turu foogti mitte aitamine, kui eestlased juba lüüa said. Rahvaarv Eestis keskajal kasvas 100-150 tuhat, millest sakslasi oli 10 protsenti ja mitte sakslasi 90 protsenti. Eestlastele ei toonud keskaeg palju head, kuid Eesti ise arenes ja küllaltki häasti arenes keskajal. Eestis hakkasid tekkima uued, võimamad ja vastupidavamad linnused, kui enne keskaega ehitati linnusi puidust siis keksajal hakkati Eestis neid ehitama paekivist ja telliskivist. Paekivist ehitati peamiselt Põhja-Eestis, sest seal oli see kergemini kättesaadavam ja Lõuna-Eestis ehitati linnuseid peamiselt telliskivist. Linnuse tüüpe oli keskajal Eestis kolm. Esimeseks tüübiks oli Kastell linnus, mis oli korrapärane nelinurkne linnus, kus igas nurkas oli torn. Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa
6. Kindlasti leidub sinu kodukandis või maakonnas mõni vanem kirik. Kuidas seda kirikut nimetatakse? Millal see on ehitatud? Otsi internetist selle kiriku pilt ja aseta siia töösse. Harjumaa suurim keskaegne kirik oli Keila kirik ehk Maakirik. Ehitati 14. Sajandi keskpaiku kindluskirikuna. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1. Nimeta 3 linnuse põhitüüpi, mida vallutajad ehitasid keskajal Eestisse. Too näiteid: a) Neemiklinnus, nt Mädara neemiklinnus b) Tornlinnus, nt Kiiu ja Vao tornlinnus c) Kastell-Linnus, nt esialgne Mõõgavendade linnus Tallinnas. 2. Missugune linnustüüp sai valitsevaks 14. saj. Kust saadi selle eeskujud? Kus ehitati esimene seda tüüpi linnus Eestis? Preisimaalt pärit kovendihoone. Esimene ehitati Kuressaares ja see on ka säilitanud oma keskaegsed vormid. 3
7m kõrgusel kattis ehitist silindervõlv. Sellel olevate korruste lahendus sarnanes Assauwe torni omaga. Ehitist läbivalt müüride ühenduskäigult viis ukseava esmalt alumisele, kolme tüüplaskeavaga kaitsekorrusele ning ka edasipääs algas sellest ruumist nimelt lõunaseinsast, kust müüritrepp viis ülemisele, lahtisele platvormiga kaitsekorrusele. Viimases perimeetris oli 4 paralleelkülgedega ja 3 koonduvate külgedega laskeava, samuti kamin. Need elemendid meenutavad mitmeti 3. Munkadetagust torni. Platvormi veesüliti oli suunatud tornist väljapoole. 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_linnamüür - Sissejuhatuse jaoks http://et.wikipedia.org/wiki/Hattorpe-tagune_torn - Sissejuhatuse jaoks. Tallinna Keskaegsed Kindlustused Rein Zobel. Sisu jaoks. 5
annaabi.ee 
