Viis sokolaadi Sisukord: · Kinder Chocolate · Kalevi piimasokolaad · Kit Kat-i vahvlipulgad piimasokolaadis · Milka Lufee õhuline piimasokolaad · Snickers Kinder Chocolate: Piima sokolaaditahvel piimja täidisega. · Koostis: Piimasokolaad 40%, suhkur, piimapulber, kakaovõi, kakaomass, sojaletsitiin, lõhna- ja maitseained, suhkur, lõssipulber, taimsed rasvad, vee sisalduseta või. · Piima kuivainet 33% · Kakao kuivainet 13% Toiteväärtus 100g: Toiteväärtus: Tahvel: Energiat: Kcal/k 100 g 12,5 g % J Valke: g 8,8 70/290 4 Süsivesikuid: g 53 6,6 2 Millest suhkrud: g 52,5 6,6 2 Tähendused:
.. *Vili, mille tuuma ümber on kõva väliskest (kasvab puu või põõsa küljes) *Üks vanimad loodusande, mida inimene hakkas toiduks tarvitama *Suure toiteväärtusega ja sisaldab rohkelt eluks vajalikke toitaineid *Kalorirohke (see tuleneb peamiselt pähklis sisalduvast õlist) Maapähkel *Sisaldab peamiselt b-rühma vitamiine ja E- ning K-vitamiini *Mineraalainetest on seal fosfor, kaalium, raud, magneesium *Proteiinirikas- on rohkem proteiine, kui kalas, munas, piimatoodetes Toiteväärtus(100g kohta): Kalorid: 591 kcal Valgud: 25,6 grammi (kõige valgurikkam) Rasvad: 46,1 grammi Süsivesikud: 16,7 grammi Kreeka pähkel *Omab kolesteroolitaset alandavat ja südant säästvat toimet *Pähklitest suurima E-vitamiini sisaldusega(võitleb vananemise vastu) Toiteväärtus(100 grammi kohta): Kalorid: 695 kcal (kõige kaloririkkam) Valgud: 14,3 grammi Rasvad: 61,9 grammi Süsivesikud: 18,3 grammi Pistaatsiapähkel *Sisaldab rohkelt valku
Tallinn 2010 LIHAKONSERVID 1. Kanalihakonservid A. Hautatud kanaliha Frank Pott Hautatud kanaliha 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 Valke 11 Rasvu 12 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 182 13g 0g 14g 9% 26% 0% 20% B. Kanaliha omas mahlas Rannarootsi Kanaliha omas mahlas 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 3 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanaliha (85%), joogivesi, sibul, porgand, keedusool (max.1,4%), zelatiin, maitseained, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 149 kcal Valke 17 Rasvu 9 Süsivesikuid 0
....................................................................................... .8 2.3.2 rosinakukkel.................................................................................................................................. ..8 . Leivad Peenleivad Tallinna Peenleib Netomass-1000 g, 475 g Koostis-rukkipüüljahu, vesi, nisujahu, rukkikroovjahu, suhkur, rukkilinnasejahu, pärm, keedusool (1,0%), köömned; traditsiooniliselt kääritatud juuretisega Kristel Reinsalu referaat Toiteväärtus-100 g tootes keskmiselt: energia 920 kJ (220 kcal); valgud 5,5 g; süsivesikud 47,3 g, millest suhkruid 3,3 g; rasvad 1,0 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,2 g; kiudained 5,0 g; naatrium 0,4 g GDA-1 portsjonis (1 viil e. 40 g) sisaldub: energia 88 kcal (4% GDA); suhkur 1,3 g (1% GDA); rasv 0,4 g (1% GDA), küllastunud rasvhapped 0,1 g (0% GDA), naatrium 0,2 g (7% GDA); kiudained 2,0 g (8% GDA) Isa peenleib Netomass-730 g, 350 g
Piletilevi müügipunkt apteek FARMACIA pitsarestoran Peetri Pizza lillepood Tiitom OÜ Lillelett lotopiletite müük 12 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket 2.TOIDUKAUBAÕPETUS 2.1 LEHTKÖÖGIVILJADE SORTIMENT Lollo Rosso- Iseloomustus: Tuntud ka punase käharsalatina, sest taime rohelised lehed on ülemises veerandikus pronkspunased. Toiteväärtus:- Kasutamine kulinaarias: Salatitesse, võileibadele ja toidulisandiks.Sobib hästi ka kaunistuseks peolauale. Frillice- Iseloomustus: Tumerohelised kähardunud lehed, maheda maitsega, krõmpsuv.Frillice salat on üks jääsalati sorte. Toiteväärtus: Kiudainerikas, sisaldab K- ja C-vitamiini. Kasutamine kulinaarias: Sobib hästi salatitesse ja võileibadele.Kannatab lühiajalist kuumtöötlemist, seega sobib wok-roogadesse ja soojadesse võileibadesse.
Kartul Ander Asur Tanel Säde Sisukord • Ajalugu ja levik • Sordid • Kasvatamine • Haigused ja kahjurputukad • Kasutamine • Toiteväärtus ja keemiline koostis • Huvitavad faktid Ajalugu ja levik • Lõuna-Ameerika Andide kõrgmäesik • 14 000 aastat • 16. sajand leitud kultuuritaim • Hispaanlased tõid euroopasse • Eestis 18. sajandi keskpaik Sordid • Ants, Granola, Varajane kollane – Hea pudrukartul • Toscana, Granola, Ando – Hea keedukartul • Anti, Birgit, Gala – Hea praekartul • Campina, printsess – Hea salatikartul • Secura, Red lady, Romera – Hea ahjukartul
Kalaliha omadused ja toiteväärtus Piia Ruus LS II Kala kasulikus Vähe süsivesikuid Madal kalorsus Kalas leiduv rasv on hästi omastatav Oomega-3 ravhape, Südamele kasulik. A, D, B2, B6, B12 vitamiinid Leidub väga vähe naatriumit Toores kala- vererõhk õigel kõrgusel Kõrge toiteväärtus! Kala koostis Vett: 50- 85% Valkku: 9- 27% Rasva: 0,3- 35% Mineraalained: 3% Süsivesikud: 0,5- 1% Vitamiinide hulk- toit ja elukeskkond Kõige rasvasem kala- angerjas, sisaldab 24,5 g rasva Tarbimine Eestis 2010. aastaseisuga tabis iga inimene 10,5 kg kala Tarbimine Eestis on suhteliselt väike Island- 888,4 kg elaniku kohta Elanike lemmikkalad TOP 10 Heik, hõbeheik Haug Kilu Koha
Söögipeedi juurviljad on olenevalt sordist:- ümmargused, - lapikümmargused,- piklikümmargused,- silinderjad. Sisu värvus varieerub: - tavalisest mustjaspunasest - heledama või tumedama lillakaspunaseni. On olemas ka oranzpunase, kollase või valge sisuga sorte. Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse:- toorelt,- keedetult,- küpsetatult,- konserveeritult, - marineeritult. 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid. · Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). · C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. · Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest.
Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Erinevate seapraadide lisaväärtuseks on tihti kamar Sealiha peab küpsetama sisetemperatuurini 71 kraadi- siis hävivad parasiidid- keeritsussid SEALIHA 1) põrsaliha kuni 20kg raskune, heleroosa värvusega, peenekiuline, pehme, mahlane 2) noorlooma- ehk kesikuliha 20-50kg, helepunase värvusega, peenekiuline 3) sealiha üle 50-70kg, jalgadel liha on tumedam, seljaliha on heledam Sealiha toiteväärtus- oleneb jaotustükist ja sellest kas pekk on eemaldatud Sisaldab rohkem B grupi vitamiine kui teised lihaliigid, Mineraalainetest- tsink, kaalium, fosfor Searümba jaotus 1. Seajalad: hernesupp, keedetud seajalad 2. Singitükk: ahjus küpsetatud sink 3. Tagumine praetükk: lihahautised 4. Seljakarbonaad: seakülg, lõigud, filee, ahjus küpsetatud seaselg 5. Seljatükk: ahjupraad, liha-juurviljahautised, hakkliha, täidetud liharullid 6. Pea: sült, hernesupp
MARGARIINIDE ANALÜÜS Kedi Urbanik, TT09 1. OPTIMA light 25% 400g, 4,50 EEK Vesi, emulgaatorid E471, E476, loomsed rasvad ja sojaõli(geneetiliselt muundatud ubadest), sool 0,8%, kaaliumsorbaat, happesuse reg, lõhnaained, antioksüdant E307, toiduvärv beetakarotiin. Energ toiteväärtus 925 kJ/225 kcal, valke 0g, süsivesikuid 0g, rasva 25g. Säilitada +4...+15. 2. FELIX Voila 400g, 15,90 EEK Taimne õli 60%, vesi, lõss, keedusool 0,5%, emulgaatorid E471, sojaletsitiin, happesuse reg E330, lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen, omega3, vitamiinid A, D, E. Energiasisaldus 2260 kJ/560 kcal, valke 1g, süsivesikuid 1g, rasvu 60g, transrasvhappeid 1g, kolestorooli 5mg, konservandivaba. 3. RAMA MultiVita 39% 500g 19,50 EEK
TOIDUAINETE TOITEVÄÄRTUS NING TERVISLIKKUSE SEOS NENDE KOOSTISEGA Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Toiteväärtus ehk toidu energeetiline väärtus 4 Valgud 5 Lipiidid 6 Süsivesikud 7 Vitamiinid 8 Mineraalained 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Toiduained on tooted, mida inimene kasutab toiduks ning on võimeline seedima
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kalaliha omadused ja toiteväärtus Referaat Koostas: Piia Ruus Tartu, 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3
Munadid toiduvalmistamises Enam söögiks kasutatavate loomade munandid Pulli munandid Uluki Kalkuni munandid munandid Kasutatakse veel : Täku, oina ja jaanalinnu munandeid. Struktuur ning toiteväärtus Struktuur on keelesarnane, ainult õrnem, meenutab maksa,kanaliha Toiteväärtus 100g kohta Kalorid: 135 Soodium: 171mg Munandid sisaldavad ka testosterooni ning Valgud: 26g Kaalium: 380mgneid ei ole soovitatav süüa regulaarselt. Rasv: 3g Raud: 6% Süsivesikud: 1g Magneesium: 3% Tsink: 13% Koletsterool: 375mg Eeltöötlusest,kuumtöötlusest Munandid peab nahakoti seest puhtalt kätte saama ,et vältida spetsiifilist maitset http:// www.youtube.com/watch?v=N-6DPoY2iGU Mune soovitatakse ka eelnevalt pesta
Noor Gouda juust - 4 nädalase laagerdusega kreemjas, pehme juust. Helekollast värvi, maitselt mahe ja kergelt võine. Sobib hästi neile, kes eelistavad mahedamaid juustusid, pole väga suured juustu gurmaanid, aga samas tahaks ikkagi natukene maiustada või võileiva peale panna. Samuti sobib juust igasugustesse küpsetistesse. Veinidest ma soovitaksin siia juurde kerget valget veini. Koostis: pastöriseeritud lehmapiim, piimhappebakterid, loomne laap, säilitusaine E251, värvaine E160b Toiteväärtus 100g kohta: energia 1527kJ/354kcal, valk 23g, rasv 30g, süsivesikud 0g, sool 2,1g, kaltsium 750mg Milner Vermeer, aasta 2012 maailmameistri juust - 2012 aastal valiti see juust 2504 erineva juustu seast maailma parimaks juustuks. Ameerika Ühendriikides toimuval World Cheese Championship võistlusel, mis toimus siis 29dat korda. 22 nädalase laagerdusperioodiga küps juust, millele on täidlane maitse. Sellel juustul on madalam rasva ja soolasisaldus. Kuna
o Kütteväärtus-Näitab palju energiat eraldub kütuse kindla koguse täieliku põlemisel. o On seda suurem, mida madalam on süsiniku OA. o On seda suurem, mida rohkem on kütuse koostises vesinikku. Teooria o Kütuste põlemisel: o Toimub kiire oksüdatsioon. o Eraldub palju soojust. o Eraldub valgus. o Tekib lenduvate põlevate ainete olemasolil leek. o Kütustes salvestunud energia on päikesevalguse energia. Toit ja toiteväärtus Mõisted o Toiteväärtus-näitab, kas toit sisaldab vajalikul hulgal o Toit-Koosned toiduainetest o Toiduained-Koosnevad toitainetest o Vitamiinnid-Reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdavad vastupanuvõimet haigustele. Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides Mõisted o Kõdunemine-elusorganismidest pärinevate keeruliste süsinikuühendite osaline oksüdatsioon ja muundumine.
Häädemeeste Keskkool MUNA Referaat Juhendaja: Häädemeeste 2006 Sisukord: · Sissejuhatus · Kanamuna toiteväärtus · Muna ehitus · Munade säilitamine · Muna kvaliteet · Munatoidud · Kasutatud kirjandus · Lisad Sissejuhatus Hea lugeja. Selles referaadis saate teada kõike munast. Milliseid toite saab munast teha, milline on kanamuna toiteväärtus, muna ehitus, munade säilitamine ja kõike sellist põnevat. Peale selle on seal ka kasutatud kirjandus, kus saab lugeda, milliseid raamatuid või interneti aadresse on kasutatud ja ka lisad, kus on igasuguseid jooniseid! Head lugemist! Kanamuna toiteväärtus 12% valku 12% rasva 1% mineraalaineid 0,5 süsivesikuid 74% vett Inimese organism omastab munavalkudest kuni 98% Muna ehitus Koor
OA'ga element, mis võib kergesti oksüdeeruda. Tavaliselt kasutatakse kütusena süsinikuühendeid, sest seda leidub palju. Gaasilised, tahked, vedelad kütused gaasilised ja vedelad kütused ei tekita jääke. Neid saab kergesti transportida. Tahketel kütuste kasutamisel tekivad jäägid. Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. Mida madalam on süsiniku OA, seda kõrgem on kütteväärtus. 4.Toiteväärtus Toit elusorganismi ,,kütus ja ehitusmaterjal", mis koosneb toitainetest. Toitaine toiduainete elutähtsad koostisosad (sahhariidid, valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalained) Toiteväärtus e. kalorsus, toidu kindla koguse täielikul oksüdeerumisel eraldunud soojus (toidu kasulikkus organismi jaoks). Rasvad annavad sama koguse juures kõige rohkem energiat (rasva OA). Rasvad elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga
Vajalik ööpäevaringne loomade jälgimine: seepärast peaks püüdma poegimise kestvust vähendada, näiteks enne paaritust lasta uttede sekka 1-2 nädalaks paaritusvõimetud jäärad, kes panevad uted indlema Esimesel elupäeval on see 200 ml talle kehamassi kohta päevas (4 kg tall- 800 ml ternespiima) Ühel jootmiskorral 50 ml talle kehamassi kohta päevas (4 kg tall 200 ml ternespiima) Karjammde vajadus Kultuurkarjamaadel 8...10 utte/ha-l (võib varieeruda 4-15 utte/ha), toiteväärtus (10…10,5 MJ/kg/KA) Karjatamiskoormusega 8 utte hektaril peaks saagikus olema 12,5 t/ha-lt (2,5 t kuivainet hektarilt) Pool-looduslikel karjamaadel 1-3 utte/ha, toiteväärtus (8,5…9,5 MJ/kg/KA)
toiduaine • valmistatakse röstitud kakaoubadest töötlemise käigus saadavast kakaoubade massist, kakaovõist ning suhkrust, piimašokolaadi puhul lisatakse koostisesse ka piimtoorainet • põhitüübid: tume šokolaad, piimašokolaad, valge šokolaad • tuntumad tootjad : Kalev Fazer, • Ferrero, Cadbury KAKAOPULBER • koosneb pulbriks jahvatatud, eelnevalt puhastatud, kooritud ja röstitud kakaoubadest. • toore kakaopulbri toiteväärtus on eriti kõrge, kuna teda pole kuumutatud ning kõik vajalikud toitained on alles jäänud • Kõigile tuntud šhokolaadi maitse omandab kakaouba alles läbi kuumutamisel • Poes müüdavatel tavalistel kakaopulbritel toiteväärtus pea olematu
Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite, - suppide valmistamiseks. Populaarne peedisupp on bors. Maitsvamad on väiksemad juurviljad. Peedist tehakse ka kohvi aseainet 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid. Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest.
KOORIKOLOOMAD KREVETT, KRILLID, KRABID Selje Kund MKt-16 KREVETT Suurus ja kaal,värvu s Eluiga Keha TOITEVÄÄRTUS Valku Rasva Vitamiinid Mineraalaineid TÖÖTLEMINE JA TOIDUD Kooritakse Riknemise vältimiseks Külmadesse ja soojadesse toitudesse KRILLID ehk Hiigelvähk Nime saanud Elab Keha Krillidele Iseloomulik Toit Tuntumad krillid KASUTAMINE Kalasöödan a Õli KRABID Üldnimetus Elab Töötlemine Kasulikud ained ERINEVUS Krabi valgel ja pruunil lihal Toitaineline koostis Tänan Tähelepanu eest!
Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ajalugu........................................................................................................................................3 Maailm ja Eesti........................................................................................................................... 3 Toiteväärtus.................................................................................................................................3 Tarvitamine.................................................................................................................................4 Üldine info.................................................................................................................................. 4 Sordid............................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus LM 14 Lenna Diana Vaab LILLKAPSAS Referaat Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ajalugu 3. Morfoloogia 4. Paljunemine 5. Kasvatamine 6. Kasutamine 7. Toiteväärtus ja biokeemiline koostis 8. Teisendid 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Lillkapsas ehk Brassica oleracea var. botrytis on kapsa teisend, mis kuulub kapsasrohu perekonda. See on üheaastane rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana. Eestis on lillkapsas nõutud köögivili, mis tänu impordile on meil nüüd ka aastaringselt kättesaadav. Ajalugu
Fazeri piimasokolaad tervete pähklitega Moonika Tamm. LG17 Toode Tootja: Fazer (logo erinevates värvides) Brändi nimi: Karl Fazer Tootenimi: Fazeri piimasokolaad tervete metsapähklitega Paberist ümbrise esipool logod firma ja brändi tootenimi 3 keeles (rootsi, inglise, soome) tootmismaa inglise keeles ilustreeriv pilt Paberist pakendi tagapool koostisained toiteväärtus tootja informatsioon tooraine kvaliteet/turvalisus - forbettercocoa.com parim enne ja valmistamiskuupäev toote mass - 200g triipkood firmalogo kauba markeeringud Koostisosad piim suhkur kakaovõi metsapähklid kakaomass emulgaator sool lõhna- ja maitseaine Kauba markeeringud 4 markeeringut 2 näitavad, et pakendid on taaskasutatavad vastab nõuetele euraasia turul - EAC Ümbris võib toiduga kokku puutuda
Lihad Sisaldavad : · Täisväärtuslikke valke · Rasvu · Mineraalaineid · Ekstraktiivaineid · Vitamiine ...on tapetud loomade, lindude või ulukite terved toidukõlblikud rümbad või nende osad ...keemiline koostis ja toiteväärtus sõltuvad lihas- ja sidekoe sisaldusest ja kvaliteedist Liha koostisesse kuuluvad: · Lihaskude · Sidekude · Rasvkude · Luukude Lihaskude: · Kõige suurema tähtsusega · Moodustab 50-70% rümba massist · Sõltuvalt loomaliigist ja vanusest on lihaskude heledama või tumedama värvusega · Lihaskude koosneb peenikestest lihaskimpudest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ja viimased omakorda lihasteks
Märgistus peab sisaldama toote nimetust,sordi nimetust,kasutustüüpi,kvaliteediklassi,mugula suurusgruppi,netomassi,hoiutingimusi,päritolumaad,pakendaja ja/või saatja nimetust ja aadresi. 3.Milliseid kartulisorte leiad kaupluses müügil.Kas oskad iseloomustada? Printess,Laura,Ants,Jõgeva Kollane. Laura-punane kartul 4.Milline ettevõte on Eesti suurim lauakartuli kasvataja? Leheotsa talu. Kartulikasvataja Johannes Valk 5.Milline on porgandi toiteväärtus? Sisaldavad 5-7% suhkrut,rohkesti karontiini (A-eelvitamiini),millest tuleneb oranzpunane värvus, C,-B ja E rühma vitamiine ja mineraalaineid. 6.Anna soovitusi porgandi kulinaarseks kasutamiseks? Porgandi toorsalat,porgandi mahl,paja-ja pastaroogades. 7.Millise kujuga võib olla söögipeet? Ümar, lapik-ümar või piklik 8.Miks soovitatake just eriti kevadel kaalikat süüa? Kuna see aitab kevadväisimusest üle saada. 9.Võrdle naerist ja kaalikat? Omadustelt on nad sarnased
Viljade rohke pektiin- ja kestaine puhastavad organismi raskemetallidest, radioaktiivsetest ainetest. 100 g pirne annab keskmiselt 46 - 56 kcal energiat. Kuivainet on kodumaistes pirnides 15,5%. Pirni koor sisaldab parkaineid 22 160 mg%. Vitamiinide sisalduse poolest on pirn puuviljade seas tagasihoidloikuim. C-vitamiini on keskmiselt 8 mg%. Rohkem on pirnides B-rühma vitamiine. E-vitamiini on 0,4 0,5, K-vitamiini 0,8 mg%. 10. Ploomide toiteväärtus. Ploomid sisaldavad paljusid väärtuslikke toitaineid: - süsivesikuid, - mineraalsooli, - puuviljahappeid, - vitamiine, - pektiin- ja parkaineid. 11. Ploomide kasutamine toiduainetööstuses. Ploomid on väga maitsvad dessertpuuviljad. Nende kasutusala on laialdane. Ploome tarvitatakse värskelt. Ploomidest valmistatakse: - mahlasid ja mahlajooke,
- marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Marjad sisaldavad: vett 84 g valke 1,4 g rasvu 0,20 g süsivesikuid 13,8 g tuhka 0,66 g kiudaineid 4,3 g energiat 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi 275 mg kaltsiumi 33,0 mg rauda 1,0 mg
Vaakumpakendaja Piia Uutma KK12-PE1 Tallinna Teeninduskool Mis on vaakumpakendaja? On masin, milles toimub keskkonna muutumine vaakumisse tõmbamise põhimõttel See toimub nelja olulise teguri mõjul: pakend, gaasikeskkond, toode ja temperatuur Milleks vaja vaakumpakendajat? Hapnik on suurim põhjus, miks toiduainete toiteväärtus ja koostis muutuvad ning maitse ja kvaliteet halvenevad. Pakendaja imeb hapniku välja ja toidu maitse säilib ning toit püsib värskena isegi viis korda kauem, kui tavapäraste säilitusmeetodite puhul. Iseloomustus Kaitseb toiduained külmakahjustuse eest. Kotte võib kasutata toiduainete soojendamisel mikrolaineahjus ning vees. On roostevabast terasest Kotid on taaskasutatavad ja nõudepesumasinas pestavad.
Koostisosade tekst on raskesti loetav,kuna tekst on väikses kirjas.Kirjasuurus võiks suurem olla. Toitainete koostis: 100g kohta- Energia 2312 kj/554 kcal Rasva 35 g Küllastunud rasvhapped 18 g Süsivesikud 47 g Millest suhkrud 45 g Proteiini 8,1 g Soola 13 g Lisaained: emulgaator(letsitiin sh soja),lõhna ja maitseained,täispiimapulber,sarapuupähklid 12%. 100g kohta kaloreid- 2312 kj 2. Laima piimasokolaad mustsõstratükkidega .Toiteväärtus 100g kohta 2184 kj- Kiri on samuti liiga väike ja raskesti loetav. Toitainete koostis 100g kohta: Energiasisaldus 2184 kj / 522 kcal Rasvad 29,3 g Küllastunud rasv 16,9 g 11g kohta: Energiasisaldus 240 kj / 57 kcal %- kokku 100g ja 11g kohta energiat 3% Rasvad 3,2 g %- kokku 100g ja 11 g kohta 5% rasva Küllastunud rasv 1,9 g %-kokku 100g ja 11 g kohta 10% küllastunud rasva 3.
emasõiest ning kasvavad tavaliselt kobarates Viinamarjad jagatakse laias laastus kaheks: marjadena söömiseks mõeldud lauamarjadeks ja veini valmistamiseks mõeldud veinimarjadeks. Kasutamine Kõige rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel. Antiikajal valmistati peamiselt punast veini, aga kreeklaste ja roomlaste lemmikjoon oli tume vein. Kääritamiseks pandi viinamarjamahl suurtesse väävliga töödeldud savitünnidesse ja viidi keldrisse Toiteväärtus Väärtus Toitained 100 g kohta Kalorsus 69 kcal Vesi 80,54 g Süsivesikud 18,10 g Fruktoos 8,13 g Glükoos 7,20 g Kiudained 0,9 g Valgud 0,72 g Tuhk 0,48 g Lipiidid 0,16 g Sahharoos 0,15 g Tänan kuulamast!
peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsama kliima ja viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Pole ime, et prantsuse köök on väga suurel määral mõjustanud Euroopa toitlustamist ja paljud ülituntud toidunimetused pärinevad prantsuse keelest. Muide, prantsuse
ja sisaldavad mittepõlevaid anorgaanilisi lisandeid *küünlal sisemine kiht kuni 500, keskmine kiht 500-1000 ja välimine kiht üle 1000 kraadi. *kütusesse on salvestunud päikeseenergia *kütteväärtus näitab, kui suur energia hulk eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel MJ/kg tahked ained ; MJ/m3 vedelad/gaasilised ained *mida madalam on süsiniku o-a ja mida rohkem on kütuse koostises vesinikku, seda kõrge, on kütteväärtus Toit ja toiteväärtus 1)Milleks kasutavad elusorganismid toitu? toit on kütuseks ja ehitusmaterjaliks 2)Millest koosneb a) toit b) toiduained. too näiteid! a) toiduainetest nt. teravili, munad, liha jne. b) toitainetest nt.rasvad, valgud, sahhariidid 3)Miks kasutatakse toiduvalmistamisel lisandeid? et muuta paremaks toidumaitset, välimust ja et pikendada säilivust 4)Mida näitab toiteväärtus ehk kalorsus? see näitab soojushulka, mille toit annab täielikul oksüdatsioonil (põlemisel).
rohkem pruunikad munad Keskmine kaal 1,5- Keskmine kaal 10- Keskmine muna kaal 1,8kg 11g on 60-62g Kaal Palju vettt, valgud, Vutimuna valgud on Keskmise suurusega lipiidid, süsivesikud täisväärtuslikud. muna (rebu + Toiteväärtus ning vitamiinid Rohkesti munavalge, st mineraalaineid. Rasv munasisu) sisaldab ca on koondunud 7,5g valku, 6g rasvu, munarebusse. 0,6g süsivesikuid, 90 Peamiselt A ja B kcal energiat. rühma vitamiinid
Kuivatamine Tehakse kimp ja pannakse kuiva kohta rippuma. Pannakse ka pliidikohale rippuma. Vahel punutakse need ka kokku. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge toiteväärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Juurtest ja lehtedest saadavat rohelist värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ta sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid (rauda, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi), süsivesikuid, vitamiine (eriti C-vitamiini) ja karotiini. Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset). Kuulub vitamiinitee koostisse.
SPELTANISU SPELTANISUST ÜLDISELT Speltanisu kasvatati teadaolevalt Mesopotaamias ja Pärsias juba 8000 a tagasi. 20. sajandi algul speltanisu unustati tootlikumate ja paremate sortide ilmumisega. 1980ndatel aastatel leiti speltanisu taas uuesti, tänu maheviljeluse levimisele. Eestis on speltanisu populaarsus kasvanud just viimastel aastatel. SPELTANISU OMADUSED Speltanisu toiteväärtus on kõrgem kui tavalisel nisul. Speltanisus on palju B-grupi vitamiin, aminohappeid. Sisaldab küll gluteeni, aga vähem kui tavaline nisu ning see on üldiselt talutav ka allergikutele. Speltanisul on kõrge proteiin ja kleepvalgu sisaldus, kuid tavalise pärmisaia tootmiseks jääb sellest väheks. SPELTANISU KASVATAMINE Tavanisuga võrreldes on speltanisul sügavam juurestik, mullasuhtes on ta vähem nõudlik ning ka põuakindlam.
Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga. Valgurikkad seemned. 37.Tuntumad kaunviljad Eestis. Aeduba, aedhernes, põlduba, lääts. 38.Herne kasutusviisid. Toiduks (värskelt, konserveeritult, marineeritult, kuivatatult, külmutatult), salatid, garneeringuks. 39.Põldoa väärtuslikkus. Kõrge toiteväärtus ja valgusisaldus, rohelistes palju C-vitamiini, karotiini. 40.Olulisemate toitainete, minaraalainete ja vitamiinidesisaldus aedoas. Asendamatud aminohapped. Vitamiinidest on kauntes: - peaaegu kõik B- rühma vitamiinid, - leidub C- vitamiini - karotiini, - K- vitamiini. Aedoa valminud seemned sisaldavad keskmiselt: - 22% valku, - 58% süsivesikuid, - 1,5% rasva, - 4,5% mineraalaineid. 41.Aedoa kasutamisviise.
Sulamistäpp on temperatuur, mille juures tahke rasv muutub vedelaks ja on täiesti läbipaistev. Kui domineerivad pikemaahelalisd ja küllastatud rasvhapped, siis rasva sulamistemperatuur on kõrge. Vahemik kõigub -40 ºC ... 40 ºC. Hangumistäpp on temperatuur, mille puhul vedel rasv muutub tahkeks. Mida suuremad on rasvakristallid, seda pehmem on saadav määre ja seda paremini on see määritav, väiksemate rasvakristallide korral on määre tihedama konsistentsiga. Rasvade ja õlide toiteväärtus. Margariinide ja õlide eelised: hea säilivus, kõrge toiteväärtus, hästi omastatavad, sisaldavad palju asendamatuid rasvhappeid, rasvlahustuvaid vitamiine. Puudused: kõrge toiteväärtus, sisaldavad liiga vähe toitaineid peale rasva, oksüdeeruvad kergesti (hapnik, päikesevalgus), võivad sisaldada transrasvu. Kodus: tutvuda Scanola Baltic-u kodulehega. Ekspeller – õlipress (pidevtoimeline tigupress/kruvipress): saadakse õli ja õlikook – õli
kahelisulgjad, 3–4 lõhestunud maitsestamiseks, lehekesega. garneerimiseks, kuivatamiseks, sügavkülmutamiseks. 1.3 Kapsad Nimi Maitse, kuju, värvus Toiteväärtus Kulinaarne kasutus Iseloomulik tunnus Valge peakapsas Kapsa spetsiifiline Sisaldab Kapsast võib süüa Hapendamine teeb kibekas maitse on märkimisväärset toorelt (salatina) kapsa kergemini tingitud sinepiõlidest. kogust C- või seeditavaks, Tihedalt üksteise vastu vitamiini, sisaldab kuumtöödeldult. muudab tekstuuri ja
banaani lõhn) Rasvad rasvhapete ja propaantriooli estrid * väsrvuseta, maitseta, lõhnata * veest kergemad * tema agregaatolek sõltub koostisesse kuuluva rasvhappe radikaalist * kui radikaalis esineb kaksiksidemeid, on rasv vedel * küllastunud rasvhappe radikaali puhul on rasv tahke * Vedelad rasvad e rasvõlid nt: taimerasvad, hülge ning vaal rasvad * vees ei lahustu * lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol, atseton, bensiin) *kõrge toiteväärtus. *energiarikkad toitained * Rasvad räästuvad seismisel õhu käes, räästumise vältimiseks lisatakse antiosüdeerijaid (nt C vitamiin) * Tähtsaim omadus on hüdrolüüs! vee toimel kõrgel temperatuuril ja rõhul moodustuvad stearhapped ja klütserool hüdrolüüs aluselises keskkonnas moodustuvad rasvhappe sool ja glütserool
Jaapanis, Vahemeremaades, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal. Bioloogia · "Kiivi" on vilja nimi, tegelikult kasvavad kiivid aktiniidia taimedel · Aktinaadiad on põõsakujulised roniväätidega taimed. · Paljundamiseks on vajalik 7-8 emastaime kohta vähemalt 1 isastaim. · Kultuuris kasvatatavad kiivid pärinevad enamasti kiivi-aktiniidia ja sama taimeperekonna (aktiniidia) liikide ristanditest. Toiteväärtus · Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega, 100 g-s umbes 300 mg. (120% organismi ööpäevasest C-vitamiinivajadusest) · Sisaldab ka provitamiini A · D-vitamiini · kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid · Kiivis leiduv proleolüüthape pidavat lagundama inimorganismis kolesterooli ja soodustama vereringet. · Energeetiline väärtus: 100g/40 kcal. Kaks kiivit annab sama palju kiudaineid kui üks greip, kaks korda enam C-vitamiini kui üks keskmine apelsin
26) Miks on vaja inimestel süüa valke, rasvu ja sahhariide? Nende tähtsus. Põhjenda. Sahhariidid on meile esmaseks energiaallikaks. Valgud on meile kui ehitusmaterjaliks, mis koosnevad aminohapetest. Mõned aminohapped on inimese jaoks asendamatud ja seetõttu peame neid saama toiduga. Rasvad on meile varuaineks. Neid on vaja osade vitamiinide lahustamiseks. Rasvhapetest moodustatakse rasvkoed ja rasvhappeid saadakse taimeõlidest. 27) Mis on toiteväärtus? Toiteväärtus e kalor, mis näitab energiahulka, mis tekib toidu täielikul oksüdatsioonil (ilma leegita põlemisel) 28) Mida nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks? Kaheksa aminohapet on sellised, mida inimorganism peab tingimata toiduvalkudes koostises saama, kuna ta ei ole ise võimeline neid valmistama. 29) Milliseid sahhariide inimene toiduks kasutab? Glükoos, fruktoos, sahharoos, tärklis, laktoos jne. 30) Miks on inimesele vajalikud vitamiinid?
Süsivesikud Süsivesikud · Looduses enamlevinud orgaanilised ühendid · Meie toitumisahelas esimeseks lüliks · Kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · Hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega · Organismis kerge säilitada Enamlevinud orgaanilised ühendid looduses · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mikroorganismides 12% Toiteväärtus · Süsivesikute arvele langeb meie elutegevuseks vaja minevatest kaloritest 60% · 1g süsivesikute lõhestumisel vabaneb 17kJ energiat · Süsivesikud annavad 50% päevas minevast energiast Jaotus · Jagunevad kolme põhirühma 1) Monoosid 2)Oligosahhariidid 3)Polüsahhariidid Monoosid · Kahte või enamat hüdroksüülrühma aldehüüdid või ketoonid · Liigendatakse funktsionaalse rühma järgi -Aldoosil on aldehüüdrühm
Teaduslik uurimismeetod Kas karastusjoogid on tervisele kahjulikud? 1) Probleemi püstitamine : Kas karastusjoogid on tervisele kahjulikud? Uurimisobjektiks on inimene ja muutujaks karastusjoogid. 2) Taustinformatsiooni kogumine : Karastusjookide nagu CocaCola ja PepsiCola keskmine pH on 3.4. Sellisest happesusest piisab hammaste ja luude lahustamiseks. Karastusjookidel puudub igasugune toiteväärtus (vitamiine ja mineraale silmas pidades). Peale selle, et need on kõrge suhkrusisaldusega ja happesusega, kasutatakse neis ka ohtralt säilitus ja värvaineid. Klaasitäis karastusjooki sisaldab kuni 11 teelusikatäit suhkrut. Suhkruvabad dieetjoogid on veelgi ohtlikumad, sest suhkruasendajad on kahjulikumad kui suhkur. Dieetjoogid sisaldavad palju rohkem süsihappegaasi kui tavalised karastusjoogid. 3)Hüpotees: Karastusjoogid on tervisele kahjulikud
Kütuse kütteväärtus on kütuse kindla koguse täielikul põlemisel eralduv soojushulk (energia). Seda suurem, mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste ning mida rohkem on kütuse koostises vesinikku. Toiduained on ained, mida me iga päev lauale paneme ja sööme. Nad sisaldavad toitaineid, mis annavad meile energiat. Tähtsamad toitained on sahhariidid, rasvad, valgud, vitamiinid ja mineraalained, mis kõik annavad meile energiat ning hoiavad õige toitumise korral tervist. Toiteväärtus näitab, kas toit sisaldab vajalikul hulgal energiat, valke, rasvu, sahhariide, vitamiine, lisaaineid ning mineraalaineid.
Mandariine kasutatakse peamiselt lihtsalt söömiseks, salatisse panemiseks, magustoitudes, toidu kaunistamisel, ning sellest tehakse ka mahla. Kõige rohkem toodetakse mandariini Hiinas. Kasvatuspiirkonnad on Jaapan, Hispaania, Brasiilia, Maroko, Itaalia, Iisrael, USA, Alzeeria. Mandariini happesus on -11,5 pH. (ananass -12,6 ; pirn -9,9 ; maasikas -5,4 ; arbuus -1,0 ; hakupirss +3,5).Apelsin on 4.35pH. Apelsin on happelisem kui mandraiin, sest mandariin on väiksem. Toiteväärtus 100 grammi kohta: Kalorsus 45.7 kcal Valgud 0.6 g Rasvad 0.2 g Süsivesikud 10.2 g Vesi 88 g Alkohol 0g Vitamiin A 7.9 µg Vitamiin D - µg Vitamiin E 0.32 mg
• Söömine oli populaarne egiptlaste, roomalaste ja kreeklaste seas • Levis edasi Europaase, Aasiasse, Indiasse • Eestis talupoegade menüüs tähtsal kohal (läätseleen) Iseloomustus • Üheaastane rohttaim (25-60 cm kõrge) • Liblikõieliste sugukonnast • Õied on tillukesed, helesinised • Vili lame kaun, milles 1-3 läätsjat seemet • Harilik lääts-ainus viljeldav liik • Peamiselt toiduteravili, enim Indias Toiteväärtus • Maitseomadustelt ja toiteväärtuselt esikohal kaunviljade seas • 24-35% valke, süsivesikuid 48-53%, rasvu 0,6-2%, mineraalaineid 2,3-4,4% • B rühma vitamiinide allikas • Soodustavad seedetegevust, aitavad kontrolli all hoida kolesteroolitaset, soovitav tarbida diabeedi korral ning veresuhkru taseme tasakaalustamiseks Kasvamine • Alustab kasvamist +3 kuni +5°С juures • Kui 10 cm paksune mullakiht on +7 kuni +10°С soe, ilmuvad tõusmed 7-10 päevaga
MANDEL Merilin Jürine KK11-PE MANDEL Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum Mandleid süüakse peamiselt toorelt, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või suhkurdatult See on valkjas seeme, mida katab pruunikas nahkjas kest ning ümbritseb koor, mille tugevus sõltub liigist Mandel pole tegelikult pähkel, vaid teda peetakse luuviljaks Neid kasutatakse ka kondiitritööstuses, samuti martsipani valmistamisel Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfürmeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks Mandlid jagunevad kaheks: mõru-ja magusmandel Mõrumandel ei ole söödav, sellest tehakse töötlemise kaudu õli ja essentsi Mandlid sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid, kasulikke rasvhappeid, valke ja kiudaineid Mandleid süües püsib kaua täiskõhutunne ja ei tekita vererõhutõusu PÄRITOLU Arvatakse, et mandlipuu on päris Aasia lääneosast ja Põhja-Aafrika...
Bambuskaru sarnaneb välimuselt pesukaruga. Mitmed aastad tagasi hukkus palju bambuskarusid, sest võeti metsa maha ja metsa asemele tehti põldusid. Raiuti maha just metsi, kus hiidpandad elasid. Kui tuleks vaid üks väike haigusepuhang, siis võiks juhtuda nii, et kõik bambuskarud hävivad. Bambuskarud on looduskaitse all. Toitumine Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem .Pandad söövad peale bambuse ka muid taimi ja vilju ning putukaid. Välimus Sündides näeb bambuskaru välja nagu väike rott või hiir. Hiidpanda on musta-valgekirju karvastikuga. Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks. Täiskasvanud panda on 5-6 jala pikk ja kaalub 165-242 naela. Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine.
„Lisaained minu toidus“ Tõmmu poolsuitsuvorst Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada nende riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Antioksüdant E301 -Naatriumaskorbaat Toiduaine võib rikneda, kui halveneb selle maitse, välimus ning väheneb toiteväärtus. Tihti ei kaasne nende muutustega otsest ohtu tervisele, kuid inimesed ei taha selliseid toiduaineid osta. Tüüpiliseks näiteks on kooritud õunte ja kartulite tumenemine ja rasva rääsumine. Naatriumkarbonaat on antioksüdant, mis tagab toote värvi ja stabiilsuse ning hoiab ära toote rääsumise. Kasutatakse valdavalt lihatoodetes. Kõrvalmõjud: Kahjulikud toidu lisaainena. Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas
annaabi.ee 
