Keemia ja elukeskkond (1)

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga

Keemia

3

doc

Süsinikuühendid igapäevaelus

KT küsimused 9. klassile ,,Süsinikuühendid igapäevaelus" 1. Mis on kütused ? Kütused on C-ühendid, mille põlemisel vabaneb soojusenergia. 2. Kuidas jaotatakse kütuseid ? Too näiteid. Kütused jagunevad gaasilisteks(maagaas, propaan), vedelateks(bensiin, diisel, etanool) ja tahketeks(põlevkivi, süsi). 3. Mis on põlemine ? reaktsioon , kus aine ühineb hapnikuga ja eraldub soojus. 4. Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ? Peamiselt hapnik ja saaduseks on põleva aine oksiidid. 5. Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel. 6. Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast. 7. Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid. 8. Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust

Keemia

7

docx

Alkoholid, karboksüülhapped, süsinikuühendid

polüesterkiudu jt tekstiilikiudaineid. Tehis- ja sünteeskiudained on sageli odavadmad ja tugevamad kui looduslikud. Sünteeskiudained on aga ebatervislikud (vett-tõrjuvad). Tarbekeemia tooted: · Seebid, sampoonid, pesupulbrid- pesemisvahendid · Värvid ja liimid (koostisosaks on polümeerid, lakk email) · Ravimid (glükoos- parem maitse, tärklisekliister- hoiab koos) · Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Keemia ja elukeskkond: Atmosfääri saastumine- õhku tekib CO2 rohkem, kui taimed selle suudavad ära sünteesida. Seetõttu ei pääse maale langevast soojuskiirgusest peegelduda tagasi maailmaruumi. Tekib kasvuhooneefekt. Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud ntks metallide tootmisel, raskemetallide ühendid on väga mürgised. NO2 ja NO on happelised oksiidid ja muudavad vihmasajud happesademeteks, mis on taimedele väga ohtlikud. Vett reostavad heitveed, õlireostus, olmereostus. Kaitse:

Keemia

8

doc

Keskkond ja selle saastumine

orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. 6 KUIDAS SÄÄSTA KESKKONDA Elukeskkonna saastamises süüdistatakse sageli keemiat ja keemiatööstust. Seda süüdistust võib pidada veidi ülekohtuseks, kuna elukeskkonda ei saasta mitte keeia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine. Et elukeskkonna saastumist vältida või vähendada, on olemas erineivad võimalusi. Esimene võimalus on peaaegu jäätmevaba tootmine, teisisõnu suletud tsükliga tootmine,

Keemia

125

pdf

Rakendusenergeetika

MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust. Õppeaine s

Füüsika

13

docx

Sissejuhatus keskkonnakeemiasse, keemia.

Inimesel põhjustab surmava ägeda mürgistuse 70-180 mg. o Vask Vask kuulub mitme elutähtsa ensüümi koostisesse ja on mikroelemendina seetõttu vajalik. Inimtegevusega vabaneb vaske aastas 260 000 tonni, s.o 93% "lahtipääsevast" vasest. Üle poole vase aastasest kogusest tuleb metallurgiast ja puidu põletamisest. Vask on loomadele, eriti veeloomadele väga mürgine (neeru- ja maksakahjustused, närvikahjustused jne). ELEKTROKEEMIA Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb piirpinnal elektronjuht/ioonjuht toimuvate keemiliste reaktsioonidega. Elektrokeemia käsitleb ioone sisaldavate lahuste omadusi ja lahuse ning metalli piiril toimuvaid protsesse, millest võtavad osa ioonid ja elektronid. Elektroodid: katood (võtab elektrone juurde) ja anood (annab elektrone ära)  Põhiteadmised: Konsentratsioon Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses

Keemia

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond

12

docx

Keskkonnakeemia

ning näitab, mitu mooli ainet on lahustunud 1 liitris lahustis. · Molaarse kontsentratsiooni mõõtühik- 1M = 1mol/l-- ühe molaarne lahus ehk üks mool ainet ühes liitris lahuses. Keemia põhimõisted · Mateeria- kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. · Aine- mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. · Keemia- teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundusi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. · Keskkonnakeemia- keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toiumvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kurjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjutavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. · Puhas aine- süsteem, mis koorneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevates ioonidest. · Segu- süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast segust.( homogeenne, heterogeenne).

Keskkonnakeemia

Kommentaarid (1)