insult) - hoiab ära või lükkab edasi kõrgvererõhutõve kujunemist ning alandab hüpertensiooniga inimestel vererõhku. - On seotud jämesoolevähi esinemisriski vähenemisega - vähendab insuliinist mittesõltuva suhkruhaiguse tekkimise riski - on vajalik normaalse lihasjõu, liigeste struktuuri ja funktsiooni säilitamiseks - lihasjõu harjutused aitavad vanemaealistel säilitada eluga ise toimetulemist ning vähendada kukkumiseriski. - Soodustab energia tarbmise ja kulutamise tasakaalus hoidmist, vähendades nii rasvumisohtu ning mõjutades keha rasvkoe paiknemist soodsama suunas - mahendab depressiivsust ja ärevust, parandab meeleolu - võib vähendada depressiooni kujunemise riski - parandab tervisega seotud elukvaliteeti, suurendades psühhosotsiaalse heaolu ja kehalisi funktsioone eriti just halva tervisega inimestel.
koolitundides. Koolis pani ta ka raamatu tervikuks kokku. ,,Medaljon" võitis 2008.aastal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel kolmanda koha. Looming ,,Medaljon" ,,Minevikuta mälestused" ,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused" Raamatu sissejuhatus ,,Medaljon" on lugu noortest, nende vahelistest suhetest, arusaamatustest vanematega, kooliga toimetulemist ja elustiilist. Peategelasteks on 15-aastane Heidi ja 16-aastane Tanel, kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor tütarlaps, kes saab ühel ilusal koolipäeval oma poisi käest lahku mineku sõnumi. Sellest päevast hakkab Heidi elu allamäge minema, tal tekkisid tülid emaga, hinded halvenesid ning ta hakkas jooma ja pidudel käima. Kuni hetkeni,mil oleks peaaegu purjuspäi jõkke kukkunud,
Seda ainult teoreetiliselt, sest reaalsus ühiskonnas näitab vastupidist. Paljud kinnipeetavad leiavad pärast vabanemist tee uuesti kriminaalmaailma, mis viib nad üsna pea trellide taha tagasi. Miks see on nii, et endised kurjategijad sageli ei soovi või taha oma vigadest järeldusi teha ning õppida elama normaalset elu ühiskonnas? Arvan, et põhjus seisneb eelkõige ühiskonna taunivas suhtumises kriminaalkorras karistatud inimeste vastu. See komplitseerib vabanenud vangide eluga toimetulemist ja tema uueks sooviks on tagasi saada omasuguste sekka, kohta, kuhu ta sobib ja kus koheldakse teda võrdväärselt. Selleks tuleb aga toime panna uus kuritegu. Vangla funktsioneerib hästi ainult siis, kui karistusseadus on piisavalt karm ja suudab tõesti panna vange oma tegude üle järele mõtlema. See väljenduks kindlasti pikemates vanglakaristustes. Eestis paraku sellest rääkida ei saa. Näiteks näitab televisioon, kus olukord
koolitundides. Koolis pani ta ka raamatu tervikuks kokku. ,,Medaljon" võitis 2008.aastal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel kolmanda koha. Looming ,,Medaljon" ,,Minevikuta mälestused" ,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused" Raamatu sissejuhatus ,,Medaljon" on lugu noortest, nende vahelistest suhetest, arusaamatustest vanematega, kooliga toimetulemist ja elustiilist. Peategelasteks on 15-aastane Heidi ja 16-aastane Tanel, kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor tütarlaps, kes saab ühel ilusal koolipäeval oma poisi käest lahku mineku sõnumi. Sellest päevast hakkab Heidi elu allamäge minema, tal tekkisid tülid emaga, hinded halvenesid ning ta hakkas jooma ja pidudel käima. Kuni hetkeni,mil oleks peaaegu purjuspäi jõkke kukkunud,
et mina alustaksin probleemide otsimist kodust. Eelmine poolaasta kuulasin loengut Laste arengu tundmaõppimisest ja mõjutamisest. Õppejõud rääkis kümneid huvitavaid lugusid, kus enamik lapse käitumis- ja õpiprobleemidest olid pärit kodusest keskkonnast, kus last ei toetatud. Sel juhul tuleb rääkida lapsega, mitte kohe hakata vanemaid süüdistama. Kui laps kinnitab, et kodune keskkond on probleemne ja õppimisega toimetulemist raskendab asjaolu, et vanemad joovad ja laps ei suuda keskenduda ja isegi öösiti magada, siis pöörduksin koolinõustaja või sotsiaalpedagoogi poole, kes enamasti juba tänapäeval koolis olemas on. Nemad oskavad kõige paremini lapse probleemidega toime tulla ja teda nõustada. Oluline on, et kui laps ei saa toetuda koduste peale, siis on kool tema jaoks koht, kus ta tunneks turvaliselt ja mis motiveeriks teda. Samuti on kindlasti suur abi
Olen enda juures tähele pannud, et just need tegurid on mulle viimasel ajal tähtsaks saanud. Õppides on mulle väga tähtis, et minu ümber on inimesed, kes minu saavutusi toetavad, hindavad, aitavad ning tegemistele kaasa elavad. See annab juurde värskust, motivatsiooni ja optimismi, et jõuda lähemale oma eesmärkideni. Suurema osa elukogemustest moodustavadki õpikogemused, sest inimene õpib ju iga päev, kogedes erinevaid olukordi ning nendega toimetulemist. MOTIVATSIOON Mind motiveerib: Tunnustus; Saavutused; Ilus kodu; Tehnika; Stiilsed riided; Trenni tegemine; Inimeste ilusaks tegemine; Lugemine.
ennast palju avatumaks nooreks inimeseks kui seda on paljud teised. Iga inimene peaks saama ise otsustada, kellega ta soovib koos olla. Kui valitsus ei luba ühe leibkonnana elada sama soo esinejatel, siis ehk peaksime keelustama ka sellised peremudelid, kus üle 25 aastane inimene elab oma vanemate juures ja kas pole mitte vale, kui keegi otsustab üleüldse täiesti omaette elama asuda? Kipub jääma mulje, et meie vabameelne arenenud ühiskond nõuab meest, naist, 3 last ja toimetulemist miinimumpalga piires, sest lastetoetused peaksid kuluma ainult laste hüvanguks. Miks peaks olema hea elada niisuguses heal järjel olevas Eesti riigis, kui igale ühele kirjutatakse ette kellega ja kuidas nad elama peaksid? Mis mõtet on teha kampaaniaid, suuri projekte, mis tooksid Eesti noored välisriikdiest koju, kui valitsus on oma suhtumise ja otsustega veel umbes eelmise sajandi keskpaigas, kus kõik peale „tavalise“ oli vale?
See tähendab, et selle asemel, et lasta lastel mängida vabamänge, suunatakse lapsi õppima ja tegevusest tegevusse liikuma, just nagu koolis. Samuti võib takistusteks olla ka see, et õpetajad võivad arvata, et lapsed õpivad ainult sõnadest ning ka see, et iga erineva asja omandamiseks on oma aeg. Samas tuleks lapsele luua ka sobilik keskond, mis aitaks lapsel omandada teadmisi palju tulemuslikumalt (Tuuling, 2015). Täiskasvanud arvavad tihtipeale, et laps peab õppima toimetulemist iseendaga ning teadmisi omandama. See on küll täiesti õige aga kõik peaks tulema omal ajal. Täistasvanud unustavad, et lapse esimesed kümme eluaastat peaks keerlema ümber mängu ja uurimise. Laps peaks ise endale looma sellise mängumaailma, mis aitaks lapsel järele teha seda, mida ta on ennast ümbritsevas maailmas näinud. Laps mängib enda jaoks läbi kõiksugu erinevaid teadmisi, tundmisi ja liigutusi, mille ta seob juba olemasolevate teadmistega ning just seetõttu tuleks
Kui midagi peab tegema, siis saab see ka tehtud, kui hästi või halvasti see on ise asi. Sellele pani aluse minu kooliaegne iseseisvus ja kohusetunne. Kokkuvõtteks võiks öelda, et elukestev õpe sobib mulle, ma ei saa isiksusena kunagi valmis. Õpetajaamet tingib iseenesest juba pideva arenemise vajaduse. Arvan, et olen praegu õppimiseks soodsas eluperioodis. Suurema osa elukogemustest moodustavad õpikogemused, sest inimene õpib ju iga päev, kogedes erinevaid olukordi ning nendega toimetulemist. Ja lõpuks: mulle lihtsalt meeldib õppida. 3
Freud arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. Peller (1954) sõnastas selle nii, et ,,mäng on katse kompenseerida muret ja depressiooni, saada mõnu minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga". Seega andis mäng turvalise keskkonna agressiivsete või seksuaalsete impulsside väljendamiseks, mis oleks olnud liiga ohtlik reaalsuses. Lisaks võis mäng aidata saavutada traumeerivate sündmustega toimetulemist: ,,Väikseid murehetki talitsetakse mänguga, kuid väga suur mure pärsib mängu". Mõlemad aspektid on mänguteraapias olulised. Esiteks väljendab mäng lapse soove ja muresid (Peller seob fantaasiamängu teemade arengu Freudi psühhoseksuaalsete tasemetega). Teiseks võib mäng aidata sellistest muredest üle saada kas katarise või nende läbitöötamise abil. PELLER (ROUBICZEK) 1)Pelleri järgi on mängule iseloomulik see, et laps kannab rolli üle teistele objektidele-
omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isiksust. (Kidron 2001:92) Omandatud ja õpitud teadmised küll ununevad pika peale, aga on tuntud ütlus, et pärast hariduse unustamist jääb alles haritus. MÄLU OSA ÕPPIMISEL Vaadeldes õppimist, ei saa kuidagi mööda minna mälust. Mälu on igasuguse intellektuaalse (vaimse) tegevuse alus. Mäletamine tähendab Donald A. Normani (1982) sõnade järgi edukat toimetulemist kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega. Ta rõhutab veel, et õppimine on sihipärane protsess. Oluliseks peab ta nn esmase mälu perioodi, kus tutvutakse informatsiooniga. Sel perioodil otsustatakse, milline info on tähtis ning taoline sildistamine paneb paika info kättesaadavuse ja kasutusvõimaluse edaspidi. (Leppik 2006:37) Samuti peab Norman inimese mälu imetlusväärseks, sest tema võimsus ja puudujäägid on vapustavad
Ei õpita ühtejärge, vaid tehakse pause, tegeldakse vahepeal muude asjadega. Nt jaotada luuletuse õppimine mitmele päevale. Subjektiivne korrastatus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist nö oma sõnadega Mälu osa õppimisel Mälu on igasuguse vaimse tegevuse alus. Ameerika psühholoog Donal A. Norman on väitnud, et mäletamine tähendab edukat toimetulemist kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega. Mitte mäletada tähendab, me ei tule toime mõnega neist ülesannetest. Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi. Väga oluline omandamise on esmase mälu tegevus, kus otsustatakse, milline info on oluline. See mis esmase infoga tehakse, mõjutab tugevasti meie võimet tulla tema juurde tagasi ja teda hiljem vajadusel kasutada.
positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Lisaks motiveerib inimest tegevuse tulemuslikkus: kui tagajärjed vastavad ootustele/nõudmistele, siis on see omakorda tugevdavaks enesekinnituseks. 6 Mälu osa õppimisel Vaadeldes õppimist, ei saa kuidagi mööda minna mälust. Mälu on igasuguse intellektuaalse (vaimse) tegevuse alus. Mäletamine tähendab Donald A. Normani (1982) sõnade järgi edukat toimetulemist kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega. Ta rõhutab veel, et õppimine on sihipärane protsess. Oluliseks peab ta nn esmase mälu perioodi, kus tutvutakse informatsiooniga. Sel perioodil otsustatakse, milline info on tähtis ning taoline sildistamine paneb paika info kättesaadavuse ja kasutusvõimaluse edaspidi. Samuti peab Norman inimese mälu imetlusväärseks, sest tema võimsus ja puudujäägid on vapustavad
olukordades on agressiivsus lubatud ja õigustatud. Agressiivsuse väljaelamine vägivaldselt ei vähenda seda, vaid pigem suurendab. (Iiris Luiga loengumaterjal) Kognitiiv-käitumuslikus teraapias kasutatakse agressiivse käitumise modifitseerimiseks viha juhtimist ehk viha kontrollimist (Anger Management) ja agressiivsuse asendamise treeningut (Aggression Replacement Training). Seal ei õpetata vihast lahtisaamist, vaid sellega toimetulemist. Inimene ei saa emotsioonide teket vältida, küll aga neile reageerida ja neid väljendada. Agressiivsuse asendamise treeningus analüüsitakse viha tekitavaid olukordi, hinnatakse oma käitumisrepertuaari ja mõeldakse alternatiividele. (Iiris Luiga loengumaterjal) Põhikooli EKR-õpilastega viidi läbi uuring, kus taheti uurida, kas agressiivse käitumise vähendamine tõstab ühtlasi prosotsiaalset käitumist. Viha kontrollimise programmi
Selline mõtteviis sai alguse juba antiikajal, mil vanad kreeklased püüdsid inimese loomust kasvatuse abil vormida võimalikult sarnaseks ideaalkujule. Kasvatus tähendab ,,täiusliku inimlikkuse" saavutamist. Kasvatusel on ka ühiskondlik külg. Inimene saab oma eesmärke saavutada vaid ühiskonnas. See on kasvatussotsioloogiale omane lähenemine kasvatuses. Kasvatuse abil aidatakse inimesel toime tulla selles ühisonnas, milles ta on sündinud või elab. ,,Toimetulemist" võib nimetada ka sotsialiseerumiseks. Kasvatust omakorda võib pidada sündmuste sarjaks, protsesseks, mida sotsioloogid nimetavad sotsialiseerimiseks. Kasvatus kui sotsialiseerimine Kasvatust kui sotsialiseerimine tuleb mõista laialt ja vaadata kogu sotsiaalse tegelikkuse osana. Kuigi kasvatus toimub sotsiaalses keskkonnas, ei ole inimene sellele vaatamata kunagi vaid oma keskkonna mehaaniline produkt. Sageli on juhitud tähelepanu sellele, et sotsialiseerumise
Mida filosoofia-huvilised koolidelt ootasid oli aga just eetika antiikses mõttes – õpetus sellest, kuidas elus hästi toime tulla. Eetika endaga toimuvad aga varasema, klassikalise, perioodiga võrreldes olulised muutused. Hellenismiaja eetika on individualistlik. Küsimuse põhitüüp jääb küll samaks, mis see oli olnud läbi terve antiikaja. Ikka lähtutakse arusaamast, et iga inimene püüdleb loomupäraselt eudaimonia`t. Kuid kui klassikalisel perioodil mõisteti seda hästi-toimetulemist selliselt, et see on saavutatav hästitoimiva ühiskonna ja riigi kaudu, siis nüüd langeb ära eetika paratamatu seos poliitikaga. Hellenismi perioodi eetikaõpetustes ei tule enam ühiskond õnnelikkuse tingimusena arvesse. Teoreetilise vaatluse all on õnnelikkus, mida inimene indiviidina, üksnes omaenda jõududele toetudes võiks saavutada. Selline muutus eetiliste õpetuse tüübis seletub muutustega sotsiaalses maailmas. Hellenismi perioodil
", ,,Palun!", ,,Head õhtut!". Samas jäi kõik meile suhteliselt arusaamatuks, sest juba teenindaja ise ei osanud mingit seisukohta võtta ja meile mingeid konkreetseid vastuseid anda. 13 Kokkuvõte Võrreldes antud kahe ettevõtte teeninduskvaliteeti, klienditeenindamist, kliendisõbralikku õhtkkonda, kliente väärtustavat tööjõudu, klientide probleemide lahendamisega toimetulemist ja paljut muud, julgeme väita, et kõrgem kvaliteet ning arenenum teeninduskultuur on Cafe Peccadellol. Ehk seetõttu, et Cafe Peccadello on ruumilt väiksem ning klienditeenindajal on rohkem aega iga kliendi personaalseks teenindamiseks ja tänu sellele on ka teeninduskvaliteet tunduvalt kõrgem. C.F.Hahni Pubil teeninduskvaliteedil on rohkem arengumaad kui Cafe Peccadellol. Kuigi C.F.Hahni Pubi on suurem ja toidu ning joogivaliku suhtes laialdasem, tekitavad mõningate
Freud arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. Peller (1954) sõnastas selle nii, et ,,mäng on katse kompenseerida muret ja depressiooni, saada mõnu minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga". Seega andis mäng turvalise keskkonna agressiivsete või seksuaalsete impulsside väljendamiseks, mis oleks olnud liiga ohtlik reaalsuses. Lisaks võis mäng aidata saavutada traumeerivate sündmustega toimetulemist: ,,Väikseid murehetki talitsetakse mänguga, kuid väga suur mure pärsib mängu". Mõlemad aspektid on mänguteraapias olulised. Esiteks väljendab mäng lapse soove ja muresid (Peller seob fantaasiamängu teemade arengu Freudi psühhoseksuaalsete tasemetega). Teiseks võib mäng aidata sellistest muredest üle saada kas katarise või nende läbitöötamise abil.[1] Susan Isaacs Briti haridustraditsioonis tugeval kohal olev käsitlusviis, et mäng on
Haigusspetsiifiline (täpsusta) MUU (täpsusta) 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Täpsustused mis toovad välja sihtgrupi iseloomulikud jooned, aitab nii rehabilitatsiooniprogrammi osutajal kui rehabilitatsiooni planeerijatel otsustada, kas klient ikka sobib kirjeldatavasse programmi. Rehabilitatsiooniprogrammi suunamise ja programmis osalemise eeldustena on sealhulgas vaja arvestada: isiku tervislikku seisundit ja sellest tulenevaid piiranguid; enesekohaste tegevustega toimetulemist; isiku motivatsiooni rehabilitatsiooniprogrammis osalemiseks, oma elukvaliteedi parandamiseks ja tööle minemiseks. Programm sobib kliendile, kes: 1. Laps, vanuses 7-12 a. 2. Vanemad on motiveeritud koostööks 3. Diagnoositud autismispektri häire Programm ei sobi kliendile, kes: 1. ei leia võimalusi järjepidevalt programmis osaleda 2. ei ole suuteline arvutiga töötama 3.
(Loog 27) Loog väidab oma uurimusele kasvandike seas tuginedes, et alkoholi proovimine/pruukimine on olnud kasvandike seas populaarne juba varasest lapsepõlvest ning seetõttu on neid, kes tuliveega tutvust pole teinud, ligemale 10 korda vähem kui sagedasi alkoholitarbijaid. Uimastavate jookide kontrollimatu ohutundeta pruukime on toonud endaga rohkelt purjusoleku kogemusi ning loonud olukorra, kus vägijookideta toimetulemist ei julgeta hinnata reaalseks. 22% küsitletutest tarbib peale vägijookide oma meeleolu parandamiseks ka mitmesuguseid sissehingatavaid toksilisi kemikaale. Neid tarbivad pigem noored kasvandikud. Kõige odavamaja seega enamtarbitava toksilise ainena onnimetatud kummiliimi, mida pruugitakse keskmiselt 3-4 korda kuus koos sõpradega kas lastekodus või väljaspool seda. Kuid proovitud on ka bensiini ning teisigi lenduvate lahustite aurusid
igapäev- kuritegevus väheneb, tervis paraneb. 3)praktika (nt 10 käsku, sina ei tohi tappa/himustada, pead päevas mediteerima jne) Konformism- grupi v teiste survele allumist, kes teeb teistega kaasa nii heas kui halvas. 1)sisene 2)väline- mugavuseni inimene teeb kaasa kuid tegelt ei usu (nt redised nõuka ajal, pealt punased, seest valged, ajas kommu juttu, oli partei liige maksis partei maksu) 1)ebaratsionaalsed uskumused(A.Ellis:need uskumused, mis segavad inimesel elu ja iseendaga toimetulemist, tuleneb sellest et inimene mõtleb valesti, nt üks nendest ‘ma pean’ -loengus käima, tegelikult inimene ei pea, elab enda ehitatud vanglas. ‘mind peavad kõik armastama’ -pead kõigile meeldima, see ei ole teostatav.’ei võta vastutust ja elu on kergem’) 2)ebafunktsionaalsed uskumused (segab inimesele elu ja iseendaga toime tulla, aga käsitlatakse religiooni raames, nt usk kosmilistesse sündmustesse, nt et 2012 tuleb maailmalõpp, aarja rassi õpetus et tõupuhas inimrass.) 4
mida ta peaks tegema. Kipume nõu andma oma maailmapildist lähtudes ning seetõttu kogeme mittemõistmist või isegi vastupanu. Ka sellistes olukordades peaksime suutma pakkuda professionaalset, hoolivat ja kliendikeskset teenindust, peaksime suutma luua meeldiva ja meeldejääva õhkkonna. Mässava ja pulbitseva kliendi rahustamisel oleks abi sellest, kui temaga mitte kaasa minna, vaid vastata omapoolse rahuga. Pingelistes ja stressirohketes töösituatsioonides takistab sageli hästi toimetulemist isiklikult võtmine ja närvi minemine. Mõnikord võib tekkida trots ja soov klient paika panna, võib tekkida ka alaväärsustunne ja seeläbi enesekindluse langus. Närvilistes olukordades kaob ära rahulikult võtmise võime ja enesevalitsus, mistõttu võivad tulla valed otsused. Pingelistes olukordades toimetulekut soodustab professionaalsus, empaatilisus ja emotsioonide juhtimise oskus. Samas võiks meenutada Püha Franciscuse palvet: Jumal, anna mulle meelerahu mitte
moodustuv tervik oleks kauneim, nii polevat ka polis`e õnnelikkus tema liikmete õnnelikkuste mehhaaniline summa. Võiks ütelda, et Platoni riigikäsitlus on holistlik (vt. 3. teema). Samas tuleb silmas pidada, et kui Platon kõneleb õnnelikkusest, siis on mõistagi kõne all eudaimonia – hästi-toimetulemine elus tervikuna. Klassikalise aja kreeklaste jaoks ei kätkenud see mõiste endas veel privaatse ja ühiskondliku sfääri vastandust. Indiviidi hästi-toimetulemist elus tervikuna kujutleti millegi sellisena, mida oli võimalik saavutada vaid selle kaudu, et osaleti õnnestunult oma ühiskonna elus. Viimane eeldas aga seda, et oleks olemas hästikorraldatud ühiskond. Oma õnneliku polis`e mõistega pidaski Platon arvatavasti silmas ühiskonda ja riiki, mis tänu lõhestavate vastuolude puudumisele ja ühtsusele toimib tervikuna ilma tõrgeteta. Niisugusest ühtsest ja hästitoimivast polis`est peaksid mõistuslikud indiviidid Platoni
Selline mõtteviis sai alguse juba antiikajal, mil vanad kreeklased püüdsid inimese loomust kasvatuse abil vormida võimalikult sarnaseks ideaalkujule. Kasvatus tähendab ,,täiusliku inimlikkuse" saavutamist. Kasvatusel on ka ühiskondlik külg. Inimene saab oma eesmärke saavutada vaid ühiskonnas. See on kasvatussotsioloogiale omane lähenemine kasvatuses. Kasvatuse abil aidatakse inimesel toime tulla selles ühisonnas, milles ta on sündinud või elab. ,,Toimetulemist" võib nimetada ka sotsialiseerumiseks. Kasvatust omakorda võib pidada sündmuste sarjaks, protsesseks, mida sotsioloogid nimetavad sotsialiseerimiseks. Kasvatus kui sotsialiseerimine Kasvatust kui sotsialiseerimine tuleb mõista laialt ja vaadata kogu sotsiaalse tegelikkuse osana. Kuigi kasvatus toimub sotsiaalses keskkonnas, ei ole inimene sellele vaatamata kunagi vaid oma 8
Õnn on ,,parim, kauneim, nauditavaim". ,,Igaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud. Kuid üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav - sellised on loomutäiusest lähtuvad teod. Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Head teod nõuavad vastavat varustust. ,,Nikomachose eetika": Kõigel on suundumus hüve poole. Paljud mõistavad selle all hästi elamist või hästi toimetulemist - nautlev elu. Teiseks poliitikaga seotud elu. Poliitikaelus tähtsaim loomutäius. Kolmandaks vaimutööga seotud elu. Hüvesest kõneldakse kahtemoodi: need, mis on hüved iseeneses ja teised, mis on nende saavutamiseks. Kui igasugustel tegevustel on eesmärk, siis hüve olekski see, mida tegutsemisel saavutatakse. See, mis on kõigist ülim, on lõplik. Tundub, et õnn ongi kõige rohkem selline. Selle valime ju alati tema enda ja mitte kunagi muu
Uuemad agressiooniteooriad seovad omavahel sisemised ja välised tegurid (Anderson & Bushman, 2002) Agressiivsuses vähendamine: - Agressiivsuse väljaelamine vägivaldselt ei vähenda seda, pigem suurendab Elektrilöökide andmine suureneb, Buss 1966 Ründamine, Loew 1967 - Kognitiiv-käitumusliku teraapia kasutamine agressiivse käitumise modifitseerimiseks Viha juhtimine (anger management) Agressiivsuse asendamise treening - Ei õpetata vihast lahtisaamist, vaid sellega toimetulemist Viha tekitavate olukordade analüüsimine Oma käitumisrepertuaari hindamine Alternatiividele mõtlemine Kõrvalseisja efekt teiste inimeste juuresolek tekitab vastutuse hajumise ebamäärases olukorras, inimene ei näita üles aktiivsust olukord lahendada (suitsuse ooteruumi eksperiment; Latane ja Darley, 1968). Vastutus ei haju, kui olukorra põhjus on selge. Konformsus (kuulekus) ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid
Uuemad agressiooniteooriad seovad omavahel sisemised ja välised tegurid (Anderson & Bushman, 2002) Agressiivsuses vähendamine: - Agressiivsuse väljaelamine vägivaldselt ei vähenda seda, pigem suurendab Elektrilöökide andmine suureneb, Buss 1966 Ründamine, Loew 1967 - Kognitiiv-käitumusliku teraapia kasutamine agressiivse käitumise modifitseerimiseks Viha juhtimine (anger management) Agressiivsuse asendamise treening - Ei õpetata vihast lahtisaamist, vaid sellega toimetulemist Viha tekitavate olukordade analüüsimine Oma käitumisrepertuaari hindamine Alternatiividele mõtlemine Kõrvalseisja efekt – teiste inimeste juuresolek tekitab vastutuse hajumise ebamäärases olukorras, inimene ei näita üles aktiivsust olukord lahendada (suitsuse ooteruumi eksperiment; Latane ja Darley, 1968). Vastutus ei haju, kui olukorra põhjus on selge. Konformsus (kuulekus) – ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid
täpsustab probleemi olemuse. Ühes valdkonnas on probleem. Ja siis täpsustatakse mis see on. *nõustamine ja rehabilitatsioon (ja prognoos) püüab ette hinnata, kuidas laps võiks kohaneda sekkumisele, mis on lapsele planeeritud. Edasi võiks hinnata seda, kuidas laps võiks reageerida. Et nt kui peab klassi, rühma vahetama, lähtudes ka eelnevast diagnostikast, infost lapse kohta. Et kuidas ta hakkama saab. Et just individuaalselt mõelda, mis on +/- tal, mis aitavad /halvendavad toimetulemist *progressi hindamine kui midagi on rakendatud, siis hinnatakse ja jälgitakse seda muutust. Kas toimub mingi muutus paremuse poole w mitte. Tuleb jäliga lihtsalt, mis juhtub. Õpetaja saab kasutada sõeluuringuid osasid (nt koolivalmidustest (nt kuldernupu test raamatu lõpus); diagnostilist hindamist teha saavad ja mis valdkonnad on esmasselt kahjustatud. Aga nõustamisel ja fokusseeritud ja progressihindamine oleks vaja abiõpetajat või vastava valdkonna spetsialist ka seal appi!!
sündmustele. Seejuures on oluline, milliseid hinnanguid inimene neile mõjuritele annab et paljudel juhtudel hinnatakse need mõjurid ähvardavateks et neid mõjureid üldistatakse liigselt et tekib `võitle-või-põgene' reaktsiooni kestev aktiveeritus et immuunsüsteemi toime pidurdub et on raske keskenduda et tekib negatiivne meeleolu, mis segab toimetulemist et tugev stress ja tema mõjud ei ole reeglina adaptiivsed Emotsioonid ja motivatsioon · Emotsioonide ja motivatsiooni omavaheline seotus on saanud enesestmõistetavaks alles viimasel paaril aastakümnel (Lazarus, 1991; Frijda, 1988) · XX sajandi 40. - 50. aastatel oli levinud ettekujutus, et vajadused tekitavad tunge, mis ongi motivatsioon · 60. - 70. aastatel tegevuse motiveerimisele keskendudes sai selgeks, et vajadused on vaid tegevuse eelsoodumused, mitte neid motiveerivad põhjused
lastekaitsetöötajate pädevus, vaid süsteem tervikuna, et kõikidel peret ja last toetavatel spetsialistidel oleks selleks vajalik pädevus. Piirkondlikku erinevust aitaks leevendada lastekaitse koostöövõrgustiku ning keskse tugi- ja koordineerimissüsteemi väljaarendamine (Tikerpuu 2013, SoM arengukava 2011). Toetava ühiskonna tagamiseks on tarvilik teenuste võrgustiku olemasolu, mis tähendab, et lapsele ja perele peavad olema kättesaadavad kvaliteetsed toimetulemist toetavad teenused. Halduskorraldus peaks teenuse osutamisel võimaldama piisavat paindlikkust kooskõlas kõigi perekondade õiglase kohtlemise tagamisega. Teenuste kättesaadavuse juures on oluline arvestada laste ja perede vajadustega käesoleval hetkel (Ministrite komitee 2006, Recommendation... 2011). Näiteks on vaja parandada nõustamis- ja teraapiateenuste kvaliteeti ning kättesaadavust, lastele vajalikke teenuseid, sh vajalikke
annaabi.ee 
