kromogeenmust ET-00. Tiitrimine: 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin pipetti (100 cm³) kaks korda uuritava veega. Uuritavaks veeks oli OÜ Saare Foods- i toode nimega Saaremaa Vesi. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Seejärel pipeteerisin koonlise kolbi 100 cm³ uuritavat vett. Lisasin kolm tilka indikaatorit (mp). Lahus muutus kollakaks. Seadsin büreti töökorda ja täitsin 0,1 M soolhappe lahusega mahuskaala nullini. Tiitrisin uuritavat vett 0,1 M soolhappe lahusega, vahepeal lahust segades, et lahuse pH tase oleks ühtne. Tiitrisin kuni lahuse värvus jäi ka peale segamist punakas. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm³. Loputasin koonilist kolbi destilleeritud veega ja kordasin katset kaks korda. B Üldkareduse määramine Loputasin koonlist kolbi destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm³ uuritavat vett
Teooria. Minu uuritav segu on : 5 ml 3M HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett Töövahendid. Bürett, pipetid, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletav kolb, kaalukauss, 0,5 M NaOH lahus, fenoolftaleiini indikaator, etüületanaat, ligikaudu 3M HCl Töö käik. Mõõtsin 5 ml HCl lahust kaalukaussi ja kaalusin. Mõõtsin 2 ml etüületanaati kaalukaussi ja kaalusin. Mõõtsinn 3 ml vett kaalukaussi ja kaalusin. Mõõtsin 5 ml HCl lahust kolbi, lisasin 5 tilka fenoolftaleiini ja tiitrisin sinna NaOH Kordasin eelmist sammu Mõõtsin kolbi 5 ml HCl lahust, 2 ml etüületanaati ja 3 ml vett. Panin korgi peale ja jätsin seisma nädalaks ajaks. Lisasin segule 5 tilka fenoolftaleiini ja tiitrisin sinna NaOH lahust reaktsiooni tek e av kolb, kaalukauss, kaal ligikaudu 3M HCl a tiitrisin sinna NaOH lahust reaktsiooni tekkimiseni. ett. ahust reaktsiooni tekkimiseni. Tabel 1 Reagentide kogused 3M HCl lahus kogus (g või ml)
puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranzˇ (mo) ja kromogeenmust ET-00. Vahendid: Suurem (500-750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm 3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Seadsin töökorda büreti ning täitsin 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, ja segasin kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzˇi punaseks. Oluline oli lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jäi püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm 3. Loputasin koonilise kolbi hoolikalt destilleeritud veega ja kordasin tiitrimist uue
lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töö käik A iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputasin 100 mL pipeti 3 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. 2. Järgmiseks seadsin töökorda büreti - kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin 0,025 M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrisin 0,025 M soolhappelahusega, seejuures segasin kobvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. 4. Kordasin tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületanud 0,10...0,15 mL. B ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1
pipett (100 cm3) büretid (25 cm3) mõõtsilinder (25 cm3) Na-kationiitfilter Lehtrid Keeduklaasid Töö käik Karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100 cm3 pipett 3 korda uuritava veega(“Saaremaa vesi”). Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 4 tilka indikaatorit mp ja segu värvus muutus kollaseks. Seasin töökorda büretti – kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segades kolvis olevat vett .Tiitrisin kuni värvus muutus punaseks, ehk happe neutraliseerimiseni (reaktsioon hape ja aluse vahel, mille tulemuseks on sool ja vesi). Loputasin koonilist kolbi destilleeritud veega ja kordasin tiitrimist 2 korda. Katse andmed: 1)2.4ml HCl 2)2.34 ml HCl 3)2.4 ml HCl aritmeetiline keskmine: 2.38 ml Üldkareduse määramine Loputasin koonilist kolbi distileeritud veega ning pipeteerisin sellesse kolvisse 100
02.2016 KTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Skeem: ei ole Töö ülesanne ja töövahendid Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20. Bürett, pipetid, 100 või 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletav kolb, kaaluklaas. Töö käik e Panin kaaluklaasi sisse 5 ml 3N HCl lahust, seejäärel 4 ml etüülatsetaadi ja 1 ml vett. Kaalusin enne iga aine juurde lisamist. Tiitrisin 0,506 M NaOH lahusega, et pärast määrata vee sisaldust HCl lahuses. Pärast seda valmistasin sama lahuse kahes koonilises seisukolvis ja jätsin seisma av kolb, järgmise nädalani. Järgmisel nädalal tiitrisin neid sama NaOH lahusega. ülatsetaadi ja 1 ml ust HCl lahuses. vis ja jätsin seisma lahusega. 1. Kadsin üle praktilised andmed. Arvutasin H2O massi HCl lahuses. Uuritud segu 5 ml 3N HCl + 4 ml etüülatsetaat + 1 ml vett
kationiitfilter. Kasutatud ained 0.1M soolhape, 0.025M ja 0.005M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00 Töökäik Karbonaatse kareduse määramiseks loputasin pipeti uuritava veega ja koonilise kolbi destilleeritud veega. Pipeerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vet, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. Seejärel täitsin büreti 0.1M soolhappelahusega nullini ja tiitrisin 0.1M soolhappelahusega kolvis olevat vett pidevalt segades. Kui vesi muutus punaseks lõpetasin tiitrimise ning lugesin skaalalt kulunud soolhappe mahu. Sama katset kordasin veel kolm korda. Üldkareduse määramiseks pipteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäis (∼0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin töökorda bürett 0,025 M triloon-B
SO42− iooni kontsentratsiooni määramiseks. Töökäik A iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputasin 100 mL pipeti 3 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisasin 4 tilka indikaatorit mp. 2. Järgmiseks seadsin töökorda büreti − kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin 0,025 M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segasin kobvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranži punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. 4. Pesin koonilise kolvi hoolikalt kraaniveega ja loputasin destilleeritud veega.
Teise lahjenduse lisamisel kaaliumdikromaadile ning kontsentreeritud väävelhappele, lahus roheliseks ei värvunud, seega sain seda kuumutada. Lasin lahusel keema minna ja sellest hetkest kuumutasin 10 minutit. Seejärel valasin kogu kolvi sisu 500 ml koonilisse kolbi ning lisasin 300 ml destilleeritud vett (millega 150ml kolvi sisu üle loputasin). Saadud lahusesse lisasin 1,0 grammi kaaliumjodiidi ja lasin sel lahustuda 2 minutit. Pärast selle aja möödumist tiitrisin selle lahuse 0,1n naatriumtoisulfaadiga (indikaatoriks kasutasin 1% tärklise lahust). Tiitrimise lõpp- punktis saavutas lahus meresinise värvuse. Sellisel viisil tiitrisin 2 korda. Kolmandal korral jätsin etanoolilahust lisamata, asendades seda 10 ml destilleeritud veega(pimekatse jaoks). Katsetulemused: Kahekordne lahjendus 250ml-ni. Naatriumtiofosfaadi koefitsent =1,0 Kaaliumdikromaadi maht= 10ml Katse 1 Tiitrimiseks kulunud naatriumtiofosfaadi maht: 15,4 ml
Mesi, mida turustatakse mee nimetuse all või kasutatakse toidu koostises, peab vastama järgmisele füüsikalis-keemilistele näitajale : 1) fruktoosi- ja glükoosisisaldus õiemees vähemalt 60 grammi 100 grammi kohta; lehemees ja lehemee ning õiemee segus vähemalt 45 grammi 100 grammi kohta. Võin lugeda katse õnnestunuks, sest sain redutseerivate suhkrute sisalduseks mees 66,65 %. Mee vabade hapete sisaldus Töö käik Kaalusin 10,02 g mett ja lahustasin selle 75 ml dest. vees. Tiitrisin 0,1n naatriumhüdroksiidiga (NaOH), indikaatoriks fenoolftaleiin. Tiitrimine pidi toimuma 2 minuti jooksul pH-ni 8,3. Mee vabade hapete sisaldus väljendatakse milligramm ekvivalentides (millimoolides) 1 kg mee kohta, s.o. saadud tiitrimise tulemuse (tiiter) korrutasin 10-ga. Katse andmed ja arvutused NaOH 0,1n kulus 2,19 ml 2,19 * 10 = 21,9 mg-ekv/ kg Järeldused Vabade hapete sisaldus võib mees olla kuni 50 milliekvivalenti 1000 grammi kohta;
Töö käik, katseandmed ja andmete töötlus ning tulemuste analüüs: A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100 cm3 pipett 2 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilised kolbid loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin mõlemasee koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 6 tilka indikaatorit mp. Seadsin töökorda büreti. Kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin büreti 0,1M soolhappelahusega kuni skaala 0 märgini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahust, seejuures segadas kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutus vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm3 ja sain 2,50ml. Täitsin büreti uuesti 0,1M soolhappelahusega kuni skaala 0 märgini ja kordasin tiitrimist teise koonilisse kolbi. Teise katse tulemuseks sain 2,45ml. Tiitrimiseks kulunud HCL
Seejärel filtreerisin lahuse. 3. Pipeteerisin 10 ml filtraati koonilisse kolbi ning lisasin 0,40 g CaCO3, et viia lahuse pH 5-ni. Vahutamise lõppedes lisasin pipetiga 5 ml 5%-list Pb-atsetaadi lahust äädikhappes valkude ja redutseerivate ainete sadestamiseks, loksutasin, filtreerisin. 4. Pipeteerisin väiksesse koonilisse kolbi 10 ml filtraati, lisasin 1 ml 2%-list HCl ning 4 ml destilleeritud vett ja tiitrisin mikrobüretist 0,001 n 2,6-dikloorfenoolindofenolaadiga püsiva roosa värvuse tekkimiseni. Pimekatseks võtsin 1 ml 2%-list HCl, lisasin 14 ml destilleeritud vett ja tiitrisin 2,6- dikloorfenoolindofenolaadi lahusega roosa värvuse tekkimiseni. Katse andmed ja arvutused Askorbiinhappe sisaldus uuritavas toiduaines mg % - des arvutatakse valemiga : X = (a - a) · 88,03 · n · V · V · 100 / V2 · V4 · g , kus X askorbiinhappe sisaldus uuritavas toiduaines, mg%
kromogeenmust (ET-00) indikaatoritena, 10% NaCl2 lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3*H2O),ca 0,5M HCl lahus nende nõude pesemiseks, milles vett keedeti ( katlakivi eemaldamiseks). Katsed: 1)HCO3(-) iooni sisalduse ehk karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100ml pipeti kaks korda uuritava veega (ehk külma kraaniveega), koonilised kolvid loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin 250ml koonilisse kolbi 100 ml kraanivett, lisasin 3 tilka metüülpunast. Tiitrisin 0,025M HCl lahusega (HCO3 ioonid reageerivad HCl-ga, HCO3(-) seob prootoni H+) vett kolvis pidevalt segades (loksutades), alguses oli lahus kollane, soolhappelahust lisades muutus see oransiks- üleminekuvärvus. Kui lahus oli muutunud oransiks hakkasin tiitrima ettevaatlikult, tilkhaaval, kuni lahus oli lillakasroosa ning HCl-i lisades värvus enam ei muutunud. Fikseerisin büretilt tiitrimiseks kulunud HCl lahuse ruumala.(kordasin tiitrimist
(Ag2CrO4) Töö käik Mulle oli antud Keiju taimne rasvavõie. Valmistasin 2 kaalutist ning kaalusin kahe proovi jaoks antud võiet. Seejärel viisin sooja vee abil antud proovid 250ml mõõtkolbi. Lisasin sinna veel sooja vett ning loksutasin korralikult. Seejärel viisin destilleeritud veega lahused 250ml mahumärgini. Mõlemad lahused filtreerisin ning seejärel pipeteerisin mõlemad filtraadid 50ml kolbi. Mõlemale lahusele lisasin 1 ml 10%-list K2CrO4 ning tiitrisin 0,05N AgNO3 lahusega kuni värv muutus oranzikaks. Katsetulemused: Katse 1 m(antud aine kaalutis)= 1,98 g V(AgNO3 kulu tiitrimisel)= 2,6 ml Katse 2 m(antud aine kaalutis)= 3,06 g V(AgNO3 kulu tiitrimisel)= 3,8 ml Arvutused 100 * V * K * 0,0029 * V 1 X = Keedusoola osamass(%) arvutatakse valemiga: m *V 2 , kus V- AgNO3 kulu
Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Töö käik: Antud töös oli vaja arvutada tasakaalukonstandi reaktsioonile: CH3COOH+ C2H5OH CH3COOC2H5 +H2O Kuna kindla HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv, kasutasin HCl katalüsaatorina. Tegin neli lahust 50 ml kolvides: 1. 5 ml 3n HCl+ 5 ml vett 2. 5 ml 3 n HCl+ 4 ml etüületanaati+ 1 ml etaanhapet Pärast seismist tiitrisin iga kolvi NaOH lahusega. Lahus nr 1 Lahus nr 5 I II keskmine I II Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk, g 4,970 4,990 4,980 5 ml 3 n HCl lahuse mass, g 5,220 5,230 5,225 5,230 5,230 HCl-ga sisseviidud vee hulk, g 4,667
. Segasin kuni tekkis ühtlane mass. Seejärel valasin kogu ülejäänud vee ning loksutasin 2 minutit. Jätsin seejärel seisma 10 minutiks, mille möödudes loksutasin jälle 2 minuti vältel. Pärast seda seisid proovid veel 8 minutit toatemperatuuril. Seejärel filtreerisin kolvide sisu ning pipeteerisin 50ml sellest 150 ml koonilisse kolbi(igast proovist 2 paralleelkatset). Pipeteeritud lahusele lisasin fenoolftaleiini ning tiitrisin 0,1 N NaOH lahusega, kuni tekkis kerge roosa värvus. Katsetulemused: Vvesi(vee kogus)-250 ml Vtiitrimiseks(tiitrimiseks võetud lahuse maht)- 50ml Katse 1 m(sepiku kaalutis)= 25,00 g V1(0,1 N NaOH milliliitrite hulk, mis kulus tiitrimiseks)= 1,0 ml V2(0,1 N NaOH milliliitrite hulk, mis kulus tiitrimiseks)=1,0 ml Katse 2 m(sepiku kaalutis)= 25,00 g V1(0,1 N NaOH milliliitrite hulk, mis kulus tiitrimiseks)= 1,0 ml V2(0,1 N NaOH milliliitrite hulk, mis kulus tiitrimiseks)=1,0 ml
lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. A) HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine: 1. Loputasin 100 mL pipetti 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilist kolvi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisasin 5 tilka indikaatorit mp. 2. Seadsin töökorda büreti, kõrvaldades õhumullid ning täites selle 0,025 M soolhappelahusega. 3. Tiitrisin 0,025 M soolhappelahusega, seejuures segasin kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutus vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Lõpetasin tiitrimise ühe tilga täpsusega siis, kui punane värvus jäi püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala täpsusega 0,05 mL. 4. Pesin koonilise kolvi hoolikalt kraaniveega ja loputasin destilleeritud veega. Kordasin tiitrimist
elektripliidile püstijahuti alla keema. Keetmise lõpetasin 150 ml destilleeritud veel lisamisega kolbi läbi püstjahuti. Jahutasin kolvid kraanivee all. 7. Reaktsioonil vabanenud triloon B kogust hakkasin määrama 0,02M vasksulfaadi lahusega tiitrimisel. Enne tiitrimist lisasin igasse kolbi 6 tilka mureksiidi lahust, mille toimel kolvi sisu värvus violetseks. Hakkasin tiitrima ja tiitrisin seni, kuni kolvis olev proov värvus samblaroheliseks. Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi lahuse kogus ja vastavad suhkrute kontsentratsioonid olid järgmised: V C 0 proov 0,5ml 0,4 1 proov 7,9ml 7 2 proov 13,5ml 12 Invertaasi aktiivsuse määrasin valemi järgi:
FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 16 Kaitstud: KONDUKTOMEETRILINE TIITRIMINE SKEEM Tööülesanne: Töös tiitritakse tugeva leelisega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Töö käik: Tiitrisin laborandi poolt valmistatud tugevat hapet ning tugeva ja nõrga happe segu. Mõlemal juhul panin lahusesse magnetsegaja pulga, magnetsegaja tööle ning lisasin lahusele destilleeritud vett nii, et sisestatud elektrood oleks kriipsuni vees. Seejärel fikseerisin näidu, kui lisatud oli 0 ml leelist. Jätkasin näitude võtmist iga lisatud 0,5 ml järgi. Tugeva happe puhul võtsin 20 näitu (10 ml leelist), segu puhul 30 näitu (15 ml leelist). Katseandmed: Kasutatud mõõtelahus 0,1220 n NaOH
Lugesin büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Saadud lugem annab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm3-tes. Kordasin kolm korda. Saadud tulemustest leidsin aritmeetiline keskmine. Kontrolllahuse kontsentratsiooni määramine: KOLB №7 Täitsin büreti soolhappe lahuse kogustega, et loputada ja siis täitsin seda sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. Pipeteerisin 10 ml kontrolllahust kolbi, lisasin 4 tilka indikaatorit mp. Tiitrisin HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutus punaseks. Kordasin katset kolm korda. Saadud tulemustest leidsin aritmeetiline keskmine. Katseandmed: Soolhappe kontsentratsiooni määramine: 1) 11 ml 2) 10,95 ml 3) 10,93 ml aritmeetiline keskmine: 10,96 ml Kontrolllahuse kontsentratsiooni määramine : 1) 8,1 ml 2) 8,1 ml 3) 8,1 ml aritmeetiline keskmine: 8,1 ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Soolhappe kontsentratsiooni määramine: 1
Töö nr Töö pealkiri KONDUKTOMEETRILINE TIITRIMINE (F16) Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,02 SKEEM Tööülesanne: Töös tiitritakse tugeva leelisega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Töö käik: Tiitrisin laborandi poolt valmistatud nõrgat hapet ning tugeva ja nõrga happe segu. Mõlemal juhul panin lahusesse magnetsegaja pulga, magnetsegaja tööle ning lisasin lahusele destilleeritud vett nii, et sisestatud elektrood oleks kriipsuni vees. Seejärel fikseerisin näidu, kui lisatud oli 0 ml leelist. Jätkasin näitude võtmist iga lisatud 0,5 ml järgi. Nõrga happe puhul võtsin 20 näitu (10 ml leelist), segu puhul 30 näitu (15 ml leelist). Katseandmed:
20 minutit hiljem peale ensüümireaktsiooni algust lisasin 1ml lahust kolmandasse kolbi (II- proov). Kolvid, mis sisaldavad komplekslahust ja erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove, panin püstjahutite alla elektripliidile 10 minutiks keema. Pärast keetmise lõpetamist, lisasin igasse kolvi 150 ml destilleeritud vett (läbi püstjahuti). Jahutasin kolvid kraanivee alltoatemperatuurini. Lisasin kolbidesse 0,2 ml mureksiidi vesilahust, mis andis lahusele sinaka-violetse tooni. Tiitrisin kovis olevaid lahuseid (0,02M) lahusega kuni värvus muutus rohekaks. Kalibrimisgraafiku abil leidsin taandavate suhkrute sisalduse mg-des 1ml-s reaktsioonisegust võetud proovis. 0-proov 2 ml 1,8 mg/mL I-proov 13,8 ml 12,3 mg/mL II-proov 26,3 ml 26,3 mg/mL Arvutan invertaasi preparaadi aktiivsuse A valemi järgi:
Invertaasi aktiivsuse arvutamine: A=[(C2 C1) · V1 · 103 · L] / [T · 180 · V3 · V4] A10=[(9,1 - 1,8) · 26 · 103·40 ] / [600 · 180 · 1 · 1] = 70,2 A20=[(15 - 1,8) · 26 · 103·40 ] / [1200 · 180 · 1 · 1] = 63,6 · Arvutan erinevuse: (70,2 / 63,6) 1 · 100% = 10,3% Analüüs A10=70,2 A20=63,6 Erinevus kahe aktiivsuse vahel : 10,3% 10,3%-line erinevus tuli sisse tiitrimisel, kuna 0 tiitrisin 0-proovi üle ja samuti oli 20 minuti lahusega väga raske aru saada, millal värv omandas roheka tooni, seega võis minna tiitrimislahust sinna ka liiga palju.
kahte komplekslahust sisaldavasse kolbi. Asetasin komplekslahuse ja hüdrolüüsisegu sisaldavad kolvid elektripliidile püstjahuti alla 10 minutiks keema. Toimus vase redutseerumine taandavate suhkrute toimel. Keetmise lõpetasin 150 ml dest. vee lisamisega läbi püstjahuti. Jahutasin kolvid jooksva vee all. Määrasin reaktsioonil vabanenud triloon B koguse 0,02 M CuSO4 lahusega tiitrides, enne lisasin igasse kolbi indikaatorina 6 tilka mureksiidi lahust. Tiitrisin kuni violetne värvus asendus püsivalt samlarohelisega. Kaliibrimiskõvera abil leidsin kulunud CuSO4 hulga järgi taandavate suhkrute sisalduse proovis. Invertaasi aktiivsuse arvutasin valemi järgi: A = (C1 C2) * V1 * 1000 / T * 180 * V2 * V3 10 minuti proov 20 minuti proos C1 taandavate suhkrute 9,4 mg 16,8 mg sisaldus ajahetkel T võetud proovis
Iga reagendi hulga määrasin ka kaalumise teel. Selleks võtsin hulgad, mida kasutasin lahuste tegemisel ja lasin pipeti tühjaks voolata kaaluklaasi, sain ainete massid. Katalüsaatori hulga uuritavas segus määrasin 5 ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5145n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. HCl massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukonstandid määratavad tiitrimise teel. Pärast nädala ajast seismist tiitrisin kolvi sisu 0,5145n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Katseandmed ja arvutuskäik Uuritav segu: 5 mL 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet Sain kaaludes: NaOH-ga tiitrimise tulemused: mHCl=5,226 g V1,NaOH=31 mL (0,5145n) metüületanaat=3,534 g V2,NaOH=101 mL (0,5145n) metaanhape=1,031 g 1. HCl-ga sisse viidud vee hulk grammides 2
Iga reagendi hulga määrasin ka kaalumise teel. Selleks võtsin hulgad, mida kasutasin lahuste tegemisel ja lasin pipeti tühjaks voolata kaaluklaasi, sain ainete massid. Katalüsaatori hulga uuritavas segus määrasin 5 ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5180n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. HCl massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukonstandid määratavad tiitrimise teel. Pärast nädala ajast seismist tiitrisin kolvi sisu 0,5060n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Katseandmed ja arvutuskäik Uuritav segu: 5 mL 3n HCl + 3 ml etüületanaati + 2 ml etaanhapet Sain kaaludes: NaOH-ga tiitrimise tulemused: mHCl=5,262 g V1,NaOH=30,1 mL (0,5180n) metüületanaat=2,696 g V2,NaOH=122,3 mL (0,5180n) metaanhape=2,115 g 1. HCl-ga sisse viidud vee hulk grammides 2
asetasin 10 min elektripliidile püstjahuti alla keema. Keemistemperatuuril toimus vase redutseerumine taandavate suhkrute toimel. Keetmise lõpetamiseks lisasin 150 ml destilleeritud vett läbi püstjahuti. Võtsin kolvid pliidilt ja jahutasin kraanivee all toatemperatuurini. Reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määrasin 0,02 M CuSO4 lahusega tiitrimisel. Enne tiitrimist lisasin igasse kolbi indikaatorina 8 tilka mureksiidi lahust, mille toimel kolvi sisu värvus sinakas-violetseks. Tiitrisin seni, kuni violetne värv asendus samblarohelisega. Tiitrimisele kulunud 0,02 M CuSO4 lahuse hulga järgi leidsin kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisalduse. V(CuSO4), ml C (mg/ml) 0-proov 1,8 1,60 10 minuti-proov 6,8 6,00 20 minuti-proov 11,5 10,15 Invertaasi aktivsuse leitakse kasutades valemi: Kus:
Iga reagendi hulga määrasin kaalumise teel. Võtsin hulgad, mida kasutati lahuste valmistamisel ja lasin pipeti tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Katalüsaatori (HCl) hulga uuritavates lahustes määrasin 5ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5n NaOH lahusega fenoolftaleiini (ff) juuresolekul. HCl lahuse massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalu kontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Pärast lahuse seismist tiitrisin kolvi sisu (otse kolbi) 0,5n NaOH lahusega ff juuresolekul. Katseandmed: Uuritav lahus: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Uuritav lahus HCl lahus Uuritav lahus Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk; __ __ g 5 m1 3n HCl lahuse mass; g __ 5,201 g
ja polnud märgata vaba triloon B. Õppejõu sõnul oleks olnud raske triloon B kogust tiitrimisel kindlaks teha ja sellepärast kasutan oma arvutustes ainult kahte proovi. Põhjust sellele, miks nii juhtus ei oska ma leida, kuna enda arvates ei teinud ma midagi niivõrd valesti. Reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määrasin 0.02M CuSO4 lahusega tiitrimisel. Enne tiitrimise alustamist lisasin indikaatorina 5 tilka mureksiidi lahust. Kolb värvus indikaatori toimel violetseks. Tiitrisin seni, kuni violetne värvus asendus samblarohelisega. Tiitrimisele kulunud 0,02M CuSO4 lahuse hulga järgi leitsin kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisalduse proovis. Tiitrimisel saadud andmed: 0-proov: 1,5ml 0,02M CuSO4 lahust Suhkru kontsentratsioon: 1,3mg/ml 10min-proov: 22,4ml 0,02M CuSO4 lahust Suhkru kontsentratsioon: 19,8mg/ml Arvutused Invertiini aktiivsus arvutan valemi järgi. (C1 - C 2 ) * V1 *1000 A= T *180 * V2 * V3 Kus,
püstjahutite alla 10 minutiks keema. 10 minuti pärast valasin kolbidesse läbi püstjahuti 150 ml destilleeritud vett. Teises ja kolmandas kolvis tekkis keetmisel lahusesse punane Cu 2O sade. Võtsin kolvi pliidilt ning jahutasin kraanivee all toatemperatuurini. Lisasin kõikidesse kolbidesse indikaatorina 6 tilka mureksiidi vesilahust, mis andis kolvis olevale helesinisele tumedama sinise värvuse (kolmandas kolvis violetse). Tiitrisin lahuseid pidevalt loksutades 0,02M CuSO4 lahusega roheka värvuse tekkimiseni. Tiitrimistulemused: Kaliibrimisgraafikult vaadatud taandavate suhkrute sisaldus: 1) C=2,0 mg/ml 1) V(CuSO4)= 2,2 ml 2) C=10,0 mg/ml 2) V(CuSO4)= 11,3 ml 3) C=18,0 mg/ml 3) V(CuSO4)= 18,5 ml
püstjahutite alla 10 minutiks keema. 10 minuti pärast valasin kolbidesse läbi püstjahuti 150 ml destilleeritud vett. Teises ja kolmandas kolvis tekkis keetmisel lahusesse punane Cu 2O sade. Võtsin kolvi pliidilt ning jahutasin kraanivee all toatemperatuurini. Lisasin kõikidesse kolbidesse indikaatorina 8 tilka mureksiidi vesilahust, mis andis kolvis olevale helesinisele tumedama sinise värvuse (kolmandas kolvis violetse). Tiitrisin lahuseid pidevalt loksutades 0,02M CuSO4 lahusega roheka värvuse tekkimiseni. Tiitrimistulemused: 1) V(CuSO4)= 1,1 ml 2) V(CuSO4)= 11,9 ml 3) V(CuSO4)= 16,5 ml Kaliibrimisgraafikult vaadatud taandavate suhkrute sisaldus: 1) C=1,0 mg/ml 2) C=10,5 mg/ml 3) C=14,6 mg/ml Arvutatud aktiivsused: kus: C - taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml C - taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml V- reaktaioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml
Iga reagendi hulga määrasin kaalumise teel. Võtsin hulgad, mida kasutati lahuste valmistamisel ja lasin pipeti tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Katalüsaatori (HCl) hulga uuritavates lahustes määrasin 5ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5n NaOH lahusega fenoolftaleiini (ff) juuresolekul. HCl lahuse massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalu kontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Pärast lahuse seismist tiitrisin kolvi sisu (otse kolbi) 0,5n NaOH lahusega ff juuresolekul. Katseandmed 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet (segu 6) Katseandmete töötlus HCl-ga sisse viidud vee hulga leidmine: 1)Tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulga leidmine (Antud juhul NaOH normaalne kontsentratsioon loetud võrdseks molaarse kontsentratsiooniga CN(NaOH)=CM(NaOH) n NaOH C N NaOH= V lahus mol
tooni). · Tiitrida lahused 0,02 M CuSO4 lahusega, kuni violetne värvus asendub roheka värvusega. Tiitrimise käigus kolvi sisu pidevalt loksutada! Tiitrimiseks kulunud lahuse hulga järgi leitakse kaliibrimisgraafiku järgi taandavate suhkrute sisaldus mg-des 1 ml-s reaktsioonisegust võetud proovis. Kui palju kulus 0,02M vasksulfaadi lahust 0, 10 minuti ja 20 minuti proovide tiitrimiseks? Tiitrisin 0,02 M vasksulfaadi lahusega kõiki kolme lahust ning tulemused on järgnevad: 0 min proov - 3,0 ml 10 min proov- 14,9 ml 20 min proov 25,0 ml Invertaasi aktiivuse leidmiseks kasutasin valemit: A= (C2-C1) * V1 * V2 * 103 /( T * 180 * V3 * V4 * g ) C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml (13,2 ja 22 mg/ml) C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml (2,7 mg/ml) V1 reaktsioonisegu üldmaht, ml (26ml) V2 ensüümi töölahuse üldmaht, ml (5ml)
panin elektripliidile püstjahutite alla keema 10 minutiks. 10 minutit pärast keemise algust lõpetasin keetmise lisades läbi püstjahuti kolbidesse 150 mL destilleeritud vett. Vedeliku maht kolvis suurenes ja indikaatori värvuse muutus peaks niimoodi olema paremini märgatav tiitrimisel. Võtsin kolbid pliidilt ja jahutasin kraani all maha. Lisasin igasse kolbi 6 tilka mureksiidi vesilahust kui indikaatorit, mis andis lahustele õrnalt violetse tooni. Tiitrisin lahuseid 0,02 M CuSO4 lahusega kuni violetne värvus asendus värvusega. Fikseerisin titrandi kulu, kui märkasin esimest värvi muutust, lõplikult määrasin titrandi kulu kindlaks sellega, kui titrandi lisamisel enam roheline toon ei kadunud, vaid jäi püsima. Tiitrimistulemused: V1 = 11,5 mL (0-proov) V2 = 24,6 mL (ensüümireaktsiooni algusest 10 min-proov) V3 = 35,8 mL (ensüümireaktsioonialgusest 20 min-proov)
Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO3-= CO3-2 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3- = CaCO3 → + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- = Mg(OH)2 → + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks lisasin uuritavasse vette MO või MP indikaatorit. Seejärel tiitrisin vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutus jäädavalt punaseks. Selleks protsessiks kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatne karedus. Tulemuseks sain 1,5 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? 1) triloon-B 0,025 M lahust kasutasin, et määrata vee üldkaredus; Lisasin uuritavasse vette puhverlahust
soolhapet. Saadud soolhappelahusest tegin viiekordse lahjenduse, selleks pipeteeris in mõõtekolbi 20 ml lahust ja lisasin vett kriipsuni. Loksutasin intensiivselt. Määrasin soolhappelahuse kontsentratsiooni tiitrimisega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 10 ml lahjendusega HCl lahust ja lisasin 2…3 tilka fenoolftaleiinilahust. Täitsin büreti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrisin ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jäi püsima. Kordasin tiitrimist 2…4 korda, kuni saavutasin kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1…0,15 ml. Arvutasin tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude järgi lahjendusega HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni, millest võtsin keskmise. 4 Katseandmed Valmistatava lahuse massiprotsent = 1,6%
Aega hakkasin arvestama alates keemise algusest. · 10 minuti pärast lõpetasin keetmise ning valasin 150 ml destilleeritud vett kolbi läbi püstjahuti. · Kolvi võtsin pliidilt ja jahutasin kraanivee all toatemperatuurini. · Kõikidesse kolbidesse lisasin indikaatorina 0,3 ml ehk 5 tilka mureksiidi vesilahust. Kolvis olevad lahused muutusid rohkemal või vähemal määral violetseks. · Kolbides olevad lahused tiitrisin 0,02 M lahusega kuni violetne värvus asendus selgelt täheldatava, püsiva roheka värvusega. Tiitrimise käigus loksutasin kolvi sisu pidevalt. · Tiitrimiseks kulunud 0,02 M lahuse hulga järgi leitakse kaliibrimisgraafiku (sirge) järgi taandavate suhkrute sisaldus mg-des 1 ml-s reaktsioonisegust võetud proovis. Tiitrimisel kulunud 0,02 M lahuse hulgad: Taandavate suhkrute sisaldused kaliibrimisgraafikult: Tulemused ja nende interpreteerimine:
proove, panin elektripliidile püstjahutite alla keema 10 minutiks. 10 minutit pärast keemise algust lõpetasin keetmise lisades läbi püstjahuti kolbidesse 150 mL destilleeritud vett. Vedeliku maht kolvis suurenes ja indikaatori värvuse muutus peaks niimoodi olema paremini märgatav tiitrimisel. Võtsin kolbid pliidilt ja jahutasin kraani all maha. Lisasin igasse kolbi 3 tilka mureksiidi vesilahust kui indikaatorit, mis andis lahustele õrnalt violetse tooni. Tiitrisin lahuseid 0,02 M CuSO4 lahusega kuni sinakas-violetne värvus asendus rohekassinaka-smaragdrohelise värvusega. Fikseerisin titrandi kulu, kui märkasin esimest värvi muutust, lõplikult määrasin titrandi kulu kindlaks sellega, kui titrandi lisamisel enam roheline toon ei kadunud, vaid jäi püsima. Tiitrimistulemused: V1 = 2,2 mL (0-proov) V2 = 10,3 mL (ensüümireaktsiooni algusest 10 min-proov) V3 = 18,4 mL (ensüümireaktsioonialgusest 19 min-proov)
Töölahuse tiitrimine: 1. V=15,70ml 2. V=15,75 ml 3. V=15,67 ml NaOH kontsentratsioon: Järgmiselt määrasin Cola-joogi fosforhappe kontsentratsiooni. Selleks pipeteerisin 20 ml ettevalmistatud Cola-jooki 100 ml-see keeduklaasi eelnevalt 3 korda selle sama joogiga loputatud pipetiga. Määrasin pH ja hakkasin tiitrima NaOH lahusega 0,5 ml kaupa, määrates iga kord saavutatud pH. Saadud andmetest arvutatasin emj., korrutades pH 100-ga, E ja E/V. Tiitrisin kuni teise ekvivalentpunktini. Ka3 on väike, seega ei ole tarvis kolmandat H3PO4 prootoni tiitrida. E ja E/V järgi tegin graafiku, millest sain teada fosforhappe dissotsiatsioonikonstandid. Tulemused: Tiitrimise andmed: E(mV) Jrk nr VNAOH pH pH*10 E V E/V 0 1 0 2.27 227 5 0.5 10 2 0.5 2.32 232 4 0.5 8
ml 1,6 % HCl lahust. Seejärel mõõtsin mõõtekolbi arvutatud koguse vett (96,2 ml) ja lisasin kontsentreeritud soolhapet (3,79 ml) ning segasin lahuse. Saadud soolhappelahust pidin lahjendama 5x. Siis määrasin soolhappe kontsentratsiooni tiitrimisega. Selleks pipeteerisin koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisasin sinna 3 tilka fenoolftaleiini lahust. Büreti täitsin nullini NaOH 0,1004 M lahusega ja tiitrisin ühe tilga haaval kuni roosa värvus jäi püsima. Tiitrimist kordasin 3 korda. Katseandmed Valmistatud lahuse massiprotsent 1,6% Valmistatud lahuse molaarsus 0,40 mol/l Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm 3 Konts. soolhappe massiprotsent 36,0 % Vaja on võtta konts. hapet 3,79 ml Vaja on võtta vett V = 96,2 ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Ttiitrimise võrrand: HCl + NaOH -> NaCl +
14 541 14,5 567 15 595 Arvutused: Mõõtelahuse kogus esimeses ekvivalentpunktis on Vekv I = 3,5 ml, mõõtelahuse kogus teises ekvivalentpunktis on Vekv II = 9,25 ml, CM=0,1150 M = 0,1150 mol/l 1) Happe hulk = Vekv·CM Happe hulk esimeses ekvivalentpunktis = 3,5 ml · 0,1150 mol/l = 0,4025 mmol 2) Happe hulk teises ekvivalentpunktis =( Vekv II Vekv I )·CM Happe hulk teises ekvivalentpunktis= (9,25 - 3,5) ml · 0,1150 mol/l = 0,6613 mmol Järeldused. Töös tiitrisin tugeva alusega tugevat hapet ja hapete segu. Määrasin lahuste elektrijuhtivuste alusel tiitrimise ekvivalentpunktid. Graafiliselt määratud ekvivalentpunktideks sain: 1) Tugeva happe tiitrimisel tugeva alusega oli ekvivalentpunkt 4,2 ml juures ja happe hulk oli 0,483 mmol; 2) Tugeva ja nõrga happe tiitrimisel tugeva alusega: - esimene ekvivalentpunkt oli 3,5 ml juures ja happe hulk oli 0,4025 mmol;
Teises kolvis on tumesinises lahuses veidi punast sadet. Kolmandas kolvis on punane Cu2O sade kõige märgatavam. Igasse kolvi lisatakse 0,2 ml ehk 200 l indikaatori mureksiidi vesilahust (automaatpipetiga). Kõikides kolvides omandavad lahused kerge violetse tooni. Seejärel toimub tiitrimine. Tiitrimiseks kasutatakse 0,02 M CuSO4 lahust. Tiitritakse, kuni kolvide sisu omandab püsiva roheka värvuse. Esimeses kolvis sain mererohelise värvuse. Tiitrisin veidi üle, seega lahutan mõõdetud 1,8 ml mahust ühe tilga mahu (0,025 ml). Teises kolvis kulus tiitrimiseks suurem hulk, samuti lahutan ühe tilga, mille lisasin püsiva värvuse kontrollimiseks (mõõdetud maht 10,1 ml). Kolmandas kolvis ei täheldanud kohe värvuse muutust ja lahutan mõõdetud 25,9 mahust 2 tilka. Tiitrimistulemused Kolb Büreti näit CuSO4 maht Kontsentratsioon
Alguses mõõtsin mõõtesilindriga (250 ml) arvutatud koguse vett ning valasin selle koonilisse kolbi. Seejärel lisasin vajaliku koguse kontsentreeritud soolhapet ning segasin lahust ringikujuliste liigutustega. Saadud soolhappelahusest tegin viiekordse lahjenduse. Pipeteerisin koonilisse kolbi (10 ml) viiekordse lahjendusega HCl lahust ja lisasin 23 tilka fenoolftaleiini lahust. Seejärel täitsin büreti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrisin ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jäi viimase tilga lisamisel püsima. Kordasin tiitrimist 24 korda ning arvutasin 5x lahjendusega HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni. 8 Katseandmed Valmistatava lahuse massiprotsent 2,2% Valmistatava lahuse molaarsus CM=1,0476 mol/L Valmistatava lahuse tihedus ρ=1,0093 g/cm3 Konts
kontrollida sadestumise täielikkust ning valada selginenud vedelik sifooni abil ettevaatlikult teise nõusse. · Saadud NaOH lahust hoida korgiga hästi suletud pudelis (naatronlubi!) · NaOH täpne tiiter määrata kindlaks kas HCl mõõtelahusega või põhiaine, nt oblikhappe abil üksikkaalutise meetodil. Märkused töö käigus: Antud töös kasutasin tiitimisel NaOH asemel KOH, mille täpse konsentratsiooni määrasin kindlaks 0,0097 M HCl abil. Tiitrisin kolm korda (25 ml) ja tulemused olid 24,8 ml, 25,1 ml ja 25,0 ml. Ekvivalentpunktis on KOH ja HCl ekvivalentide arvud võrdsed ehk ekv(KOH)=ekv(HCl) VKOH*CKOH = VHCl*CHCl C ( HCl ) * V ( HCl ) C(KOH) = V ( KOH ) C1 = 0,0097*25/24,8 = 0,00978 C1 = 0,0097*25/25,1 = 0,00966 C1 = 0,0097*25/25,0 = 0,00970 CKOH = 0,0097 n Kalibreerisin pH-meetri. Keeduklaasi pipeteerisin 20,0 ml Cola-jooki.
1. kraanivesi 7,0 2. lumesulavesi 5,2 3. akvaariumivesi 6,8 10 Vee pH mõõtmise tulemused [8] 2. Kaltsiumioonide määramine Määramise käik: mõõtsin süstlaga klaaspurki 5,0ml uuritavat vett, lisasin ühe graanuli tahket naatriumhüdroksiidi, 0,1g mureksiidi sega NaCl-ga ning tiitrisin 0,02M EDTA lahusega indikaatori värvuse muutumiseni punasest violetseni. Tiitrimiseks kulunud 0,02M EDTA öahuse tilkade avu alusel arvutasin kaltsiumioonide sisalduse mg/l. 1 tilk=0,040ml. 1.Kraanivesi 10*0,040ml=0,4mg/l 2. Lumesulavesi 7*0,040ml=0,028mg/l 3. Akvaariumivesi 17*0,040ml=0,68mg/l Kaltsiumioonide määramise tulemused [8] 3. Ammooniumiooni sisalduse määramine Määramise käik: Võtsin süstlaga 4,0ml uuritavat vett ning asetasin katseklaasi.
annaabi.ee 
