Julien
on vanglas vaba ja õnnelik
Julien
oli vabana silmakirjalik , see mida ta mõtles ning see, mille ta
välja ütles oli väga erinev. Pidevalt püüdis ta enesele
tõestada, et suudab olla parem ja edukam kui võimu pärinud
markiid. Vanglas aga ei pidanud ta end enam tõestama, tal ei olnud
enam millegi poole püüelda. Polnud ka põhjust, kõik saab läbi,
ta leppis oma surmaotsusega.
Liikudes
kõrgseltskonnas oli ta sunnitud käituma nii, et see teda ei
kahjustaks. Üks vale liigutus oleks ta hävitanud. Seepärast ei
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ann Tooming
Õppematerjali autor
mustas" on selleks Mathilde. Neljas marionett on deus ex machina võimas heategija (härra de La Mole). Julien on noor üheksateistkümneaastane noormees, kes kasvab üles peres, kus hinnatakse ainult füüsilisi oskusi. Julien aga erineb oma perekonnast isast ja vendadest igati. Ta on huvitatud kirjandusest, tal on omad eeskujud, keda salaja jumaldada, ta armastab raamatuid. Tunne, et ta ei kuulu perekonda, ajab mehe niikaugele, et ta nõustub minema koduõpetajaks linnapea majja. Julien, kelle suurepärane mälu on taganud talle jumalasõna tundmise peast, saab kiiresti väärtuslikuks. Jõudnud oma uude koju, hämmastavad Julieni võimalused, mida elu võib pakkuda ning mees hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab
Tütred Eugene'i muutused-hiljem Votrine'i halb mõju-kasutas inetuid võtteid, et tõusta kõrgemale. Kavatsed läksid halvaks. Positsioon-Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Positsiooni säilitamine ja tõstmine tütardel. Organism ja keskkond peavad olema vastavuses. Mis on romaani lähtepunkt. Inimene on selline, missuguses keskkonnas teda kasvatatakse, inimene saab siis olla õnnelik kui teda ümbritseb talle meeldiv keskkond. Minu arvates on romaani lähtepunktiks inimese ambitsioon jõukusele ja ühiskondlikule staatusele. Iga tegelane raamatust(Eugene, tütred, Votrine) tundis vajadust kuskile kõrgemale pürgida, oma elu kvaliteeti parandada, seda tihti inetuid teid pidi. Inimene tahab, et teda ümbritsev oleks vastavuses tema tahtmistega ja ambitsiooniga. Ometi see püüe ainult kasvab ning lõpuks mingit lahendust ei tule
Seal müüs peremees oma kronu kolme eküü eest maha, mis oli küllaltki hea hind, sest d'Artagnan oli teda viimasel etapil tublisti kurnanud. Ja parisnik, kellele noormees hobuse ülalmainitud üheksa liivri eest ära andis, tunnistas avameelselt, et nii kõrget hinda nõustus ta maksma ainult looma omapärase vann tõttu. Nii sammus d'Artagnan Pariisi jalgsi, väike pakk kaenla all. Ta kõndis seni, kuni leidis vaba üüritoa, mille hind vastas ta rahanappusele. See tuba oli midagi katusekambri taolist ja asus Fossoyeurs'i tänaval, Luxembourg'i lähedal. D'Artagnan maksis ära üüriraha ja asus kohe oma korterisse. Kogu ülejäänud päeva veetis ta sellega, et õmbles vammusele ja pükstele poorte, mis ta ema oli isa d'Artagnani peaaegu uuelt vammuselt ära lõiganud ja salaja pojale kaasa andnud. Pärast seda läks ta Ferraille' kaile ja laskis mõõgale uue tera panna
6)Fr. Tuglase elu ja looming. (1886-1971) Eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Elulugu- Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 5 1918 abiellus ta Eloga. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Looming- Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat
Ülim väärtus- INIMENE Alguse sai Inglismaalt Olulisemad kujundajad- prantslased VOLTAIRE, ROUSSEAU Harimatus ja vaimupimedus on inimeste hädade põhjus Õige ja arukas on see, mis inimestele kasu toob Proosa esiletõus LOODUSE EES ON KÕIK VÕRDSED Romantism 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus. Väärtustai isiksust, tema tendeid ja elamusi. Arvati, et tunded on mõtlemisest ülemad. Idealiseeriti minevikku. Tunti huvi maagia vastu. Looming pea olema vaba. Isamaalisus Georg Gordon Byron Walter Scott Victor Hugo Hans Christian Andersen Edgar Allan Poe Aleksandr Puskin Realism Realism (18.sajand) kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Naturalism
Mees valib koleda ja naine muutub järsku ilusaks. Happy end. Oxfordi tudengi lugu Itaalia markii tahtis naist, leidis külast ilusa naise. Griselda naisel nimeks. Abielluvad, 2 last. Aga mees tahab naist proovile panna, saadab lapsed mujale elama ning lõpuks saadab ka naise minema. Naine on leplik ja ustav, tahab teenida markiid. Ühel päeval kutsutakse Griselda taas tagasi lossi, Walter näitab enda uut naist, tegelikult on see Griselda ja Walteri tütar, poeg ka. Mees õnnelik, et naine nii truu, elavad elu lõpuni. Paazi lugu Cambuscan oli vägev sõdalane. Pidas pidu, järsku tuli sõdalane sisse ja tõi kingitusi: Vaskratsu- ei liiguta, kuid võib viia kuhu tahes; peegel- vaataja näeb seda, mida tulevik toob: kudsõrmus- Canacele(tütar) saab aru lindude keelest; haljas mõõk- võluvõim, palju jaksu. Canacele sai aru linnulaulust, kotkas oli kurb, kuna ta jäeti maha mingi muu linnu poolt, teda reedeti. Jutt jääb pooleli. Maahärra lugu
saatis erru NECKERi. Seda poleks ühegi hinna eest tohtinud teha, sest rahvas pidas Neckeri Generaalstaatide kokkukutsumise algatajaks, seega parlamentaarse revolutsiooni juhtfiguuriks. Pariisi jõudis teade tema vallandamisest alles järgmisel päeval. Kõneldi isegi tema arreteerimisest. (Tegelikult lahkus mees kohe riigist.) 13. juuli hilisõhtul kutsus noor ajakirjanik CAMILLE DESMOULINS12 [kamij demu´lä(n)] Palais-Royali hoovi välikohviku kliente vabastama Bastille’ vanglas kannatavaid “despotismi ohvreid”. Ta tegi seda väga ilukõneliselt, tema kuue äärel ilutses plaatani leht (tulevane kokard, millest sai despotismi vastu võitlemise tunnus). Varavalgel kohtas Palais-Royali hoovist väljuv rahvahulk turule suunduvaid müüjaid-ostjaid, kes liitusid “despotismi ohvrite” vabastajatega, sest kõigi meeleolu oli Neckeri vallandamise pärast tusane. Pariisi lihtrahvas oli raskete elutingimuste tõttu üldse väga tundlik.
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid