10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kelli mets
Õppematerjali autor
............................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Eestlaste vanad jõulukombed..................................................................................................4 Maagilisi tavasid jõulude ajal..................................................................................................7 Uuem jõulukombestik.............................................................................................................8 Kristlikud jõulud......................................................................................................................9 Kokkuvõtte......................................................................................................................
". Ma läksin kuid unes tuli jõuluvana minu juurde ja ütles: ,,Mine küsi vanaema käest millised on tänapäeva jõulud ja tule räägi siis mulle ka ,mul oleks vaja teada kas vanaaja kombeid ikka austatakse. Ma ärkasin üles ja läksin vanaema juurde ja äratasin ta vaikselt üles. Vanaema tõusis püsti ja küsis: ,,Kas mingi mure on?" . Ma vastasin ,,Ei vanaema ma tahan teada tänapäeva jõuludest millised need välja näevad ja kuidas neid tänapäeval peetakse?" .Vanaema tõusis püsti ja hakkas rääkima ,,Tänapäevaks on inimesed unustanud väga palju vanu jõuludega seotud traditsioone. Tähtsuse alla seatakse hoopis teistsugused asjad. Pigem tähtsustatakse materiaalseid asju, mitte kauneid kombeid, millele rõhuti varasemal ajal. Mida siis tänapäeva inimeste jaoks jõulud üldse tähendavad? Enamasti tähendab see seda, et kiirete töögraafikute ja tiheda päevaplaani kõrvalt
jõuleteenistusi samuti 25. detsembril. Bütsansi kirkud ja õigeusu kirikud tähistavad jõule 6. või 7. jaanuaril. Tuhandeid aastaid on olnud sellel aastaosal erinevaid rituaale ning pidustusi. Jõulud on Jeesuse sünnipäeva tähistamine. Kirstlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, kes saadeti taevast maad päästma. ,,Jõulujutt" räägib Jeesuse sünnist ühes Petlemma tallis, sellest kuidas inglid kuulutavad karjastel, et Jeesus on sündinud ning sellest, kuidas Targad külastasid talli ja pakkusid vastsündinud lapsele kingitusi. Rooma almanahh kinnitab, et 25. detsembril tähistai jõule ka 366 e.K.r, kuigi kirikud lõid sellise jumalateenistuse ligikaudu 600 aastat hiljem. Usutakse, et kuupäeva valikut mõjutas põhjapoolkeral olev talvine pööripäev ning iidsed paganlikud ritualid, mis kattusid pööripäevaga. Need rituaalid hõlmavad Vaikuseperioodi, mida tähistati Kreekas ning Saturnaaliat, mida tähistasid Roomlased
Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände. 5. Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Kui jah, siis tooge näiteid. 6. Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks? 7. Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik? 8. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult puudumise põhjuseks? 9. Kui sageli toimusid klassiõhtud? 10. Kuidas toimusid klassiõhtu ettevalmistused? Kas jagati ülesanded ja vastutusalad? Kes juhtis ettevalmistusi? Kas ja kes oli üldvastutaja? 11. Kas teie aja klassiõhtud sarnanevad tänapäevastega? 12. Mis on kõige suurem erinevus kunagisest klassiõhtust praegusega? 13. Mis te arvate, kas kunagised klassiõhtud olid lõbusamad kui praegused? Viimasele kolmele küsimusele vastake palun siis, kui Teil on võimalik
Referaat Jõulude usuline taust Kristlik maailm tähistab jõule Jeesus Kristuse sünnipäeva pidustustena. Jõulude traditsioon aga on vanem kui kristlus ja ühendab endas tänapäeval rahvalikke ja religioosseid jooni. Tuhandeid aastaid tähistasid põhjaeuroopa rahvad jõulude ajal talvist pööripäeva ja päikese taassündi valguse ja soojuse andjana. Sõna jõulud on vanaskandinaavia päritolu, sel ei ole midagi ühist kristlusega. Kõigepealt arvati, et sõna jul tuleneb Julius Caesari nimest. Hiljem on pakutud pärinemist sõnast hjul, mis tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist teed käima. Ehkki, sõna tegelik päritolu ei ole selge on jul olnud kindlalt skandinaavlaste
nimetatakse saiaks või sepikuks. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja elatise võrdkujuks ehk sümboliks. Leiva tähtsust meie esivanemate elus näitab seegi, et leivale omistati üleloomulikke omadusi ja seda kasutati isegi nõidumisel. Leivaga oli seotud ka palju uskumusi. Leiva üle ei tohtinud kunagi viriseda, oli see siis aganane või hilisemal ajal juba puhtast rukkijahust küpsetatud. Rukkileib on peaaegu tuhat aastat Eestimaa inimest hällist hauani saatnud.
Põlvkondade vahelised sarnasused ja erinevused Selle uurimistööga annan ma edasi minu vanaema , tema vanemate ning oma isa nooruspõlvest , nende kohustustest , kooliajast ning muidu igapäevaelust . Muutused eluolus : elamu , mööbel , tehnika , riietus , toit Mu vanaema rääkis mulle , kuidas elasid tema vanemad . Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus . Suure köögiga nagu maale kohane , kus oli suur karjakatel , kus tehti loomadele talvel vesi soojaks , pesupäeval pidi ära mahtuma ka loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba . Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta
muutusid kolhoosi omandiks. Kolhoosnikud pidid eelkõige täitma riigi leivatarnimisplaani ning jätma endale vaid ülejäägi(Varem oli vastupidi).Kes kollektiviseerimisele vastu osutasid, arvati kulakuteks või kulakute käsilasteks. Sellistelt talupoegadelt võeti ära vara ning saadeti vangilaagritesse.Seati sisse jagajate ning kaardi-ja talongisüsteem.rahasüsteem tuli kasutusele, hakati raha juurde trükkima, tekkis inflatsioon. 2. Kollektiviseerimine NSV Liidus. Kuidas? Miks? Hinnang. 1928. aastal, enne kriisi puhkemist võttis Stalin vastu otsuse põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimisi kohta. Plaan viidi ellu parteiaparaadi ja ametnikkonna abil, toetudes relvajõule. See tähendas tagasipöördumist sõjakommunismi juurde. Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse. Kolhoosi omandiks muutus nii talupoegade, nende tööloomad, tööriistad. Miks toimus kollektiviseerimine? Et talurahvalt kergelt vajalikke
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid