Neljas tase Viies tase Kuus peenikest ja pikka jalga Küüniste ja kleepuvate padjakestega varustatud käpakeste abil saab kärbes ronida laes ja klaaspinnal Käppadel asuvad maitsmiselundid Koht ökosüsteemis Temast toituvad konnad, linnud, sisalikud, ämblikud jt Arvukust vähendavad sügisesed külmad ja inimene Võivad edasi kanda mitmesuguseid haiguseid Toakärbes on sünantroop vähemal või rohkemal määral seotud inimesega. Päritolu ja elukoht Uusaegkonnast, u 65 milj aastat tagasi Kesk- Idast Kosmopoliitne putukas - praeguseks leitud üle kogu maa Lindlate ja lautade ümbruses Kodude ümbruses põhiliseks toiduallikaks prügi Toitumine Suiste asemel imilont Väljaheited, riknev liha ning kõdunenud taimeosad poolvedelad Tahkele toidule sülje eritamisel oksendavad toakärbsed maost veidi poolseeditud toitu
Paljunemine • kiire paljunemine • vaegmoone • vastseks vakl • munemine • Mõnedel liikidel on pulmalend ja teistel mitte. Eriti huvitav ja keerukas on surukärblaste pulmalend. Enne seda püüab isane mõne väikese putuka, et seda pulmalennu ajal emasele pakkuda. Vastutasuks pulmakingi eest saab emasega paaruda, ühtlasi päästab ta ka oma elu, sest pulmakingi puudumisel võib agressiivselt meelestatud emane isase enda ära süüa. Toakärbes Toakärbes on kõige tuntum kärbseliik, kes tegutseb ainult inimasulates, sest on kohastunud toituma inimese toidujääkidest, loomasõnnikust ja muudest jäätmetest. Toakärbsel on aastas mitu põlvkonda, muneb igale poole, kus vaid vastsetele on toitu. Kärbsed on tülikad ja ohtlikud, sest nad kannavad edasi phtlikke haigusi nagu näiteks seedekulgla haigused sattudes sõnnikult inimese toidule. Parmud Palju tüli tekitavad kärbsed, tulevad päikesepaistelisel
Toakärbes Merilyn Mõttus Looma koht süstemaatikas Hõimkond: lülijalgsed Klass: putukad (Insecta) Alamklass: välislõugsed (Ectognatha) Selts: kahetiivalised (Diptera) Sugukond: päriskärblased (Muscidae) Toakärbes (Musca domestica) kuulub päriskärblaste sugukonda. Päriskärblaste sugukonnas on veel umbes 3 000 liiki kärbseid. Päriskärblaste sugukond on eluviisidelt nii valmikute kui vastsete osas väga mitmekesine. Toakärbes on ilmselt üks kõige laiema levikuga putukas kogu maailmas. sugulased Päriskärblaste sugukond on liigirikas ning siia kuulub üsna erineva välimusega kahetiivalisi. Järgnevalt toon mõned näited. Päriskärbse üheks sugulaseks on nt harilik pistekärbes (Stomoxys calcitrans). Väliselt on ta toakärbsega väga sarnane, kuid liigub erinevalt toakärbsest vaid ühel kindlal ajal aastast - suve lõpu poole. Kärbes imeb verd ning võib edasi kanda haigusi.
Pesa: süljega niisustatud puidust, Perekoosseis: Ema, töölised, noored paarilised; Ema muneb, Töölised: toiduvad vastsed, koristavad, kaitsevad, Toit: Vastsed: Putukatega, Morssi, Mahla, Paljunemine, areng: Täismoondega, pulmalennul, Talvitumine: ainult emased, Kasulikkus: hävitavad putukad, tolmendavad taimi 18. Nimeta inimkaaslejaid putukaid, kus elavad ja millist kahju tekitavad. Jahumardikad, toakärbes Elavad koos inimestega, inimest ei söö kahju: hävitavad materjali,levitavad haigusi 19. Nimeta parasiitputukaid, millist kahju tekitavad? Kirbud, täid, parmud, toituvad inimesest, levitavad haigusi 20. Milles seisneb putukate tähtsus looduses ja inimesele, kasu ja kahju. Looduses: Kasu: Tolmendavad(mesilased, liblikad, herilased), levitavad seemneid(Sipelgad), hävitavad taime kahjureid(herilased, lepatriinud), puhastavad metsa(sipegad), toiduks(loomadele), lagundajaks
tundekarvake ehk sensill Sigimine Putukad on erandtult kõik lahksugulised Peamiselt eristatakse kolme sigimisviisi: lahksuguline, eluspoegimine ja partenogenees Osad putukad arnevad täis- ja osad vaegmoondega Erinevaid putukaid Leinaliblikas Puruvana Kimalane Seitsetäpplepatriinu Toakärbes Sipelgad ja lehetäid Tänan tähelepanu eest ! Humala-eistekedrik
Ä Lauluritsikas Luhakõrsik liblikas Ujur mesilane Kihulane I Rohutirts Punaliidrik Admiral Kärsakas Kimalane Pistesääsk T Rändrohu- Vesineitsik Riidekoi Ohakasikk Herilane Hallasääsk E tirts Puruvana Jahuleedik Aiajooksik Maamesilane Parm D Sinikiil Pääsusaba Muskussikk Sipelgas Toakärbes Koer- Sarviknaksur Kuplane Toasääsk liblikas Nõelmardikas Vapsik Surusääsk Lapsu- Sipelga- Majasääsk liblikas mardikas Metsasääsk
Arengutüüp Vaegmoone Täismoone Vaegmoone Täismoone Liigiline rändrohutirts Sinitiib, Ujuris, Tondihobu, Kimalane e Metsasääsk, mitmekesisus lapsuliblikas, kooreürask, vesineitsik, maamesilane, hallasääsk, mustlaik-apollo sitasitikas puruvana herilased, sipelgad toakärbes, parmud, porilane, põdrakärbes Tähtsus looduses Toiduahel, Taimede Toitub inimese Osa toiduahelast, Nõelavad Taimekahjurid,
pärak. Eritusfunktsioon täidavad Malpighi sooned, umbsed sole väljastopised. Hingamine trahheed Paljunemine Putukad on lahksugulised, suguline diomorfism ( emased ja isased on erinevad) 1) lahksuguline sigimine ( emased munevad) 2) eluspoegimine 3) neitsisigimine e. Partenogenus ( emased ei vaja isaseid ) · Vaegmoone Munavastnevastnetäiskasvanu · Täismoone Munavastne(röövik)nukkvalmik Ülevaade Kahetiivalised toakärbes, parm, kihulane kakas kilejat eestiiba ja tagativad on säilinud lühikeste sumistena Liblikad admiral, ohakaliblikas, pääsusaba lendavad eriti ösöel, neil on toidu imemiseks pikk imilont. Mardikad kuldpõrnikad, ohakasikk, nõelmardikas, aiajooksik, seitsetäpplepatriinu. arvukamad putukad Maal, ülalt kaitseb neid rindmikukilp. Kiilid sinikiil, kuningkiil, lapik-vesikiil neil on neli kilejat tiiba, tiivad on kaetud peenete karvakestega. Kiletiivalised kimalane e
siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss)Kopsud(kiritigu,ämblik,skorpion,toakärbes)Trahheed(rohutirts). Millega toimub suguline ja mittesuguline paljunemine? suguline paljunemine toimub sugurakkude abil(ämblikud,karbid, ainuõõssed,rohutirts) mittesuguline paljunemine toimub taime kasvuorganite abil(meriroos,käsn,hüfrad,korallid) Sugulise ja mittesugulise paljunemise viisid?suguline--- pooldumine(meriroos),mitmeks osaks jagunedes(merisiilik,meritäht,käsn),pungumine(hüdra,korall). Mittesuguline---
Fifth level Fourth level Fifth level Fifth level Emane Isane Vastne Toakärbes Toakärbest tuntakse kogu maailmas kui mustust ja haigusi levitavat putukat. Ta kuulub kõrgeltarenenud putukate rühma ja lennuoskuselt võib teda võrrelda kaasaegsete lennukitega. Toakärbse areng Munad emased munevad 100 120 muna orgaanilisele ainele. Vaglad kooruvad 12 24 tunni möödumisel. Nukud 3 4 päeva Kookonist lahkumise järel ei
haukamis- või libamistüüpi kohastunud pistmiseks või vereimemiseks 3 kuni 70 lüliga tundlad niitjad või sulgjad tundlad jooksujalad jooksujalad kaks paari kilejaid lennutiibu eestiivad ja sumistid vaegmoone täismoone puudub puudub röövloom röövtoiduline hammustab või paiskab mürki imeb verd metsakuklane, vapsik toakärbes, toasääsk Kirbulised leitud 24 silmad onliiki Jalgu on kolm paari, nõrgalt arenenud kõik jalapaarid on pistmistüüpi hästi arenenud, suunatud alla lühikesed 5-lülilise käpa puuduvad tiivad, ja aga 2 küünisega neil on tiiva meenutavad jätked loomade verest, vaegmoone suudavad imetajate elada ja lindude ektoparasiidid aasta ilma toiduta hüppevõime liivakirp,koerakirp
TOIT taimemahladest, jäänustest, sõnnikust Munevad PALJUNEMIN taimedele,arenevad E, täismoondega ARENG Toakärbes, laulusääsk, NÄITED veiseparm, kihulane MESILASED SIPELGAD ELUKOHT, PESA PERE KOOSSEIS EMA ÜLESANNE TÖÖLISTE ÜLESANDED TOIT SUHTLEMINE PALJUNEMINE JA ARENG TALVITUMINE KASULIKKUS Putukate tähtsus looduses ja inimesele LOODUSES INIMESELE
vesihark haukamissuised maipõrnikas kuuse-kooreürask muundunud ja taandarenenud puruvana haukamissuised või Suur-punasuru alahuulekobijad leinaliblikas haukamis- või libamistüüpi meemesilane vapsik kohastunud pistmiseks ja vereimemiseks toakärbes või lihtsalt vedela toidu vastuvõtuks laulusääsk pistmistüüpi, suunatud alla. koerakirp kassikirp
röövloom ja kahju saakloom. Kiskja ehk karnioor loom, kes sööb teisi loomi. Kisklus on hädavajalik, sest see piirab saakloomade arvukust ja parandab nende populatsioonide seisundit. Saakloomade kohastumused: värvus (kaitse-või varjevärvus, segavärvus näiteks zebral), ehituslikud iseärasused (kiired jalad, kilp, hais, elekter, okkad, tint, sarved), elupaik (org), koloniaalne eluviis. Kiskluse näited: toakärbes ja ristämblik, nirk ja uruhiir. 6. Taimtoidulisus ehk herbiooria taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe. Loom saab kasu ning taim kahju. Herbivoor taimtoiduline loom, nt: putukad; karnivoor lihasööja, nt: rebane, hunt; omnivoor nii taim- kui lihasööja loom, nt: siga, karu. Herbivoorid jagunevad: Söövad kindlat liiki taimi (koaala, panda, kartulimardikas) Söövad eri liiki taimi (jänes, põder)
· Sääskede vastsed arenevad vees või niiskes pinnases. Näiteks: mesasääsk, hallasääsk, majasääsk. Sarusääsed- toituvad nektarist, vastsed arenevad veekogude põhjamudas. Kihulased- · Väikesed mustad putukad, emased imevad verd. Kärbsed- · Neil on jässakas keha, lühikesed tundlad. · Nad tegutsevad ainult päeval. · Paljunevad kiiresti, munevad kõikjale, kus on toitu vastsetele(vaglad) Näiteks: toakärbes, lihakärbes ehk porilane, parm, põdrakärbes, äädikakärbes. Putukad inimeste elus: · Imevad verd, munevad toidule · Paljud on õite kõlastajad ja tolmlejad. · Osad toituvad seentest ja taimeosadest(viljad, lehed) · Lagundavad taimejäänuseid(termiidid) · Taimekahjurid(kartulimardikas, lehetäi) · Toiduks loomadele ja linduddele, roomajatele, ämblikutele. · Merilastelt saab mett. · Kannavad edasi haiguseid(lutikad ja parmud)
Putukad Kuldpõrnikas Kuldpõrnikas Põrniklased Mardiklased Putukad Lülijalgsed Loomad Cetonia aurata Cetonia Cetoniidae Coleoptera Insecta Arthropoda Animalia 3 Harilik toakärbes Toakärbes Päriskärblased Kahetiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad Muscidae Diptera Insecta Arthropoda Animalia Põderpõrnikas Põderpõrniklased Mardiklased Putukad Lülijalgsed Loomad Lucanus cervus Lucanus Lucanidae Coleoptera Insecta Arthropoda Animalia
Need on pistesääsed (Eestis umbes 30 liiki). Majasääsk elab majades. Eestis veel hallasääsk (soojades maades levitab see malaariat), metsasääsk, linnusääsk. Need on kõik pistesääsed. Surusääsed verd ei ime. Tuntud on nende parvlendlemine, mida rahvakeeles nim. surumiseks. Sääsed tegutsevad varjus või õhtuhämaruses ja öösel. Kihulased. Nende sülg on mürgine. Kärbsed jässakas keha , lühikesed tundlad. Tegutsevad ainult päeval. Kõige tuntum liik toakärbes. Elab ainult inimasulates. Porilased e. Lihakärblased. Vaglad (vastsed) on peata kuid lõugadega. Parmud. Verdimevad. Põdrakärbsed metsades imevad verd suurimetajatelt. 42. Rohutirtsu meeleelundid. Nägemine on halb. Kahe suure liitsilmaga näeb küll kuju, kuid need annavad ümbritsevast mosaiikse pildi (nagu läbi kokteilikõrte kimbu). Nende vahel asetsevate kolme väikese lihtsilmaga eseme kuju ei erista. Tähtsam on kuulmine, sest nad suhtlevad omavahel helisignaalide abil.
on nad kujunenud suiste eri osadest. Näiteks lutikatel ja sarnastiivalistel on alahuulest moodustunud neljalüliline nokk, mida mööda liiguvad neli pisteharjast (need on muundunud üla- ja alalõuad). Sääskedel on kõik suiseosad hästi pikad ja saledad, vaid kobijad on taandarenenud. Kokkupanduna moodustavad nad teravatipulise toru, mille sääsk oma ohvri naha sisse puurib. Parmud kasutavad oma ohvri naha purustamiseks tugevaid lõugu. Paljud kahetiivalised, sealhulgas ka toakärbes, on aga pistmisvõime hoopis kaotanud. Neil on alahuule tipp muutunud laiaks kanalikestega kaetud keelekeseks, mille kuju muutes saavad kärbsed vedelat toitu imeda. Tahke toidu jaoks on keelekesel veel kitiinhambakesed. Mõnedel parasiitsetel kärbestel on need hambakesed nii tugevad, et nendega saab ka elevandi nahast läbi hammustada. Ühiselulistel putukatel, nagu mesilastel, esineb omaette suistetüüp, mida nimetatakse haukamis-libamissuisteks
1) Selgita mis on elupaik. Nimeta liike, kelle elupaik on suur, väike Elupaik on ala, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. Suur: Hunt, Rebane, Karu (metsas, soos, võsades) Väike: (Peatäi inimeste juustes), (toakärbes inimelamutes) 2) Võrdle looduse eluta ja eluosa tegurite mõju niidul kasvale ristikule kuusemetsas kasvale jänesekapsale? Jänesekapsas saab vähem päikest kui ristikule selle pärast päike ei lähe nii hästi puudevahelt läbi. Jänesekapsas ei saa nii palju vett ( sademed, jäävad puus kinni) kuid metsas on niiskem. Temperatuur on metsas soojem kuna tuul seal nii palju ei puhu 3) Mille alusel rühmitatakse taimi lühi- ja pikapäevataimedeks?
Need on pistesääsed (Eestis umbes 30 liiki). Majasääsk elab majades. Eestis veel hallasääsk (soojades maades levitab see malaariat), metsasääsk, linnusääsk. Need on kõik pistesääsed. Surusääsed verd ei ime. Tuntud on nende parvlendlemine, mida rahvakeeles nim. surumiseks. Sääsed tegutsevad varjus või õhtuhämaruses ja öösel. Kihulased. Nende sülg on mürgine. Kärbsed jässakas keha , lühikesed tundlad. Tegutsevad ainult päeval. Kõige tuntum liik toakärbes. Elab ainult inimasulates. Porilased e. Lihakärblased. Vaglad (vastsed) on peata kuid lõugadega. Parmud. Verdimevad. Põdrakärbsed metsades imevad verd suurimetajatelt. 42. Rohutirtsu meeleelundid. Nägemine on halb. Kahe suure liitsilmaga näeb küll kuju, kuid need annavad ümbritsevast mosaiikse pildi (nagu läbi kokteilikõrte kimbu). Nende vahel asetsevate kolme väikese lihtsilmaga eseme kuju ei erista. Tähtsam on kuulmine, sest nad suhtlevad omavahel helisignaalide abil.
· Karnivoor- lihasööja loom, nt rebane, hunt, karu · Omnivoor- nii taim- kui lihasööja loom, nt siga · Taimede kohastumused o Ogad ja okkad o Mürgised taimed Alkaloide sisaldavad taimed. Kahjustavad kesknärvisüsteemi, nt kohvipuu Glükosiidid. Lagundavad punaseid vererakke, nt ussilakk, maikelluke Kisklus Nirk ja uruhiir. Toakärbes ja ristämblik. Taimtoidulisus Ploomipuu ja lehetäi. Sümbioos Sipelgas ja lehetäi. Liblikõielised taimed ja mügarbakterid. Samblik ja puu. Konkurents Männid männinoorendikus. Parasitism Kirp ja koer. Ploomipuu ja lehetäi. Kommensialism Sipelgas ja lehetäi.
Tavaliselt on igas rakus üks tuum, erandina mõnedes ka mitu. Nt kingloomal on kaks tuuma, vöötlihasrakk on aga hulktuumne. KROMOSOOMIDE ARV .. on ühe liigi piires muutumatu. Inimese keha tuumas on 46 kromosoomi. Ehk kaks sarnaste kromosoomi paari. Paarilisi kromosoome võib nimetada homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilike tunnuseid määravaid geene. NÄITEID: Kromosoomide arv mõned taime - ja loomarakus: Äädikakärbes: 8 kromosoomi. Toakärbes: 12 kromosoomi. Kana: 78 kromosoomi. Simpans: 48 kromosoomi Inimene: 46 kromosoomi. RAKUMEMBRAAN. -Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. -Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest mong ühendab rakke omavahel. Membraani vahendusel toimub ka aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Kuidas toimub ainete transport läbi rakumembraani?
· N.. Metsasääsk, hallasääsk, majasääsk. · Surusääsed toituvad nektarist, vastsed arenevad veekogude põhjamudas. Tuntud lendamisstiil üles-alla · Kihulased väiksed mustad putukad, nende sülg on mürgine Kärbsed · Jässakas keha, lühikesed tundlad. · Tegutsevad ainult päeval paks kitiinkest. · Paljunevad kiiresti, munevad kõikjale, kus on toitu vastsetele vakladele · N. toakärbes, lihakärbes e. porilane, parm, põdrakärbes, äädikakärbes, veise- nahakiin.. · Inimesi häirivad: vere imemine, prügikastides ronimine, toidule munemine jne. · Paljud kärbselised on õite külastajad ja tolmeldajad. · On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest. Putukate tähtsus looduses ja inimese elus · Taimekahjurid kartulimardikas, lehetäi, kooreürask, mitmete liblikate vastsed, männikärsakas jt.
B jänes ja ristik - F kägu ja linavästrik + C paeluss ja inimene + G puuk ja kass + D hunt ja jänes - 28. Lisa, milline organismidevaheline suhte tüüp esineb järgmiste paaride vahel: kisklus, taimtoitlus, sümbioos, konkurents, parasitism, kommensalism (ühele kasulik, teisele neutraalne). A liblikõielised taimed ja mügarbakterid kommensalism B männid männinoorendikus konkurents C toakärbes ja ristämblik kisklus D ploomipuu ja lehetäi taimtoitlus E samblik ja puu sümbioos F kirp ja koer parasitism 29. Mida tähendab kohastumine? Kuidas on kohastunud kõrbetaimed eluks kõrbes? organismirühma ehituse või talitluse kujunemine paljude põlvkondade jooksul selliseks, mis tagab liigi säilimise olemasolevaid elutingimustes.näiteks kaktustel on lehtede asemel okkad, et vett auruks vähem; paljudeil neist on pikad juures vee hankimiseks. 30
Putukarühm: … Iseloomustus: … c) Hallasääsk. Putukarühm: … Iseloomustus: … d) Lapsuliblikas. Putukarühm: … Iseloomustus: … a) Kuldpõrnikas. Putukarühm: … Iseloomustus: … Ülesanne 2. Putukaid on maailmas loomadest kõige rohkem. Kirjuta, millised kohastumused ja kuidas aitavad kaasa nende laiale levikule. Kirjuta 4 vastust. Ülesanne 3. 3.1. Kirjuta loetelus olevad putukate nimetused tabeli õigesse lahtrisse. Tabelis on 4 veergu ja 2 rida. Loetelu: Päevapaabusilm, toakärbes, kodumesilane, käätsusikk, laanekuklane, veiseparm, admiral, hallasääsk, pääsusaba, herilane, sirelane, pähklikärsakas, pargijooksik. Liblikad Mardikad Kahetiivalised Kiletiivalised 3.2. Kirjuta vähemalt üks tunnus, mille poolest kahetiivalised erinevad kiletiivalistest. --- 17 Ülesanne 4. 4.1. Tõmba joon alla nendele putukatele, kes imevad verd. Toakärbes, põdrakärbes, lihakärbes e porilane, kihulane, hallasääsk, surusääsk, parm. 4.2
lehetäi, taimed ja mügarbakterid Kommensialism- ühele poolele kasulik teisele kahjutu nt mardikad sipelgapesas, samblik ja puu Konkurents- sama või eri liiki organismide vastikku piirav kooseluvorm, nt männid männinoorendikus Parasitism- ühele kasulik, teisele kahjulik nt paeluss ja inimene Kisklus- rööv ja saaklooma vaheline toitumissuhe, nt toakärbes ja ämblik, nirk ja uruhiir Herbivooria- taimtoiduline loom ja taimeliigi toitumissuhe, ploomipuuja lehetäi Omnivooria- segatoidulised loomad Karnivooria- loomtoiduline loom c) Ökosüsteemid ja neis toimuvad muutused- Populatsioon- ühisel territooriumil elvad ühe liigi isendid. Stabiilne kahanev või kasvav populatsioon. Iga järgmine püramiidi tase on 10% eelmise biomassist. Püramiid algab taimest ehk tootja
o Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. o Kooselust kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik on peremees. (inimene ja solge) o Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. o Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. o Kiskahela viimaseks lüliks on tippkiskja. (ristämblik ja toakärbes) o Taimtoidulise looma- taimeriigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. o Herbivoorid on lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits. o Hulk loomaliike on segatoidulised ehk omnivoorid nad toituvad nii taimedest kui ka loomadest. o Nendeks on näiteks metssiga ja karu. Ökosüsteemid Igal liigil on oma leviala ehk areaal.
(raudkärblased). Kahetiivaliste tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330, sääskedel 600 ja on isegi andmeid, et kuni 1000 korda sekundis. Jalad on kõnnijalad, mõnikord väga pikad (sääriksääsed), harvem röövjalad, pikkade küünistega. Munemisel esineb suur mitmekesisus. Munad munetakse tavaliselt toiduobjektile, selle lähedale või sisse. Vastsed jalutud, peakapsliga (sääselised) või ilma (kärbselised). Mõnedel liikidel (toakärbes ja hallasääsk) võib aastas olla 10 ja rohkem põlvkonda. Kahetiivaliste hulgas on palju taime- ja loomaparasiite. Klassikaliselt jaotatakse selts kahte alamseltsi. Pikatundlalised ehk sääsed on enamasti saleda ja pika kehaga, pikkade jalgade ja tundlatega. Tiivad on enamasti kitsad ja suhteliselt pikad. Vastsetel on peakihn hästi arenenud, suised mälumistüüpi. Sääriksääsklased on suhteliselt suured (20-30 mm), pikkade, kergesti murduvate jalgade putukad. Tiivad on
siga Sus domesticus 38 kasvamiseks ja igapäevaselt kahjustuste või haiguste tõttu surevate miljonite siidiliblikas Bombyx mori 56 * kromosoomiarv varieerub või pole täpselt rakkude asendamiseks. Sellist raku jagunemist nimetatakse mitoosiks. simpans Pan troglodytes 48 teada toakärbes Musca domestica 12 Teist tüüpi rakkude jagunemisel, mida nimetatakse meioosiks, tekivad sugurakud, veis Bos taurus 60 äädikakärbes Drosophila melanogaster 8 mille ühinemisel saab alguse uus elusolend. http://www.eau
· Kommensalims eri liiki organismide kooselu, mis ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes) · Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt) · Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik (sääsk, kirp, lutikas) · Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ristämblik ja toakärbes) · Herbivooria taimetoidulise looma ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (lehetäi, metskits) Herbivoor osa taimtoidulisi loomi toitub üksikutest taimeliikidest, teised aga pole toidu suhtes nii valivad Mükorüsa taime ja seene kooselu Mügarbakterid liblikõiega taime juurtel elavad Ökosüsteem Areaal liigi leviala, territoorium, mida teatud liigid asustavad, jaguneb populatsioonideks.
6.Koosta antud organismidest toiduahelad: 6.1. porgandikärbes, aed-põõsalind, porgand, lõopistrik porgand- porgandikärbes- aed-põõsalind- lõopistrik 6.2. vesikirp, karevetikas, tursk, kilu, merikotkas karevetikas- vesikirp- kilu- tursk- merikotkas 6.3. metssiga, metsakuklane, kuusk, kuuse-kooreürask kuusk- kuuse-kooreürask- metsakuklane- metssiga 7. Milline organismide vaheline suhe on järgmiste organismide vahel: 7.1. ristämblik-toakärbes ristämblikud söövad toakärbseid. 7.2. mänd-männiriisikas 7.3. kass- nudipaeluss 7.4. sarapuu-pähklikärsakas 7.5. tiir-kajakas 8. Selgita ökoloogilise püramiidi reeglit ja arvuta raudkullide biomass, kui nad on ära söönud 500 g ristikuseemnest toitunud lõokesed( toidumassist talletub vaid 10 %) Ökoloogiline püramiid on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga
ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED SUHE OLEMUS LIIK A LIIK B NÄIDE SÜMBIOOS Eri liiki organismide kasulik kooseluvorm + + Liblikõieline taim ja mügarbakterid KOMMENSALISM Eri liikide organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. + 0 Inimese soolestik ja bakterid/algloomad PARASITISM Eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, ja teisele kahjulik + - Solge ja inimene KISKLUS Röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe- + - Ristämblik ja toakärbes FÜTOFAAGIA Taimtoidulisus + - Lehm ja võilill KONKURENTS Sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. + - Puud konkureerivad valguse suhtes KOLONIAALSUS Sama liik elab koos hulganisti + + Sipelgad GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID PROBLEEM TEKKE PÕHJUSED TAGAJÄRJE ABINÕUD/MEETM D ED 1. TOIDUPUUDU Õhu, vee ja mullastiku Inimesed Toitumisharjumuste
Libamissuised - kohastunud nii vedela kui tahke toidu vastuvõtmiseks. Sellist tüüpi suised on paljudel kiletiivalistel, näit. mesilastel. Libamissuiste puhul on alahuul ja alalõug pikenenud, tekkinud moodustist nimetatakse imikärsaks. Selle abil näiteks kodumesilane saab toituda nii vedelast nektarist kui tahkest õietolmust. Alahuule osised on libamissuiste puhul kokku kasvanud, moodustades keele, mille abil mesilane saab ka õie sügavatest soppidest nektari kätte. Toakärbes - Mantibulae+maxillae redutseerunud. Põhiline labium ja käsnakujuline labellum. Pistmissuised - putukatel, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest. Neil on üla- ja alalõuad muutunud pisteharjasteks, mis asuvad ala- ja ülahuulest moodustunud rennis. Pisteharjastega läbistab looma või taime pealmised koed, mis võimaldab putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. Saamaaegselt juhib putukas mööda erilist süljetoru peremeeslooma
Tähtsad tolmeldajad on mesilased, liblikad ja kärbsed. Paljud putukad on loomade parasiidid. Paljude loomade kehal elavad nt täid ja kirbud, toitudes nende verest. Mõnede kiletiivaliste vastsed arenevad teiste putukate vastsetes, kelle nad lõpuks hävitavad. Putukad on haigustekitajate edasikandjad. Nendeks on peamiselt verdimevad putukad: lutikad, parmud, kärbsed ja sääsed, kes verd imedes kannavad edasi mitmesuguseid haigustekitajaid. Putukad levitavad nt unitõbe ja malaariat. Toakärbes levitab soolehaiguste tekitajaid. Inimestele teevad kahju lisaks mitmesugustele parasiitidele ka mitmed muud putukad: nt rändrohutirsud hävitavad saaki, koiliblika vastsed riiet, paljud putukad ja nende vastsed toiduaineid, termiidid ehitisi. Putukatest on ka palju kasu. Tolmeldajateta jääksime ilma puuvilja- , marja- ja paljude köögiviljade saagist. Inimesed on kodustanud siidiliblikaid siidi tootmiseks ning mesilased, et saada mett ja vaha. 31
põlluservades, metsaservadel, metsateedel. – karvane maarjalepp 12.Elab segametsas. Põgeneb vaenlase eest järsult teisele poole puud „hüppamisega“. – lendorav TOIDUVÕRGUSTIK Jõgi: fütoplankton- loomplankton- särg- haug Järv: taimplankton- loomplankton- särg- haug- saarmas Läänemeri: detriit- taimplankton- vesiking- särg- haug- hallhüljes Niit: kerahein- rohutirts- rukkirääk- valge toonekurg Mets: harilik pohl- harilik leethiir- hiireviu- punarebane Aed: võilill- toakärbes- linavästrik- kodukass XI. PILDID 1. Pildilt vaja tunda kõiki taimi ja loomi, kes on koosluste esitlustes (metsade puhul vt lühendatud faili).
Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. Teisiti öeldes, sündimus on populatsiooni võime suurendada oma isendite arvukust. Sündimus jaguneb: 1) maksimaalne sündimus uute isendite juurdetuleku teoreetiline maksimumkiirus ideaalsetes tingimustes, s.t. siis, kui puuduvad limiteerivad ökoloogilised faktorid ja sündimust piiravad ainult füsioloogilised faktorid. Üks emane toakärbes võib muneda 120 muna. Kui kõigist neist saaks kärbsed, kes jääksid ellu ja sigiksid, oleks sel kärbsel neljandas sugupõlves üle 25 miljoni järglase. 2) ökoloogiline e. realiseerunud sündimus uute isendite juurdetuleku kiirus konkreetsetes keskkonnatingimustes. Populatsiooni arvukuse suurenemine toimub lisaks sündivusele ka immigratsiooni teel st. isendite sisseränne teistest populatsioonidest
.............. Milline toodud näidetest vastab definitsioonile? Märkige . Võilill niidul Ahvenad tiigis Okaspuud Võrumaal 9.2. Leidke omavahel sobivad paarid. Kirjutage punktiirile vastav täht (tähed). 2 punkti A) Liblikõielised taimed ja mügarbakterid ........ kisklus B) Männid männinoorendikus ........ taimtoitlus C) Toakärbes ja ristämblik ........ sümbioos D) Ploomipuu ja lehetäi ........ konkurents E) sipelgas ja lehetäi ......... parasitism F) samblik ja puu ...... kommensalism G) nirk ja uruhiir H) kirp ja koer
vette püünisvõrgud. Ehmestiivaliste vastsed elavad vees. 42. Putukate seltsid (kiililised, kiletiivalised, kahetiivalised) 1) Kahetiivalised on putukad, kellel on 2 tiiba. Teine tiivapaar on muutunud sumistiteks. Kahetiivalised arenevad täismoondega. Nad toituvad veedelast toidust. Neil on jässaakas keha ja nad on päevase eluviisiga, näiteks kärbes. Kärbse vastne on vagel. Kärbsed munevad orgaanilise aine peale. Nende maitsmismeel on talla all. Toakärbes levitab haigusi. Kärbsed sigivad suvel 10 põlvkonda. Kahetiivalised on ka sääsed, kes arenevad täismoondega. Sääsed on saleda kehaga ja pikkade jalgadega. Isased sääsed toituvad õienektarist. Emased sääsed imevad verd. Sääskedel on õhuke kitiinkest ja seetõttu nad liiguvad ringi enamasti öösel, kuna päike kuivatab neid. Suuremaid verd imevaid sääski nimetatakse pistesääskedeks. Surusääsed on putukad, kes imevad ainult nektarit
2 punkti 9.1. Ühe liigi isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine, moodustavad ........................................................... Milline toodud näidetest vastab definitsioonile? Märkige _. Võilill niidul _ Ahvenad tiigis _ Okaspuud Võrumaal _ 9.2. Leidke omavahel sobivad paarid. Kirjutage punktiirile vastav täht (tähed). 2 punkti A) Liblikõielised taimed ja mügarbakterid ........ kisklus B) Männid männinoorendikus ........ taimtoitlus C) Toakärbes ja ristämblik ........ sümbioos D) Ploomipuu ja lehetäi ........ konkurents E) sipelgas ja lehetäi ......... parasitism F) samblik ja puu ...... kommensalism G) nirk ja uruhiir H) kirp ja koer 48 9.3. Võrrelge sümbioosi ja parasitismi. Tooge välja üks erinevuste paar ja üks sarnasus. Tooge kummagi kohta üks näide. 5 punkti Sümbioos Parasitism Erinevus Sarnasus Näide sümbioosi kohta ....................................................................................................
biotoop) kompleks. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Kosmopoliit, kosmopolitism väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik. Kosmopolitismi eeldused on suur ökoamplituud ja tõhus levi, paljudel juhtudel ka kiire aktiivsete elujärkude läbimine. Rohkesti inimikaaslejaid liike: vesihein, rändrott, toakärbes. Biogeograafilistest seisukohtadest lähtusid oma töödes esimestena: Alexander von Humboldt (1769 1859) ja Robert Charles Darwin (18091882). Biogeograafia seos teiste teadusharudega: geomorfoloogia mullateadus BIOGEOGRAAFIA hüdroloogia klimatoloogia Biogeograafia on: 1) bioloogiline teadus uurimisobjektiks on elusorganismid;
4Ku3Mä2KsLv; Lv on valge e. hall lepp). Koostegevus e. kooperatsioon ühine kooskõlastatud tegevus loomadel (nt. jahipidamine karjas elavail kiskjail). On seda edukam, mida arenenum on kommunikatsioon (teabevahetus). Kosmopoliit, kosmopolitism väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik. Kosmopolitismi eeldused on suur ökoamplituud ja tõhus levi, paljudel juhtudel ka kiire aktiivsete elujärkude läbimine. Rohkesti inmikaaslejaid liike: vesihein, rändrott, toakärbes. Kriitiline looduslik kapital loodusobjektid (jõed, järved, sood, vanad metsad, rannikualad, pinnavormid jne.), millede kaitsmine ja säilitamine on esmatähtis. Kultuurkooslus igasugune inimtekkene biotsönoos või fütotsönoos (sh. agrotsönoos). Kultuurmaistu kestva inimtegevuse mõjul muutunud piirkond. Ühes k-s võib olla mitu kultuurmaastikku (nt. põllustatud moreentasandik, kultuuristatud soo). Kultuurökosüsteem inimtekkeline ökosüsteem (nt. põld, kultuurmets)
Kromosoomiarv Liik Ladinakeelne nimetus n 2n Malaariaplasmoodium Plasmodium malariae 1 2 Hobusesolge Ascaris megalocephala 2 4 Jõevähk Astacus fluviatilis 58 116 Siidiliblikas Bombyx mori 28 56 Sääsk Culex pipiens 3 6 Äädikakärbes Drosophila melanogaster 4 8 Toakärbes Musca domestica 6 12 Mesilane Apis mellifera 16 32 Karpkala Cyprinus carpio 52 104 Kana Gallus domesticus 39 78 Pärlkana Numida meleagris 38 76 Kalkun Meleagris gallopavo 41 82 Hani Anser domesticus 41 82 Part Anas domesticus 40 80
annaabi.ee 
