Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööturu teooria Test, 30 valikvastustega küsimust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõudlus, töötaja, töötasu, tööandja, kalde, monopson, monopol, rahuldab, piirkulud, ametiühing, suurenemist, turult, kahepoolne, alternatiivkulud, vabast, puutub, omandab, kogutulu, peaasjalikult, tasuvKüsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi hinna ja MRC Tagasiside Õige vastus on: ressursi hinna ja MRP. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turult b. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid c. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid d. värbab tööturult töötajaid töötasumääraga 16 EUR Tagasiside Õige vastus on: leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid. Küsimus 4 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst
Majandusrent: Vali üks: a. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne VALE b. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne ÕIGE c. puudub täieliku konkurentsi korral VALE d. on võrdne intressimääraga, kui kõik turud on täiusliku konkurentsiga VALE Küsimus 2 Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: Vali üks: a. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule b. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat c. ei ole täpselt määratletav ÕIGE d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut Küsimus 3 Kui tööandja on monopson, siis: Vali üks: a. MRC – kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal b. töö pakkumise ja MRC – kõver kattuvad ja on täielikult elastsed c. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul d
Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3. Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: a. 50000 b. 20000 c. 18000 d. 5000 4. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. Alanevad MRC b. See, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul c. Kahanev tulu d. Kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel 5. Majandusrent: a. Kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne b. Kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne c. Puudub täieliku konkurentsi korral d
Vali üks: a. ressursi hinna ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi piirtootlikuse ja MRC Küsimus 2 1,00 punkti 1,00-st Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: Vali üks: a. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu Küsimus 3 1,00 punkti 1,00-st Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid b. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid c. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turult d. värbab tööturult töötajaid töötasumääraga 16 EUR Küsimus 4 1,00 punkti 1,00-st
Töö-ökonoomika arvestustest 1. Lorenzi kõver põhineb a. tulude keskmisel tasemel b. tulude kommulatiivsel arvestamisel c. kulude mediaansel arvestusel 2. Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: a. asendusressursi pakkumise elastsusest b. ressursi pakkumisest c. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse d. ressursihinnast 3. Parimaks näiteks indutseeritud töötuse kohta on a. Ettevõtted, kus kõigilt töötajatelt nõutakse vähemalt keskharidust b. Töötajad, kes on kaotanud majanduse langusperioodil oma töökoha c. Üliõpilased, kes ei leia talveperioodil tööd d
Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Arvestustest 2.2 1. Oletame, hüvise Z nõudlus kasvab, hüvise Y hinna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: täiendkaubad. 2. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt kui me tarbime rohkem mingit hüvist: Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku kasulikkus langeb. 3. Internetioksjonid on hea näide: efektiivsest turust. 4. Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: normaalkaup. 5. Vaba turumajanduse tingimustes kodumajapidamiste poolt tarbitavate hüviste hulk sõltub: tulust ja rikkusest. 6. Kui majade hinnad kuni 2007.a
mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil (ceteris paribus - muutumatus olukorras) Nõudlusseaduse iseloomustamise põhimõtted: 1. nõutav kogus on kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Graafiliselt- kindel punkt nõudluskõveral. Liikumist piki nõudluskõverat põhjustab sellesama kauba hinna muutus kõikide teiste tegurite samaks jäämisel 2. hind - väärtuse rahaline väljendus. 3. nõudlus (demand) - seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja suudetakse osta konkreetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks?? *piirkasulikkuse langus - kui inimestel on kaupa vähe, siis nad väärtustavad seda kõrgelt. Seega ollakse nõus selle eest ka maksma. Kui teatav kogus olemas, kui tahetakse veel seda osta, ollakse nõus seda odavamalt ostma. (kui kasulikkuse juurdekasv 0, siis enam juurde ei taha)
Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
10. Inimene, kes soovib saada tööd: a. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka Kahanev piirprodukt 4 esimese toote tootmisel võiks olla väljendatud koguproduktina järgmiselt : a. 50, 90, 120, 140 b. 50, 40, 30, 20 c. 50, 100, 150, 200 d. 50, 50, 50, 50 e. 50, 110, 180, 260 Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: TABEL a. kuues töötaja b. kolmas töötaja c. neljas töötaja d. teine töötaja Kaitsetollide kehtestamise korral on kodumaised: a. tarbijad samas olukorras, kuna impordimaht ei muutu vale b. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse kõrgema hinnaga c. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd sama kaubakoguse kõrgema hinnaga d. tarbijad paremas olukorras, kuna nad ostavad nüüd suurema kaubakoguse madalama hinnaga e
Mikro ja makroöonoomika uurivad kuidas jaotatakse piiratud ressurse alternatiivsete kasutusviisidevahel,et rahuldada inimeste piiramatuid vajadusi Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse-maa, töö, kapital Kahe kauba kõiki kombinatsioone,mida ühiskond suudab kättesaadavate ressurssidega toota,kajastab tootmisvõimaluste kõver Kas see on positivistlik või normatiivne- a) Monopol peabtootmist täiustama rohkem kui mis tahes teine firma-N b) Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima- N c) Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind-P d) Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid- P e) Maksude tasu Eestis on liiga kõrge- N f) Valitsus peaks vanurite küttekulusid subsideerima- N Mis suguse veaga on tegemist
Küsimus 11 3 Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: Vali üks: a. Palgataseme muutus b. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse c. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises d. Tööjõu asendamine masinatega Küsimus 12 3 Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: Vali üks: a. mõlemad on ühikelastsed b. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega c. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine d. nõudlus on täielikult elastne e. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine Küsimus 13 3 Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: L 1 2 3 4 5 6 TP 40 90 126 150 165 180 Vali üks: a. kuues töötaja b. kolmas töötaja c. neljas töötaja d. teine töötaja
Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg institusioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad ning vahetavad vastastikku tootmistegureid ja hüvesid. Nõudlustabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta (nõudluskõveral on negatiivne tõus näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid). Asendusefekt odavamaks muutuv hüvis hakkab asendama kallimaid hüviseid
Turu tasakaal Tasakaaluhind on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku. Tasakaalukogus on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused. Maksimumhind on seadusega kehtesatud hind, mis antud tasemest kõrgemal tõusta ei tohi. Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. Nõudluse ja pakkumise muutumine NÕUDLUSE MUUTUMINE: kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõuduse muutumisega samas suunas. PAKKUMISE MUUTUMINE: kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suuna ja hinna muutumise vastassuunas. Elastsus NÕUDLUSE HINNAELASTSUS kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutusele.
firma taas lühiperioodis. Pikal perioodil on firmal võimalik kasutada kõiki tootmistegureid kõige väiksemate kuludega. Firma kulusid võib grafiliselt kujutada isokosti abil, mis esitab kõiki neid kapitali (K) ja töö (L) kombinatsioone, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokosti tõus on sisendite hinna suhe (w/r). Isokosti tõus näitab, mitmest kapitali ühikust peab firma loobuma, et palgata juurde üks töötaja. Sarnaneb eelarvejoonega, kuid erinevalt tarbijast, saab firma muretseda juurde rohkem sisendeid ja finantseerida seda suurenenud toodanguhulga müümisega. Selleks, et antud kulusumma raames toota maksimaalne kogus, peab firma tegutsema punktis, kus isokost puudutab kõige kõrgemat kättesaadavat isokvanti. Isokosti ja isokvandi puutepunktid tähistavad maksimaalset tootmiskogust antud kulusumma korral ja samal ajal ka minimaalset kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks.
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud. Pakkumiskõver kajastab pakkmist graafiliselt Pakkumisseadus pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Tasakaaluhind nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal.
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
analüüsi. Normatiivne majandusteadus - hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemaolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Võidakse teha: 1. kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes. 2. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg - institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edestavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Motiveerivad ostjaid ostma nii odavalt kui võimalik, ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik.
c) teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne; d) ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X. 33. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus: a) MUx = MUy; b) c) MRS = Py/Px. d) d) kõik tingimused on kehtivad 34. Tarbija hinnavaru tähendab, et a) teatud juhtudel ületab tarbija kasu tootja kasu; b) teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad; c) kogukasulikkus suureneb, kui sissetulekud suurenevad või hinnad alanevad; d) kui nõudlus on mitteelastne, siis on tarbijatel võimalik osta suuremat hüviste kogumit. 35. Vali kas õige või vale a) Ükskõiksuskõver (ÜKK) on lineaarne sirge ja eelarvejoon (EJ) on kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; vale b) Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue EJ lõikumise esialgse EJ-ga; õige c) Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist ÜKK asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu ta väljendab; õige
................................................................. 40 6.2. KASUMI MAKSIMEERIMINE LÜHIPERIOODIL ............................................................................. 40 6.3. LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER ............................................................................................. 42 6.4. KASUMI MAKSIMEERIMINE PIKAL PERIOODIL ........................................................................... 43 7. MONOPOL JA TOOTMISE OPTIMEERIMINE .................................................................... 44 7.1. MONOPOLI OLEMUS ................................................................................................................ 44 7.2. KASUMI MAKSIMEERIMINE ..................................................................................................... 45 7.3. EFEKTIIVSUS TÄIELIKU JA MITTETÄIELIKU KONKURENTSI KORRAL ...........................
Jah, kui meil õnnestuks suurendada tööviljakust nii, et kapitalikulud jääksid samaks Kasvava mastaabiefektiga on tegemist juhul kui: Toodangu maht kasvab ennaktempos võrreldes sisendite kasvuga Kaudsed (raamatupidamislikud) kulud on sellised kulud, mida on: Võimatu otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks (laenuprotsendid, valvuri palk jms.). Kaudsed kulud seostatakse objektiga mingi jaotusaluse (otseste kulude summa, otsese töötasu summa või muu alus) vahendusel. Klassikalise majandusteadusliku käsitluse järgi olid tootmissisenditeks: Maa, kapital ja töö Lülideks, mis valivad tootmissisendite kombinatsioone: Reeglina ettevõtted Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhiväljundite hulka: Tööjõud Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhisisendite hulka: Saastus Majandusteoreetilise bilansi koostamisel nimetatakse alternatiivkuludeks:
* üldine informeeritus ja mobiilsus (hetkeline) * hinnad määravad pakutava kauba koguse ja seega ka vajalike ressursside hulga * eraomand TEOORIA KEELED: * verbaalne * matemaatiline * graafiline näide:1.nõudlusseadus: kauba nõutav kogus turul muutub pöördvõrdeliselt kauba hinnaga 2. q =6000 - 0,5 p, kus q - m2/a ja p on hind kr/m2 3. graafik 3. NÕUDLUSSEADUS Nõudlus ei ole inimese vajadus vaid efektiivne nõudlus antud hinnajuures antud ajamomendil. Seadus: nõutava kauba hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos. Hind tõuseb kaupa nõutakse vähem. Hind langeb kaupa nõutakse rohkem. Eeldus: madalama hinna juures on tarbijad võimelised kaupa rohkem tarbima. Elamu hinna alanedes ehitatakse suurem maja. Üürikorterist eramusse. Nõudluskõver on langev kõver: vasakult paremale alla. Elamu m2 hind tuh
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..............................
Sissetulekuefekt- tarbija ostujõud suureneb kui hüvise hind alaneb. Nõudluse mõjurid veel tarbija sissetulek, teiste sarnaste hüviste innad, maitse ja eelistused, tarbijate arv turul, nende ootused Nõutava koguse muutus- seda põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus- seda põhjustab mingi teise mõjuri muutus, mitte hinna. Toimub kõvera liikumine paremale, vasakule. Normaalhüvis- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Inferioorne kaup- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb (odav juust) Täiendhüvis- selle hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust. Auto ja bensiin Asendushüvis- õun ja pirn Pakkumiskõver kajasatab hüvise koguseid mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda. On tõusev sirge.
........................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning kaupu (hüviseid) vahetavad.
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver
antud hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel Nõudluse mõjurid: 1. tarbijate sissetulek; D: P= Q 2. teiste hüviste hinnad; Q=P 3. tarbijate ootused 4. tarbijate arv; 5. tarbijate maitse ja eelistused. D: P= Q Q=P Hüvised (1) - jagatakse vastavalt sellele, kuidas nende nõudlus muutub tarbija sissetuleku muutudes: 1. normaalhüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek suureneb); 2. inferioorseteks hüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek väheneb). Asendushüvised -neid võib kasutada ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse kasvu. Täiendhüvised - neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Ühe hüvise hinna
välismaa. Kui viimase mõju peetakse ebaoluliseks, on tegemist suletud mudeliga. Tüüpiline näide on siinkohal traditsiooniline mikroökonoomika. Ettekujutust tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele, nimetatakse majandusmudeliks. Ceteris paribus järeldused kehtivad vaid muude tingimuste samaks jäädes. Optimaalsusprintsiip: püüe erinevate käitumisvõimaluste seast valida selline, mis parimal viisil rahuldab indiviidi vajadusi: - püüda saavutada mingi fikseeritud tulemus minimaalsete kulude ehk ressurssidega - püüda saavutada maksimaalne tulemus fikseeritud ressursside juures Majandusteaduses mõistetakse tasakaalu all, nagu füüsikaski, süsteemi rahulikku seisundit -- süsteemi hõlmatud majandusnähtusi kirjeldavatel näitajatel ei ole muutumistendentsi. Tasakaalu peetakse majandusteoorias stabiilseks, kui see taastub. Kui mingi süsteemiväline tegur
14 Turu tasakaal. Tasakaalu kogus ja hind. Näidata joonisel Turu tasakaal on seisund mille korral turujõud on tasakaalus, s.t ei tähendata nende mingit muutumistendentsi. Tasakaalu hind on selline hind, mille juures on pakkumine ja nõutav kogus võrdsed. Tasakaalu kogus on niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. 15 Turu puudujääk ja turu ülejääk. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Turu puudujääk tekib siis kui turul on nõudlus suurem kui pakkumine. Ülejääk jällegi siis kui turul on pakkumine suurem kui nõudlus. 16 Hinna mehhanismi efektiivsus: tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Hinna mehhanism on kõige effektiivsem sel juhul kui heaolu kaupade tootmisest ja tarbimisest saadud hüved on maksimaalsed. Tarbija hinnavaru Erinevus tarbija poolt makstava hinna ning hinna mida tarbijad oleksid nõus maksma vahel.
antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). 3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS. Nõudluse hinnaelastsus- kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E = Q/Q : P/P Nõudluse hinnaelastsuse liigid- Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus:nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on < 1. Lineaarne nõudluskõver- nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral.
kasutusviiside vahel, et rahuldada piiramatuid vajadusi. · Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: Maa (loodusresurss), kapital, töö (inimressurs), ettevõtlus. · Kahe kauba kõiki kombinatsioone, mida ühiskond suudab kättesaadavate ressursidega toota, kajastab tootmisvõimalustekõver. · Lahenda! · Otsusta iga väite korral, kas see on positivistlik või normatiivne o Monopol peab tootmist täiustama rohkem, kui mis tahes teine firma. Normatiivne o Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima. Normatiivne o Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind. Positivistlik o Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid.Positivistlik o Maksude tase Eestis on liiga kõrge. Normatiivne o Valitsus peaks vanurite küttekulusi subsideerima. Normatiivne
.. Ratsionaalne käitumine tarbijana tähendab püüet alati maksimeerida oma kasulikkust (rahulolu tarbimisvalikutest). Ratsionaalne käitumine ettevõtjana tähendab kasumi maksimeerimist (ehk ükski võimalus tulu teenimiseks pole jäänud kasutamata). Ratsionaalsed inimesed rakendavad otsuste tegemisel marginaal- ehk piirväärtusanalüüsi. Tuleb jälgida, et piirtulud ületaksid piirkulusid (ehk kuniks piirkulu on võrdne piirtuluga). Näiteid marginaalanalüüsist: täiendava töötaja palkamine, eksamiks valmistumine, referaadi koostamine, lahtiolekuajad. 3 Printsiip 5: ...ning tulevikku suunitlust Tänaste otsuste tegemisel tuleks arvestada isiklikke ning riiklikke majandusprotsesse mõjutavate tegurite mõju lähitulevikule. Milline on minu sissetulek lähitulevikus? Milliseks võib lähiajal kujuneda intressimäär? Kas tänane maksude alanemine tuleb hilisemate kõrgemate
annaabi.ee 
