Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tõde ja õigus IV kõide". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karini, renee, indrekul, melesk, paraleppöögertal, palusül, tuppa, uuestüsisalvi, meleski, tundis, vesiroos, öelnud, diivani, nutma, majas, lisas, saladus, toast, seltskond, xvii, pisar, igat, haigla, süüd, naljaabinettiitty, vaatas, revolutsioon, xxxi, tükk, hommikulohviku, juttu, mehele, üllatus, obligatsioon, uskuda, poisiI- Karin rääkis Indrekule Köögertali pankrotist. Indrek oli maininud, et see võib juhtuda kõigiga, ka meiega. Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti, kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast. II- Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek. III- Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe
soovi. Edasi üritab Karin oma enesehinnangut tõsta proua Köögertali lemmikmuusiku Röneega, peenutseva lauljaga. Tegelikult ei huvita naist see poisike, ta tahab lihtsalt Köögertalile ülevalt alla vaadata. Poisike aga armub Karinisse tõsiselt. Köögertali juubelil, kus kõik on juba parajalt purjus, läheb Paralepp Röneele kallale ja teenib sellega naise silmis plusspunkte. Kaklus lõpeb Paralepaga haiglas ja rahuloleva Röneega. Vahepeal küsib endine koolivend Melesk Indrekult ulualust ja vana tutvuse poolest ei ütle Indrek ära ja paigutab ta naise teadmata pööningule. Mõni aeg hiljem tuleb Melesk Indrekule vastu ja nad jäävad rääkima. Melesk räägib imelikke jutte surmast ja sellest, kuidas oleks kõige parem surra (kas enda, sõbra või vaenlase käe läbi). Sõbrad ei jõua oma juttu veel lõpetadagi, kui ilmub politsei ning Meleski sealsamas maha laseb. Hiljem saab Indrek teada, et Melesk oli ise
vastu hakanud ja ta lasti maha). Mari tahtis kangesti Jussi kõrvale puhkama minna ning palus poega/Indrekut, et see annaks talle rohkem rohte kui vaja. Nii poiss lõpuks tegigi. PÕHIPROBLEEM: Milline on revolutsiooni mõju inimesele?- Indrek õppis revolutsioonist palju, nt et ei tasu tormata pea ees tulle; revolutsioon oli hullutav. TÕDE JA ÕIGUS 4.OSA PEAMISED TEGELASED: Indrek Karin- Indreku naine, 3 last neil Tiina- sama, kes 2.osas, Paaside ehk Indreku ja Karini teenijatüdruk/lastehoidja Vesiroosid- Karini vanemad Tiki, Miia- Karini ja Indreku tütred Paralepp- Karini armuke, advokaat Köögertalid- pankrotistunud perekond, olid siiski heal järjel Rönee- noormees, muusik, Karini armuke Kitty Itam- paksude säärtega Karini sõbranna Melesk- põranda-alune revolutsionär, Indreku vana koolivend, suri teoses Meeli, pr Horst- Karini kohvikusõbrannad Ida- Karini nõuandja TEGEVUS: Esimese EV aegu linnas (pärast Vabadussõda).
Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsinud nende mandunud inimestega seal jamada, Karin on iseseisev naine, nagu Indrek ütleb. Ta on harjunud mehe (meeste) juures oma tahtmist saama, nutu või sundimisega, ükskõik kuidas. Kõige rohkem ajab Karinit närvi see, kui Indrek samamoodi ei ärritu kui tema. See teeb teda iga tüli ajal aina tigedamaks, kuni asi lõpeb Karini nutu ja lõppematute mehesüüdistustega. Ja nad
XXXI (349-360) Andres ja Indrek (noorem vend) unistasid Matu aegsest rõõmust, kaskedest allalaskmisest, tempudest. Andres kogu aeg peksis Indrekut. Indrekule ei meeldinud usside piinamine(352- 354), vareste-kullide võitlus. Kui Andres Indreku mütsi mulda täis toppis ning ära viskas, sai Indrek vihaseks, saatis Andrest kiviga, kuid pihta sai kartulit võttev Mari(357-358). Andresele see härdus ei meeldinud ning edaspidi lasi ta Indrekul üksinda nokitseda. XXXII (360-379) Tööd oleks nagu rohkem kui Vargamäele tulles. Andrese-Indreku omavaheline ületrumpamine(367). Andres otsustas noore Andrese tööpoisiks teha. Andres otsib abi piiblist. Maret-Liisi käivad Andrese eest salaja väljas(370-373), abi leidmine lauavirna tagant. XXXIII (380-401) Indrek püüdis tihti karjas olles kalakesi, otsis linnupesi. Kui kanaarilinnu pesa tühjaks söödi, mõtles Indrek välja, kuidas teada saada, kas see oli Riia Milli. Oli
" "Kurat niisuke! Ta alles küsib! Ma räägin ja seletan kogu aeg, aga tema teeb näo, nagu poleks ta veel midagi kuulnud ega näinud. Siis tee kõrvad lahti ja kuula: ma tahan majale obligatsiooni ,ja kui ma seda ei saa, siis meie varanduste lahutust, et ma võiksin oma varandusega talitada, nagu heaks arvan." Karin on väga iseseisev naine nagu ütleb ka Indrek ning laseb seetõttu Karinil oma äranägemise järgi talitada. Sellega on ta tegelikult just Karini ära rikkunud. Suhte luhtumine pole ainult Karini lõbujanu ja kapriissuse süü, vaid ka Indreku süü, kes oli ohjad liiga lõdvaks lasknud. Tegelikult vajabki Karin mehe tugevat järelvalvet ja võimu, mida ta ka ise tunnistab, kuid mida ta Indrekult piisavalt ei saa "Naist peab pidama nagu noort hobust- ohjad pingul ja valjad peas. Kangvaljad, need on naisele kõige paremad. Usu, väimeespoeg, naine ei tunne muidu oma väärtust, ei usu, et
aga lähenevat trammi ning sureb traagiliselt. A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus IV" Probleemid Vesirooside majanduslikud raskused. Köögertal kiskus enda n-ö kavala pankrotiga kaasa ka Karini isa firma. See tingis Karini meeleheitlikud otsused Tegevuse koht ja aeg selle nimel, et olla ka edaspidi pidudele kutsutud. Tartu, XX sajandi teine veerand Karini ja Indreku suhted. Karin ja Indrek olid raamatu alguseks üksteisest juba tüdinenud
Saksamaal Ramilda suri. See pani põntsu Indreku õpingutele sest kui ta varemgi suure armumise tõttu ei õppinud siis pärast Ramilda surma polnud millelgi nagu mõtetki. Ta lahkub Mauruse koolist, olles pettunud jumalas põhjalikult, ja kirjutanud kooli lehele artikli, kus ta jumala tapab. Seda aga vana Maurus (põhimõttekindel ja kõnesid armastav rahaahne vanamees, kohati tobe aga muidu ikkagi inimene) nii enda kui oma kooli maine pärast lubada ei saa. Indrekul on ka savi, ta lahkub koolist suhteliselt ükskõikselt, jättes kogu selle osa oma elust seljataha. Kolmas osa Kolmandas osas elab Indrek linnas, elatudes juhuslikest teenimisvõimalustest, sooritades edutult üliõpilase eksamit ja suheldes vast rohkem kui tarvis revolutsionääridega. Õigupoolest saab ta üheks nendest. Lisaks elab ta endise vabrikutöölise Lohu (see on streigis oma käe kaotanud ja
Tema arusaam elust ja armastusest erineb tunduvalt Indreku arusaamast. Tema jaoks on kõige tähtsam käija kohvikutes ja olengutel ning veeta võimalikult palju aega seltskonnas. Mees ja lapsed on tema jaoks teisejärgulised. Seltskonda on Karin väga hästi sisse elanud ja tal on palju tutvusi. Teos algab seltskonnas ühe tuntuma ärimehe Köögertali pankrotiga. See, et Köögertal on pankrotti läinud, ohustab ka teisi ärimehi, kaasa arvatud Karini isa Vesiroosi. Vesiroosi ainukeseks pääseteeks on tema tütar Karin. Ta soovib nimelt Karinile pulmadeks kingitud majale obligatsioone teha, Karin aga keeldub sellest ja ka Indrek ei suuda teda ümber veenda (lisaks näide: lk 38). Nii peabki Vesiroos end mõnel muul viisil jalule upitama, kas siis alkoholi müügiga või mõnel muul ebaseaduslikul viisil. Teose põhiline sündmustik keerleb aga peamiselt Indreku ja Karini karidele jooksnud abielu ümber, mis viib lõpuks välja Karini
KARIN "Tõe ja õiguse" neljandat osa lugedes suurem osa inimesi vihastub Karini peale,kuid ainult seetõttu,et ei saada aru tema käitumismotiividest.Võib ka juhtuda,et hakatakse temale kaasa tundma,sest käitumisest ei saada aru ning seejärel võetakse Karinit kui hüsteerikut või närvihaiget.Tegelikkuses on Karinil kindlad sihid,millega eesmärgi poole küündida.Ta ei otsi elus vaheldust ega ole ka Indrekust tüdinenud,vaid tegutseb kindla plaaniga,et oma peret ja majanduslikku olukorda päästa.
tütar) pankrotimeister Köögertal rahutu, sügav ja kirglik loomus, advokaat Paralepp seltskondlik, egoistlik üliõpilane Rönee proua Ida revolutsionäär Melesk Märksõnad Tegevus toimub Eesti Vabariigi algusaastatel Tallinnas majanduslanguse ajal Indrek tööinimene, aga naine seltskonnahing Karinil pere teisejärguline Köögertali pankrot (kingitud majale obligatsioone teha) Teose põhiline sündmustik keerleb peamiselt Indreku ja Karini karidele jooksnud abielu ümber (enne romaani algust) Palju kajastatud seltskondlikke sündmusi Indrek tulistab revolvriga Probleemid ja lahendus
, läbiotsimine korteris. Indrek läheb kaasa rev. mõtetega. Võtab osa põrandaalustest miitingutest. Tema ei läinud siis kaasa kui see kõik lõhkumine ja muu jõudis Vargamäele, siis ta eelmaldus. Mäss jõudis Vargamäele lastakse maha Andrese poeg Ants, täiesti süütuna. Andres elab seda rängalt üle, A ise sai ihunuhtluse. III osa lõpus A. neab oma jumala ära. ,,Tõde ja õigus" IV osa. Võitlus iseeenda ja eluõnnega. Indrek abielus Kariniga, neil on 2 last. Karini isa jõukas mees. Ühiskonnas on tegemist väikekodanlike tõusikutega. Indrekuga tekib konflikt. Indrek on tööinimene ja Karinile tundub et armastus on vähe, võrreldes sellega mis ta abielu algusaastatel tundis, et alles on jäänud ainult hall argipäev. Karin käib nüüd seltskonnas, võtab osa bummelungidest, seal temale pöörataks erohkem töhelepanu. Arvaski et indrek ei armasta teda. Aga see pole tõsi, indrek ei olnud selline, kes igapäev armastust avaldaks
Inimesed pole need, kes nad tunduvad olevat. Pettumused. Ideaalide puudumine nägi, et paljud tahtsid revolutsiooni, et kasu saada. Indreku ja Mari vahelised probleemid. IV osa. Võitlus iseenda ja oma eluõnnega. Inimene ja inimene. Eesti Vabariigi algusaastad. Indrek, Karin, Köögertal. Käsitleb Indreku perekonna elu. Ta on abielus Kariniga ja neil on 2 last. Majas on teenijanna Tiina, keda Indrek muidugi ära ei tunne. Karini isa on kaupmees ja üldse armastab Karin olla tuntud seltskonnas kuigi see on igav. Indrek seltskonda ei salli. Karin petab Indrekut. Neil tekivad lahkarvamused ja Indrek kogemata tulistab Karinit. Jääb ellu, kuid lõpus jääb auto alla kui tahab takistada Indrekut lahkumast. Indrek mõistab, et naine armastas teda. Põhiprobleem: Ühiskond kujundab inimestevahelised isiklikud suhted. Probleemid ühiskonnas siis ja praegu kõrgkihi rumalus; püütakse olla see, kes sa
Tulles vastu ema palvele ja suutmata näha tema kannatusi, annab Indrek Marile surmava rohuannuse. Sellega suurendab ta oma süükoormat, ehkki teda ajendas halastus. IV köide - Inimese võitlus inimesega või iseendaga. Indreku abielu lugu, psühholoogiline romaan. Tegevus toimub 1920. aastate Eestis. Indreku naine Karin pärineb tõusikkodanlikust perest. Tema isa, kaupmees Vesiroos, on rikastunud sõja ajal spekuleerimisega. Indreku ja Karini abieludraama ongi kahe maailma kokkupõrge. Kuidas nad ka ei püüaks, ei suuda nad ikkagi teineteist mõista, vaid teevad üha rohkem haiget. Ikka teeme kõige enam haiget neile, keda me kõige rohkem armastame. Indrek on mõtisklev, kinnine, aus, tugeva õiglustundega natuur, kuid halb psühholoog: ta ei suuda naisele selgitada oma väärtushinnanguid, oma iroonia põhjust seltskonna suhtes. Karin on aga energiline ja tegevust otsiv naine, ta vajab teravaid elamusi ja armastust.
omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike loll Indrekule raamatu , hiljem ka teise raamatu. Lible ostis selle raha eest endale paremat süüa, mistõttu hakati Indrekut suureks lolliks kutsuma. Hiljem nägi ka härra Maurus Lible käes raha, mille päritolu järgi küsides räägiti välja , et Indrek oli need ostnud
· Indrek pole eluga rahul. Karin: ,,mees arvab ikka iseoma naisest seda kõige halvemat, muidu poleks ta ju õige mees." ,,Ma ei tunne ühtegi nii rumalat naist, kui on iga teine mees." Indrek · Tunneb, et teda pole kellelegi vaja. Arvab, et Karin ja lapsed oleksid temata õnnelikumad. · Tunnistas, et oli rumal, kui arvas isikliku õnne peituvat varanduses, mureta elus. · Karin kratsib ta silmad puruks. · Vesiroosi äri pankrotis, osa vara Karini nimel, tahetakse maja peale laenu võtta, Karin ei luba. · Indrek tahab vabaneda raha võimust. · Karin võtab endale armukeseks advokaat Paralepa.Tahab Indrekust lahutada. Ülestunnistused · Karin tahab Indrekule oma abielupettust üles tunnistada. Indrek tuletab meelde Indreku ema Mari surma. ,,Karin, sa oled väärt, et ma su kui kanna maha lööks ja jalgupidi aia taha viskaks. · Indrek lahkub. · Öösel tuleb koju revolvri järele.
" See tunne tuleb just siis, kui seda kõige vähem oodatakse ning samas võib sama ootamatult ka kaduda. Ükskõik kui palju ka ei püütaks, ei ole olemas suhet, kus poleks mõõnu, kuid siiski on kõik proportsioonid erinevad. Väga erinevate iseloomudega inimestel on tavaliselt raske kaua koos elada. Üldjuhul tekib nende inimeste vahel metsikult arusaamatusi, kuna sugupooled käituvad ning mõtlevad liiga erinevalt. ,,Tõe ja õiguse" IV osas oli näha Indreku ja Karini pika suhte kurba lõppu, kuna nende elustiilid erinesid täielikult. Mees oli töökas ning hoidis seltskonnast ning pidudest heameelega eemale, siis naine vastukaaluks nautis meeletult tähelepanu ning seltskonda, ta pidas tähtsaks mainet ning ilu, seetõttu soovis ta ka alati pidudel osaleda. Kari ütles enda kohta: ,,Aga sa ju tead, kuidas ma hirmsasti armastan, et mind pisinatukenegi imetletaks, nagu sina seda tegid alguses.". Neiu jumaldas tähelepanu ja seetõttu hakkas ta suhtlema
sõnadesse ja mis võtab lausa nõrgaks. Indrek sai linnaservas kokku teistega, kes samuti sakslastega sõtta läksid. Nad pidi minema rüüstama, et saada kokku piisavalt raha ja varandust sõjariistade jaoks. Rünnati viinapoodi, külastati valitsejat. Purustamine ja rüüstamine ning raha kogumine aina jätkus. Lõpuks taipas Indrek, mida nad terve see aeg teinud olid. Nad olid hävitanud vara, mida inimesed olid võib-olla aastasadu kogunud ja ta tundis tõsiseid süümepiinu. Jõuti kokkutulekule, kus pidas Indrek oma esimese kõne. Ta rääkis sellest, et oma rüüstamistega ei tohiks siiski liiale minna ning kui vara koguda, siis tõesti ainult sel eesmärgil, et relvi osta. Teised vaidlesid talle aga vastu, sest nad arvasid, et mõisahärrad ei ole seda toredust ära teeninud, sest lihtinimesel seda nagunii pole. Paaritunnise arutluse järel asuti teele mõisa poole, kust aga
Revolutsioon tekkis võib õndsaks saada ilma lunastuseta! Eeden on uuesti siinsamas. SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS. 10. Inimesel on palju vara, siis ei tähenda, et ta oleks õnnelikum pääs ei saa tulla ühiskonnas pettumine! 11. IV osa INIMESE VÕITLUS INIMESEGA. Karin on suurkaupmehe tütar (harjunud linnaeluga) kuulub kõrgseltskonda. Abielu ei kujunenud õnnelikuks, kuigi Indrek lootis. Seltskonnapeod, ärimaailm polnud Indrekule tuttav. Tekib lõhe Karini ja Indreku vahel. Karini ja Indreku juurde tuleb koduabiline Tiina (lombakas). Karin arvab, et Indrekul ja Tiinal on suhe, kuigi tegelt polnud. Tekib tüli Karini ja Indreku vahel Indrek pakib asjad ja tahab kodust ära minna võtab revolvri REETMINE, Karin otsustab panna välja suurima relva, et kätte maksta KEDA SA JÄLLE TAPMA LÄHED? (sest Indrek pm. Tappis ju ema) Raevohoos Indrek tulistab Karin saab kriimu käe peale
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas
Võibolla tahetakse hingevalust nõnda vabaneda või seda kergendada. Kuid tegelikult ei võta viha midagi ära, tekitab ainult rohkem tuska ja kurbust. Kurvem asi, mis võik ühe perekonnaga juhtuda, on lastekaotus. Tammsaare kirjutatud romaanisarja ''Tõe ja õiguse'' esimeses osas kaotavad Mari ja Andres kolm last : surevad Krõõda ja Andrese tütar Anni ning Mari ja Jussi lapsed Kata ja Juku. See oli perele raske ja väiksemad ei saanud aru, kuhu õed-vennad kadusid. Ema seletus tekitas Indrekul tunde, nagu oleks surm midagi ennenägematult ilusat.''Ema, mina tahan ka lennata, mina tahan ka ingliks saada, tiivad külge ja ...'' Aga Indrek kasvas ja kolmandas osas sai ta teada, kui kurb lähedaste kaotus tegelikult on. Tema vend Ants lasti maha, sest ta oli loonud Vargamäe Vabariigi, kuigi tegelikult oli see ju ainult laste mänguna mõeldud. Tundub absurdne, et keegi peab surema oma kujutlusvõime pärast. Vana Andres oli vihane ja meeleheitel: ''Tapsid ära, kuradid
silmade, ema Maret ootab poega koju. Ema toob paadiga üle jõe inimesi ja kuuleb nende käest sõja uudiseid. Karje, räbaldunud mees. Maret arvab, et see tema poeg, niiväga tahab selles mehes oma poega näha. Põetab seda meest, mees ei taha püsida temajuures, tahab edasi minna. Arst ütleb, et mehel on ravimata haavad, aga sõjas raviti haavad ära. Riietes augud olid selle augupeal kus ihus haava näha polnud. Mees sureb, arvab et mattis oma poja. Surnuaial tuleb tema juurde mees, kes tundis tema poega ja ütles, et tema pojal polnud põlenud nägu, aga sellel kelle Maret mattis oli põlenud näoga. Maret sai aru, et see pole tema poeg vaid ta oli matnud oma poja tapja. Sest ennem oli ka ülejõe leitud alasti mehe laip. Sõjast läbikäinud ja ellujäänud ja kodulähedal tapeti rahapärast. Mees oli koju jõudmas, sõda oli lõppenud ja niivõrd surnud mees, et tapab teise mehe rahapärast. Sõja koleduse edasiandmine läbi emaarmastuse. Alles vaid inimestevarjud, muud neis pole
võtta. Ta lükkab Anna enesepakkumise tagasi, ei lähe Kõrbojale, pigem tapab enda. Neiu Weltmanil ei tulnud Koitjärvelt solvatud enesetundega lahkuda ja võibolla oli Tammsaare niisuguse asjade käiguga ka igati rahul. Kuid tema meeltesse pidi sellest tugev märk jääma. Naine on mehega suhetes initsiatiivikaks pooleks ka mitmes teises Tammsaare teoses. Kuidas abiellusid Karin ja Indrek? Oli ehk siingi Karin aktiivne pool? Õige põgusalt antakse meile Indreku ja Karini abielueelseid suhteid kujutades aimu, et see tõepoolest nii oli. "Tõe ja õiguse" IV osa alguses loeme: "Karin oli nimelt hakanud hoolitsema Indreku õnne eest, sest tema polnud kaotanud lootust, et mõne teise inimese õnne kaudu pääseb ka ise õnnele lähemale." Ja veidi edasi Karini kohta, kes loodab Indrekut endaga abielluma saada: "Ta läks üksipäinis mööda kõnniteed ja ei saanud pisaraist kuidagi võitu. Ta oli ju lootnud, et täna viib ta asjad Indrekuga ühele
Ta lükkab Anna enesepakkumise tagasi, ei lähe Kõrbojale, pigem tapab enda. Neiu Weltmanil ei tulnud Koitjärvelt solvatud enesetundega lahkuda ja võibolla oli Tammsaare niisuguse asjade käiguga ka igati rahul. Kuid tema meeltesse pidi sellest tugev märk jääma. Naine on mehega suhetes initsiatiivikaks pooleks ka mitmes teises Tammsaare teoses. Kuidas abiellusid Karin ja Indrek? Oli ehk siingi Karin aktiivne pool? Õige põgusalt antakse meile Indreku ja Karini abielueelseid suhteid kujutades aimu, et see tõepoolest nii oli. "Tõe ja õiguse" IV osa alguses loeme: "Karin oli nimelt hakanud hoolitsema Indreku õnne eest, sest tema polnud kaotanud lootust, et mõne teise inimese õnne kaudu pääseb ka ise õnnele lähemale." Ja veidi edasi Karini kohta, kes loodab Indrekut endaga abielluma saada: "Ta läks üksipäinis mööda kõnniteed ja ei saanud pisaraist kuidagi võitu. Ta oli ju lootnud, et täna viib ta asjad Indrekuga ühele poole, aga nüüd
· ütles, et see oligi tema eesmärk, et nii need sündmused olidki, nagu kirjutas · 1970 hakkas ilmuma romaan "Kolme katku vahel" 3 osaline romaan, 1970-1980 küsimus Eestimaa ajaloos 16. sajandil ja Liivi sõda räägin sõjale järgnenud näljahädast ja ka Põhjasõjast peategelaseks Balthasar Russow Russowi taustast pole palju teada üks vanematest oli nähtavasti eestlane ja teine sakslane tundis eesti olusid päris hästi Kross ehitab oma intriigi üles sellega, et kuidas ka kahe kultuuri vahel seisev inimene, saaks ennast teostada liikus talupoegade kui ka linnaseltskonna vahel algab ühe väga mõjusa kujundiga toob välja selle, et peategelase elu on, kui köiel käimine see kujund on väljunud ka sellest teosest, tähendab, et tuleb leida õhkõrn liikumine kahe äärmuse vahel · novell "Pöördtoolitund" 1971
ei ole mässajate tegevusest eriti õhinas. Kristi-Lohkude tütar, huvitub mässust ja Indrekust, teeb enesetapu. Rev-ni otsustaval etapil sõidab Indrek hoopis ära Vargamäele, annab haigele emale halastavalt suure rohuannuse. Soldatid viivad ära isa ja venna antsu, Ants lastakse maha. IV.Eesti vabariigi algusaastad Tallinnas, Indrek on kooliõpetaja, tema naine Karin jõuka Vesiroosi tütar. Teenija Tiina, kes hoolitseb nende kahe lapse eest.Advokaat Paralepp ja üliõpilane Rönee, Karini nö kõrvalpõiked. Abielu jookseb karile, Indrek tulistab naist, õnneks mööda. Ükskõiksus ja hoolimatus viivad inimesed lahku. Indrek ja Tiina lähevad vargamäele. Karin hukkub rongi all. V.Tegevus kandub uuesti maale, ca pool sajandit hiljem. Uued peremehed, muutunud maastikud, teine eluviis. Endist Vargamäed ei ole enam, alles on ainult mälestus. Enam ei ole kõik unistused ainult maaga seotud. Indrek leiab, et ka mälestustel on oma väärtus.
Mari on teoses võitja, kuna temast saab Vargamäe uus perenaine. Ta sünnitas Andresele kolm poega ja neli tütart. Olles abielus Mäe Andresega igatses Mari siiski oma endist abikaasat Jussi ja see võib olla ka põhjus, miks ta oli kaotaja. Ta kaotas oma abikaasa, samuti kaotas ta ka oma noorima lapse Anni ja esimesest abielust lapsed Juku ja Kata, kes kõik surid lapsena. Nii kaotajaks kui ka võitjaks võib pidada ka Andrese ja Mari poega Indrekut. Ta oli poiss kes juba varakult tundis huvi kirjanduse vastu. Esimese osa lõpus läheb ta linna kooli. "Tõe ja Õiguse" teine osa räägibki sellest, kuidas Indrek Härra Mauruse koolis õpib. Teises osas kaotas ta usu jumalasse ning kolmandas osas kaotas oma ema. Ta ema oli haige sellest ajast, kui Indrek alles poisikesena vennaga kakeldes ja kiviga visates ema tabas. Kolmandas osas palus Mari, et Indrek tooks talle ravimeid. Ema palvet täites leiab varsti naine ka oma viimase puhkepaiga
sureb oli andrese mõte ja inimesed on jumala tööristad. X Saabus kevad ümberringi hakkas kõik sulama. Ühel hommikul tuli Fvanaisa andrese juurde Elli, kes teatas et õunapüüd on õide puhkenud, kuna andres oli soovinud et talle teatatakse sellest,. Nii läksidgi indrek elli ja andres õunapuid vaatama, kuid selle asemel, et õisi vaadata hakaks andres seal kroistama, mille peale maret ültes etnii on igal aastal, kuid siis juhtus muutus andres vaatas puu otsa ja palus indrekul tuua puu otsast oks õitega, kuid elli oli kiirem ja sai kohe selle oksa kätte . Nii läkski vana andres koju ja pani sell otksa oma koju suitsuse seina prakku. Maretile eia andnud isa käitumine rahu ja ütles indrekule et see ei ole kuigi tavaline ja, et inimesed pidid enne surma muutuma selliseks. Järgmisel päeval hakkas andres aga kuuski ja mände soost tooma ja ümber istutama, mis oli aga jussile vastumeelt, kuna ta oli
Anton Hansen Tammsaare Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega.
Seda aimas ka Maret ja arutasid seda asja Sassiga. 13) Tiina kohtus Eediga, kellele ta õpetas kombeid, mis tüdrukutele meeldisid. Vargamäel oli lastel lõbus, aga mitte kauaks. Sinna võeti suviline Ott, kes olis sportlik ja hakkaja noormees. Oskarile ta sugugi ei meeldind ja ükskord mindi isegi kaklema, kui Ott Tiinale ligi tikkus. Elli ja Tiina sõprus kadus. Sest Ellile meeldis jällegi Ott ja ta oli kade kui Ott Tiinale silma heitis. Tiina ja Elli pidid nüüd tuppa magama tulema. 14) Pinged noorte vahel kasvasid. Elli ja Oskar ei saanud ka enam hästi läbi. Ott ei teinud Tiinast enam välja, ja Oskar pidas viha ikka Otile, kui Tiina talle mõnikord naeratas. Tiina räägib Indrekule kuidas lood üleval tema pärast on. Tiina satub kokku jälle Eediga, kes ajab lolli juttu ja muudkui, et Tiina ilus tüdruk. Tiina kuuleb poisilt veel, et Ott käivat Oru peres salaja Juuli juures. 15) Imestakse, miks Tiina küll selle poisiga suhtleb
lasi end maha, kuna uhkus ei luba vigasena Kõrbojale peremeheks minna. Ning lõpuks läheb Eevi koos oma pojaga Vargamäele valitsema. 1923 novellikogu ,,Pöialpoiss"- psühholoogilise põhikoega novellid, kus on fantaasiat ning kohtab veidi ehk õudusjutte. ,,Pöialpoiss" ohvitser koos oma ustava sõbra ja kaitsja koeraga läheb mõisa öömajale ning tutvub seal peretütrega. Öösel läheb ta oma tuppa, et magama jääda, aga kuuleb samme, hiljem on keegi aga ukse taga ja katsub ukselinki, sellest kõigest kohkub ka koer. Ukse avab aga väike lilliput, kes teritab pidevalt pussnuga ning sammub lähemale, lähenedes mehe kõrile on ohvitser hirmust tardunud ning koer, kes on ta ainus kaitsja sööb lilliputi ära. Aga liliput lõikab end koera kõhust välja ning järgmisel päeval kui ohvitser peretütre tuppa läheb, näeb ta et neiu on oma voodis pikali ja kõik kohad on verd täis.
ja anarhistid ning materdati kahte viimast. Teine koosolek, kuhu nad lksid, toimus hes rikkas perekonnas. Seal nuhke ega politseid ei kardetud, sest ametlikult olid kik klalised kutsutud pidama mingit thtpeva. Elus on vrtus ainult sellel, millest saad aru. (Kristi snad) 8. peatkk Indrek kis Otstaavlil politseijaoskonnas klas. Viimane oli ta pstnud vallamaksust, eldes et ei tea, kus ta elab. See aga Indrekule ei meeldinud, kuigi tal tepoolest polnud raha, et seda maksta. kitselt tuleb Indrekul nlg ning ta suundub sgikohta, kus ka ennist kidud. Seal kurdab proua Kuusik, et hrra Bstri ei ki enam tema juures smas. Katsun, kas saan mda, kui tahan. Kas saan tahta, kui tahan tahta. Kas olen vaba. Inimene peab oma vabadust alati proovima. (Bstri selle kohta, miks ta enam sgikohas ei ki.) Bstri siiski tuli, kuid lks proua Kuusikuga tlli ning lahkus ja lubas enam mitte tagasi tulla. Indrek aga kiirustas Bstri sbra Viljasoo poole, kes oli kirjastaja ning vajas Indreku abi.
Jack Tweed abiellus oma armastatuga ning pärast seda süüdistati teda vägivallatsemises ning vägistamises ja ta arreteeriti. Naine aga suri kuu aega pärast naitumist ning mees istus üksinda vanglas. Armastuse puhul peab enne tegutsemist mõtlema tagajärgedele, et hoiduda võimalikust pettumusest ja kahetsusest. Vahel võib näiliselt ilusa armastuse korral emotsionaalselt üksi jääda. Algus võib olla ilus, kuid lõppu ei suuda keegi ette ennustada. Samamoodi läks Indrekul ja Karinil, kelle kooselu algas väga õnnelikult, kuid drastiline muutus toimus pärast poja surma, mil suhet tabas tohutu allakäik. Noored olid küll koos, aga nende vahele tekkis ajaga vaid süvenev lõhe. Karin oskas Indrekuga manipuleerida, pettis teda, noppis tüli välja ka lihtsatest jutuajamistest, ühe sõnaga, tegi mehe elu põrguks, kuid siiski viimane armastas teda väga. ,,On ilus kellegagi ühineda
annaabi.ee 
