TALLINNA TEENINDUSKOOL Stiina Siraki HT12-KE Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Selles töös annan ülevaate Helmintoosidest ehk Usstõvedest ning Askaridoosidest ehk Solgetõvest. Helmintoosid Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged väsivad kiiresti, ne
· pähklid; 2. kõik toiduained, mis on ette nähtud tarbimiseks ilma eelneva kuumtöötlemata, s.t. küpsetamata; 3. kõik toiduained, mille kuumtöötlusele enne tarbimist järgneb hakkimine, vahustamine või mõni mehaaniline töötlemine; 4. kõik toiduained, mida ei kuumutata piisavalt kaua; 5. kõik toiduained, mis pärast kuumtöötlust hoitakse temperatuuril üle 8ºC või alla 63ºC AEG Aeg - mikroobide generatsiooni aeg sõltub patogeeni liigist ja kasvukeskkonna temperatuurist. NB! MIKROOBID PALJUNEVAD soodsates keskkonnatingimustes väga kiiresti, kuni 6 korda tunnis s.t. nad poolduvadiga 10-20 minuti järgi. Joonis 1 Mikroorganismide kasv Nagu joonisest 1 on näha, paljunevad mikroorganismid soodsatel tingimustel väga kiiresti. Seepärast tuleb ka enesekontrollipaani raames täita ka kõige rohkem seirelehti seoses aja ja temperatuuridega. Üldreeglina tuleb toidu valmistamise ja toatemperatuuril (ohtlikus tsoonis) säilitamise aeg viia miinimumini
· Mida tarbitakse kuumtöötlemata · Mille kuumtöötlemisele enne tarbimist järgneb hakkimine, vahustamine või muu mehaaniline töötlus salatid kuni 6 tundi · Mida ei kuumutata piisavalt kaua · Mida pärast kuumtöötlemist hoitakse ohtlikus temperatuuride vahemikus 14. mikroorganismide paljunemine toidus sõltub · Mikroorganismide alghulk toiduaines · Toidu keemiline koostis · Keskkonna happelisus mida happelisem keskkond, siis ei saa mikroobid areneda · Aeg · Niiskus · Õhu juurdepääs · Temperatuur 15. Temperatuur Enamikul bakteritest on paljunemiseks optimaalne temperatuur 8...65 kraadi, eriti kiiresti toimub paljunemine 20...37 kraadi juures. Seetõttu riknevad liha, kala, piim soojas ruumis väga kiiresti, pärast külmutusest väljavõtmist riknevad nad loetud tundidega. Temperatuuri juures alla 6 kraadi ja üle 65 kraadi paljude mikroorganismide paljunemine katkeb, kuid nad ei hävi. Eksisteerib ka
Toidu kaitsmine saastumise eest Isikliku hügieeni nõuded Toiduhügieeni 10 kuldreeglit Küsimusi mõtlemiseks Kasutatud allikad Kaja Rahu 2 Toiduhügieeni eesmärk 1. Kaitsta toitu saastumisohu, sh. kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest. 2. Takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist, et ära hoida tarbijate haigestumist ja toidu kiiret riknemist. 3. Hävitada toidust kõik patogeensed bakterid põhjaliku keetmise-, küpsetamise või töötlemise abil. Kaja Rahu 3 Toiduhügieeni ülesanded Toidu kaitsmine mikrobioloogilise, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikroobide paljunemise pidurdamine, vältimaks tarbijate tervisehäireid ja toodete enneaegset riknemist Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide hävitamine töötlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine toiduhügieeni reeglite järgimisega Kaja Rahu 4
toidu säilitamine (valgurikkad toidud) toitude serveerimine toidu ringlemisteed toidujäätmete majandamine RUUMID, SEADMED, TÖÖVAHENDID ruumide planeering (ristsaastamine) seadmete ja ? Seadmate ja ruumide hooldus ja remont desinfitseerimine kahjurite kontroll ja tõrje 2. LOENG TOIDU RIKNEMISE PÕHJUSED 1...Bioloogilised põhjused...(mikroobid ja nende toksiinid)- avastamine ainult laboratoorselt. Suurimaks ohuallikaks toidus on mikroobid, eeskätt bakterid ja hallitusseened. 2...Füüsikalised põhjused...(mehaanilised lisandid)- avastamine visuaalselt, metallidetektoritega. Oluline on enesekontroll-juuksed kinni ja kaetud, ei tohi olla pikki ja lakitud küüsi, kunstküüsi, toitu valmistada vastavates nõudes, eelnevalt pestud ja peale toidu valmistamist tuleb toit hoolega katta. 3...Keemilised põhjused...(keemilised saaste ja reostusained)- avastamine organoleptiliselt, laboratoorselt.
Mikroorganismide toidus paljunemise tingimused Bacillus ja Clostridium moodustavad poore! 1) algne kogus toormes 2) toidu keemiline koostis 3) temperatuur 4) aeg 5) niiskus 6) õhk 7) pH Temperatuuri mõju mikroorganismidele, sh toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuded 1) Sügavkülmutamine (-25°-40°)-ellu jäävad bakterite endospoorid ja mõned vegetatiivsed vormid. Võivad ellu jääda ka haigustekitajad. 2) Külmutatud toidu säilitamine (-18°)- Mikroobid ei paljune, osad hävivad. 3) Jahutatud toidu lühiajaline säilitamine (1°-4°)- Mikroobide areng aeglustub 4) Ohtlik temperatuuri vahemik (10-60)- Kiire paljunemine 5) Soojas hoidmine (63)- mikroobide juurdekasv pidurub, osa jäävad ellu 6) Keetmine (100), küpsetamine (75)- hävivad vegetatiivsed vormid, endospoorid ei hävi. Nõuded: 1) säilitada toit kuumana (63) või külmana (<6) 2) külmutatud toiduained täielikult sulatada
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas Paelussid Paelussid on parasiidid, kes elavad selgroogsete loomade ja inimese sooles. Nende keha on lintjas ja lülistunud. Lülisid võib ühel paelussil olla isegi kuni 1000 ning keha pikkus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Paelussidel on võimalik eristada peapiirkonda ja kehapiirkonda. Peapiirkonnas on neil iminapad või muud spetsiaalsed kinnitumisorganid, mille abil nad soole seina külge kinnituvad. Kaela piirkonnas hakkavad moodustuma lülid. Paelussi keha koosneb arvukatest lülidest. Igas lülis on hermafrodiits
· Omandada teadmisi toiduga levivatest haigustest, mõista nende ohtlikkust · Õppida tundma mikroorganismide, toidukahjurite kasvu ja paljunemist mõjutavaid tegureid · Omandada teadmisi käitlemisettevõtete ja ruumide kohta esitatavatest nõuetest. Õppematerjali teemad: 1. Sissejuhatus ainesse - toiduhügieeni õppimise vajalikkus, mõisted ja määratlused. 2. Mikroorganismid ja toiduained: temperatuuri mõju mikroorganismidele, mikroorganismide levik. Bakterid, viirused,seened 3. Toidu säilitamise viisid ja tingimused 4. Puhastamine ja desinfitseerimine 5. Toidukahjurid ja nende tõrje 6. Toiduinfektsioonid, toidumürgitused, helmintoosid. 7. Töötajatele esitatavad nõuded, isiklik hügieen. 8. Käitlemisettevõtete ruumid. Käitlemisettevõtete ja käitlemisruumide kohta esitatavad nõuded. 9. Käitlusettevõtte enesekontrolli plaani koostamine. 1 1. SISSEJUHATUS AINESSE 1.1. MÕISTED JA MÄÄRATLUSED
) - ebapiisav kuumtöötlemise aeg - külmutatud liha ebaõige sulatamine - toidu säilitamine temperatuuri ohutsoonis - toidujääkide kasutamine - haiged töötajad Bakteriaalsed toidumürgistused liigitatakse toidutoksikoinfektsioonideks (tekivad siis kui inimene sööb elusaid mikroobe sisaldavat toitu ning toksiin eraldub mikroobide lagunemisel inimese organismis - nimet.endotoksiin) ja toiduintoksikatsioonideks (tekivad siis kui toidusse sattunud mikroobid on tekitanud eksotoksiini ja inimene sööb sellist toksiini sisaldavat toitu). Salmonelloos Salmonelloosi põhjustavad mikroobid on salmonellad. Salmonellad on kogu maailmas kujunenud tõeliseks nuhtluseks (eriti linnukasvatuses). Eestis registreeritakse aastas salmonelloosi haigestumise juhtusid üle 300 korra. Salmonelloos on toksikoinfektsioon. Toidumürgistuse tekkimise vajalikuks tingimuseks on nakatumine suure hulga (miljonid)
Toidu käitlemise kaudu levivad haigustekitajad Sisukord 1. Haiguste jagunemine 2. Tuntumatest haigustest Botulism Salmonelloos Rotaviirusenteriit Kampülobakter 5. Kokkuvõte Toidu kaudu levivad haigused jagunevad: Toiduinfektsioon on haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Toidumürgitus, mille puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal. Omakorda jagunevad mikrobioloogilisteks (bakteriaalsed, seenelised) ja mittemikrobioloogilisteks. Helmintoosid ehk usstõved on haigused, mille tekitavad kehas, enamasti soolestikus elavad ussid
Nookpaeluss Nookpaeluss on lameuss. Nookpaelussid on 1,5-3,5 meetri pikkused ja 8 mm laiused. Nad põhjustavad inimesele haigust, mida nimetatakse nookpaelusstõbiks. Nookpaeluss koosneb 1000 lülist, millest igaüks on võimeline tootma 50 000 muna. Lülid erituvad väliskeskkonda väljaheidetega 3-5 kaupa. Ussimunad säilivad eluvõimelistena väliskeskkonnas mitmeid kuid ning nendega võivad nakatuda nii loomad kui erinevalt nudipaelussist ka inimesed. Osa vastseid tungivad ka inimorganismis läbi sooleseina ja liiguvad lihastesse ning erinevatesse organitesse, kus nad kapselduvad ja tekib tsüstitserkoos. Enamasti on sooles korraga üks uss, aga nad võivad inimeste sooltes elada kuni 25 aastat. 3-5 kaupa erituvad lülid roojaga ning sellest võivad nakatuda nii inimesed kui loomad. Ussimunad võivad keskkonnas eluvõimelistena säilida mitmeid kuid. Sealt satuvad need loomorganismi, kus nad arenevad vastseteks. Vastsed tungivad läbi sooles
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Ütsik T11HT MIKROBIOLOOGILISI TOIDUMÜRGITUSI TEKITAVAD BAKTERID JA HALLITUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 SISUKORD Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused SISSEJUHATUS...................................................................................................... ....................................3 1.Toiduhaiguset sagenemise põhjused................................................................................................4 2.Toiduainete ja vee saastumine mikroorganismidega....................................................................5 3.Tingimused mikroobide paljunemiseks......................................
hävivad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) 4. Millistes toiduainetes on salmonnelloosi oht kõige suurem? kalatooted (vale) piimatooted (vale) kanatooted (õige) lihatooted (vale) 5. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinfitseerimist? 1x nädalas ja/või iga suurpuhastuse käigus (vale) iga kahe tunni tagant (vale) töövahetuse lõpus (vale) piisava sagedusega (mistahes saastumisohu vältimiseks) (õige) 6. Milline väide on õige? kõik mikroobid vajavad arenguks hapnikku (vale) vaakumpakendis mikroobid ei arene (vale) kõik patogeensed mikroobid vajavad oma arenguks hapnikku (vale) osa mikroobe areneb suurepäraselt ka hapniku juurdepääsuta (õige) 7. Kus peavad olema kätepesukohad toidukäitlejatele? ainult WC-s (vale) toidukäitlemisruumides ja WC-s (õige) ainult toidukäitlemisruumides (vale) välisukse kõrval (vale) 8. Salmonelloosi vältimiseks peab temperatuur liha kuumtöötlemisel lihatüki sees olema vähemalt
16 2.2. TOIDUHÜGIEENI EESMÄRK JA ÜLESANDED Toiduhügieen on enam kui lihtsalt puhtus; see hõlmab kõiki töövõtteid, ja sellest tingituna on toiduhügieeni eesmärkideks: 1) kaitsta toitu saastumisohu, sh kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest; 2) takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist määrani, mis võib põhjustada tarbijate haigestumise või toidu kiire riknemise; 3) hävitada toidust kõik patogeensed bakterid põhjaliku keetmise-küpsetamise või töötlemise abil. Seega on toiduhügieen toimingute kogum toidu ohutuse ja hügieeninõuete- kohasuse tagamiseks. Toiduhügieenil on järgmised ülesanded: · toidu kaitsmine mikrobioloogilise, keemilise ja füüsikalise saastumise eest; · mikroobide paljunemise pidurdamine, vältimaks tarbijate tervisehäireid ja too- dete enneaegset riknemist; · toidupatogeenide ja termolabiilsete (temperatuuritundlike) toksiinide hävita-
bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 9. Toiduhügieeni koolituse tunnistusi tuleb hoida igapäevaselt... : kodus (vale) saata Veterinaar- ja Toiduametisse (vale) tööl (õige) saata perearstile (vale) 10. Desinfitseerimisvahendeid kasutatakse selleks, et... : vähendada bakterite arvu ohutu tasemeni (õige) eemaldada plekke (vale) eemaldada rasva ja mustust (vale) hävitada kõik bakterid täielikult (vale) 11. Kõige sagedasemaks toidumürgistuse põhjuseks on... : vesi (vale) bakterid (õige) kemikaalid (vale) mürgised taimed (vale) 12. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... : suhkurt (vale) niiskust (õige) õhku (vale) valgust (vale) 13. Toiduainetele ettenähtud taaras... : võib hoida kemikaale, kui taara on suletav (vale)
NUDIPAELUSS Nudipaeluss on lameuss. Nudipaeluss on üks suurimaid soolenugilisi, kelle pikkus on kuni 10m. Tema kehas on 800-1000 lüli, millest kõik võtavad paljunemisest osa. Tagumistes kehalülides munad valmivad. Kui munad on valminud, st lüli on ,,küps", murdub see ussi keha küljest lahti. Ühes päevas võib paelussist eralduda kuni 10 lüli, milles igaühes on tavaliselt 160 000 muna. Need väljuvad peremehe soolest koos väljaheitega. Peensooles arenevad vastsed kahe kuu jooksul täiskasvanud ussideks. Ta kinnitub iminappadega sooleseina külge. Nudipaelussi vaheperemeheks on veis, vahest ka lammas. Sarvlooma seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihastesse, kus siis arenevad tangud. Peamiselt leidub tange veise kaela ja rinnapiirkonnas. Need on herneterasuurused veega täidetud põied. Siis kui inimene sööb toorest või mittevalmis veiseliha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss.
Hõimkond: Lameussid. Lameusside keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Kehaõõs puudub. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. Vereringesüsteem puudub. Erituselunditeks umbtoruneerud. Närvisüsteem koosneb keha eesosas, pea piirkonnas, asuvast närvirakkude kogumikust (peaaju) ja sellest kehasse lähtuvatest pikkadest närviväätidest. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Klass: Ripsussid. Vabaltelavad, välimuselt puulehte meenutavad mitmesuguse pikkusega (1 mm kuni 0,5 m) loomad. Enamik elab vees, kuid esineb ka maismaal elavaid liike. Nende keha katavad arvukad lühikesed liikumist tagavad ripsmed, millest ka klassi nimetus. Eesti vetes elavad ripsussid on mõne millimeetri kuni sentimeetri pikkused valkjad või mus
Kontrolltöö - Ussid Ussid Ussid on tavaliselt pika, pehme, sageli lülilise kehaga loomad. Jagunevad: Lameussid (maksa-kakssuulane), Ümarussid (liimuksolge), Rõngussid (vihmauss). Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud, teine avaneb keha pinnale. Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid paiknevad ühes isendis
ISIKLIK HÜGIEEN 1 NAHK On inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ Nahal peegeldub inimese üldine tervislik seisund Uueneb pidevalt. Iga päev eraldub umbes 10-12 grammi nahakettusid On kolmekihiline- marrasnahk, pärisnahk ja nahaaluskude 2 NAHA PÕHIÜLESANDED Takistab bakterite ja mürgiste ainete sattumist kehasse Kaitseb keskkonna kahjulike mõjude eest Reguleerib kehatemperatuuri Kaitseb siseorganeid, kudesid ja lihaseid igapäevad löökide ja müksude eest Võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku, valu, jms. 3 NÕUANDED KEHAHÜGIEENIKS Keha tuleb pesta dussi all sooja vee ja seebiga iga päev Ainult vesi ei pese maha rasvataolisi mustuseosakesi ! Lõhnastatud dussigeelide ja antibakteriaalsete seepide kasutamine võib põhjustada nahaärritust. Pesta kiiremini määrduvaid kehaosi mitu korda päevas (
tagamiseks. LOOM Käed, suu, nina,limaskest Väljaheited Et tagada ohutu toidu jõudmine tarbijani, juuksed peab toidukäitleja tundma toiduhügieeni põhimõtteid. Toiduained, vesi Suurimad ohuallikad inimese tervisele Inimene ja heaolule on mikroorganismid, bakterid ja hallitusseened. 1 - toodetakse rakku sisse -toodetakse rakust välja - ei eraldu mikroobi eluajal - eraldub mikroobi elu-ajal Toiduainetes olevad mikroorganismid toiduainesse
.. : +2 kraadi (vale) +4 kraadi (vale) +6 kraadi (õige) +10 kraadi (vale) 6. Kui tihti peab vahetama fritüüris õli? : iga päev (vale) vastavalt vajadusele (õige) 1 kord nädalas (vale) töövahetuse lõpus (vale) 7. Inimene võib nakatuda laiusstõppe, kui ta sööb... : bakteritega nakatunud kala (vale) mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud kala (õige) mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud liha (vale) pesemata puu ja köögivilju (vale) 8. Toore liha töötlemiseks mõeldud lõikelauda tohib kasutada ka... : toore kala töötlemiseks (vale) leiva, saia lõikamiseks (vale) küpsetatud liha lõikamiseks (vale) ei tohi kasutada peale toore liha töötlemise millegi muu töötlemiseks (õige) 9. Peale seda, kui toitlustusettevõtte töötaja oksendab ja kõht on lahti võib ta tööle minna... : niipea, kui tal on parem (vale) niipea, kui arst on teda tööle kirjutanud (õige) nädal peale paranemist (vale)
kanamunad korralikult kuumtöödelda, pidada kinni hügieeninõuetest. Eriti kipuvad riknema reisile kaasa võetud toidud, kuna sageli pole võimalik neid ettenähtud tingimustes säilitada. Toidumürgistus. Inimene.ee terviseportaal. Toidumürgistus. Inimene.ee. Terviseportaal. (27.09.10) Toiduinfektsioon Toiduinfektsioon ehk -nakkus on haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Nakkusdoos oleneb: · mikroobi tõvestusvõimest, · inimese east, · toidust, mida inimene on eelnevalt söönud, · tervislikust seisundist jm. Tuntumad toiduinfektsioonid on bakterite põhjustatud shigelloos (bakteriaalne düsenteeria), jersinioos, kampüloos, tuberkuloos, listerioos, Escherichia coli poolt põhjustatud infektsioon jt
veevõtukoha kasutamise eesmärk. Nt nr 1 – käte pesuks enne käitlemise alustamist; nr 2 – köögiviljade pesuks; nr 3 – toidunõude ja inventari pesuks jne. Kasuta sisevõrkude märkimiseks erinevaid värve. Kanna plaanile seadmed ja suurem sisseseade. Nummerda plaanil seadmed ja kirjuta plaani juurde, mis numbrile vastab milline seade ning vajadusel täpsusta milleks seadet kasutatakse. Nt nr 1 – külmik (+2C° - +6C°) tooraine hoidmiseks; nr 4 – ahi; nr 6 – külmvitriin salatite ja magustoitude välja panekuks jne. Kanna plaanile toidu, pakkematerjalide, jäätmete ning töötajate liikumisteed. Toidu liikumistee algab toidu vastuvõtupunktist ja liigub läbi säilitamis-, töötlemis-, vahesäilitamise- jm protsesside alast kuni tarbijani (letini, serveerimisruumini, väljastamispunktini). Jäätmete liikumistee algab nende
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas ÜMARUSSID KEHAKUJU: Ümarussidel on pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud. Nad võivad olla väga tillukesed kuid ka 20-40cm pikkused. Ümarussid: Solge, naaskelsaba, keeritsuss. Nt. SOLGE Solkme keha katab paks kest e. kutiikula, mis kaitseb ussi soole seedenõrede hukatava toime eest. Solkmel ei ole erilisi kinnitumisvahendeid, liigub sooles vabalt ringi. Erinevalt lameussist on tal vedelikuga täidetud keha. Seal paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselundid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb pärakuga. Solkme keha on kahest
Taimetoitlus Nimi Mis on taimetoitlus? Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis eetilistel, moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel või tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete (sh linnuliha, kala, mereandide) tarbimise. Kes on vegan ning kes vegetariaan? Vegan on taimetoitlane, kes on välistanud kõik loomset päritolu saadused ehk ta on täistaimetoitlane. Vegetariaan sööb kõike sama, mis vegangi, kuid erinevalt veganist sööb ta mõningaid loomse päritoluga toite (nt. munad, piim/piimasaadused, mesi). Kes on taimetoitlane? Eestis kiputakse kutsuma taimetoitlasteks nii veganeid kui vegetariaane ehk kõiki, kes ei söö liha. Veganid eelistavad taimetoitlasteks nimetada aga vaid veganeid ning peavad vegetariaane pooltaimetoitlasteks, kuna nad söövad mingil kujul ka loomset päritolu saadusi. Mida väldivad veganid? Veganid väldivad tooteid, mis sisaldavad loom
- Thiabendazol (Mintezol) 25 mg / kg – 7-10 päeva - raskel juhul glükokortikoidid - DIPHYLLOBOTHRIASIS e. difüllobotriaas e. laiusstõbi Etioloogia: Diphyllobothrium latum - kolmeperemeheline biohelmint, paeluss - eluiga kuni 25 aastat - pikkus 2-10 m, koosneb 4000 lülist - lülide laius on suurem kui lülide pikkus - parasiteerib peensooles - kõige rohkem levinud Põhja-Euroopas, Eestis endeemiliseks alaks Peipsi järve ümbrus Nakatumine: toore või termiliselt halvasti töödeldud laiussi vastseid sisaldava kalaliha söömisel - lõpp-peremees: kaladest toituvad imetajad, sealhulgas inimene - vaheperemehed: sõudiklased, vähid, kalad Elutsükkel: Täiskasvanud laiuss parasiteerib peensooles. Munad väljuvad organismist faecesega. Vees koorub munast koratsiid, kes areneb sõudiklases protserkoidiks. 8 Helmintiaasid 9
Plaani kõrvale kirjuta lahti igale numbrile vastava veevõtukoha kasutamise eesmärk. Nt nr 1 käte pesuks enne käitlemise alustamist; nr 2 köögiviljade pesuks; nr 3 toidunõude ja inventari pesuks jne. Kasuta sisevõrkude märkimiseks erinevaid värve. Kanna plaanile seadmed ja suurem sisseseade. Nummerda plaanil seadmed ja kirjuta plaani juurde, mis numbrile vastab milline seade ning vajadusel täpsusta milleks seadet kasutatakse. Nt nr 1 külmik (+2C° - +6C°) tooraine hoidmiseks; nr 4 ahi; nr 6 külmvitriin salatite ja magustoitude välja panekuks jne. Kanna plaanile toidu, pakkematerjalide, jäätmete ning töötajate liikumisteed. Toidu liikumistee algab toidu vastuvõtupunktist ja liigub läbi säilitamis-, töötlemis-, vahesäilitamise- jm protsesside alast kuni tarbijani (letini, serveerimisruumini, väljastamispunktini). Jäätmete liikumistee algab nende kogumispunktidest (köögi prügikastidest) ja liigub kuni väljastamiskohani.
- Thiabendazol (Mintezol) 25 mg / kg 7-10 päeva - raskel juhul glükokortikoidid - DIPHYLLOBOTHRIASIS e. difüllobotriaas e. laiusstõbi Etioloogia: Diphyllobothrium latum - kolmeperemeheline biohelmint, paeluss - eluiga kuni 25 aastat - pikkus 2-10 m, koosneb 4000 lülist - lülide laius on suurem kui lülide pikkus - parasiteerib peensooles - kõige rohkem levinud Põhja-Euroopas, Eestis endeemiliseks alaks Peipsi järve ümbrus Nakatumine: toore või termiliselt halvasti töödeldud laiussi vastseid sisaldava kalaliha söömisel 8 - lõpp-peremees: kaladest toituvad imetajad, sealhulgas inimene - vaheperemehed: sõudiklased, vähid, kalad Elutsükkel: Täiskasvanud laiuss parasiteerib peensooles. Munad väljuvad organismist faecesega. Vees koorub munast koratsiid, kes areneb sõudiklases protserkoidiks. Sõudiklastest toituvates kalades tungivad protserkoidid elunditesse ja lihastesse, kus arenevad plerotserkoidideks. Munade
Ussid on pika pehme, sageli lülilise kehaga. Nad on jagatud lame-, ümar- ja rõngussideks. Paeluss on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit.(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes areneb põistang, inim
1. Tänapäeva liigitamissüsteem liigist kuni riigini. Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik Riigid: BAKTERID Loomade tuntumad hõimkonnad: KÄSNAD ALGLOOMAD AINUÕÕSSED SEENED LAMEUSSID TAIMED ÜMARUSSID LOOMAD RÕNGUSSID
pakkuda 2–3 korda nädalas suppi. Supi ja kastmepuljongi valmistamisel eelistada puljongipulbrile ja -kuubikutele supikonti ja liha mitte kasutada põhitoiduna konserve või konservidel põhinevaid toite pakkuda iga päev rukkileiba, puu- ja köögivilju, piimasaadusi ning liha või kala anda iga päev lastele köögivilju (köögiviljade hulka ei arvestata kartulit), sh värskeid o pakkuda lasteaedades toore segaköögiviljasalati asemel köögiviljalõike pakkuda värskeid puuvilju vähemalt kolm korda nädalas valmistada puuviljal põhinevat magustoitu vähemalt kaks korda nädalas kalatoite valmistada üks kord nädalas (sellest kord kuus rasvasest kalast) vältida lihatooteid (viinerid, sardellid jm), neid võib kasutada paar korda kuus laste toidu valmistamisel on soovitatav kasutada võid või searasva rasvainena,
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Maari Aru TOIDUAINETES SPOORE MOODUSTAVAD MIKROOBID Referaat õppeaines Toiduainete mikrobioloogia Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2 1 Spoori moodustumine ............................................................................................................. 3 1.1 Endospoorid ...........................................................................
6 tundi (vale) 1Punkt(i) 6. Mis on alljärgnevast füüsikaline saastaja? hallitusseened (vale) klaasikillud (õige) umbrohutõrje vahendid (vale) nitraadid (vale) 1Punkt(i) 7. Kuidas saab kindlaks määrata toidu keemilist saastumist? laboratoorselt (õige) metallidetektoriga (vale) visuaalselt (vale) käega katsudes (vale) 1Punkt(i) 8. Sügavkülmkapis toitu säilitades... mikroobid ei paljune kuid osal säilib eluvõime (õige) mikroobid paljunevad, kuid aeglaselt (vale) kõik mikroobid surevad (vale) ainult salmonella bakterid hävinevad ja teised jäävad ellu (vale) 0Punkt(i) 9. Salmonelloosi vältimiseks peab temperatuur liha kuumtöötlemisel lihatüki sees olema vähemalt... 60 kraadi (vale) 75 kraadi (õige) 80 kraadi (vale) 90 kraadi (vale) 0Punkt(i) 10. Mis on alljärgnevast bakteriaalsed saastajad? nitraadid (vale) pinnud (vale) stafülokokid (õige) helmintoosid (vale) 0Punkt(i) 11. Toiduohutusalaste õigusnormide eesmärk on...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
