keskseteks rituaalpaikadeks · Hiis oli pühakoht, kuhu toodi jumalatele ohvreid ning kus seisid jumalakujud · Eestis on pühapaiku ligi 550 Kiigeoru hiiesalu Tartumaal Traditsioon · Rahvakalendri tähtpäevadel, hingedeajal, põllutööde alguses ja lõpus käidi hiies palvetamas ja ande viimas · Hiisi on peetud seotuks matmispaikadega Pärnamäe hiis Hiiekohas ei tohtinud: · Raiuda/ murda puid ja oksi · Niita heina, künda, kaevata ega karjatada loomi · Roojata ega prügi maha jätta · Lärmata · Vanduda ega tülitseda · Rahvalauludes nimetatakse hiies elavaid hiie neitseid ja noormehi, samuti koeri ja hobuseid · Pole üheselt teada, keda hiies paluti, kuid arvatakse, et eestlased käisid Taara tammikutes Kiigeoru hiis · Hiies käidi kogumas jõudu ja hingerahu,
Kordamisküsimused Eesti vanas usus MS.0186 Sügis 2016 1. Äikese põhilised funktsioonid Kinnijäänud hingede tagaajaja ja väljaajaja. Hävitavad kinnijäänuid. Uksed/aknad kinni, loomi ei tohtinud tuppa lasta, tuli tuli põlema panna (küünal). Peita ei tohtinud ennast. Pikne, taevatall, taevasokk(tikutaja), tillilised, kivikirved; EI TOHI- puu all seismine(tamm), jooksmine, aknad uksed kinni, toas pidi põlema ahjus tuli(ajab eemale kurjad vaimud), tikke ei tohi olla ligi ega tulerauda, majas ei tohi olla piksepuitu, tulioksaga puitu ei tohtinud olla kusagil, eriti mustad koerad ja kassid välja, rauda ei tohi ligi olla.. 2. Majahaldjas (koduvaim) kui liitkujutelus. Millest ’’koosneb’’?
NAISTE POSITSIOON. ABIELU JA PEREKOND Ühiskond ja abielu • Kreeka ühiskond oli patriarhaalne • Naistel puudusid kodanikuõigused • Naiste peamine koht oli kodu • Abielu eesmärgiks oli soetada seaduslikke järglasi • Vastastikused tunded ei mänginud enam rolli • Abielu lepiti kokku tulevase äia ja peigmehe vahel Mehe ja naise suhted • Mees oli palju kodust ära, kas siis rahvakoosolekul, sõjakäigul või mõnel muul üritusel • Naine pidi hoolitsema majapidamise eest • Mees võis luua suhteid ka väljapool abielu, ehk nad pidasid ka armukesi • Naine oli ka madalamates ühiskonnakihtides mehe võimu all Õpetused naisevõtuks • Peab olema üsna küps, umbes kolmekümnendates • Naine tuleks valida enda naabrusest, keda tuntakse juba ammu • Naist tuleb hoolega valida • Peab leidma sellise naise, kes poleks ahne ja maias Homoseksuaalne armastus • Kreeka ühiskonnas suure au sees • Kreeklased nimetasid täiesti normaalset suhet pederastiaks (paideras...
Arutlus Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult toitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et
vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale · tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus, majanduslik arukus, rahakasutamine, harjumine turusuhetega) · mõisnik saab rahalised võimalused (raharent + talude müük) uuendusteks : uued
Kuidas elati Nõukogude liidus (vanemate ja vanavanemate meenutuste põhjal) Milliseid asju ei tohtinud teha? Nõukogude liidus ei tohtinud vastu hakata, pidi tegema kõike, mis öeldi. Kui hakkasid vastu, siis pandi sind vangi. Samuti ei tohtinud pidada ka jõule ja usust ei peetud ka lugu, see oli riigi vastane. Mida siiski tehti? Kui taheti teha midagi sellist, mis oli riigi vastane, siis kaeti kõik aknad kardinatega ( samuti ka uksed ) ja tehti ikka seda, mis sooviti kaasaarvatud jõulude pidamine. Mis oli teisiti? Kõik pidid tegema tööd ja kui sul polnud tööd siis said samuti karistada ( vangi minek jne. ). Vanasti ei olnud ka arvutit. Kermo Mets 5D
viljakusjumalanna Freya nimest ❖ halb päev juba selle pärast, et oli tegu paaritu päevaga ja oli halvendeline mitmete ususündmuste tõttu ❖ sobis hästi näiteks putukate ja teiste kahjurite hävitamiseks Suurest reedest lähemalt ❖ rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ka keeldu töötada ❖ hommikul tõusti vara ( mitmel pool Lääne-Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ja kasevitsaga magajaid peksmas) ❖ majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenutada Suurest reedest lähemalt ❖ suure reede liturgiline värv on must ❖ suurel reedel kirikukellad ei helise ❖ kirikus ei toimu laulatusi, matuseid ega muid pidulikke talitusi ❖ algristikoguduses peeti igal reedel Jeesuse surma mälestuspäeva Suur reede ja nõidused ❖ nagu ka suurel neljapäeval, oli tähtsal kohal karjanõidus ja üldse igasugune nõidus ❖ samamoodi üritati suurel reedel enda karjale piima ja ka võid juurde nõiduda
muidugi Hamlet vägagi vihane ning hakkaski käituma nagu hullumeelne, et saada võimalust Claudius tappa. Ta ei oleks pidanud kõigest ennast välja lõikama, kuigi ta isa oli vägagi imetlusväärne kuningas. Ning nii hullumeelselt ei oleks pidanud ta ka käituma. 4. Kuidas oleks saanud surma ära hoida: Kuningas Hamlet- Tal oleks pidanud olema pidevad järelvaatajad. Polonius- Ta ei oleks tohtinud kõigi asjadesse enda nina toppida, ning Hamleti kohustuseks oleks olnud see, et ta ei tormaks otse kardinaid noaga lööma vaid ka enne vaatama kes seal on. Ophelia- Tema surmas on võrdne osapool nii tal endal kui Hamletil. Ophelia ei oleks tohtinud minna jõeäärde puu otsa. Hamlet ei oleks tohtinud Poloniust tappa, siis ei oleks ka Ophelia hulluks läinud. Laertes- Hamlet ei oleks tohtinud tema kihlvedu vastu võtta. Ning Laertes oleks pidanud
täiuslikuna.Kreekas oli orjandusel väga tähtis osa, paljud kohustused, mis teistes maades kuulusid talupoegadele oli Kreekas orjade töö. Talupojad said seepärast ennast vabamalt tunda ja nautida kodaniku plusse. Orjadel oli siiski õigus:kui nad tundsid, et neid on koheldud väga ebainimlikult ja rõhutatud, siis neil oli võimalus põgeneda templisse ja paluda preestrilt, et ta edasi müüdaks inimlikumale omanikule. Preestrid ei tohtinud orjasid templist välja saata sunniviisiliselt ja endine omanik ei tohtinud templis orja kinni võtta. Kuid sellel oli ka miinus, nimelt preester ei pidanud orja toitma ja pahatihti suri ori templis nälga või läks nälja tõttu templist välja,kus ta kinni võeti. Põgenenud orja karistused olid karmid. Jällegi kasulik orjapidajale ja ebaõiglane orjale. Ori ei tohtinud omada perekonda, isikliku omandit, puudus õigus poliitikas kaasa rääkida ega tohtinud täita usukombeid
Näiteks panevad inimesed küünlad aknalauale. Osad inimesed usuvad, et aknalaual süüdatud küünal näitab hingedele koduteed. Vanasti käisid hingedepäeval ringi hingesandid. Lapsed maskeerisid ennast hingesantideks. Nad panid selga valged riided. Hingesandid käisid vaikselt talust talusse. Nad laulsid rahulikke laule ja soovisid perele kõike head. Inimesed andsid hingesantidele heade soovide ja laulmise eest pähkleid, ube ja herneid. Mis oli hingedepäeval keelatud? Vanasti ei tohtinud hingedepäeval teha neid tegevusi, millega kaasneb suur müra. Sel päeval ei tohtinud karjuda, naljatada ja naerda. Vanasti oli hingedepäeval keelatud puude lõhkumine ja villaga seotud tööd. Näiteks ei tohtinud kedrata või kududa. Paljud inimesed arvestavad vanade hingedepäeva kommetega ka tänapäeval. Näiteks ei korralda inimesed sel päeval valju muusikaga üritusi.
Talupoegade õigused: "Iggaüks" kui talupoeg hoidis talu ja maad hästi, võis ta selle edasi pärandada kui talupoeg oli hooletu, võis mõisnik ta talust välja saata, kui oli hoolas, siis ei tohtinud õigus oma vallasvarale millisel juhul ja milliseid inimesi on mõisnikul lubatud müüa? oli vaja vallakohtu nõusolekut inimesi ei tohtinud müügiga lahutada maast ei tohtinud eraldi müüa kui inimene maha müüakse, peab olukord uues kohas parem olla, viletsamasse olukorda ei tohi müüa millised piirangud kehtestatake mõisnikule seoses talupoegade maksude ja koormistega? mõisnik ei tohi makse ja koormisi tõsta, kui peremees maksab ausalt kõik ära 19. sajandi alguse reformid Eeldused Valgustusideed valgustussajand seab esiplaanile peale mõistus pärasuse, teaduse ja
äsjasündinud põrsa, et ohvrilooma veri puhastaks süüdlase käed patust. Seetõttu tundub mulle, et läbi kodaniku pilgu vaadates, oli orjanduslik demokraatia täiuslik, sest olid seadused, mis kaitsesid peremehi ning piirasid orjade liikumisvabadust ning elu. Kui ori tundis, et teda liialt rängalt rõhutkase, siis võis ori põgeneda templisse ja paluda, et preestrid müüksid ta mõnele inimlikumale peremehele. Preestrid ei tohtinud kaitset vajavat orja templist välja ajada ning peremees ei tohtinud oma orja templis kinni võtta. Samas ei olnud aga preestrid kohustatud orja templis toitma ning tihtipeale pidid orjad nälja pärast templist lahkuma. hiljem aga, kui nad kätte saadi, olid karistused veelgi karmimad. Kord aastas, veinijumala Dionysose päeval, lubati orjal koos teistega veini mekkida. Siiski ei tohtinud olla orjal perekonda ega omandit, ei tohtinud abielluda ega võtta
Arutlus Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult otitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et
Vanasti oli abielus naistel kombeks jüripäeval kõrtsis kokku saada ja pidutseda. Mehi sellel peol ei olnud. Jüripäeval keelatud Jüripäeval oli keelatud külla minna. Vanasti inimesed arvasid, et jüripäeval külaskäimine toob kahju kariloomadele, põllutöödele või inimese tervisele. Keelatud olid veel põllutööd, okste ja puude koju toomine. Vanasti inimesed uskusid, et kui teha jüripäeval neid töid, siis tulevad suvel maod kodu juurde. Jüripäeval ei tohtinud õmmelda ega kududa. Vanasti inimesed arvasid, et kui jüripäeval õmmelda või kududa, siis lähevad suvel taimed ussitama. Kodu lähedal ei tohtinud jüripäeval kolistada ja paugutada, puid lõhkuda ega pesu pesta. Inimesed uskusid, et need tegevused meelitavad äikest maja juurde. Vanasti inimesed arvasid, et enne jüripäeva või enne esimest äikest on maapind mürgine. Mürgisele maale ei tohtinud istuda. Inimene võis jääda haigeks. Alles pärast esimest äikest võis maa peal istuda
1932 lõpuks kolhooside rajamine lõpule viidud, viis põllumajanduse alla tagasi Probleemid: Kolhooside esimeheks võhikud Puudus vajalik tehnika, elekter Palka ei makstnud Kord aastas anti ülejääke Ukrainas võeti kogu viljasaak ära, nälga suri üle 5 miljoni inimese teadlik tegevus Kes varadest ei loobunud nim kulakutes ja saadeti siberisse, siberi omad kõrbetesse Järjekorras seismine keelati ära Tööle ei tohtinud hilineda-võidi vangi panna hilinemise eest, töökohta vahetada ei tohtinud Talongisüsteem toitudele Katkematu tööstaaz- 2 töökoha vahe ei tohtinud olla rohkem kui 4 nädalat Välispoliitika Dualistlik- kahepalgelisus-sokutada teistesse riikidesse riigipöörajaid ja teostada maailma revolutsiooni, arendada ja sobitada häid suhteid suurriikidega Mingi hetk loobuti
Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas. Asi, mida nõuti rangelt, oli kaelarätik. Sel ajal ei saanud kosmeetikast unistadagi, kuna kosmeetikat ei olnud. Käitumine oli viisakas ja korralik, see ei olnud mõeldavgi, et lapsed poleks viisakad ja korralikud. Vanematele oli auasi, et lapsest korralik inimene kasvaks. Kuna vanaema isa oli ehitusmees, kolisid nad üsna palju ning kui vanaema oli teise klassi
Jõulud eesti rahvakalendris Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks (1) ...... . Jõulud olid pühad päevad, mil üks ajastaeg (2) ...... lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, (3) ...... ja elu poole. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning (4) ...... aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd (5) ......, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, (6) ....... teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude (7) ...... . Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud (8) ....... pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel
naine pidi arvestama. Paljudel tabudel oli ka otsene praktiline põhjendus. Vältimaks puudusi ja vigu lapse välimuses ja iseloomus, olid naisel keelatud mitmed toimingud. Pärimus keelas rangelt ehmatamise, vihastamise, tülitsemise, aga ka naermise. Karmilt olid keelatud kõik tegevused, mis võisid põhjustada venitamist või põrutamist. Osades keeldudes oli tegu analoogiamaagiaga. Näiteks pesu pestes ei tohtinud naine põlle märjaks teha, muidu hakkab laps alla tegema. Kõige üldisem, osalt tänase päevani kehtiv uskumus oli, et kui lapseootel naine tulekahju nähes ennast käega puudutab, siis tekib lapsel sinna kohta tulekahjumärk. Kehtis kindel seisukoht, et kui lapsel oli midagi viga, siis oli ema millegi vastu eksinud. Lapse sünd Tähtsaks peeti sündimise päeva ja aega. Esmaspäev, kolmapäev ja reede olid eestlastele õnnetud päevad, millal ei alustatud ühtegi tööd
(küünlapäev, pudrupäev). Tähendus Jõulud olid pühad päevad, mil üks ajastaeg oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju. Kombestik Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks
Vanad söögitraditsioonid (nõud/anumad) Lauanõud pärnast, haavast, sanglepast Hapupiim piimapütis Kali või taar kapas või kaanega kannus Kahvleid ja lauanuge ei olnud Toitu lõigati tavalise töönoaga Söögikott/teemoon/lõunamoon kasetohusugadest punutud märss; lähkrid/länikud joogi jaoks Vanad söögitraditsioonid (lauakombed) Peremees istus laua otsas, mehed seina ääres, naised välisküljel, lapsed seistes laua ääres Lauas tarbetut juttu ei aetud Lauale ei tohtinud tilgutada Süües ei tohtinud lugeda Söögilauas ei ringutata Lauda pühiti valgest linast või takust lapiga Toiduraasukesi ei pühitud üle laua otsa maha Pärast söömist tänati toidu eest Teraviljatoidud Oder, nisu, hirss Vanim odateradest keedetud teraroog Odrast käkid, karask, paistekakud Odrast tehtud joogid: õlu, kali, taar, hapuroka Otra kasutati tavanditoitude valmistamisel Tangupuder, tanguleem, tanguvorstid, jahuvorstid Sepik, vatsk (lihatükkide, seente, tanguga) Aganaleib
Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi peale talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.
tugevnev kodanlus ei leppinud enam sellega ning soovisid aadliga poliitilist võimu jagada. *Rahvuslikud vastuolud. Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 4. Kuna valimissüsteem oli aegunud. 5. Iirimaa oli piirkond, kus maa oli Inglise aadlike käes. Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka maksukoormust. rahvuslik surve katoliku usku iirlased ei võinud olla riiklikus ametis, nad ei tohtinud maad endale osta ega protestantidest inglastega abielluda, valida võisid, kuid katoliklastest iirlastel puudus võimalus kandideerida 18 saj loodud Iirimaa parlamenti. 6. Tsartistide nõudsid üldist valimisõigust meestele alates 21. eluaastast. 7. Inglise välispoliitika põhimõte oli jõudude tasakaalu põhimõte. 8. Põhjaosariigid: 1. Väikesed või keskmised majapidamised 2.Tööjõuks oli farmeri enda perekond. 3.Tööstus oli arenenud 4.Põhjaosariikides pooldati kaitsetolle.
MOOD RENESSANSIAJASTUL ( vaatluse all põhiliselt Saksa ning Itaalia moevoolud ) NAINE : · kahvatu jume ei olnud sobilik · otsaesine pidi hõivama 1/3 daami näost · nina pikk ja kitsas · suu väike ja korallpunane · rääkides tohtis paista 4-5 hammast · rüht pidi olema sirge · ei tohtinud olla paks, ei tohtinud olla peen · kanti puidust kombasid sobiva pikkuse saavutamiseks, kontsakingade eelkäijad · riietus pidi olema harmooniline ja moodustama terviku · kärtsud värvid moest läinud · kasutati palju siidi ja sametit · eriti kallis must värv · eriti peen läbitikitud siid · taskurätid · kaasavaras ,Fatsoleto' · ampiirstiilis, rind kinni seotud kleidid · mistahes blondi varjundiga juuksed · soeng kaunistatud pärlite ja paeltega
Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julgeolekuametid (näiteks Gestapo) ja relvastatud rühmitused, üheparteisüsteem (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei), üks juht (Adolf Hitler), valmistuti sõjaks, hirmutati rahvast
magamise ajal või suremisel. Magamisel naaseb hing kehasse, kuid surma korral lahkub hing jäädavalt kas Manalasse või siirdub uude kehasse. Hingega on seotud hauatagune elu. Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulevad välja koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis hingedele vihad. Hingede ajal (tänapäeval tähistatakse hingede päeva 2. novembril) ei tohtinud lärmi teha, see võis hingesid pahandada. Maausundis oli oluline vaimude ja haldjatega heades suhetes olemine. Selle tagamiseks viidi läbi ohverdamisi. Andide toomiseks olid kindlad paigad hiied. Hiis võis olla nii kivi, puu, allikas või mingi muu loodusobjekt. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada. Mõnel pool arvati hiies elavat hiie noormeest või neitsit
vanaisa juurest lahkusin oli see mul juba meelest ununenud kuna ma ta õpetas mulle veel paljudki muud näiteks kuidas tuleb õigesti rauda taguda ja selle töö jaoks peab olema üsna tugev, sest sepa haamer oli minu jaoks väga raske. Toidulauas oli meil mulgipuder ja looma liha. Vanaema oli väga hea kokk ta tegi meile leiba mis oli väga maitsev. Leival oli mitmeid kombeid näiteks: mahapillatud leivatükk tuli üles võtta ja sellele suud anda. Leiba ei tohtinud panna lauale selili, see ennustanuks pereliikmele surma. Leiba ei tohtinud panna lahtilõigatud otsaga ukse poole, sest siis pidi leivajätk majast kaduma. Leivapätsile vajutati enne küpsetamist ristimärk, et kaitsta seda kurja silma eest. Leiva otste söömine pidi andma tüdrukutele ilusad rinnad. Sooja leiba pidi murdma, mitte noaga lõikama. Tervet leivapätsi ei lõigatud õhtul lahti, sest õhtune leib pidi kahanema, hommikune aga kasvama
Luterluse levik, kommetega usuline kirjandus, seotud esemeid ja esimene paiku, kõrtsid eestikeelne Piibel pandi kinni, samaväärsusnõue 5. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa kubermang Kui talupoeg oli koormist maksnud ei tohtinud teda isakodust välja tõsta. 1816 Eestimaa kubermang Talupoegade pärisorjusest vabastamine, maa sai mõisnikule, talupoeg pidi maad mõisnikult rentima,
Tema elu läheb järjest põnevamaks ning huvitavamaks. Ühel päevalt tuli Holdenil mõte sõita külla D. B-le Hollywoodi. Holden rääkis vennale oma elust ning D. B käskis Holdenil kõik unustada ja oma eluga edasi minna. Veel ütles ta, et tee seda mida armastad. Holdenil tuli selle peale suurepärane mõte. Kuna ta oli kiindunud lastesse hakkas ta nendega rohkem tegelema. Holden rajas kooli, kus õpiti vaid seda, mis oli tema arust eluks vajalik. Selles koolis ei tohtinud rääkida koledaid sõnu ja ammugi ei tohtinud neid kuskile kirjutada. Helises telefon. Holden võttis vastu. Teisel pool telefonitoru oli Jane. Jane kutsus Holdeni välja. Kohtudes nad kallistasid ning hakkasid rääkima lapsepõlvest. Neil oli koos nii lõbus ning nad hakkasid iga päev väljas käima. Mida aeg edasi seda lähedamaks nad said ning Holden palus Jane kätt. Jane oli nõus ning nad abiellusid. Janel ja Holdenil sündis kolm last. Holden hoidis oma lapsi kõige kurja eest
jookseb piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kunsti olemus on aegade jooksul väga palju muutunud. Võttes näiteks klassitsismi, mis valitses 18 sajandil ja võrrelda seda tänapäeva kunstiga, on erinevused väga suured. Klassitsismi ajal oli maalid väga suursugused ning hoolega valmistatud. Tänapäeval on aga kunsti mõtteks „mida vähem seda parem“, ehk tehakse maalile vaid paar kriipsu ja müüakse see kalli hinnaga maha. Aastaid tagasi olid kunstil ka kindlad piirid, ei tohtinud igasugu asju avalikustada. Võttes näiteks Nõukogude aja, kui kirjanikud ei tohtinud oma teoseid avaldada, sest need olid selle aja vastased. Näiteks Ilf ja Petrov ei tohtinud oma romaani „12 tooli“ avaldada, sest see oli liiga satiiriline. Tänapäeval võivad aga kõik avaldada ükskõik, millist teost. Heaks näiteks on Kaur Kenderi „Untitled 12“, mis on tõeliselt tülgastav jutustus. Võrreldes tänapäevast ja aastatetagust kunsti on see muutnud väga palju.
4. Kellest said Nublu suurimad sõbrad? Nublu parimateks sõpradeks sai Mustpea ja Valgemaa 5. Kes tõlkis koera jutu inimkeelde? Koera jutu tõlkis inimkeelde Mustpea 6. Mida tähendas kellahelin tuletõrjemajas? Kellahelin tähendab, et kuskil on tulekahju.See on häirekell. 7. Mida tegi Nublu tulekahju kohas? Nublu aitas voolikuid lahti kerida 8. Kus oli Nublu koht tuletõrjeautos? Nublu koht oli tuletõrjeautos raadiotelefonisti süles juhi kõrval 9. Mida ei tohtinud tuletõrjujad teha? Tuletõrjujad ei tohtinud riideid seljast ära võtta 10. Kes oli süüdi Nublu äraeksimises? Nublu äraeksimises oli süüdi üks suur kass 11. Millest järeldasid Siiri ja ta pere liikmed, et Nublu on kodutu koer? Sellel koeral polnud kaelarihma 12. Miks sattus Nublu Siiri kodust uuesti tänavale? Koerale ei meeldinud, kui isa suitsu süütas ja ta hakkas haukuma ja ta tassis ka ise saapad uksest eemale. 13
ideed muutusid populaarseteks, milles jõuti selgusele, et talunike hädade põhjuseks oli peamiselt pärisorjus. Aleksander I võttis kasutusele talurahva seadused, mille pani kehtima Eesti ja Liivimaal. Talurahva seadused muutsid ja täpsustasid talurahva õigusi ja kohustusi. Aastal 1802/04 võeti vastu regulatiiv, millega talupoeg sai õiguse oma talu pärandada kui kõik koormised ja kohustused on korras. Talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud müüa, kinkida ega pantida. Pärisorjus kaotati lõplikult 23. mail 1816/19 talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Nende müük ja ost keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas ja kinnisvara, aga ei tohtinud elukutset vahetada, pidid tegelema ainult põlluharimisega. Liikumisvabadus oli samuti piiratud. 1849/56 võeti kasutusele raharent. Alustati talude päriseks müümist. Mõisnik ei tohtinud talupoegade käes olevat talumaad majandada
1. Linna kaks põhitunnust oli müür, linnaõigused 2. Tallinna linnale anti Lübecki linnaõigus 3.4. Rae 4 ülesannet oli: 1) kõrgeim kohtuvõim (pidid otsustama) 2) kaubanduse soodustamine 3) linna heakord ja heaolu hoidmine 4)linna kaitsmine 5.Sunnismaine pärisorjus - Töötajad e. talupojad olid müüdavad ja nad ei tohtinud ka oma alalt lahkuda. 6. Kuna hinnal oli tõus, pidi rohkem tootma ja taulipojad rohkem töötama Hinnatõusu ja mõisade arvu kasvuga tekkis suurema nõue talupoegade järele ja hakati talupoegi müüma ja ostma suurem koormus mõisades kohustustega talupoegadel raskemaks muutus eluolu talupoegadele. Sunnismaisusega hakati mõisasid ja talupoegi müüma ja ostma ja talupojad ise ei tohtinud nendelt aladelt lahkuda. 7. Adratalupojad olid talupojad, kelle põhiliseks tööks oli adramaa
Jõuludele eelnes 3–4 nädalane ooteaeg. Sel ajal lõpetati suuremad tööd, toodi kohale küttepuud ja loomadele heinad. Enne toomapäeva tapeti siga ja pandi õlu käima. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni Meil pandi jõulupuder, mille valmistamine on levinud ka teistes maades, soolikatesse, tehti jõuluvorstiks. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Vorstitegemine oli püha toiming, sel ajal ei tohtinud rääkida, muidu läksid vorstid enneaegu lõhki. Vorsti tegi tavaliselt talu vanim naine. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Olid keelatud nii müratekitavad kui ka
ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju. Suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reedene päev on tervikuna õnnetuim nädalapäev. Üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Hommikul tõusti vara, mitmel pool Lääne Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ehk kasevitstega magajaid peksmas. Majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenata, et mitte loovutada oma majapidamise õnne. Samuti kui suurel neljapäeval oli oluline karjanõidus ja üldse igasugune nõidus. Sarnaselt suure neljapäevaga püüti oma karjale piima, samuti võid juurde nõiduda, korjates võõra karja jälgi, hüüdes kõrgemalt kohalt piimatulu juurde või kasutades muid maagilise ülekande võtteid. Käidi ka salaja võõraid lehmi lüpsmas või lambaid pügamas selliselt saadud piim ja vill olid tulu allikad, viimane
· 1802. aasta regulatiiv ,,Iggaüks..." - 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Otsustati asutada valla- ja kihelkonnakohtud.' · 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus - 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast lahus. · 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus - 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati talupoegade isiklik pärisorjus 3. Talurahva omavalitsuse korraldus 19. sajandi algul ja 19. sajandi II poolel. · 19.saj alguseni oli talurahva elu keskseks mõis, nüüd hakkab kujunema talurahva omavalitsus vallakogukond
sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Kust tuleb jaanipäeva nimetus? • Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kus seda peetakse Ristija Johannese sündimise päevaks. Mida tuli kindlalt teha? Sõnajalaõis • Kaunis õis, mis puhkeb jaaniööl lühikeseks ajaks ja annab oma noppijale rikkuse ja õnne teadmised kõigi maailma asjade kohta. Sõnajalaõit tuli otsida üksinda, seejuures ei tohtinud pöörata tähelepanu häältele enda ümber. Leitud õis tuli viia kohe metsast välja. Needused ja nõidumine • Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Minu jaoks jaanipäev • Minu perekond tähistab suurelt jaanipäeva oma 30 inimest tuleb kindlalt alati. ME mängime jalgpalli,
● Alates 18. eluaastast said noored linnakodanikeks ja võisid osaleda rahvakoosoleku istungitel. ● Linnakodanikud võtsid vastu või lükkasid tagasi magistraatide poolt seadusi. ● V sajandi Ateenas eKr olid naised, orjad ja võõramaalased poliitilisest elust kõrvale jäetud. Ateenas elavaid võõramaalasi nimetati metoikideks. ● Nad elasid linnas. ● Olid pärit kas väljastpoolt Ateenat, või hoopis ● võõrastelt maadelt. Neil ei tohtinud olla maju ega maad. ● Ei tohtinud olla linnakodanikud. ● Tõid linna teadmisi ja oskusi. ● Orje oli Ateenas rohkem kui 100 000. ● Nende isanditeks olid kas metoigid või ● linnakodanikud. Enamik orjadest olid endised sõjavangid. ● Igal kuul peeti linna keskväljakul orjaturge. ● Ühel linnakodanikul oli reeglina mitu orja . ● Kasutatud kirjandus „Tsivilisatsioonid“- F. Perrudin http://miksike
pruukinud aru saada, mida teine rääkis. Karl Vaino oli kõige vähem vastuvõetavam eestlaste jaoks. - Vaino Väljas Kuna Nõukogude Liit tegi kõik, et näida väljastpoolt demokraatlikuna. Valitsuses oli olemas ka täidesaatva võimu esindajad: rahvakomissariaadid, ministeeriumid. Seda juhtis ENSV Ministrite Nõukogude esimees. Seadusandlikku võimu esindas ENSV Ülemnõukogu juht oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. Neil polnud tegelikkuses võimu, ei tohtinud esitada küsimusi jne. Pidid olemas olema vaid välise mulje pärast. Kohalikud võimuesindajad: Rajooni Keskkomitee ja külanõukogu ENSV haldus: Venemaaga taasliideti Tartu rahuga saadud alad. Kuni 1950 säilis endine haldus ja maakonnad, alates sellest aastast olid rajoonid, mitte maakonnad, külad jne. 1952-1953 moodustati 3 oblastit Tallinn, Pärnu ja Tartu, kuid otsustati, et see ei toimi. Alates 1962 moodustati 15 rajooni tänapäevased maakondade piirid
karmiks: *Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused. Elsass- Lotring läks Prantsusmaale, Põhja- Schleswig Taanile, Saarimaa 15 aastaks Rahvasteliidule; Posen, osa Pommerist ja Sileesiast Poolale, Klaipeda Leedule. *Sõjavägi vähendati 100000 meheni. Pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Ei võinud olla tanke ega lennukeid, vähendati laevastikku. Keelati omada ja ehitada allveelaevu. Reini kaldal ei tohtinud olla Saksamaal vägesid ega ei tohtinud ehitada sõjalisi objekte. *Pidi maksma reparatsioone, st korvama võitjate sõjakulutused. Rahvasteliit- oli loodud Pariisi rahukonverentsi otsustega. See pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada. Selle organisatsiooni juhtorganid olid Täiskogu ning Nõukogu. Rahvasteliidu struktuur sarnanes tänapäeva ÜRO-ga, kuid Rahvasteliit ei suutnud muutuda universaalseks organisatsiooniks, mis ühendaks kõiki
Pidevalt püüdis ta enesele tõestada, et suudab olla parem ja edukam kui võimu pärinud markiid. Vanglas aga ei pidanud ta end enam tõestama, tal ei olnud enam millegi poole püüelda. Polnud ka põhjust, kõik saab läbi, ta leppis oma surmaotsusega. Liikudes kõrgseltskonnas oli ta sunnitud käituma nii, et see teda ei kahjustaks. Üks vale liigutus oleks ta hävitanud. Seepärast ei öelnudki ta sageli välja oma tõelist arvamust. Ka see, et ta austas Napoleoni, ei tohtinud avalikuks tulla. Romaanis oli olukord, kus teenija pidi tubade voodites õled välja vahetama, Julien aga peitis oma eeskuju pilti padjas. Ta palus proua de Renalil pilt ära tuua, kuid mingil juhul ei tohtinud ta seda vaadata. Julien pääses tookord. Proua Renali tulistamise tõttu vanglasse sattudes, ütleb Julien lahti oma kõrgetest ideaalidest ning näeb maailma nüüd hoopis teisiti, temast kaob auahnus, mis tema elu seni juhtinud oli.
koos vastavate kommetega, osade jaoks Jeesuse sünnipäev, osade jaoks tähtpäev , mille kombestikus on tänapäevaks kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamine, kristlik Jeesuse sündimise tähistamine ning erineva algupäraga uuem kombestik nagu näiteks Coca- Cola kompanii reklaamidelt pärinev punase kuue ja valge habemega jõuluvana .Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks
.. 1664 Tegevus toimus Hollandis Delfi linnas ja selle eri osades. Seni on raamat kirjeldanud tegelasi, Griet päris- perekonda ja perekonda, kus ta töötas. Griete töötas suures majas teenijana. Seal ta pidi tegema igasugu töid pesu pesema, koristama, trii- kima, kokku panema ja lisaks veel koristama ühte erilist tuba, kuhu mitmed perekonna liikmed ei või- nud siseneda. Nimelt oli ainult Grietel õigus koristada peremehe töötuba. Seal korisatades ei tohtinud ta midagi liigutada, sest see oleks rikkunud maali. Kui Griet sinna majja tööle asus, oli peremehel parasjasti käsil maal proua Ruijvenist. See maal lummas tüdrukut, ta sai sealt toast lohutust. Sest see aasta oli talle raske, tema isaga oli juhtunud tööõnnetus, tema saadeti teenija tüdrukuks ja ta kodutänavas oli katk olnud ja röövinud temalt õe. Paavstitänava majas toimusid pidustused, sündis uus lapsuke, kelle nimeks sai Franciscus.
harjutab neid juba maast madalast kuuletuma ühele isikule. Millise valitseja ajal pääses Prantsusmaal mõjule absolutism? Louis 13 Võrdle louis 13 ja 14 valitsemisviisi. Miks nimetatakse mõlema kuninga valitsusaega absolutistlikuks? Kuna nende valitsemisajal oli kogu võim nende endi kätes, mis tähendas seda et nad võisid kehtestada uusi seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi ametnikke. Ainult ilma generaalstaatidetta ei tohtinud nad uusi makse kehtestada. Miks kuulutati louis 14 päikesekuningkas? Kuna ta valitses väga hiilgavalt ja väljapaistvalt, ning pidas pidu iga päev versaille lossis. Kes oli J.Colbert? Louis 14 kõige silmapaistvam nõuandja kes 1665 aastal sai rahandusministriks. Milles lepiti kokku Nantesi ediktiga? sellega kuulutati prantsusmaal valitsevaks religiooniks katolism. Miks tühistas Louis 14 hugenottide õigused? Kuna nad said Nantesi ediktiga õiguse pidada jumalateenistusi?!?!?
Vaarao Preestid, sõdurid Kirjutajad, käsitöölised Talupojad Orjad 11.Mis olid preestrite ülesanded? Pidada ühendust jumalatega, hoolitseda templaite eest 12.Iseloomusta talupoegade elu Käsitöölised elasid külades ja ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada.Nad harisid põldu,millest pool tuli andamiks anda,kasvatasid loomi,ehitasid püramiide. 13.Iseloomusta käsitööliste elu Osad elasid külades, enamik aga töötas vaarao lossi või templite juures.Seal läks vaja kiviraidureid,pottseppi ja kullasseppi.Amet pärandati isalt pojale ja ei tohtinud seda muuta. 14.Kust saadi Egiptuses orje ja mida nad pidid tegema? Orjad olid tavaliselt sõjavangid,nad töötasid lossis, põldudel ja majateenijatena. 15
võistlusi. Mänge peeti peajumal Zeusi auks. Nendest on hakatud pidama ka kaasaegseid olümpiamänge. Peajumal Zeus Olümpiamängude algus Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode nimetati olümpiaadideks. Sellel põhines vanakreeka ajaarvamine. Zeusi tempel Olümpiamängude ajal on rahu Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Müüdi järgi olevat nii, et oma rahva päästmiseks sõjast, hakati korraldma mänge jumalate auks. Otsustati peatada sõda nende mängude ajaks ja jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama seda olümpiamängudeks. Iphitos Olümpose mägi Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Sellest ajast mängude sportliku poole tähtsus kasvas
Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal.Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad
tarbekunst. Hilisema hinduismi tõekspidamiste järgi oli hariduse andmise ainuõigus braahmanitel, haridust saada võisid aga ka teistesse varnadesse kuuluvad inimesed. 12.-13. Sajandini pKr tegutsesid nn braahmani koolid, kus õpilane elas oma õpetaja kodus, pidi seal nii õppima kui ka tööd tegema ja palvetama. Õppemaksu ei olnud, kuid pärast kooli lõpetamist tuli teha õpetajale kingitus. Õpilane pidi rangelt järgima distsipliini ning talitsema oma ihasid ja soove. Ta ei tohtinud süüa liha ja mett ega tarvitada maitseaineid, sealhulgas soola. Ei tohtinud kanda jalatseid, käia läbi naistega, osaleda pidudel, kus lauldi ja tantsiti. Majandus ja riigikord: Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik. Majandus on riiklik-tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik. Kõrgelt on arenenud tarkvara progemise tööstus, eriti Bangalore kandis. Üldjuhul kasvab India elanikkond (ligemale miljard) märksa kiiremini kui majandus, sellest ka üldine vaesus
Teokoormiste fikseerimina muutis tp. Elu kohati kergemaks9.Mis olid pärisorjuse kaotamise põhjused?see takistas majanduse arengut-töö mõisapõllul ei olnud enam nii tulus;Kriis mõisamajanduses-kulud olid suuremad kui tulud;Aleksander I tahtis tp elu kergendades oma mainet parandada. 10.Too välja 5 momenti seaduste sisust.Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks Pandi perekonnanimed;Tp sai maad rentida mõisniku käest;Rendilepingud- koormiste piiran tühistatiEi tohtinud minna linna, kuid võis vahetada mõisniku.11.Pärisorjuse kaotamise neg ja pos tagajärjed.Pos: tp said isiklikult vabaks; tp said endile perekonnanimed.Neg: liikumisvabadus jäi suhteliselt piiratuks; maa kuuluatati täielikult mõisniku omandiks, tp sai seda vaid rentida, mille suuruse määras mõisnik.12.Mis on vald?Vald on talurahva omavalitsus13Millal moodustati vallad?19. saj alg 14.Mis olid valla ülesanded
pudrupäev. Tähendus Jõulud tähendasid eestlaste jaoks pühasid päevi, mil üks aasta hakkas lõppema ja teine algama. Maa pööras ennast valguse, toidu, soojuse ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnut omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju. Kombestik Jõuludeks koristati kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, siis tuli ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõuujõulukroone ja krassasid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulisi küünlaid. Hädapärast ajas ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on ka tehtud viieharulisi küünlaid. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu mjajapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti
üldtunnustatud õpetustega. Millised olid inkvisitsiooni peaeesmärgid? Inkvisitsioon-oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Millised on Benedictuse reegli peamised põhimõtted? Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Ei tohtinud kloostrist mingil tingimusel lahkuda. Kandsid musta kuube. Mille poolest erinevad kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Ei tohtinud olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest. Nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kirjaoskamatute kristlaste usuliseks harimiseks. Milline oli kloostrite osa hariduse ja kultuuri edendamises? Väga oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel
annaabi.ee 
