Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tolereerimine ja mõõtetehnika labori aruanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõõte, mõõtetulemused, indikaator, kannan, kaliibri, siseläbimõõdu, profilomeetriga, avade, dmin, mõõtetehnika, allkiri, 4025, liidan, piirhälbed, dmax, tehnikakõrgkool, tolereerimise, tolereerimine, juhendaja, lektor, tuppits, üliõpilase, siseindikaatoriga, keeran, sean, pinnakareduse, kahelt, võrdlen, karedust, sügavuskruvikuga, panen.............................................................................................8 1. LABORATOORNE TÖÖ NR 7 Harkkaliibri mõõtu seadmine. Töös arvutatakse etteantud mõõtme järgi piirmõõtmed ning seatakse reguleeritav harkkaliiber mõõtu. Võll läbimõõduga 33 m5, IT 5, mille piirhälbed: Es = +20 Ei = +9 Võlli piirmõõtmed: dmax = 33,020mm dmin = 33,009mm GO(läbiv) = dmax * 1,02 + 2 +30 =33,020 Not GO (mitteläbiv) = dmin 1,009 + 2 + 30 =33,009 Katses kasutasin harkkaliibrit ja mõõteplaate. 2. LABORATOORNE TÖÖ NR 8 Radiaalviskumise mõõtmine. Töös mõõdetakse kellindikaatoriga astmelise võlli radiaalviskumist erinevatel silindrilistel astmetel kasutades spetsiaalset mõõtestendi. Kasutasin nihkkaliibrit ja radiaalviskumise mõõdikut Sele 1. Tabel 1 Mõõtetulemused
Nende kahe suuruse absoluutväärtuste vahe on keskläbimõõdu mõõtemääramatus d2. Leidsin keermetolerantside tabelist keerme täpsusklassi, mille keskläbimõõdu tolerants oleks suurem kui d2 . 8. Kandsin tulemused tabelisse. 9. Puhastasin ja määrisin keermetraadid ja kruviku mõõtepinnad, panin traadid nende hoidetuubi, kruviku karpi ja korrastasintöökoht. 10. Esitasin töö aruande õppejõule. Mõõtetulemused Mõõdetav M Täps. M d2 teg d2 teor d2 Td2 siht 1 2 3 Keskm klass I-I 42,21 42,23 42,23 42,223 -0,048 42,208 39,630 40,051 0,421 9g8g
tolerantsitsooni sisse: d2 < T d2 5. Puhastasin ja määrisin mõõteriista ning asetasin karpi. 6. Korrastasin töökoha. 7. Esitasin töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Keermekruvik 25-50 mm 0,01 mm Mõõtetulemused Detail M45x3 Mõõte Kruviku näit (d2 teg) d2 teg d2 teor d2 T d2 Täpsusklass - siht 1 2 3 I-I 42,79 42,78 42,81 -0,085 m 42,783 43,051 0,268 6e II-II 42,77 42,78 42,77 -0,285 m
mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. L M N T Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol
LABORATOORNE TÖÖ 3 Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga Sügavuskruviku otstarve ja ehitus Väikese läbimõõduga aukude ja kitsaste soonte sügavust saab mõõta nihikuga, mille skaala jaotuse väärtus on 0,1 mm või sügavuskruvikuga, mis on sellest 10 korda täpsem (0,01 mm). Sügavuskruviku M 100 mõõtepiirkond on 0...100 mm. Mõõtemääramatus on 1. ja 2. täpsusklassile vastavalt ±0,003 või ±0,005 mm. 1 käristi mutter 2 trummel 3 hülss 4 pidur 5 alus 6 seademõõt 7 vahetusotsakud Vastupidiselt tavalisele kruvikule sügavuskruviku näit suureneb, kui mõ
LABORATOORNE TÖÖ 2 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Siseindikaatorit kasutatakse silindriliste avade mõõtmiseks piirides 6...1000 mm ja sisepindade kujuhälvete määramiseks. Kui mõõtepiirkond on 100...160 mm, siis mõõtemääramatus on ± 0,02 mm. 1 liikuv mõõtevarb 6 soojusisolaator 2 survehoob 7 indikaatorkell 3 varras 8 indikaatori kinnituskruvi 4 toru 9 kere 5 vedru 10 liikumatu mõõtevarb
Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L = M + N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol
mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus – mõõtarv L – on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind – kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol
Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol
SISEKRUVIKUGA ARUANNE Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr.1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Töö käik: 1. Alustuseks mõõtsin silindri (nr. 35) siseläbimõõdu joonlauaga (ГОСТ 427-75) mille tulemusena sain silindri seademõõdu 119 mm. 2. Valisin sobiva mõõtevarda, seejärel kinnitasin varda siseindikaatori (КИ 100- 160) korpusesse nii, et asetades siseindikaatori silindrisse näitaks see ühte täispööret. 3. Seadistasin siseindikaatori seadmemõõtele nulli. 4
LABORATOORNE TÖÖ 1 Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga Suuremate sisemõõtmete mõõtmiseks 0,01mm täpsusega kasutatakse laialdaselt sisekruvikut. Selle enamkasutatav mõõtepiirkond on 75...600 mm, kuid eritellimusel isegi kuni 10 m. Sisekruvik koosneb mõõtepeast (vn. k. " kpoooka" ), kuuest pikendusvardast (1,2,3,4,5,6 ) ja otsakust ( akoek ). Mõõte-kruvi on kaetud kõvasulamiga. 1 lõpplüli 3 pikendusvardad
LABORATOORNE TÖÖ 3 Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga 1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nihik 0-150mm 0,1mm 2. Sügavuskruvik 0-100mm 0,01mm 3. Detail mõõdetavate aukudega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Mõõde Mõõde sügavuskruvikuga Ava nr. Otsak nihikuga 1 2 3 Keskm. 1 19,8 (0-25) 19,71 19,76 19,73 19,73 2 30,5 (50-75) 30,51 30.52 30,51 30,51 3 34,3 (50-75) 34,31 34,33 34,33 34,3 4 46,4 (50-75) 46,43 46,42 46,41 5 54,7 (75-100) 54,68 54,69 54,67 37,61 4.
Keerme keskläbimõõt Õppeaine:Tolereerimine ja mõõtetehnika Transporditeaduskond Õpperühm: AT 32b Juhendaja: I.Stulov Üliõpilane : Tallinn 2012 Laboratoorne töö nr.6 laud nr.4 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga Töö käik: Mõõdame keermekruvikuga detaili keskläbimõõtu kahest erinevast suunast . Vastavalt A-A ja B-B
10.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töövahendid: nihik, elektrooniline nihik, mõõdetav detail Töö käik: 1.Töös mõõdetakse detaili kõik eskiisil 1 (töökoha lisamaterjal) näidatud läbimõõdud ja pikkusmõõdud kahe erineva nihikuga täpsusega 0,02 ja 0,01 (digitaalse skaalaga nihik) mm kokku kolmel korral. Alguses mõõdetakse detail nooniusega nihikuga 2 korral. Mõõtetulemused kantakse tabelisse 1 ja esitatakse tulemused juhendajale. 2.Juhendaja loa korral mõõta detail üks kord üle digitaalse skaalaga nihikuga. Mõõtetulemused kanda tabelisse 1. a1+a2 +…+ an Kasutatud valem keskmise arvutamiseks: n kus: a on mõõte tulemus n on kõikide mõõte tulemuste arv kokku Mõõdetav detail: 1
2 töölaua tõstemutter 9 optimeetritoru 3 töölaua fikseerkruvi 10 optimeetritoru lukustusmutter 4 töölaua seadekruvid 11 püsttugi 5 laua alus 12 nõjas 6 töölaud 13 nõjase kinnituskruvi 7 mõõtotsak 14 nõjase tugimutter 3. Töö käik 1. Puhastasime optimeetri töölaua, mõõtotsaku ja mõõdetava kaliibri. 2. Kaliibri markeeringu järgi tegime kindlaks kaliibri nimimõõtme (38mm) ja koostasime sellele vastava pikkusmõõtplaatploki (30+8mm) ning panime selle töölauale. 3. Vabastasime nõjase kinnituskruvi 13, keerates tugimutrit 14 tõstsime nõjast 12 nii, et mõõtotsak 7 jäi mõõtplaatploki kohale sellest umbes 1 mm kõrgusele. Seda jälgisime plaadilt peegelduva mõõtotsaku kujutise järgi. Optikaskeem:
Süstemaatiline viga ds = tn - 1, d, kus d lubatud põhiviga 1. Katse keha paksuse mõõtmine nihikuga. Järeldus: Katsekeha paksus d= mm, usaldusväärsusega 0,67 2. Katse keha paksuse mõõtmine kruvikuga. Järeldus: Katsekha paksus d= mm, usaldusväärsusega 0.67 3. Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga. Järeldus: Toru välisläbimõõt d= mm, usaldusväärsusega 0,67 4. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga. Järeldus: Toru siseläbimõõt d= mm, usaldusväärsusega 0,67 KOKKUVÕTE Täpsemad mõõtmistulemused tulevad siis, kui mõõta kruvikuga. Kruvikul on friktsioonsidur, tänu millele on kõigil mõõtmistel surve plaadile ühesugune ning mõõtmistulemused on täpsemad kui nihikuga mõõtmisel. 100% 1. Katsekeha paksuse mõõtmine ninikuga Järeldus: Katsekeha paksus d= mm, usaldatavusega 0,67 100% = 2
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H 1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nooniusnurgamõõdik 0° 320°, välisnurgad 0° 0,1mm 180° ja sisenurgad 40° 180° 2. Mõõdetav detail eri nurkadega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Nurk Mõõde nr.1 Mõõde nr.2 Mõõde nr.3 Keskmin e mõõde 770 14 770 16 770 14 770 15 1030 8 1030 14 1030 10 1030 10 1110 18 1110 6 1110 10 1110 11 680 54 680 54 680 52 6
Δ d2 = d2teg - d2teor 5.Määrake kasutades arvutatud Δd2 abijuhendi tolerantside tabelist keerme täpsusklass vastavalt keerme parameetritele. 6.Muu töö teostamiseks vajalik informatsioon ja lähteandmed saadakse õppeklassis töökohal olevast abijuhendist. 7.Esitage töö tulemused õppejõule. Peale töötulemuste ülevaatamist õppejõu poolt korrastage töökoht. 8.Vormistage laboratoorse töö protokoll vastavalt „Tolereerimise ja mõõtetehnika laboratoorsete tööde aruannete vormistamine“ nõuetele ning esitage õppejõule hindamiseks. Tabel 1. Mõõtesih M1, M2, M3, M, d2teg, d2teor, Δd2, Täpsusklass t mm mm mm mm mm mm mm A-A 42,23 42,28 42,24 42,29 38,417 38,827 -0,41 7e6e
Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nr. Nimetus Täpsus Vahemik 1. Sisekruvik 0,01 mm 75-88 mm 2. Diesella 0,005 mm 70-80 mm 2. Töökäik: 1. Mõõta detaili siseläbimõõt sisekruvikuga kolm korda kahes risttasapinnas ning kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada eri mõõtesihtide keskmine mõõt K. 2. Mõõta rõnga siseläbimõõt kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella kolm korda muutes mõõtmise sihti ja kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada keskmine mõõt K. Joonis 1. Sisekruvikuga mõõtmine Joonis 2. Mõõteskeem Tabel 1. Mõõtetulemused: Mõõtesiht Mõõde 1 Mõõde 2 Mõõde 3 Keskmine K HM I-I 80,509 mm 80,511 mm 80,513 mm 80,511 mm HM II-II 80,514 mm 80,515 mm 80,518 mm 80,516 mm Diesella 80,115 mm 80,705 mm 80,11 mm 80,31 mm Arvutuskäik: HM I-I Mõõde: 1
etalon 2. Nõukogude pinnakareduse Ra etalon 3. Profilomeeter Surtronic 2. Töö käik: 1.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra nõukogude etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 2.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra Euroopa etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 3.Mõõta pinnakaredused profilomeetriga Surtronic 10 igal pinnal kolm korda muutes mõõtmise kohti. Seadme töö kirjeldust lugege töölaua abimaterjalist. 4.Kanda kõik tulemused tabelisse 1. Arvutada profilomeetriga mõõdetud tulemuste keskväärtus. 3 1 4 5 2 Joonis 1
Nurkade mõõtmisel tuleb mõõdikut hoida koos detailiga vastu valgust ja jälgida valguspilu kadumist detaili servade ja nurgamõõ- diku mõõtepindade vahelt. Nurgamõõdiku mõõteasend fikseeritakse piduriga 4. Nurgamõõdiku näidu lugemisel võetakse täiskraadid limbi skaalalt nooniuse nullkriipsu kohalt ja minutid nooniusskaalalt. Ei tohi unustada, et nooniusskaala kriipsude vahekaugusele vastab 2'. 3. Mõõteskeem: Detail nr. 7 4. Mõõtetulemused: Mõõtmistulemused Nurkade Summ. Nurk 1 2 3 Keskm. summa viga 80º18' 80º16' 80º14' 80º16' 99º40' 99º44' 99º46' 99º43' 360º6' 0º6' 106º8' 106º4' 106º12' 106º8'
abil. 3) 4) Teostan jadaühenduse. Valin atiivtakistuse suuruseks r=90 ja kondensaatori mahtuvuse suuruseks a)sellise mahtuvuse, et Xc=1/2 XL b)sellise mahtuvuse,et Xc=2 XL Koostan lülituse vastavalt joonisele 2 ja esitan selle juhendajale kontrollimiskes 5) Mõõdan voolu, üldpinge ja osapinged. Lahutan pinnge Up kaheks komponendiksUpa ja UpL. Mõõtmis- ja arvutustulemused kannan tabelisse 15-1 Tabel 14-1 Katse Mõõdetud Arvutatud nr. r U,V I,A P,W Ua,V Uz,V z, Ua,V Uz,V cos z, 1 20 226 0,6 38 10,6 224 377 12 211 0,06 326 2 40 226 0,6 42 23 220 376 24 211 0,11 354 3 100 226 0,56 56 56 208 404 56 197 0,27 366
LABORATOORNE TÖÖ 3 Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga Sügavuskruviku otstarve ja ehitus Mõõteskeem: 1 Mõõtetulemused: Mõõde Mõõde sügavuskruvikuga Ava nr. Otsak nihikuga 1 2 3 Keskm. 1 53,6 (50-75) 53,90 53,94 53,92 53,92 2 12,5 (0-25) 12,81 12,85 12,80 12,82 3 13,7 (0-25) 14,04 14,01 14,48 14,18 4 33,3 (50-75) 33,97 33,88 33,89 33,91 5 37,2 (50-75) 37,18 37,95 37,70 37,61
LABORATOORNE TÖÖ 11 Keerme mõõtmine väikese mõõtemikroskoobiga MM Väikese mõõtemikroskoobi mõõtepiirkond pikisuunas on 0...75 mm ja ristsuunas 0...25 mm. Kruvikute jaotise väärtus on 0,01 mm, mikroskoobi suurendus 10, 20 või 50 korda. Nurgamõõtmete mõõ- tepiirkond on 0°...360°, nurgaskaala jaotise väärtus 1'. Töölaua pöör- denurk on ±5°, samba kallutusnurk ±10°, mõõtemääramatus ±0,003mm. 1 alus 7 nõjase hammaslattmehanism 2 ristnihkekruvik 8 nõjase pidur 3 töölaud 9 sammas 4 tsenter 10 samba kalde seadmise käsiratas 5 nõjas 11 - valgusti 6 optiline pea 12 pikinihkekruvik 13 töölaua pööramise kruvi Mikroskoobi optikaskeem 1 hõõglamp 8 objektiiv 2 kondensaatori lääts 9 prismade süsteem
Nr. Nimetus Täpsus 1. Elektriline nihik 0,05 mm 2. Indikaatorkell 0,01 mm 3. Radiaalviskumismõõdik 4. Indikaatorkella hoidik-statiiv Töö käik: 1. Tehke võlli skeem ja mõõtke nihikuga kõigi astmete läbimõõdud. 2. Mõõtke võlli erinevate astmepindade radiaalviskumist ning kirjutage kellindikaatori skaalalt mõõtetulemused mm tabelisse 1. Arvutage võlliastmete radiaalviskumised, mis on indikaatori näitude vahe. 3. Leidke abimaterjali radiaalviskumise tolerantside tabelist astme läbimõõdu reast lubatud radiaalviskumine, mis on mõõdetud radiaalviskumise lähim ja sellest suurem tolerantsijärk. Määrake lubatud tolerantsijärgu alusel täpsusaste (vahemikus 6 – 16). Kirjutage tulemused Tabelisse 1. 4
Tallinn 2015 Laboratoorses töös kasutatud mõõtevahendid ja seadmed: detail nr. 1, nooniusnurgamõõdik YH(täpsus 2 nurgaminutit), nurgamõõdik Diesella(täpsus 5 nurgaminutit). Töö käik: 1. Mõõtsin detaili nurgad nooniusnurgamõõdikuga YH täpsusega 2 nurgaminutit, tehes mõõtmist kaks korda. 2. Mõõtsin nurgad Dieselle nurgamõõdikuga täpsusega 5 nurgaminutit. Tabel 01. Mõõtetulemused Nurk α β γ δ Mõõtetulemus I YH 65°30’ 114°44’ 103°50’ 75°41’ Mõõtetulemus II YH 65° 31’ 114°46’ 103°48’ 76°10’ Mõõtetulemus I Diesella 65° 40’ 114°62’ 103°70’ 74°60’ Keskmine
c. Ühendan voltmeetri "-" klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mõõtmisel ahelda mõõdetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti tõusu alguspunkti suhtes, negatiivne näit aga potentsiaalide langust. d. Avatud vooluahela koral mõõsan ahela kõigi punktide potensiaalid alguspunkti potensiaali suhtes (-0). Tulemused kannan tabelisse 1, arvestades näidu märki. e. Sulgen vooluahela ja kordan punktis 4 kirjeldatud mõõtmised. Mõõdan voolutugevuse ahelas. Tulemused kannan tabelisse 1. f. Arvutan ahela kõigi punktide potentsiaalid avatud ja suletud vooluahela puhul. Tulemused kanna tabelisse 1. Ahela punktide potentsiaalide mõõtmine
4. Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutan toru ristlõikepindala ja selle vea. Mõõtmised kruvikuga 1. Määran kruviku sammu ja jaotiste arvu trumlil. 2. Määran null-lugemi (nullpunkti parand). 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. 4. Arvutan katsekeha keskmise paksuse ja tema vea. Mõõtmistulemused kannan kõigil mõõtmistel tabelitesse. Tabelid Mõõtmised nihikuga Nooniuse täpsus T = null-lugem Plaadi paksus Tabel 1 2 2 Katse nr di, mm d di, mm (d di) , mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 9 Pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga Töökohal on kõige lihtsam pinnakaredust mõõta pinnakaredusetalonidega. Need on väikesed plaadikesed, millele on imiteeritud (kriibitud) vastavad pinnakaredused ja mõõtmine käib nende võrdlemise teel detailidega. Karedamaid pindasid võrreldakse palja silmaga, siledamaid aga kas luubiga või väikese kaasaskantava mikroskoobiga. Etalonid valmistatakse eraldi malmidele ja terastele. Erandjuhtudel võidakse valmistada ka etalondetailid. See meetod on siiski küllaltki
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Meelika Lukner Teostatud: Õpperühm: YASB31 Kaitsud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine katsekehade toru). joonmõõtmete määramisel Skeem Töö käik Mõõtmised nihikuga Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse ja nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud toru sise-ja välisdiameetrid kümnest erinevast kohast. Seejärel mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmised ja nende laiendatud liitmääramatused ning toru ristlõike pindala ja selle laiendatud liitmääramatus. Mõõtmised kruvikuga Määran juhendaja poolt
3. Seadsin võlli radiaalviskumismõõdikusse. 4. Kinnitasin indikaatori hoidikusse ja seadsin hoidiku nii, et indikaatori mõõtevarb oleks risti mõõdetava pinnaga. Indikaatori mõõtevahemik esimesed 10 skaalajaotist osuti teise pöörde algusest on indikaatori kõige täpsem koht, sest seda kontrollitakse alati (lubatud mõõtemääramatus seal ei ületa ±0,008 mm). Seepärast seadsin indikaator nulli just sellele vahemikule. 5. Pöörasin võlli ühe pöörde ning märkisin üles indikaatori suurima ja vähima näidu. 6. Arvutasin radiaalviskumise nende näitude vahena. Kui osuti liikus üle nulljaotise, siis tuli need näidud liita. 7. Korrates eelnenud võtteid, mõõtsin radiaalviskumise võlli teistel astmetel. 8. Võtsin võlli radiaalviskumismõõdikust välja ja korrastada töökoht. 9
Füüsika laboratoorne töö KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Õpperühm: ET/11 A Üliõpilased: Aimar Tamme, Vlad Romanjuk, Madis Metsala ja Sander Tähismaa Tallinn 2017 2 1) Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2) Töövahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mdetavad esemed. 3) Töö teoreetilised alused Mõõtmine nihikuga Nihik on seade mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetatakse katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõt
Sfääri määrav mõõde Ümbermõõdu- diameetri Maksimaalne mõõde Maksimaalne omistatud mõõde mõõde Keskmine mõõde Minimaalne omistatud mõõde ISO 14660-1 järgi: - mõõte omadus: geomeetriline kuju mõõtmena lineaarses või nurga dimensioonis; - mõõde: väärtus kas kohtmõõtmena, arvutatud mõõtmena, statistilise mõõtmena või üldmõõtmena; - kohtmõõde (ISO/WD 14405); - üldmõõde: omaduse sisekarakteristiku väärtus seoses saadud omadusega; - väärtus saaduna matemaatilise seose abil; - väärtus saaduna statistilise töötluse abil. Mõõtmisel saavutatakse tegelik mõõde (mitte tõeline väärtus). LP
annaabi.ee 
