1.Skalaarid ja vektorid-Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliigumine-Ühtlaselt muutuva kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v= 2as . Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s pindala.Kul...
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, -taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5. Mis on punapüsivustäpp? Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnit...
Sokrates. Sokrates arvas, et surm muudab mitte millekski või laseb hinge vabaks, kuid ta ei kartnud kumbagi. Mürgi võtmisega tõestas Sokrates, et jääb lõpuni oma vaadetele kindlaks, isegi kui see tähendas surma. Ta võttis oma sõnade üle vastutuse ega taganenud nendest. Oma otsusega näitas Sokrates linlastele, et ei page peitu ja võtab väärikalt vastu praegu tunduva väära otsuse. Kokkuvõtteks võin öelda, et Sokrates toimis õigesti mürki võttes, kuna see näitas tema julgust jääda kindlaks oma seisukohtadele. Arvan, et surm pani ka tema õpilased teda rohkem austama ning tänu sellele teamegi Sokratese õpetustest. Põgenemisega oleks näidanud ta aga argust ja ebakindlust oma õpetuste üle. Keithi Tamm, G2C
* Kuigi ametlikult valitseb Rootsi kuningas, jäävad siia elama ka Saksa mõisnikud. * Nii on valitsemine jagatud kahevahel: riigivalitsuse ja aadliku omavalitsus. NB! * aadlik = 1 inimene * aadel = kõik aadlikud Riigivalitsus Rootsi kuninga otseses alluvuses töötas kindraelkuberner ( Tallinnas, Riias ) * Vastutas sõjaväe, riigiametnike, raha laekumise, postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest oma kubermangus. Kuidas rüütelkond toimis ? * Iga kolme aasta tagant toimus MAAPÄEV ( landtang ) rüütelkonda kuuluvate aadlike koosolek, kus arutati kohalike küsimusi. * Rüütelkonda valitses 12 maamõisnikku ( landrat ), Saaremaal 6. * Lihtsamaid küsimusi lahendas rüütelkonna pealik ( Liivimaal nimetati teda maamarssaliks ). 1680 Reduktsioon. Reduktsioon Mõisate riigistamine. Kohtu pidamine Rootsi riigis : * Koos riigivõimuga kehtestatakse siinsetel aladel uutmoodi kohtupidamine:
#include
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünte...
Ateena demokraatia Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, v...
Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli Eesti ajaloo pöördepunktiks? Majanduses oli palju asju, mis muutusid, kuid palju oli ka neid, mis jäid samaks. Põhitegevuseks jäi endiselt põllumajandus, toimis 3 viljasüsteem, peamiselt kasvatati otra, kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis kaalepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha
Liivimaa ristisõda- pöördepunkt Eesti ajaloos Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli Eesti ajaloo pöördepunktiks? Majanduses oli palju asju, mis muutusid, kuid palju oli ka neid, mis jäid samaks. Põhitegevuseks jäi endiselt põllumajandus, toimis 3 viljasüsteem, peamiselt kasvatati otra, kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis ka alepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha
Nõukogude võim suutis aga selles sõjast väljuda võitjana tänu võitlusvõimelise Punaarmee loomisele. See aga süvendas arvamust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. NL hakkas toetama igasuguseid mässuliikumisi välisriikides, saates oma väed sinnna või teotades neid rahaliselt. Kõik katsed maailm kommunistlikuks muuta ebaõnnestusid. Mõneks ajaks heideti see mõte ka peast, kuid see tõusis jälle päevakorrale 1930. aastate lõpul. Kodusõja ajal toimis Venemaal eriline majanduspoliitika: sõjakommunism. Talupojad pidid kõik oma vilja ülejäägi tasuta riigile andma. kehtestati ka üldine töökohustus. Tööstusettevõtteid riigistati.jagati tasuta toiduaineid ja tööstuskaupu. mõnda aega oli ka Venemaa linnades korter, teater, transport tasuta, pärast kodusõda see poliitika ei õigustanud enam ennast. nüüd kehtestati talupoegadele kindlad maksud, ja ülejäägid võis talupoeg turule viia
· Põllumajandusmaast sai tööstusriik. · Uued tööstusharud: masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. · Palju kalureid. Turustati välismaal. · Alates 1870 a. Vabariik. · Valitsuse eluiga väga lühike. · Krahh levis 1930 a. Ka Prantsusmaale, kuigi algul seda ei usutud. · Meeleavaldused, taheti diktatuuri. · 1936 a. Võttis parlament rohkem kui 100 seadust vastu, heaolu heaks. · 1930 a. Välisoht Hitleri Saksamaa. USA · Toimis kaheparteisüsteem. · Valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. · Seadusi võttis vastu kongress. · President valiti neljaks aastaks. · Juhtivad erakonnad Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. · Vaba turu võim 1920 a. ( ettevõtjate vabaduset piiramine) · Hirm kommunismi ees. · .Poliitika vorm majanduslik liberalism. · See tõi sõjajärgsel ajal edu. · Vapustavad tulemused uue tehnika ja tootmisviiside kasutuselevõtmisel vabaturu
Euroopas. Aga kuidas täpselt see Euroopat mõjutas? Kuna kõik riigid virelesid vaesuses ja kriisis oli vaja midagi ette võtta aga iga riik tegi seda omamoodi: USA-l oli eduka kriisist väljumise tagajaks president Frankiln Delano Roosevelt, kes koostas kriisist väljumise hädaabi plaani, mida hakati kutsuma ,,New deal" ehk eesti keeles ,,Uus kurss", mis kohandas tootmist, tööturgu ja inimeste hoolekannet. Aga kas see tõesti toimis? Jah, see tõesti toimis hästi ja efektiivselt ning USA tuli kriisist ilma suuremate kahjustusteta juba mõne aastaga välja. Kuid mida võtsid ette teised riigid? Kuna kriisi algusaastatel valitses enamikes Euroopa riikides demokraati, mille järgi valitsedes aga ei suudetud kriisist piisavalt kiiresti välja rabeleda. Sellise olukorra mõju rahvale ei olnud just hea, sest kuna midagi ei muutunud paremaks hakati
okupatsioonitsooniks, millest hiljem tekkisid ideoloogiliselt erinevad Saksamaa Demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik. Demokraatlik Lääne-Saksamaa kaasati maailmamajandusse ja see aitas Saksamaal tagasi suurriigiks tõusta. Pärast Esimest maailmasõda oli Saksamaa täielikult laostunud. Riigile majandusliku abi pakkumiseks koostati Dawesi plaan, mille kohaselt pakkus USA Saksamaale rahalist abi. Pärast Teist maailmasõda toimis Trumani doktriini kehastusena Marshalli plaan. Abi anti kõigile abivajavatele Euroopa riikidele. Selle eesmärgiks oli kommunismi leviku piiramine. Leian, et kuigi Marshalli plaan süvendas lõhesid Ida- ja Lääne-Euroopa vahel, hoidis see kogu Euroopa majandust stabiilsena. Maailmasõdade tõttu oli Euroopa majandus raskes seisus. Pärast Esimest maailmasõda valitses majanduses liberalism ja vabakaubandus, mis viis lõpuks ülemaailmse majanduskriisini. Seega ei
Kuna oli kaks võrdset kuningat, kes pidid üksteise otsustega arvestama, hoidis see ära türanni etteotsa tekkimise. Rahu ajal aga võeti kõik otsused vastu 30-ne liikmelises vanematenõukogus geruusias, kuhu kuulusid ka kaks kuningat. Vanematenõukogusse kuulumiseks pidi olema vähemalt 60aastat vana ja tavaliselt kuulusid sinna suursuguste perekondade liikmed. Igal aastal valiti kogu valitsemise kontrollimiseks ka viis eufoori, nende võim oli riigis kõige suurem. Veel toimis rahvakoosolek, millest võisid osa võtta kõik täiskasvanud spartalased. Selline valitsemis korraldus suutis hoida riigi sisemist stabiilsust. Positiivseks jooneks loen veel nende ühtekuuluvust ja üsnagi võrdset olemist. Rikkus ei omanud spartas tähtsust nii nagu oli see mujal. Muidugi ei suudetud tekitada täielikku võrdsust, kuid nad pidasid tähtsamaks sõjalist poolt kui varandust. Mehed olid väikesest peale koos treeninud
1. Saksamaa – sotsiaalne turumajandus (lk 27) Sotsiaalne turumajandus toimis Saksamaal 50.-60. aastatel. Riik ei sekkunud majandusellu, olid vaid kindlad reeglid, mida ettevõtjal tuli järgida. Eraettevõtjad. Kehtis ettevõtjate vaba konkurents ehk ettevõtjad on ühetaolised, võrdsed; vaba turg ehk ettevõtja võis oma toote hinna ise määrata. Eksisteerisid erakonnad ja raha püsis stabiilsena. Kõige selle töötas välja väga armastatud Konrad Adenauer. Saksa majandusime seisneski hämmastavas majandustõusus ja -edus. Tööpuudust polnud,
NATO- Sõjaline ja poliitiline organisatsioon lääneriikide vahel, mis loodi 1949.aastal. Euroopa Liit- Kõige pealt loodi söe ja terase ühendus ning see järel Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. 1951.a VLO- Varssavi lepingu organisatsioon, mis loodi 1955.aastal. Venemaa poolt loodud sõjaline organisatsioon NATO vastu, Moskva kaasas sinna ka tema mõju all olevad riike. 9. Esimene, teine ja kolmas maailm. Esimesse maailma kuulusid demokraatlikud riigid. Toimis turumajandus oli heaoluühiskond ning elatustase oli väga hea ja kõrge ning paranevad pidevalt. Teise maailma kuulusid kommunistlikud riigid. Toimis plaanimajandus, mis tähendas seda, et oli ette määratud kellele toota ja kui palju toota. (raske- ja sõjatööstused), ühiskonnas olid ebavõrdsused ning elatustase oli keskmine ja jäi maha esimesest maailmast. Kolmandasse maailma kuulusid vaesemad riigid. Majandus oli väga nõrk,
Koraan ei sätesta naistele nõuet kanda loori, kuid enamikus islamimaades on seda traditsiooniliselt nõutud. Mis on peamiseks sunniite ja siiite eristavaks vaidlusküsimuseks? neil on erinev arusaam Muhamedi järeltulijate saatusest ning nad tõlgendavad sunnat (prohveti koraaniväliste ütluste kogumik) erinevalt. Kirjeldage, kuidas islam mõjutas järgmisi eluvaldkondi: - 1) riigivalitsemine ja seadusandlus toimis Koraani või sariaadi järgi; usk oli see, mis määrab ära karistused ja seadused (ka tänapäeval!); 2) perekond elati koraani järgi; mees oli perekonnapea; naised olid kaetud ja ei tohtinud üksi väljas käia; 3) haridus ja teadus haridus põhines Koraanil; koolides õpetati peale Koraani ja pärimuse Muhamedi kohta ka kirjutamise ja arvutamise algtõdesid; Koraanile lisandusid islami seadus ja pärimus, lisaks araabia kirjandus ja loogika;
taunimist või midagi hullemat, lükkab tagasi väited oma usu kohta. Läbi aegade üks tõsisemaid pahesid on rassism. Kui valge nahavärviga inimene näeb, kuidas tumeda rassi esindajale tekitatakse kehavigastusi või vastupidi, kas ta käitub humanistlikult ning astub vahele või ignoreerib toimuvat ja jalutab rahulikult edasi? Oletame, et ta tõepoolest astub vahele ning saab ka ise keretäie. Siinkohal jääb humanist iseendaks ning hoolimata kolki saamisest, teab ta, et toimis õigesti. Samas olukorda eirav inimene jääb ka iseendaks ning tunneb samuti, et tegi õiget asja. Järelikult on seadust, moraali ja eetikanorme arvesse võtmata keeruline öelda, kumb nüüd õigesti toimis, sest mõlemad talitasid enda südametunnistuse järgi. Üheks inimesi eristavaks näitajaks on ilmtingimata mood. Kui varem on olnud riietumisel kindlad normid ning nendest üleastumisel võis kaasneda karistus, siis tänapäeval on lubatud peaaegu kõik
kaotati naistele seatud vanusepiirang (30. eluaastat) valimistele kümme aastat pärast selle kehtestamist. Suurbritannia ja Prantsusmaa Areng Suurbritannia Majanduses toimus väike ettevõtlus, kuid tehnika oli vananenud. Söe kasutamine energia allikana muutus liiga kulukaks, mis oli suureks kahjuks Suurbritanniale, kes tegeles söe kaevandamise ja müügiga. Vähendati kaevurite palkasid ja sulgeti kaevandusi, mis põhjustas kaevurite streike, mis aga valitsuse poolt alla suruti. · Toimis põhiseaduslik monarhia. · Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki. · Seadusi võttis vastu parlament, ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. · Teiseks peamiseks erakonnaks tõusis Tööerakond peale valimisõiguse laiendamisele, kes muutusid konservatiividel (Inimesed, kes tahtsid jätkata kõike vanamoodi, ilma uuendusteta) tõsiseks vastaseks.
sise- ja välisvaenlastega. Nii muutis Stalin Nõukogude Liidu totalitaarseks diktatuuriks. Inglismaal ja Prantsusmaal oli demokraatiaga hea elu. Inglismaal valitses parlamentaarne monarhia. Seadusi võttis vastu parlament. Valitsus vahetus tihti. Inglismaal oli majandulik tõus, mis katkes, kui algas ülemaailmne majanduskriis. Kuna Inglismaal oli palju kolooniaid, siis tulid inglased majanduskriisist kenasti välja ja nad ei näinud põhjust, miks muuta riigikorda, kui kõik toimis. Prantsusmaal oli juba pikka aega vabariik olnud. Riigi demokraatlik kord oli üsna tugev. Poliitiline elu oli kirev, sest valitsused vahetusid tihti, kuid ka Prantsusmaal toimis valitsemine hästi nagu Inglismaal ja ei olnud põhjust kehtestada diktatuuri. Ma usun, et Inglismaa ja Prantsusmaa tegid õige otsuse mitte kehtestada diktatuuri. See päästis paljude inimeste elud ning näitas maailmale, et on võimalik elada ka demokraatliku riigina.
mõningaid oletusi isikute päritolu kohta. Samasugune protsess kordus mõningate eesti meessoost linnaelanike saksastumisel, kuid see leidis aset natuke hilisemal ajal. Eestlaste saksastumine jättis omakorda jälje balti-saksa kultuuri, sulandades endas eesti ja saksa kultuuri erinevaid jooni (keel, kombed jne). Kutsutud ja tulnud kaupmehed, käsitöölised pidid kauplema kohalikega, sest elutegevuseks oli vaja põllumajanduslike produkte. Esialgu toimis nn kliendi-patrooni suhe, kus linnakodanikel olid omad kindlad tarnijad maapiirkondadest, kellega arveldati naturaalmajanduse tingimustes vahetuskaupadega. Hiljem keelustas Tallinna raad sedasorti tegevuse ja lubas edaspidi kaubelda ainult turul. Ümberkaudsed eestlased kolisid seetõttu linnale, kui potentsiaalsele kaubandusturule, lähemale. Algul koliti linnalähedastesse küladesse, millest moodustusid tulevase Tallinna all-linna eeslinnad. Tallinna kaubanduslikul,
viis. Vaenlasteks kelle süül nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõtriigid, reeturitest riigijuhit, võõrad rahvused. Nende meelest tuli kõik vaenlased hävitada et tuua õitseng riiki. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, lubati neil vabalt tegutseda. See tõi kaasa raskeid tagajärgi. *Inglismaa, Prantsusmaa, Usa sise ja välis poliitika 1920-30 - 1)Inglismaa toimis põhiseaduslik monarhia, riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes esindas riiki vaid tähtsatel üritustel. Seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. Valitsuses vahetusid tihti. 2)Prantsusmaa alates 1870 . aastast kehtis vabariik, demokraatlik kord oli üsna tugev, erinevalt suurbritanniast tegutses seal palju erinevaid parteisid, seega oli prantsusmaa poliitiline elu kirev. Valitsuse eluiga oli tavaliselt lühike
poliittöötaja, tõustes sõja lõpuks kindralmajori auastmesse. 1960-1964 oli Breznev NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, seejärel Keskkomitee teine sekretär Hrustsovi järel. Kui viimane tagandati, tõusis Breznev peasekretäriks. Võimuka ja enesekindla Hrustsovi järel näis ta paljudele sobiva kandidaadina sellele ametikohale. Breznev oli väliselt pehme iseloomu ja kaaslasi arvestava käitumisega, kes oma võimuambitsioone kunagi avalikult ei rõhutanud. Ta toimis alati ettevaatlikult. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- MAJANDUS. 1960. aastate teisel poolel elavnes NSV Liidu majandusareng. Ministrite Nõukogu esimeheks oli sel perioodil A. Kossõgin, kes võttis ette mitmeid reforme. Üks olulisemaid oli ettevõtetele suurema tegutsemisvabaduse andmine. Reformi küllaltki eduka algusega kaasnes Kossõgini autoriteedi tõus, mis ei olnud vastuvõetav Breznevile,
*MÜRA ehk suhtlustaksitus. -ebatäpsus oma mõtete väljendamisel. -liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt. -logopeedisilised vead. -rääkimisvead -labane kahemõttelisus -saatjapoolse arvamuse pealesurumine. *Teenindussuhtluse abivahendid. - tehnilised suhtlusvahendid. mitmesugused teabeallikad. pliiatsid. paber.- blanketid. *Suhtlemisest: - suhtlus on alati kahesuunaline protsess. -kas ja kui hästi see toimis, sellele saab vastuse vaid anda asjakohane tagasiside. -tagasiside aitab vähendada vääritimõistmist, edastada soovitud ja saadud sõnumi vahel. -klienditeenindajal on ainuke viis veenduda selles,kas suhtlusahel toimis ja jõudis eesmärgini: tagasiside kõsimine ja andmine. *Verbaalsed suhtlusvahendid. - suulised, sõnalised, või helilised suhtlisvahendid. -Loomulik keel : kõne kiirus, rütm, paus nind nende asukoht kõnes.
8)Teeba-tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks.Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi,mis tagas julgeoleku riigi piiridel ja hoidis Nuubiat vaaraode võimu all.9)uue riigi valitsejad:Thutmosis'e III (valitses 1468-1436eKr)ajal saavutas Egiptus oma suurima ulatuse.Vaarao Ramses II(1290- 1224aastat eKr.)sõlmis pärast raskeid võitlusi hetiitidega rahulepingu.10)egiptuse riik ja ühiskond:riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline.See toimis üksikasjadeni reguleeritud korra järgi,mida peeti jumalate poolt määratuks.Ühiskond oli rangelt hierarhiline.Selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas,kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses.Egiptuse kuningas e. vaarao oli valitseja,kelle piiramatut võimu peeti jumalatest määratud maailmakorralduse püsimise vältimatuks eelduseks.Vaarao pidi ühendama kaks ajaloolist piirkonda-Ülem- ja Alam-Egiptuse lahutamatuks harmooniliseks tervikuks
arenenum. Venemaa juhtkonnal oli tollal põhimõtteliselt võimalik valida kahe arengutee vahel: kas edendada majandust tasakaalukalt, arvestades kõigi majandusharude ja elanikkonna vajadustega, või asuda tööstust eelisarendama. Venemaal hakkas arenema teine variant. Panustatu industrialiseerimisele, mis tähendab, et loobuti NEP-i poliitikast. See pidi Venemaa tegema tööstusriigiks ning kõige kiirema arenguga riigiks. See ka toimis, Venemaa sai tööstusriigiks ning kõik toimis. Kui on olemas hea majandustase ning kiire areng nii tehnikas kui ka majanduses, toimib riik hästi. Ja sellepärast osad ei saanudki lubada endale demokraatlikuks riigiks jäämist, see tooks kaasa palju rahutusi ning ebameeldivusi. Inimesed otsustavad ise ja valesti, soovivad kasu kõik endale saada. Kuid uued riigid, mis tekkisid pärast maailmasõda olid koheselt demokraatlikud, just nagu Eestigi.
Demokraatlik valitsemine Mis on demokraatia? · Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos-rahvas, kratos-võim. · Kuidas toimis demokraatia Vana-Kreekas? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandjaks RAHVAS! Demokraatia liigid 1) OTSENE DEMOKRAATIA Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt.
omad huvid, hobid, meelehead, prioriteedid. Igaüks omab isesugust isikupära. Meid ümbritseb mitmekesisus, mis muudab maailma mitmeid kordi värvikamaks, kuid samas algatab ka paljusid lahendamatutena näivaid konflikte. Konfliktide allikaid on palju. Suurimaks tülide tekitajaks läbi aegade võib siiski lugeda inimest ennast. Näiteks, juba vanasti koheldi mustanahalisi kohatult nende rassi pärast. Rikkamad nautisid odavat tööjõudu ega hoolinud nende alluvatest. Kõik toimis meelepäraselt kuni päevani, mil olukord muutus. Tulid seadused, mis kehtestasid inimõigused. Pika aja vältel on rahvas muutunud sallivamaks üksteise suhtes. Rassiline diskrimineerimine pole enam nii sagedane kui vanasti. Nüüdseks aga vaadatakse halva pilguga kodanikke, kes teenivad miinimumpalka. Üldjuhul ei saagi kedagi säärases situatsioonis süüdlaseks pidada, kuigi iga inimene, kel vähegi väärikust, peaks teadma, kuidas
Miks hindab tänapäeva Euroopa Prantsuse revolutsiooni ja kas see on õigustatud? Suur Prantsuse revolutsioon kestis ligi 10 aastat ja selle ajajooksul toimus Euroopas mitmeid muudatusi. Kui enne toimis feodaalsüsteem ehk minu arvates sotsiaalne ebavõrdus, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused, siis Prantsuse revolutsioon kaotas selle. Võeti vastu mitmeid ühiskonda paranevaid muudatusi, mis on tänaseni Euroopas jõusse jäänud. Üks olulisi kindlasti, mis Prantsusmaal vastu võeti oli ,,Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon". See muutis inimesed võrdõiguslikeks ning tugines vabadusel. Teine selline oli ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees
Ooperi pealinnaks sai Pariis. Ooperi ainestik: 1) antiikajalugu ja mütoloogia 2) ajalooline süzee 3) inimest ümbritsev olustik 4) eksootika ja muinasjutud. Sajandi esimesel poolel suhtuti helilooja poolt loodusse kui toormaterjali, mida teater võis oma suva järgi muuta. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Kirjeldage romantismiajastu itaalia ooperi süsteemi (Kes juhtis teatritruppi? Kuidas toimis helilooja ja teatri koostöö?) Teatritruppi juhtis impressaario, kes tellis heliloojalt tüki, koostas truppi ning üüris ruumid. Aasta jagunes kolmeks hooajaks (stagione). Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, ühte ooperit mängiti seni, kuni jätkus publikut. Helilooja müüs oma ooperi impressaariole, honorari sai alles peale kolmandat etendust ja kaotas igasugused õigused sellele. Kui etendus läbi kukkus, jäi helilooja honorarist ilma. Tänu Verdile 19
16) Miks me peaksime just Teid sellele ametikohale valima? 17) Milline tööaeg Teile sobib? 18) Millist tunnitasu sooviksite? 19) Kuna saaksite alustada? 20) Kuna administraatori ametikoht nõuab väga suur vastutust ja pühendumist, esitaks Teile ühe situatsiooniküsimuse. Kirjeldage olukorda, kus teil oli vastutav ning koordineeriv roll. Missugused olid tingimused? Kuidas jaotasite ülesanded? Kuidas ettevõetu toimis? 21) Kas Teil on ka omalt poolt meie veel midagi endast rääkida?
JAOKS ON ERALDI TAGAUKS. KORAAN EI SÄTESTA NAISTELE NÕUET KANDA LOORI, KUID ENAMIKUS ISLAMIMAADES ON SEDA TRADITSIOONILISELT NÕUTUD. MIS ON PEAMISEKS SUNNIITE JA SIIITE ERISTAVAKS VAIDLUSKÜSIMUSEKS? NEIL ON ERINEV ARUSAAM MUHAMEDI JÄRELTULIJATE SAATUSEST NING NAD TÕLGENDAVAD SUNNAT (PROHVETI KORAANIVÄLISTE ÜTLUSTE KOGUMIK) ERINEVALT. KIRJELDAGE, KUIDAS ISLAM MÕJUTAS JÄRGMISI ELUVALDKONDI: - 1) RIIGIVALITSEMINE JA SEADUSANDLUS TOIMIS KORAANI VÕI SARIAADI JÄRGI; USK OLI SEE, MIS MÄÄRAB ÄRA KARISTUSED JA SEADUSED (KA TÄNAPÄEVAL!); 2) PEREKOND ELATI KORAANI JÄRGI; MEES OLI PEREKONNAPEA; NAISED OLID KAETUD JA EI TOHTINUD ÜKSI VÄLJAS KÄIA; 3) HARIDUS JA TEADUS HARIDUS PÕHINES KORAANIL; KOOLIDES ÕPETATI PEALE KORAANI JA PÄRIMUSE MUHAMEDI KOHTA KA KIRJUTAMISE JA ARVUTAMISE ALGTÕDESID;
Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena. 3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel. Pärast I maailma sõda polnud Suurbritannia enam juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. UK muutus tööstus- ja kaubandusmaaks. 1920 algas UK majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailma majanduskriis. Kriis ei mõjunud küll Suurbritanniale nii rängalt kui teistele maailma riikidele. Seal toimis põhiseaduslik esindus monarhia. Konservatiividele tõusis tõsiseks vastaseks Tööerakond. Valitsused vahetusid üsna tihti. Briti impeerium. Prantsuse majandus arenes 1920 soodsamates tingimustes kui UK oma. Riigil oli küll suur välisvõlg, aga rahulepinguga võideti tagasi varem saksamaale kaotatud alad. Majandust aitasid edendada ka Saksamaa pool makstavad reparatsioonimaksud. Keskmiselt kaks valitsust aastas. Kehtis vabariik. Kirev poliitiline elu
Kujuneb Joonia maakond. Egeuse meri kujuneb Kreeka e. Hellase sisemereks. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-600 eKr): Üldiseks sai paikne eluviis, olid põlluharijad ja karjakasvayajad. Peamiselt kasvatati viinamarju ja oliive. Loomadest kasvatati lambaid. -Varanduslik kihistumine -Riiklus -Kirja olemasolu -Vaimne tegevus Olulisemad sündmused: 7. saj eKr elavneb kaubandus - see tingis raha kasutuselevõtmise. Alguse sai see Lüüdias ning toimis esialgu vaid väliskaubanduses. Alates 5. saj. eKr muutus raha üldkasutatavaks. Ülekreekaliste religioossete keskuste kujunemine. Olümpia mängude korraldamine iga 4 aasta järel, alates aastast 776 eKr. See pani aluse kreeklaste ajaarvamissüsteemile. Klassikaline ajajärk (5.saj - 4. saj I pool): (Ateena akropoli väljakujunemine) Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenike e
Taolise, kuid mitte täpse motiivi leiab ka Platoni ideaalriigi kirjeldusest, kus riigi eesotsas on oma arukuse tõttu vaid filosoofid. Kuid Platoni ideaalriigi valitsemiskorras leidub ka erinevus Spartast. Nimelt kirjeldab filosoof, et valitseja peab omakasupüüdmatuse vältimiseks olema eraomandist ning perest prii, Spartas aga valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, mis annab aluse väita, et pereelu sealsete valitsejate seas toimis. Paljude sarnasuste kõrvalt võib Platoni täiusliku riigi kujutlusest leida mõtte, et filosoofideks, ning seega ka riigijuhtideks, ei pea olema tingimata mees, ka võimekad naised võivad selle positsiooni saavutada. Platon arvas, et ka naised peaksid saama hea kasvatuse ning harituse, Sparta elus sellist arengut siiski ei toimunud pere pea roll jäi siiski mehele ning ka poegi valmistati eelseisvaks õpinguajaks suurema pühendumusega ette.
ilmnevat elutõde. Just lihtsakoelise võimu-usupreerimise mehhanismi paljastamine võimaldas ja võimaldab lugejal ka tänapäeval läbi näha võitlust võimu pärast ka neil puhkudel, kui see on maskeeritud objektiivsete seaduspärasuste ja õilsate eesmärkidega. Näited, kus võimulepürgija koondab vajaliku jõu (muinasloos koerakutsikad) ja rajab oma poliitilise tegevuse intriigidele, on ajaloolehekülgedel klassikalised. Nii toimis vailedamatult ka J.Stalin, kes ilmutas täielikku oportunismi tegevusprogrammide omaksvõtmisel ja oli meister revolutsiooni liidreid üksteise vastu välja mängima. Paar päeva enne surma, siga Vana Major, nagu teda kutsuti, algatas ülestõusu, mille eesmrgiks oli loomade vabadus, enam ei pidanud loomad alluma inimvõimule ning elama ainult enda jaoks. Pandi paika reeglid, mis võrdsustasid kõiki loomi, ning halvustasid inimesi.
Hundikäpp Heino Väli Laane tänavas valiti pealikut, kuna Laane Tänava äärsesse võpsikusse oli ehitatud kindlus. Kindluse ehitamise algatajaks oli Punarautsik, ehk küll keegi poistest polnud varem kindlust ehitanud, edenes see nende käes hästi, sest nad võtsid oma tööd tõsiselt. Endamõistetavalt toimis ehitustööd täielikult saladuskatte all. Neid oli siin viis poissi, see oli kogu nende kamp. Härra Maase Habemetutt oli tähtsalt õieli ja ta hoidis mõlemat aia röövlit pluusikraest. Nagu võis oletada keeraski härra Maasi sisse proua Sikka üürimaja õueväravast. Ülo ja Ats oli varastanud 2 korvitäit võõrasemasid ja sõid seal maasikaid. Mis siis nüüd saab, küsis viimaks proua Kesa. Loomulikult tuleb kahjud kinni maksta
Idee elluviimisele oli vaja 64 eurot + ettevõtte registreerimise kulud. Laenu pangast ma ei võtnud. 16. Millised olid teie jaoks kõige suurem edu? Tähtsa kliendi tagasitulek. 17. Millised olid teie jaoks kõige ebameeldivad ebaõnnestumised, võibolla saate ka öelda, kuidas neid saaks vältida? Konkurendi mängude tulemusel oli tähtsa kliendi kaotus. Raske öelda, kuidas seda oli võimalik vältida. 18. Öelge palun, kas kõik toimis plaanide ja tähtajade järgi, kuidas oli plaanitud juba alguses? Kõik toimis mitte plaanide ja mitte tähtajade järgi. Mulle tundus, et see oli nagu mäng või hobi, mis võiks raha tuua. Praegu on see hetk, kui on vaja oma äri tõsisemalt vaadelda ja otsida lisaresursse. 19. Kuidas teie parandate oma teenuste lisaväärtust? Tänu kogemusele, uute meetodite ja vahendite kasutamisele minu firma teenuste kvaliteet on väga heal tasandil. Kliendid ise seda näevad ja nad on
EAKA KOHANDAMINE VÕÕRAS KESKKONNAS Klient: 88 aastane memm, kes on kogu oma elu elanud maal ilma igasuguste mugavusteta. Vesi tuli kaevust tuppa tuua, kuiv käimla on väljas, puuküttega maja. Memm oli kogu oma elu ise hakkama saanud, aga tervise tõttu oli sunnitud kodust ära tulema, kuna lapsed ja lapselapsed elasid kaugel ega saanud iga päev teda abistamas käia. Lapselapse pool aga sai talv kenasti mööda saadetud. Lapselapse lapsed tegid memmel elu kergemaks. Memme tuba oli alumisel korrusel, kus oli rahulik ja vaikne koht tema jaoks. Memm pidi päeval üksinda kodus olema ja lapsed tegid memme jaoks valmis sildid, mis pandi ustele ( WC, KORIDOR, KÖÖK, MEMME TUBA). Kraani kohale köögi seinale joonistati nooled: lahti (üles), kinni (alla). Külma vee poolele pandi sinine sedel ja kuuma vee poolele pandi punane sedel. WC poti kohale kus oli nupp, et vett lasta kirjutati VAJUTA NUPPU. Ravimite võtmiseks oli memmel laual kell, ...
valitses totalitarism. Totalitarismiks nimetatakse sellist poliitilist süsteemi, kus riigi huvid on tähtsamad kui üksikisiku omad. Valitseb üks partei, üks ideoloogia jne. Mille poolest totalitarism nendes maades sarnanes, mille poolest erines? Majanduses olid need riigid pigem erinevad. NSV liidus ei olnud eraomandit, kõik oli riigistatud. Itaalias kontrollis riik ettevõtteid, kordopratsioonide (töö andjad ja töö võtjad koos) tegevust Fasistlik valitsus. Saksamaal toimis riiklik juhtimine(kogu maal ja rahval oli üks ja ainus eesmärk-tõsta riigi sõjalist võimsust). Sisepoliitikas olid need riigid pigem sarnased. Kõigis kolmes riikides kehtis üheparteisüsteem. Parteisse pääsesid vaid diktaatorile sobivad isikud. Üheski nandes kolmes riikides ei saanud enam rääkida kodanikevabadusest. Erinevuseks olid ainult ebasobivate inimeste vaoshoidmiste meetodid:Itaalias salapolitsei, Saksamaal julgeolekuamet ja isiklikult Hitlerile alluvad
omavahel üleeuroopalise suure kaubandusvõrgu. Kaubanduse kiire areng soodustas linnade teket. Tänu tihedale kaubavahetusele tekkis ka rahamajandus ning linnad muutusid jõukamateks. Nii tekkis linnadel võimalus saada senjöörist sõltumatuks nagu päris riik. Suure sõltumatuse senjööridest saavutasid näiteks Tallinn, Riia ja Lübeck ning teised Saksa kaubalinnad Läänemere ja Reini jõe ääres. Arvan, et keskaja ühiskonnas toimis linn täpselt samamoodi nagu riik. Linnas olid olemas kõik ühele riigile vajalik: kodanikud, territoorium, linnaõigus(põhiseadus), valitsus, majandus ja oma kultuur.
võimalused üksikisikule Mittedemokraatlikud-kommunism, fašism, natsionaalsotsialism Mittedemokraatlikud liikumised: Süüdistati hädades demokraatlikke valitsusi ning lubati, et võimule pääsedes seavad riigis korra majja. Nad väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis kindlustab majandusliku õitsengu. Kommunistid-tööliskond= õnneliku homse ehitaja, liikumapanevaks jõuks klassivõitluses USA 20-30: Toimis kahepartei süsteem Riigikord- vabariiklik, seadusi võttis vastu Kongress, president 4- aastaks Vabariiklased- vabaturumajandus riigi sekkumiseta Demokraadid- vabaturumajandus vajadusel riigi sekkumisega
kujutas endast just noorukite mõttemaailma. Juba see, et don Juan abiellus korduvalt ja väga erinevate naistega, olgu nendeks siis kõrgest soost daamid või külaplikad, näitas tema suhtumist naistesse. Tema moto oli, et kui miski ära tüütab, siis peab selle välja vahetama. Selline käitumine on ilmselge märk, et truudust ja teistest lugupidamist temal ei olnud oluline oli ainult tema ise. Samuti toimis don Juan hetkeemotsiooni ajel nii, kui ta kohtas järjekordset naist, kes talle huvi pakkus, ununes eelmine ning ta tegi kõik, et uuele silma jääda ja tema süda võita. Teisalt oli don Juan väga sõnaosav. Ta oskas kergesti naisi ümber sõrme keerata ning siis neid enda tarbeks ära kasutada. Samas jõuame jällegi selleni, et tal ei olnud sooja ega külma teiste tunnetest, peaasi et tema ise oleks rahul ning saaks kõik, mida soovib. See sarnaneb väga
Arusaam, et kuningad on vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas neile küll piiramatu võimu oma alamate üle, kuid kuningas pidi järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Absolutisiajastu ametnikkond kujunes suures osas väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas teenistusse võtta pigem madalama päritoluga inimesi, kelle truuduses võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või huvipuuduse tõttu tegelikust valitsemisest kõrvale jäi. Keskaja lõpul ja varauusaja algul oli Euroopas valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. sajandil loodi juba alalised sõjaväed. Alalise armee olemasolu tugevdas kuningavõimu, nõudis aga seinisest suuremaid kulutusi. Alaline sõjavägi koosnes esialgu palgasõduritest. Hiljem
Feodaalsuhete kujunemine Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam
eemaldamisel enne . Efektiivsus 87% Kondoom Vastupidavast kilest kate, mis ei lase spermal tuppe siseneda. Ainuke tõhus meetod suguhaiguste ja HIV vältimiseks. Soovitav eriti neile, kellel puudub püsipartner. Efektiivsus 85-92% Huvitavat Vanas Egiptuses kaitsesid inimesed end raseduse eest, määrides peenisele krokodilli sõnnikut. Keskajal hakkasid Euroopa prostituudid kasutama pessaarina ümberkeeratud poolikut sidrunit. See liibus tupe seinte külge, selle mahl toimis spermatosoide hävitavana ning selle lõhn oli kliendile meeldivam. Vanas Aasias tehti kilpkonna kilbist ja loomanahast spetsiaalne kotike, mille siis mees oma suguelundile asetab. SOS-pillid Kollaskehahormooni sisaldavad tabletid, mida tuleb sisse võtta esimesel võimalusel pärast vahekorda. Takistavad munaraku eraldumist munasarjast. Mõjuvad ainult siis, kui rasedus pole veel tekkinud. Pole sobiv meetod pidevaks kasutamiseks. Efektiivsus 96% Steriliseerimine
Esimene maailmasõda algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Kaotajad olid Keskriigid ja võitjad Antanti riigid. Peale seda kujunes paljudes Euroopa riikides välja diktatuur. Miks see nii oli? Peale Esimest maailmasõda loodi Pariisi rahukonverentsil uus poliitiline korraldus, Versaille süsteem. See tähendas, et Saksamaa pidi maksma kõrgeid reparatsioone ja loobuma paljudest aladest. See süsteem toimis mitu aastat, kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal selle mõju vähenes ja paljud inimesed pettusid selles. Kas see oli üks diktatuuri tekke põhjuseid. Esimene maailmasõda mõjutas Euroopat väga. Miljonid inimesed olid saanud surma või haavata, kuid inimesed mõistsid, et hetkel parim riigikord on diktatuur. Diktatuur on ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas, mis kehtestati läbi vägivalla või rahva enda tahte. Kui
Kustutasime veakoode ja asi ei lahenendu. Lõpuks jõutsime kaitsmeteni välja, selgus ,et mitmed kaitsmed olid läbi põlenud. Sai siis neid vahetatud kuni saime tööle autos ekraani aga ,,soundi" terror oli ikka ees, ning heli ei olnud. Siis selgus,et kaitsmeid on veel läbi. Koolis rohkem kaitsmeid ei olnud ja läksime uusi kaitsmeid juurde tooma. Tõime kaitsmed ära kustutasime veel veakoode ning vahetasime paar kaitset ja muusika toimis jälle. Kuid järgmine probleem, et auto ei käivitunud enam. Selgus, et keegi oli ühe kaitsme valesse kohta pannud ja sellest piisas. Järgmisel päeval oli jälle sama jama, salongivalgus ja muusikasüsteemid ei töötanud. Täpselt nagu asi oleks jälle kaitsmetes, kuid enam selles asi ei olnud, kontrollisime mitu korda kaitsmeid aga asjatult. Lõpuks selgus, et peale oli pandud transport mode ja sellepärast auto ei töötanudki.
Nende kõikide jaoks jääb see päevaks, mil nad võtsid oma esimese elu. Päevaks, mil nad aitasid päästa Eestimaad vaenlase küüsist. Selle eest kirjutatakse nende nimed marmortahvlile. Selle eest neid mäletatakse. Kas on õige võtta elu, kui sellest sõltub sinu enda, su sõprade, võib-olla ka rahva ja kodumaa tulevik? Seadus ütleb et on. Kuid, mis on see, mis sunnib inimest oma kodu, see tähendab, oma kodumaad kaitsma. Mingisugune ühtsus, kambavaim. Aastal 1918 see toimis. Poisikesed jooksid koolist minema ja läksid oma kodunõlva kaitsma. Kartsid küll aga ikka läksid. Kas see toimiks ka täna? Koostas Meelis Maalder VIII D klass 16.10.2006
Saksamaa oli oma olukorraga hädas. Siis ilmus mees , kes väitis , et tema aitab neid sellest kõigest välja , kui nad vaid tema sõna kuulavad. Hitleri plaanid ei olnud siirad abiplaanid vaid karmid massimõrvamise ja julmuse plaanid. Vaadates filmi The Soviet Story läks mul süda pahaks kuna see oli tõesti väga vastik ja julm mida tehti , raske uskuda , et selline on tõesti meie maailm olnud. Briti demokraatialoli 1920. Aastate alguseks läbitud pikk arengutee. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Kuna demokraatia oli seal juba kaua olnud siis neil oli lihtne omaks võtta, seda riigikorda. Prantsusmaa aga lahkus sõjast suurte kasudega ning uus riigikord võeti positiivse meeleolu tõttu kenasti vastu . Minu meelest on Demokraatia kindlasti parem riigikord kui totalitaarne, riigikord kus valitseb demokraatia on minu arvates arenenum kui totalitaarne kord, tänapäeva maailmas võiks kõik
annaabi.ee 
