hinnaga toota MONOPOLISTLIK KONKURENTS iseloomustab turgu, kus palju müüjaid, kelle toodang on sarnane, kuid mitte identne (toodete eristamine klienditeenindus, abistamine, garantii, prestiiz) OLIGOPOL turustruktuur, kus üksikud (35) suurettevõtet toodavad kõik või suurema osa toodetest (toodete eristamine!) HINNAKUJUNDAJAD püüavad leida oma kaubale õiget hinda KOKKUMÄNG kokkulepe või turukorraldus, mille puhul firmad piiravad toodangumahtu, et seeläbi tõsta hindu ja teenida suuremat kasumit ( MONOPOL turg, kus on 1 müüja MONOPSON 1 ostjaga turg, kus ostja loodab pakkujate vahelisele konkurentsile, mis kindlustab talle kõrge kvaliteediga tooted mõistliku hinnaga, nt riikides sõjatööstuse ainus ostja on valitsus. TURUNDUS tegevus, mis on suunatud soovide ja vajaduste rahuldamiseks vahetuse kaudu TÖÖ TEGEMISE PÕHJUSED majanduslik sund töötasu näol, eneseteostus , sunnitakse, harjumus.
ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota. Hinnakujundajad Hinnakujundajad püüavad leida oma kaubale õiget hinda. Toote eristamine Toote eristamine on toodete ainulaadseks muutmise protsess Kokkumäng Kokkumäng on kokkulepe või turukorraldus, mille puhul firmad piiravad toodangumahtu, et seeläbi tõsta hindu ja teenida suuremat kasumit. Lubatud monopolid - Loomulikud monopolid (riigi kontrolli all olevad firmad, millel puudub turul konkurent kommunaalettevõtted (elektritootjad, vesi- kanalisatsioon, prügimajandus)). - Valitsuse litsentsid (valitsuse litsentsi alusel
ka hinnalangus. Kaupade parem kättesaadavus. Toodangu maht kasvas, ette võtjad olid sunnitud hindu alandama ja uusi turge otsima.kapitalism-Majanduslik korraldus, mis põhineb ettevõtjate eraomandil (kapitalil), tööstuslikul tootmisel, palgatööjõul ja turumajandusel. monopolid-vaba turumajanduse tingimustes saavutas osa ettevõtteid oma valdkonnas nii suure turuosa, et teised ei suutnud enam nendega konkureerida ja nad said hakata ise hindu, toodangumahtu ja toodanguvalikuid dikteerima.Samuti oli turgu valitsevatel ettevõtetel kiusatus sõlmida nn kartellileppeid, millega kaotati omavaheline konkurents ning lepiti kokku hinnapoliitikas ja turgude jaotuses. See oli aga kahtlemata kahjulik nii tarbijatele kui ka teistele ettevõtjatele. Monopoldeks muutusid paljud rasketööstuseettevõtted, eriti need, mis olid seotud kiiresti kasvava relvatööstusega, aga ka tööstused, mis tõid turule uusi kütuseid ja energialiike
Ülaltoodud äritsüklid tekivad eelkõige majanduse potentsiaalse kogutoodangu (vt allpool) muutumisest. 1 · Lühiperioodi äritsüklid. Schumpeteri jaotus: 0 1. 3-4 aastat kestvad Kitchini tsüklid, mis avalduvad laovarude ja toodangu mahu muutumisena. Kasvava nõudluse ajal suurendavad ettevõtted laovarusid ja tootmist, et rahuldada nõudlust. Kui laovarud liigselt kuhjuvad, siis see sunnib toodangumahtu vähendama, et vähendada laovarude hoidmise kulusid. 1 2. 8-11 aastase pikkusega Juglari tsüklid, mis tekivad sellest, et ettevõtted ei investeeri tootmisesse pidevalt, vaid ,,hüppeliset". Uute investeeringute buum kestab 5-6 aastat, mille järel saabub vaikne ajajärk, mille vältel ammutatakse investeeringust saadavat kasu ja kapital amortiseerub, kuni tekib vajadus uuesti investeerida.
Ülaltoodud äritsüklid tekivad eelkõige majanduse potentsiaalse kogutoodangu (vt allpool) muutumisest. 1 · Lühiperioodi äritsüklid. Schumpeteri jaotus: 0 1. 3-4 aastat kestvad Kitchini tsüklid, mis avalduvad laovarude ja toodangu mahu muutumisena. Kasvava nõudluse ajal suurendavad ettevõtted laovarusid ja tootmist, et rahuldada nõudlust. Kui laovarud liigselt kuhjuvad, siis see sunnib toodangumahtu vähendama, et vähendada laovarude hoidmise kulusid. 1 2. 8-11 aastase pikkusega Juglari tsüklid, mis tekivad sellest, et ettevõtted ei investeeri tootmisesse pidevalt, vaid ,,hüppeliset". Uute investeeringute buum kestab 5-6 aastat, mille järel saabub vaikne ajajärk, mille vältel ammutatakse investeeringust saadavat kasu ja kapital amortiseerub, kuni tekib vajadus uuesti investeerida.
hind alaneb. 9.3 MONOPOLI KULUD JA KASUMI MAKSIMEERIMINE (KAHJUMI MINIMEERIMINE) Lk 211 214 Kasumi maksimeerimise tingimused Monopol võib valida ise hinna, ta on hinnakujundaja, kusjuures selle hinna juures nõutav kogus sõltub turunõudlusest. Kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks on kaks moodust: I. Kogutulu miinus kogukulu. Monopol suurendab toodangumahtu senikaua, kuni täiendava tooteühiku müümine suurendab kogutulu rohkem kui kogukulu. Seega peab monopol leidma niisuguse tottmistaseme, mille korral kogutulu ületab kogukulu maksimaalselt. II. Piirtulu võrdub piirkuluga. Monopol laiendab tootmist niikaua, kuni piirtulu ületab piirkulu, ja lõpetab tootmise laiendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Kasum on maksimaalne piirkulu- ja piirtulukõvera lõikumispunktis C, kus toodangukogus on 10 ühikut
toodangumahu,saadakse samatoodangukõver. omadused: o negatiivse tõusuga o täidavad tootmisruumi o ei lõiku omavahel o nõgusad 15) Tootmisvõimaluste hulk ja samakulujoon Samakulujoonel paiknevad kombinatsioonid kasutavad rahalise ressursi ära täielikult,allpool asuvas kolmnurgas jääb osa vahenditest kasutamata. 16) Tehnilise asendamise piirmäär Tegureid on võimalik omavahel asendada toodangumahtu muutmata. Milline peab selleks olema asendamise vahekord näitab Tehnilise asendamise piirmäär MRTS N: Vaadeldes tööjõudu ja kapitali tootmisteguritena, siis MRTS näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk väheneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. MRTS= 17) Optimaalse tegurikomplekti leidmine Ratsionaalne ettevõte (1) soovib toota minimaalsete kuludega kindla toodangukoguse või (2) fikseeritud
Monopol Monopol on turg, kus on ainult üks müüja. Hinnavõtjad Hinnavõtjad lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota. Hinnakujundaja Hinnakujundajad püüavad leida oma kaubale õiget hinda. Kokkumäng Kokkumäng on kokkulepe või turukorraldus, mille puhul firmad piiravad toodangumahtu, et seeläbi tõsta hindu ja teenida suuremat kasumit. Loomulikud Loomulikud monopolid (riigi kontrolli all olevad firmad, millel monopolid puudub turul konkurent kommunaalettevõtted (elektritootjad, vesi-kanalisatsioon, prügimajandus)). Valitsuse litsentsid Valitsuse litsentsid (valitsuse litsentsi alusel antud ainuõigus tegutseda teatud piirkonnas teatud alal)
erinevates kogustes tööd ja kapitali. - Töö ja kapitali asendamise piirmäära defineeritakse kui kapitali koguse vähenemist töö koguse ühe ühikulisel suurenemisel nii, et tootmismaht ei muutuks. Isokvant- samakoguse joon - kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samakoguse kõvera Tehnilise asendamise piirmäär - Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata. - Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehnilise asendamise piirmäär (MRTS) Samakulujoon - Samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures. TURUVORMID- TÄIELIK KONKURENTS (FIRMATEOORIA: KASUMI MAKSIMEERIMINE:Piirtulu ja piirkulu) Kasum - Majanduslik kasum on kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus Kogutulu ja piirtulu
suurem hinna suhtelisest langusest, suureneb kogukulu hinna langedes, lisaks väheneb hinnaelastsus, kui liikuda piki nõudluskõverat allapoole. Monopoli kulud ja kasumi maksimeerimine (kahjumi minimeerimine) Monopol võib valida hinda, kuid nõutav kogus sõltub turunõudlusest. Kuna monopol võib valida kasumit maksimeerivat hinda, siis on monopol hinnakujundaja. Hinnakujundaja on iga firma, kellel on võimu oma toodangu hinna üle. Kogutulu miinus kogukulu. Suurendatakse toodangumahtu senikaua, kuni täiendava tooteühiku müümine suurendab kogutulu rohkem kui kogukulu. Piirtulu võrdub piirkuluga. Kasumit maksimeeriv monopol laiendab tootmist niikaua kuni piirtulu ületab piirkulu ja lõpetab tootmise kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Keskmine ühikukasum võrdub hinna või keskmise tulu ja keskmise kogukulu vahega. Monopol ei müü oma toodet maksimaalse hinnaga, vaid hinnaga, millega kaasneb maksimaalne kasum. Lühiperioodil jätkab
EROSIOON (nii tuule- kui ka vee-erosioon) kasvatamiseks Loomakasvatus – palju jäätmeid, toimub Mullakaitse o Vaja, kui looduslikust ülekarjatamine o Istutatakse Tuulekaitseribasid niisutussüsteemist ei piisa Ülepõllustamnie – o Venemaal suurimat toodangumahtu, kui seda Ekvatori o Lõuna-Euroopas lehtmetsade võimaldaksid looduslikud aalne vähenemine keskkonnatingimused Võõrliikide sissetoomine Vees piiratud ala – sumpad Suurimad kalapüüdjad (õlk 100)
omakapitali teatud hetkel. 24.Kuidas arvestada toote omahinda, mis kulud peab omahinda katma? materjalide, tööjõu ja muude ressursside kasutamist 25. miks muutuvad toomise muutumisega ka kulud? Omahind on kulud ühe tooteühiku kohta. Mida madalamad on kulud, seda suurem on kasum. (KASUM = TULUD - KULUD) Kui palju ettevõte peaks tootma, et jõuda kasumisse, saab kontrollida tasuvuspunkti analüüsi kaudu. Toodangumahtu, mis kindlustab kasumisse jõudmise, saab arvutada järgmise valemi alusel. 26. Iseloomusta muutuvkulusid ja püsikulusid Muutuvkulud on otseselt tootega (müügiga) seotud ja/või kanduvad otse üle tootesse (materjal, tükitöö). Püsikulud on seotud ettevõtte eksisteerimisega ning pole otseselt seotud müügiga (püsitöötasu, rent, kontorikulu, kulum, intressid, liisingukulu jms). Püsikulud kulu, mis jääb muutumatuks, sõltumat toodangu mahust. Püsikulud on seotud
säiliks sama toodangumaht, asendamise vahekorra määrab ära samatoodangukõvera tõus; tehnilise asendamise piirmäär - kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht; optimaalne tegurikomplekt - samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt; rahaühiku piirtoodang – mingi teguri hinna piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis, näitab toodangumahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks; kulufunktsioon – ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu- -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu – kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu – ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu – kulu tooteühiku kohta; tulu –turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu – lisa
võimaldab teha järeldusi töötajate produktiivsuse kohta. SKP töötaja kohta = 9) Potentsiaalse SKP mõiste ja SKP lõhe tüübid · Potentsiaalne (ehk täishõive või loomuliku taseme) SKP on hinnanguks kogutoodangu kogusele, mida majandus suudaks toota kõikide ressursside täielikul kaasamisel (normaalsetel töömahtudel), ilma et tekiks surve hindade ja palkade tõusuks. · Potentsiaalset toodangumahtu on võimalik lühiajaliselt ületada tõstes masinate ja tööjõu tavapärast koormatust (majandus ,,kuumeneb üle"). Majanduslangusele on seevastu omane reaalse SKP allajäämine potentsiaalsele SKP-le. Potentsiaalse SKP tasemel saavutab majandus loomuliku tööpuuduse määra (NB! see ei võrdu nulliga). · Potentsiaalse SKP hinnangu saamiseks tuleks lihtsustatul kujul (1) kokku lugeda majandusele
Tootmistegurite asendatavus Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta nimetatakse KAPITALIINTENSIIVSEKS TEHNOLOOGIAKS Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta nimetatakse TÖÖINTENSIIVSEKS TEHNOLOOGIAKS TEHNILISE ASENDAMISE PIIRNORM – näitab seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, kus tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata SAMAKULUJOON – samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures FIRMATEOORIA KULUFUNKTSIOONID Kulud KOGUKULU (C) – kõigi ettevõtete kulude summa o Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja kogu muutuvkuluks (VC) PÜSIKULU (FC) – fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu
a) Õige b) Vale 11. Kapitali piirtoodang on alati kõrgem kui tööjõu piirtoodang. a) Õige b) Vale 12. Tööjõu keskmise toodangu arvutamiseks jagame tööjõu hulga toodanguga. a) Õige b) Vale 13. Optimaalse tootmisotsuse korral on tehnilise asendamise piirmäär võrdne suhtelise tegurihinnaga. a) Õige b) Vale 14. Piirtoodang on alati suurem kui kogutoodang. a) Õige b) Vale 15. Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata. a) Õige b) Vale 16. Tehnilise asendamise piirmäär ja suhteline tegurihind on alati võrdsed. a) Õige b) Vale 17. Ainult turumajanduses saavad ettevõtted teha optimaalseid tootmisotsuseid. a) Õige b) Vale 18. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta, nimetatakse kapitaliintensiivseks tehnoloogiaks. a) Õige b) Vale 19. Kui lisanduva töölise piirtoodang on madalam võrreldes eelmise töölise piirtoodanguga,
6) Konkurentsi ja monopoli võrdlus. Kuna monopolist (ehk monopoolses seisundis tootja) on ainuke toodangu pakkuja kogu tootmisharus, siis kaob ka ettevõtte ja tootmisharu vaheline mõisteline erinevus – antud ettevõte moodustabki kogu tootmisharu. Ühtlasi on monopoolse ettevõtja otsustada hüvise hinna või toodetava koguse üle (mõlemat korraga ei saa, kuna valiku teine pool kujuneb vastavalt nõudlusele). Kui täieliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõte saab toodangumahtu suurendada, ilma et muutuks toote hind, siis monopolist peab toodangu hinda alandama, kui ta tahab rohkem toodangut müüa. Vt jooniseid! Teooria kohaselt oleks kahe turustruktuuri võrdluses (eeldades tootmiskulude võrdset suurust) monopoli poolt toodetav hüvisekogus väiksem ning hüvise hind kõrgem kui täieliku konkurentsi korral. Üksik tootja täieliku konkurentsiga turul: 29
b) Üksikfirma nõudluskõver Joonis 11.5. Kasumit maksimeeriv toodangumaht Kulud ja tulud Tootmismahu C puhul on lisandunud tooteühiku eest saadav täiendav tulu CA, täiendav kulu aga BC, selle tõttu selle toote lisaühik toodetakse, sest see suurendab kogukasumit BA võrra. Toodangumahtu H aga ei ole kasulik toota, kuna see vähendaks kogukasumit FG võrra. Kasumi, maksimeerimiseks suurendab firma toodangumahu tasemeni E, kuid mitte rohkem. Kulud, tulud, hind Joonis 11.6 Tasakaal täieliku konkurentsi turul Situatsioon illustreerib pikaajalist tasakaalu täieliku konkurentsi tingimustes
säiliks sama toodangumaht, asendamise vahekorra määrab ära samatoodangukõvera tõus; tehnilise asendamise piirmäär - kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht; optimaalne tegurikomplekt - samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt; rahaühiku piirtoodang mingi teguri hinna piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis, näitab toodangumahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks; kulufunktsioon ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu- -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu kulu tooteühiku kohta; tulu turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu lisa
säiliks sama toodangumaht, asendamise vahekorra määrab ära samatoodangukõvera tõus; tehnilise asendamise piirmäär - kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht; optimaalne tegurikomplekt - samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt; rahaühiku piirtoodang – mingi teguri hinna piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis, näitab toodangumahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks; kulufunktsioon – ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu- -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu – kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu – ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu – kulu tooteühiku kohta; tulu –turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu – lisa
harus; turule pääsemise tingimused; firma toodangu homogeensus või heterogeensus; konkurentsi vormid Täieliku konkurentsi turu tunnusjooned: suur arv ostjaid ja müüjaid; homogeenne (ühetaoline) toodang; täieliku info olemasolu; ressursside täielik ja vaba mobiilsus ehk turukaitsetõkete (sisenemisbarjääride) puudumine. Täielikult konkureeriv firma (TKF) on HINNAVÕTJA kuna ükski firma üksinda ei suuda turuhinda mõjutada. Firmad võivad varieerida üksnes oma toodangumahtu. TURUHINNA määrab ära turunõudluskõvera ja turupakkumiskõvera lõikepunkt. TKFi nõudluskõver on horisontaalne sirge, mis lähtub turuhinnast; kuna nõudluskõver on horisontaalne sirge, kajastab ta ka firma keskmist tulu (AR) ja piirtulu (MR), mida firma saab igal tootmistasemel. Seega p=MR. Piirtulu on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum:
ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota. Hinnakujundajad Hinnakujundajad püüavad leida oma kaubale õiget hinda. Toote eristamine Toote eristamine on toodete ainulaadseks muutmise protsess Kokkumäng Kokkumäng on kokkulepe või turukorraldus, mille puhul firmad piiravad toodangumahtu, et seeläbi tõsta hindu ja teenida suuremat kasumit. Lubatud monopolid - Loomulikud monopolid (riigi kontrolli all olevad firmad, millel puudub turul konkurent kommunaalettevõtted (elektritootjad, vesi- kanalisatsioon, prügimajandus)). - Valitsuse litsentsid (valitsuse litsentsi alusel
oma tootlikke ressursse. püüdes kasumit maksimeerida, muudavad firmad tootmismahtu seni, kuni keskmine tootmiskulu (LAC ehk täpsemalt LRATC) muutub minimaalseks. firmad, mis ei tule kulude minimeerimisega toime, peavad turult lahkuma. JOONISE 8.7 tasakaalupunktis A on tooteühiku hind p, lühiperioodi keskmine kulu ATC ja pika perioodi keskmine (kogu)kulu LAC kõik võrdsed. ühelgi firmal pole mingit põhjust toodangumahtu muuta, puudub stiimul uute firmade turule tulekuks. Pikal perioodil toodan TKF koguse, mille: keskmine kulu pikal perioodil (LRATC) = keskmine kulu (ATC) = piirkulu (MC) = piirtulu (MR) = keskmine tulu (ATR) punkti, kus keskmine kogukulu ATC on minimaalne, nimetatakse kasumiläveks/tasuvuspunktiks kasumilävel e tasuvuspunktis on firma kogutulu TR = TC (firma kogukulu) pikal perioodil saavad kõik TLT-l tegutsevad firmad
Samatoodangikõvera tõus näitab, kui suurest kogusest kapitalist peab ettevõte loobuma, et saada juurde üks ühik tööjõudu ja toodangumaht ei muutuks. Neoklassikaline tootmisfunktsioon ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemalt määral. Sobib tootmistehnoloogiat kirjeldama, kui tegurid on osaliselt üksteisega asendatavad. Tehnilise asnedamise piirmäär MRTS tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata. Näitab, milline peab olema sellise asendamise vahekord. Näitab kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. Asendamise vahekora määrab tegurite piirtoodangute ehk samatoodangukõverate tõus. 7 Optimaalne tegurikomplekt soovitakse toota fikseeritud ressurssidega maksimaalne kodus
juhtimisega (juhtimine muutub kohmakaks), lisaks võivad tekkida mitmed info probleemid (info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead). Kasulik toota pigem väiksemas ettevõttes. Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu saadakse samatoodangukõver, kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Samal kõveral võimaldavad toota sama palju, kuid ei maksa sama palju. Tegureid on võimalik asendada toodangumahtu muutmata. Asendamise vahekorda näitab: MRTS- tehnilise asendamise piirmäär. Näitab kui palju ja kuidas (ilmselt väheneb) peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. Ei lõiku kunagi. Asendamise vahe määrab tegurite piirtoodangute suhe ehk samatoodangukõvera tõus: MRTS= K/ delta L = -MPl/MPk Neoklassikaline tootmisfunk-sellisel juhul ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse
Siis sobib tootmistehnoloogiat kirjeldama neoklassikaline tootmisfunktsioon, sellisel juhul ceteris paribus (kui teiste tegurite kogus ei muutu) ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral Kõik ühel ja samal samatoodangukõveral asuvad punktid võimaldavad toota sama palju. Samas on sama samatoodangukõvera erinevates punktides tegurite proportsioon erinev. Tegureid on võimalik omavahel asendada toodangumahtu muutmata. Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehnilise asendamise piirmäär MRTS (marginal rate of technical substitution). Vaadeldes tööjõudu ja kapitali tootmisteguritena, näitab MRTS, kui palju ja kuidas (ilmselt vähenemise suunas) peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. Kogutoodang (total product, TP) on selline toodang, mille otseselt määrab ära tootmisfunktsioon.
ühisturunduse ollakse konkurentsivõimelised nii sise- kui ka välisturgudel. Kalatoodete tervislikkus, tootearendus ja kohaliku kala parem kättesaadavus on tõstnud Eesti elanikkonna kala- ja kalatoodete tarbimist. Vesiviljeluse toodangu tootmisel kasutatakse väikese reostuskoormusega tehnoloogiaid ning toodang on kvaliteetne ja toodangumaht katab siseturu vajaduse. Välisturgudele sisenemiseks on loodud tootjaorganisatsioonid, tagamaks stabiilset toodangumahtu, ühtset kvaliteeti ning ühist tootearendust. Kalanduse strateegia peaeesmärk aastail 2014 - 2020 on Eesti kalanduse, kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise-ja välisturgudel. Eesti Kalanduse strateegia 2007 - 2013 peaeesmärk on samuti tagada konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik kalamajandus. Nimetatud perioodil tehti Euroopa Kalandusfondi finantsvahendite abil vajalikke investeeringuid traallaevade
.. 1 r (1 r ) 2 Kui see nii ei oleks, peaksid ressursi omanikud suurendama kasumit, muutes tootmist erinevatel perioodidel tootes praegu rohkem või vastupidi, hoidma praegust tootmise taset hoopiski madalamal. 71 Kuna aga täiusliku konkurentsi tingimused ei ole alati täidetud, tuleks vaadelda ka teisi turgude seisundeid. Monopol Monopolistid püüavad piirata toodangumahtu ja hoida hindasid kõrgemal kui need oleksid täiskonkurentsi tingimustes. Kui monopolistid saavutavad piisavalt suure tootmise mahu, võib eelmine väide ka enam mitte niipalju paika pidada. Kuna väga paljudele ressurssidele eksisteerivad monopolide sarnased turud, tähendab see praktikas seda, et ressursse kasutatakse pigem vähem kui oleks optimaalne. Diskonteerimismäär Juhul kui ressursside kasutamine on efektiivne, kasvavad ressursside hinnad intressimäära võrra
annaabi.ee 
