Kloonimine pole lahendus probleemidele vaid pigem kergema vastupanu teed minemine ja teadlaste soov midagi uut ja huvitavat proovida mõtlemata sellele, mida see edasi arendes endaga kaasa toob. Margit Lott 12C KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.annaabi.com/materjal-2111-kloonimine / 2010, 03.07. 2. http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:wYi0JG7OV4J:powerhead.freehostia.com/studie/baka/KLON.pdf+kloo nimine&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShhRghJUrwxraQTzXnOydYA9dmtd OBRhey8TOgowE2zxME7MRBVLO3NTXrlkJrHeyQMfI7HhO1DkTVmfmMxw5zS F2nwyyIe8hbQ2XWVWPcCn68oiAzSaaMAcYb1yHaBDKebn6&sig=AHIEtbQPkb1 P_Yw9a26L89JSEZ33_FHmcg / 2010, 03.07. 3. VIIKMAA, M. TARTES, U. Bioloogia gümnaasiumile II osa 3. kursus. Tartu 2008.
ühikut. Linna lipuetaloni värvikoodid on: roheline 355 PMS ja kollane PANTONE YELLOW. Tervikuna kujutab krooni. Logost võib veel välja lugeda roosi koos roheliste lehtedega ning jõe. Logo: Sinine toon logos on valitud sama, mis Eesti lipul. Linna vappi ja lippu kasutavad linnavalitsus ja volikogu. Logo kasutamine on vabam. Loe lisa Põltsamaa logost ja selle kasutamisest. Pindala: 5,9 km2 Elanike arv 01.01.2009 seisuga: 4683 neist 2111 meest ja 2572 naist 2008. aastal: sündis - 40 last, neist 14 poissi ja 26 tüdrukut suri - 66 inimest
kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid.
Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Riigikeel rootsi Rahvaarv 9 234 309 (2008), Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik Rahaühik Rootsi kroon (SEK) LOODUS Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m) KLIIMA Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas 1°C, põhjas 16°C, suvel vastavalt 16°C ja 13°C. SEOS LOODUSE-KLIIMA JA KULTUURI VAHEL Kuna Põhjamaal on karm kliima, siis inimesed on kindlasti kinnisemad, tagasihoidlikumad, kui lõunamaalased n: brasiillased Inimesed on haritumad, teavad rohkem loodusvarade
Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks. laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Looduslikud tingimused Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad: tsingi- raua- vase- plii- hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Looduslikud tingimused Kliima Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja
Mõõtetulemuste graafiline esitus 2300 2200 2100 2000 1900 1800 1700 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 2. Hindan tõenäosust, et katsetaja mõõdab ajaintervalle veaga ±0,1 s ja ±0,05 s. Täpne väärtus t0 oli 2011 ms. Mõõtetulemustest oli vahemikus: 2,011 ± 0,1 s = 2011 ± 100 ms, st vahemikus 1911 - 2111 ms, n1 = 47 mõõtetulemust. & Seega on tõenäosus, et katsetaja mõõdab ajaintervalle veaga ±0,1 s, on = = 0,94 '" Mõõtetulemustest oli vahemikus 2,011 ±0,05 s = 2011 ± 50 ms, st vahemikus 1961 2061 ms, n1 = 42 mõõtetulemust. &$
kilbil, jagunedes järgmisteks Loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi Madalik ja Smaland Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia Mäestik Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skane. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstandi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Kliima ja taimestik Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv
Riikide ajaerinevus on 1h, kui Roostis on kell 5, siis Eestis on kell 6. Pinnamood Pinnamoes valdavad mandrijää silutatud madal kiltmaa ja künklik tasandik, iseloomulikud on kristalseist kivimeist kaljud. Maa jaotub 3 ajaloolis-geograafiliseks piirkonnaks: Norrlandiks, Svealandiks ja Götalandiks. Kõrgeim ja loodusoludelt kõige karmim on põhjaoasas asuv Norraland (2/3 Roosti pindalast). Piki Norra piiri kõrgub Skandinaavia mäestiku teljeosa (maa kõrgeim tipp on Kabnekaise mägi, 2111 m). Kagu suunas madalub mäestik astanguna Norrlandi platooks ja Botnia lahe äärseks rannikumadalikuks. Kaljupinda liigestavad käredavooluliste jõgede sügavad orud. Svealand asub Norra piiri ja Läänemere ning Siljani ja Vätterni järve vahel. See on valdavalt Kesk-Rootsi madalik, mille nõgudes asuvad Euroopa suurimate järvede hulka kuuluvad Vänern, Vättern, Mälaren ja Hjälmaren. Rootsi lõunosa hõlmab Götaland
happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus. Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu harilik kuusk. Rootsis on kümneid tuhandeid järvi. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). 16. aprillil 2010 korjati ja müüdi maha Rootsi esimene maasikasaak. Omamaise maasika kilohinnaks kujunes 884 rootsi krooni ehk meie rahas 1414 krooni. Eesti Vabariigi kodanikel on õigus Rootsis viisavabalt viibida 90 päeva poole aasta jooksul. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee kogupikkus 135 859 km
kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid.
Balti meres talle kuuluvad saared Gotland ja Öland. Mandril Rootsi naabrid on Norra ja Soome , aga kaugel pole ka Taani , Saksamaa ja Balti riigid nad asuvad üle Balti mere . Rootsi ulatuslikul ja mitmekesisel maa alal eraldub selgelt kolm suurt piirkonda : Norrland , Svealand ja Götaland . Suuresti Lapimaaga kokkulangev polaarjoonetagune Norrland on hõredalt asustatud ning kõige mägisem piirkond . Eriti mägine on Norra piiri äärne ala, kus asub maa kõrgeim tipp Kebnekaise 2111 meetrit üle merepinna . Maa keskosa ( Svealand ) on suur järverikas tasandik , mille kliima soodustab põllumajanduse arengut ning kus asub ka mitu suuremat linna , nende hulgas pealinn Stockholm . Lõuna pool asub Götaland . Sealse soise ja vähe viljaka pinnase tõttu elab neis paigu hõredalt inimesi . Rootsis on hulgaliselt vee energia rikkaid jõgesid , nagu Läänemerre voolavad Ume ja Lule , ning suuri järvi nagu Vänern ( 5585 km2) , Vättern ja Mälaren .
ed [g] jõud pinge [mm] Õhus Vees Paind Survel el Pikkus Laius Kõrgus [kN] [kN] kg/m3 Mpa Mpa 1,95 23 14,38 1 160 40 40 530,2 279 2111 4,57 21 13,13 1,85 21 13,13 162 2 160 40 40 521,4 273 2099 4,34 21 13,13
jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks:Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub KeskRootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadilähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek(2090 m). Kliima Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis
loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Kliima Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv
· kuluartiklite klassifikaator (KL) · kulupearühmade klassifikaator 14) Kuidas on üles ehitatud TALO-80 klassifikatsioonisüsteemi kood? 1) konstruktsioonilised elemendid ( nt vundament, katus jne.) 2) konstruktsiooni element (nt taldmik ) 3) edasi liigendatakse iga konstruktsiooni elementide töölülideks vastavalt sellele, mis töid vajatakse Nt. 21 vundamendi taldmik. 2111 vundamendi taldmiku laudraketisetöö 2117 vundamendi. taldmiku raketise lammutamine 2121 vundamendi taldmiku betoneerimine 2123 betoneerimise järelhooldustööd Tööde sisese edasise jaotuse aluseks on tööde koosseisus olevad erinevad materjalid ja töömeetodid. Kõik tööd ei pruugigi kodeeritud olla. Võib veel lisaks tulla 2123-001 jne.
loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub KeskRootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekajse (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). RAHVASTIK Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Rootsi on maailma üks kõrgeima oodatava elueaga riik. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemus on soomlaseid (2%). Teised suured grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja LähisIdast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad PõhjaRootsis
hind (€) hind (€) hind (€) 2 ALUSED JA VUNDAMENDID 66317 21 Rostvärgid ja taldmikud 22909 211 Liiv- ja killustikalused 2111 Killustikust padi, tihendamisega 34 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 701 212 Betoontarindid 2121 Rostvärk 72 m3 8 203,24 1,2 104 22208 23 Aluspõrandad 14457 231 Liiv-ja killustikalus
, , / 24-1601138-10 101-303-68 5 -47 30 -59 20 -127 3 236-1601138 2-540-65 35 -127 108 -59 14-1601138 1-287-69 30 -127 102 -59 41-132 - 67 -127 : 14-2111 26 1-2111 27 01-2141 30 36-1604047 19 -59 : 50-1601138 65 50-1605118 28 14-2111 94 1-2111 118 01-2141 157 36-1604047 104 7.12 , , / - 9,09
2738 84,388 4578 84,388 741 35,503 1853 35,503 2725 35,503 549 31,835 3408 31,835 4601 31,835 449 153,479 2681 153,479 6992 153,479 801 31,068 2111 31,068 2528 31,068 1187 48,604 2734 48,604 3316 48,604 633 34,178 2374 34,178 3257 34,178 135 567,967 4176 567,967 14305 567,967 1146 8,638 2469 8,638 3212 8,638 98 151,909 5275 151,909 2969 151,909 1458 31,587 1981 31,587 2385 31,587 1182 30,913 3003 30,913 3274 30,913 606 24,622 2405 24,622 3839 24,622 969 60,518 3344 60,518 3224 60,518 777 27,816 1676 27,816
10 21,0 VUN-06-02 Killustikust alused, 495,0 m3 0,7 346,5 198,00 182,00 168349,50 759,4 401,00 0 41 2111 tihendamisega 9 212 Betoontarindid Raudbetoonist 1 alusvundamendid 166,
Töömahu koostatakse esimeseks ütlemise põhimõtteks ehitusega seotud liigendamine konstruktsioonilisteks elementideks pearühmades, seejärel konstruktsiooni elemendiks. Edasi liigendatakse iga konstruktsiooni elementide töölülideks vastavalt sellele, mis töid vajatakse. Üksiktöö kulupositsioonina kujutab endast konstruktsioon elemendi ühendust nt monoliitselt valatava töö vundamendi taldmiku kohta . 21 vundamenti taldmik. - 2111 v. taldmiku laudraketisetöö - 2117 v. taldmiku raketise lammutamine - 2121 v. taldmiku betoneerimine - 2123 betoneerimise järelhooldustööd Lk 19 esimene pool Üldpõhimõte: eraldi raketise-, sarruse-, betoneerimistööd. Tööde sisese edasise jaotuse aluseks on tööde koosseisus olevad erinevad materjalid ja töömeetoditel. Kõik ei pruugi kodeeritud olla. 2123-001 numbrid võib juurde tulla. Tööd on
kr. mlrd.kr. Tallinna 69328 14,0 733 2117 78,68 124,58 Ida-Virumaa 11526 3,1 482 189 6,23 3,61 Tartumaa 53692 17,8 412 220 6,70 8,89 Pärnumaa 40264 12,4 970 711 5,06 4,49 Kesk-Eesti 235423 39,0 2111 158 7,60 4,85 Kagu-Eesti 84823 15,1 1310 276 3,19 1,54 Lääne-Eesti 38590 10,4 422 439 2,54 1,71 EESTI 545038 111,8 6439 4112 119,56 165,30 KOKKU* *Eesti kokku koos põllumajanduslike kodumajapidamistega Tallinna regioon Selle kujundas Tallinn
Vadim Kimlaychuk II 305 620 2109 Vadim Pesonen Raja 15-226 620 2258 Vaike Pukk Raja 15 - 229 620 2257 Valeri Koževnikov II 413 620 2358 Valeri Kravets II 411 620 2369 Varje Vain Raja 15 -225 620 2325 Vello Kukk II 317 620 2111 Viivi Jokk Raja 15 - 119 620 2310 Viktor Leppikson Raja 15 Vladimir Viies Raja 15-228 620 2256 Xiaosong Zheng Akad.tee 15A Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Ahto Reiska Teaduspargi 5 620 2910 Aino Kann IV 320 620 2955 Alexey Yanchilin IV 120 Alfred Elenurm IV 122
287 417 188 8204 3740 2369 300 370 128 9841 2946 3412 177 117 -59 6918 2923 2441 294 453 236 8743 4404 2745 948 1656 1155 14893 6550 4801 406 351 113 10954 4339 3986 348 831 438 9235 2698 3762 398 344 113 12043 4553 4862 431 989 479 8028 3393 2749 213 937 533 4103 1735 1252 355 616 288 8695 2310 3292 195 694 405 6255 2214 2111 276 546 279 9261 3357 3308 319 422 167 8123 3389 2808 277 511 211 10088 2572 4414 322 506 259 12375 3164 5212 316 557 266 9035 3357 3695 184 655 334 3593 1214 1095 209 1066 652 3925 1253 1320 389 507 258 10915 4418 3635 221 529 268 6683 2733 2151 413 665 379 10767 4598 3033 318 755 417 7970 3130 2762
vallas kahe ilusa järve vahel. treeningute ja diskode läbiviimiseks. Uuendati ka välisujula sillad, puhastati ujula rand. Nõmme Spordiklubi rendil olevas Kurgjärve Spordi- laagris on klubi 2005. aastal läbi viinud 16 laagri- Laagris oli lisaks Nõmme Spordiklubi lastele ka vahetust 2111 lapsele. Audentese SK, KJK, Kalevi Korvpallikooli, Kalevi Ujumiskooli, Kalevi Ujumisklubi, Keila Ujumis- Nii talvised, kevadised, sügisesed kui suvised klubi, Haapsalu Ujumisklubi, Kadrina Ujumis- vahetused on möödunud sportliku tegevuse ja
287 417 188 8204 3740 2369 300 370 128 9841 2946 3412 177 117 -59 6918 2923 2441 294 453 236 8743 4404 2745 948 1656 1155 14893 6550 4801 406 351 113 10954 4339 3986 348 831 438 9235 2698 3762 398 344 113 12043 4553 4862 431 989 479 8028 3393 2749 213 937 533 4103 1735 1252 355 616 288 8695 2310 3292 195 694 405 6255 2214 2111 276 546 279 9261 3357 3308 319 422 167 8123 3389 2808 277 511 211 10088 2572 4414 322 506 259 12375 3164 5212 316 557 266 9035 3357 3695 184 655 334 3593 1214 1095 209 1066 652 3925 1253 1320 389 507 258 10915 4418 3635 221 529 268 6683 2733 2151 413 665 379 10767 4598 3033 318 755 417 7970 3130 2762 682 559 167 16027 7021 4660
2100 15009 12/21/2011 Not Specified 28 2101 15014 2/10/2010 Medium 10 2102 15015 11/25/2010 High 47 2103 15040 12/4/2009 Low 48 2104 15044 3/6/2012 Low 42 2105 15045 8/20/2010 Not Specified 11 2106 15074 11/28/2009 Not Specified 27 2107 15075 10/4/2009 Medium 24 2108 15075 10/4/2009 Medium 10 2109 15078 11/9/2010 High 33 2110 15079 1/15/2010 Medium 45 2111 15079 1/15/2010 Medium 23 2112 15104 3/29/2012 Medium 23 2113 15105 11/3/2009 Low 39 2114 15106 1/27/2011 Not Specified 42 2115 15106 1/27/2011 Not Specified 39 2116 15106 1/27/2011 Not Specified 35 2117 15108 8/27/2009 High 50 2118 15109 12/14/2010 Not Specified 11 2119 15109 12/14/2010 Not Specified 45 2120 15109 12/14/2010 Not Specified 33 2121 15109 12/14/2010 Not Specified 23
35 64 Prous Priit Tallinn 02:50:35 M21 77 45 Puhm Steven Tartu 02:58:54 M21 165 159 Pukk Andre Harju 03:07:43 M21 2010 1831 Pullerits Kalev Tallinn 04:53:15 M21 1517 1766 Pungar Marek Tartu 04:21:46 M21 640 833 Pungar Rainer Tartu 03:37:52 M21 1282 2343 Pungar Urmas Tartu 04:09:08 M21 2111 1655 Purge Priit Tartu 05:01:51 M21 78 58 Purnins Lauris Läti 02:59:15 M21 679 2807 Puu Ahto Tallinn 03:40:04 M21 92 2069 Puu Henno Tallinn 03:00:25 M21 2171 2212 Puusaag Peeter Harju 05:10:06 M21 1225 1206 Puusepp Ivar Tallinn 04:06:50 M21 440 2121 Puusepp Kaito Jõgeva 03:27:43 M21
Vadim Kimlaychuk II 305 620 2109 Vadim Pesonen Raja 15-226 620 2258 Vaike Pukk Raja 15 - 229 620 2257 Valeri Kozevnikov II 413 620 2358 Valeri Kravets II 411 620 2369 Varje Vain Raja 15 -225 620 2325 Vello Kukk II 317 620 2111 Viivi Jokk Raja 15 - 119 620 2310 Viktor Leppikson Raja 15 Vladimir Viies Raja 15-228 620 2256 Xiaosong Zheng Akad.tee 15A Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Ahto Reiska Teaduspargi 5 620 2910 Aino Kann IV 320 620 2955 Alexey Yanchilin IV 120 Alfred Elenurm IV 122
1. Riiklik areng 1.1. Vara-Sumeri (Varadünastiline) periood ( - kuni 2340 e.m.a.) - põhimõtteliselt sõltumatute linnriikide periood, mil aeg-ajalt tõuseb esile juhtlinn. (Uruk, Kisch (28.saj.), Ur(26.saj), Lagasch (25. saj)). Toimub riikliku ja sakraalse võimu institutsionaliseerimine. 24.saj. e.m.a. Sumeri esmaühendamine 1.2. Kesk-Sumeri periood (Akkadi Sargoni suuriigi ajastu (2340-2160); Uri III dünastia (2111-2003) ajastu) Lõuna- ja Põhja-Mesopotaamia ühendamine. Poliitilise ja majandusliku võimu jätkuv kontsentreerumine. Suurmaaomanduse kujunemine, tekib tsentraliseeritud paleemajandus koos laiaulatusliku bürokraatiaga, kelle käes on tootmissaaduste jaotusmonopol. 2. Õiguse üldiseloomustus Arhailisest õigusest riiklikku õigusse ülemineku esimene etapp, kus religioon ja õigus on tihedas seoses. (Õigus on sageli jumaliku päritoluga.) Õiguse
When somebody hurts you, cry a river, build a bridge and GET OVER IT! 2106. Unustada inimest, keda armastad on sama, mis mäletada inimest, keda iial näinud pole 2107. Mommy says I'm special, no matter what other kids say! 2108. Armastus on reetur, kes meid kriimustab, isegi siis kui püüame temaga ainult mängida 2109. kui sa pärast õnnetust oled täiuslikum kui enne seda, polnud see ju õnnetus 2110. Kui leian, et olen nõrkemas, panen silmad kinni ja tunnen, et sõbrad on minu energia 2111. Vanasti oli kõik parem, ka see tunne oli parem, et vanasti oli kõik parem 2112. Ma näen pimedust ja kuulen vaikust 2113. wanna hit you , just too see if you cry 2114. sinu süda minu südames . 2115. Üks küpsuse märke on võime tunda end mugavalt inimeste seas, kes meist erinevad 2116. Sisu ja vorm ei arene ühtlaselt 2117. Ka konarlik rada võib viia hiilgavasse lossi 2118. kõige parem kaariasekaitse on hambutus 2119. Kassi piss hiilgab kui seda läbi valgustada 2120
Viljandi 2147 Kuusiku 2706 Viljandi 2144 Kuusiku 2703 Viljandi 2139 Kuusiku 2701 Viljandi 2137 Kuusiku 2683 Viljandi 2135 Kuusiku 2677 Viljandi 2135 Kuusiku 2674 Viljandi 2127 Kuusiku 2657 Viljandi 2111 Kuusiku 2638 Viljandi 2103 Kuusiku 2632 Viljandi 2103 Kuusiku 2587 Viljandi 2088 Kuusiku 2579 Viljandi 2083 Kuusiku 2566 Viljandi 2078 Kuusiku 2562 Viljandi 2071 Kuusiku 2556
2 Mirco CL ( Viljandi 2010 1566 3.9 Salsa CL ( Viljandi 2010 1919 2.6 Mobil CL ( Viljandi 2010 2139 2.8 Solar CL ( Viljandi 2010 2189 2.7 Achat (NPZViljandi 2010 2203 2.7 Makro (NPViljandi 2010 2267 2.9 Osorno (N Viljandi 2010 2292 3.1 Proximo ( Viljandi 2010 2228 2.9 RG409/02 Viljandi 2010 1968 2.8 RG499/01 Viljandi 2010 1523 3.8 Sinika Viljandi 2010 2137 2.9 Tamarin (SViljandi 2010 2111 2.7 Monsun (SViljandi 2010 2144 2.7 Cicada (S Viljandi 2010 2264 2.8 SW P2855Viljandi 2010 2223 2.5 SW P2857Viljandi 2010 2088 3.1 SW P2858Viljandi 2010 2292 2.9 SW P2859Viljandi 2010 2103 3 Trapper (NViljandi 2010 1963 2.9 Zappa (SWViljandi 2010 1909 2.8 Ability (SR Kuusiku 2010 3102 3.7 Rosa (BE Kuusiku 2010 3134 3.5 Stella (BE Kuusiku 2010 3515 3.2 Belinda (R Kuusiku 2010 3283 3.4
annaabi.ee 
