Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr-1 Tiheduse määramine (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2022 Tihedus Rühm: - K. V ****** Tanel Tuisk


1. 20. OCTOBER 2022TÖÖ EESMÄRK Massi ja ruumala järgi määrata korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tihedus. Määrata
materjali poorsus. 2. KATSETATUD MATERJALID Töös katsetatud materjalide loetelu:  Ehitusteras, silindriline  Tsementkiudplaat, laineline  Autoklaavitud betoon  Betoon  Puitkiudplaat 1  Puitkiudplaat 2  Keraamiline tellis, õõnes  Silikaattellis  Klaasvill  Kivivill  SBS  Aknaklaas  Kergkeraamiline tellis  Korekergkruusbetoon  Dolokivi  Polüetüleenvill  Paisutatud polüstüreen 1 (EPS)  Ekstruuderpolüstüreen (XPS)  Paisutatud polüstüreen 2 (EPS)  Ristkiht liimpuitplaat  Silikaatkivi  Keraamiline kivi  Tardkivi (graniit) 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Elektrooniline  kaal – mõõtepiirkond 6000 g, skaala jaotis 0,2 g;  nihik – mõõtepiirkond 155 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm. 2


4. KATSEMETOODIKA 4.1. Katsemetoodika korrapärase kujuga keha tiheduse määramiseks Katsemetoodika seisneb korrapärase kujuga keha tiheduse määramises läbi massi ja ruumala
suhte. Esmalt leida keha ristlõike laius ja kõrgus katsekeha kolmest erinevast kohast (algusest,
keskelt ja lõpust). Samuti leida ristlõike pikkus kolmest erinevast kohast (algusest, keskelt ja
lõpust). Järgnevalt leida mõõtude aritmeetilised keskmised valemiga (1), ristlõike pindala
S [m²] sõltuvalt ristlõike kujust valemiga (2) või (3) ja arvutada katsekeha ruumala V [m³]
valemiga (4). Seejärel kaaluda katsekeha m [kg] ning leida selle tihedus ρ [kg/m³] valemiga
(5).  4.2. Katsemetoodika vett imava ja mitteimava ebakorrapärase kujuga  keha tiheduse määramiseks Kui on tegemist ebakorrapärase kujuga kehaga, siis tuleb eristada, kas keha on vett imav või
mitteimav. Seda seetõttu, kuna ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramise metoodika
seisneb   keha   kaalumises   nii   õhus,   kui   ka   vees.  Vett   mitteimava   katsekeha   võib   kaaluda
ühekordselt   leides   keha   massi   õhus   m   [kg]   ja   massi   vees   mv  [kg].   Saades   mõlemas
keskkonnas keha mass, saab leida ruumala V [m³] valemiga (9). Järgnevalt saab juba leida
ebakorrapärase vett mitteimava keha tiheduse läbi keha massi õhus m [kg] ja ruumala V [m³],
kasutades valemit (5). Vett imav katsekeha tuleb esmalt kaaluda õhus, saades massi õhus m,
seejärel   katta   keha   vett   mitteimava   materjaliga,   milleks   võib   olla   näiteks   parafiin.   Kasta
katsekeha traadiga riputades hetkeks vedelasse parafiini ning lasta hanguda. Kui parafiini kiht
on käega katsutav, siluda sõrmega poorsed kohad ning kasta keha uuesti parafiini. Kindluse
mõttes kasta ka kolmas kord vedelasse parafiini ning lasta täielikult hanguda. Seejärel kaaluda
keha   koos   parafiini   kihiga   nii   massi   õhus   mp  [kg],   kui   ka   massi   vees   mpv  [kg].  Teades
katsekeha masse õhus ja vees, tuleb leida keha katva parafiini kihi ruumala Vp [m³] valemiga
(6) ning keha ruumala koos parafiiniga Vkp [m³] valemiga (7). Seejärel saab arvutada valemiga
(8) katsekeha ruumala ilma parafiinita V [m³]. Kui kõik vajaminevad andmed on leitud, saab
arvutada ebakorrapärase kujuga vett imava katsekeha tiheduse ρ [kg/m³] valemiga (5). Lisaks
leida ebakorrapärase kujuga katsekeha poorsus p [%] valemiga (10). 5. KATSETULEMUSED 5.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramise algandmed Korrapärase   kujuga   keha   tiheduse   määramise   algandmed   on   saadud  laboris  mõõtmiste   ja
kaalumiste   teel.   Mõõtmisi   on   teostatud   kolm   korda,   et   saada   võimalikult   täpne   tulemus.
Saadud tulemused on esitatud tabelis (vt. Tabel 1). 3


Tabel 1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramise algandmed. Jrk nr Materjali nimetus Mõõtmed [mm] Mass [g] Pikk us Laiu s Kõrgus a b 1 Tsementkiudplaat 109. 5 6.75 100.55 131.4 105. 5 6.2 100.5 105 6.55 100.5 2 Ehitusteras 50.0 5 20.1 124.6 50.1 20.15 50.1 5 20.1 3 Autoklaavitud betoon 148 149 152 2236 147 148 151 149 147 151 4 Betoon 132 135 136 5881 134 135 135 136 136 134 5 Puitkiudplaat 1 99.6 4 16.9 100.44 109 99.6 2 16.92 100.5 99.6 16.96 100.5 6 Puitkiudplaat 2 99.4 4 10.1 100.06 75.6 100. 76 10.78 100.06 99.4 10.14 100.66 7 Õõnes keraamiline tellis 247 85.1 67 2151 248 84.1 67.1 248 85 68 8 Silikaattellis 247. 1 60 63.5 1861 248 60 64 248. 1 59 63.5 9 Klaasvill 230 293 9 87 234 298 10 233 296 9 10 Kivivill 184 131 40 182.4 4


Jrk nr Materjali nimetus Mõõtmed [mm] Mass [g] Pikk us Laiu s Kõrgus a b 183 132 128 183 128 37 11 SBS 100. 1 100.8 3.8 37.4 100. 1 100.6 2.9 100. 2 100.1 3.4 12 Aknaklaas 100. 1 100 6 150.4 100. 2 100.1 5.8 100. 1 100 6.2 13 Kergkeraamiline tellis 154 126 67 796.9 154 127 68 154 129 69 14 Korekergkruusbetoon 148 152 151 2102 148 150 150 148 151 149 15 Dolokivi 98.3 99.1 97.4 2118 98.9 99.1 97.3 99.1 99.2 98.3 16 Polüetüleenvill 98.9 91.5 49 9.6 99.1 90.5 48.9 99.2 91.1 48.9 17 Paisutatud polüstüreen 1 (EPS) 100. 85 100.7 5 45.46 21.6 100. 75 100.8 45.42 100. 95 100.7 5 45.44 18 Ekstruuderpolüstüreen (XPS) 150. 5 185.5 26.2 30.2 148. 5 187 25.6 148 191.5 25.8 19 Paisutatud polüstüreen 2 (EPS) 148. 7 148.5 49.2 34.4 148. 149.0 48.5 5


Jrk nr Materjali nimetus Mõõtmed [mm] Mass [g] Pikk us Laiu s Kõrgus a b 6 5 149. 35 148.8 5 48.2 20 Ristkiht liimpuitplaat 200 99.5 20.6 167.3 199. 5 99.6 20.95 199. 5 99.4 21.15 5.2. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Korrapärase   kujuga   keha   tiheduse   määramiseks   on   esmalt   vaja   leida   keha   mõõtmete
aritmeetilised keskmised. Aritmeetilised keskmised arvutatakse valemiga (1) ning tulemused
on toodud tabelis (vt. Tabel 2).  Aritmeetiline keskmine ā arvutatakse valemiga 1: ā= а 1 +а 2+ …+аn n (1) kus  a1 – esimene mõõtmistulemus;
an – viimane mõõtmistulemus;
n – liidetavate arv. Arvutusnäide:
Leida lõikude a1 = 109,5 mm, a2 = 105,5 mm ja a3 = 105 mm aritmeetiline keskmine ā [mm]. ā= а 1 +а 2+ а3 n = 109,5+105,5+ 105 3 = 106,67 mm Tabel 2. Aritmeetiliste keskmiste arvutustulemused. Jrk nr. Materjali nimetus Kesk. pikkus [mm] Kesk. laius [mm] Kesk. kõrgus [mm]  ´a ´b  ´h  1 Tsementkiudplaat 106.7 6.5 100.5 2 Ehitusteras (silindriline) 50.1 20.12 3 Autoklaavitud betoon 148 148 151 4 Betoon 134 135 135 6


5 Puitkiudplaat 1 99.6 16.93 100.48 6 Puitkiudplaat 2 99.9 10.34 100.26 7 Õõnes keraamiline tellis 247.7 84.7 67.4 8 Silikaattellis 247.7 59.7 63.7 9 Klaasvill 232.3 295.7 9.3 10 Kivivill 183.3 130.3 68.3 11 SBS 100.1 100.5 3.4 12 Aknaklaas 100.1 100.0 6.0 13 Kergkeraamiline tellis 154 127 68 14 Korekergkruusbetoon 148 151 150 15 Dolokivi 98.8 99.1 97.7 16 Polüetüleenvill 99.1 91.0 48.9 17 Paisutatud polüstüreen 1 (EPS) 100.85 100.77 45.44 18 Ekstruuderpolüstüreen (XPS) 149.0 188.0 25.9 19 Paisutatud polüstüreen 2 (EPS) 148.9 148.8 48.6 20 Ristkiht liimpuitplaat 199.7 99.5 20.9 Keskmiste mõõtmete järgi saadakse keha ristlõike pindala S [m²] arvutada valemiga (2), kui
ristlõige on ristkülik, valemiga (3), kui ristlõige on ring. Arvutustulemused on toodud tabelis
(vt. Tabel 3).  Ristküliku pindala S∎ [m²] arvutatakse valemiga 2: S ∎= ´ a∗´b (2) kus ´ a – ristküliku laiuse aritmeetiline keskmine, m; ´b – ristküliku kõrguse aritmeetiline keskmine, m. Arvutusnäide:
Leida ristküliku pindala  S∎  [m²], kui keskmine laius  ´a  = 106,67 mm =106,67 * 10-3  m ja
keskmine kõrgus ´b = 6,5 mm = 6,5 * 10-3 m. S∎=´a∗´b=106,67∗10 − 3 ∗ 6,5∗10 − 3 = 693,4∗10 − 6 m2=6,93 cm2 Ringi pindala So [m²] arvutatakse valemiga 3: So= π∗´d 2 4 (3) kus  ´d – ringi diameetri aritmeetiline keskmine, m. Arvutusnäide: 7


Leida ringi pindala So [m²], kui keskmine diameeter ´d = 20,12 mm = 20,12 * 10-3 m. S o = π∗´d 2 4 = π∗(20,12∗10 − 3 ) 2 4 = 317,94∗10 − 6 m2=3,18 cm ² Teades ristlõike pindala S [m²], saadakse arvutada keha ruumala V [m³] valemiga (4). Saadud
tulemused on toodud tabelis (vt. Tabel 3). Katsekeha ruumala V [m³] arvutatakse valemiga 4: V =S∗H (4) kus S – ristlõike pindala, m²;
H – katsekeha pikkus, m. Arvutusnäide:
Leida keha ruumala V [m³], kui ristlõike pindala S = 6,93 cm² = 6,93 * 10-4 m² ja keskmine
keha pikkus ´h =100,52 mm = 100,52 * 10-3 m. V =S∗´h=6,93∗10 − 4 ∗ 100,52∗10 − 3 = 69,7∗10 − 6 m3=69,7 cm ³ Korrapärase kujuga keha tihedus  ρ  [kg/m³] arvutatakse valemiga (5). Tulemused on toodud
tabelis (vt. Tabel 3). NB! XPS-i ruumalast on arvestatud maha puuduoleva nurga ruumala, ehk
60,9 cm³. ρ= m
V (5) kus m – katsekeha mass, kg;
V – katsekeha ruumala, m³. Arvutusnäide:
Leida keha tihedus ρ [kg/m³], kui keha mass m = 131,4 * 10-3 kg ja ruumala V = 69,7 * 10-6
m³ ρ= m
V = 131,4∗10 − 3 69,7∗10 − 6 =1885 kg m³ Tabel 3. Ristlõike pindala, ruumala ja tiheduse arvutustulemused. Jrk nr. Materjali nimetus Ristlõike pindala [cm²] Ruumal a [cm³] Tihed us [kg/m³ ] S V ρ 1 Tsementkiudplaat 6,9 69,7 1890 2 Ehitusteras (silindriline) 3,18 15,9 7830 3 Autoklaavitud betoon 219,0 3314,8 675 4 Betoon 181,3 2448,2 2400 8


Jrk nr. Materjali nimetus Ristlõike pindala [cm²] Ruumal a [cm³] Tihed us [kg/m³ ] S V ρ 5 Puitkiudplaat 1 16,86 169,4 645 6 Puitkiudplaat 2 10,33 103,5 730 7 Õõnes keraamiline tellis 209,9 1413,7 1520 8 Silikaattellis 147,8 941,1 1980 9 Klaasvill 686,9 641,1 136 10 Kivivill 238,9 1632,8 112 11 SBS 100,6 338,8 1100 12 Aknaklaas 100,2 601,0 2500 13 Kergkeraamiline tellis 196,1 1333,4 600 14 Korekergkruusbetoon 223,5 3352,2 625 15 Dolokivi 97,9 956,3 2220 16 Polüetüleenvill 90,2 441,3 21,8 17 Paisutatud polüstüreen 1 (EPS) 101,62 461,8 46,8 18 Ekstruuderpolüstüreen (XPS) 280,1 663,6 45,5 19 Paisutatud polüstüreen 2 (EPS) 221.5 1077.4 31,9 20 Ristkiht liimpuitplaat 198.7 415.2 403 Järgnev   graafik   (vt.  Graafik   1)   esitab   tabeli   (vt.  Tabel   3)   materjali   tiheduse   andmeid
kahanevas järjekorras. Ilmneb, et ehitusteras on teistest katsekehadest mitmekordselt üle oma
tihedusega ning polüetüleenvill on kõige väiksema tihedusega katsetatavatest materjalidest. 9


Graafik 1. Korrapärase kujuga materjalide tiheduse võrdlus. 5.3. Ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramise algandmed Ebakorrapärase   kujuga   keha   tiheduse  ρ  [kg/m³]   määramise   algandmed   on   saadud   laboris
kaalumiste teel nii õhus kui vees. Kaalutud on nii vett imavaid kui ka vett mitteimavaid
katsekehi. Saadud tulemused on esitatud tabelites (vt. Tabel 4 ja Tabel 5).  Tabel 4. Ebakorrapärase kujuga vett imava keha algandmed. Prk nr. Katseta tav materjal Proovikeha mass [g] Õhus Vees parafiinig a Parafiini ta Parafiini ga m mp mpv 1 Silikaatki vi 63,7 65,4 31,4 2 37,7 38,8 18,8 3 32,8 33,6 16,6 4 55 56,2 27,8 5 36,1 38,6 18,2 10


Prk nr. Katseta tav materjal Proovikeha mass [g] Õhus Vees parafiinig a Parafiini ta Parafiini ga m mp mpv 6 38,6 39,5 19,2 1 Keraamili ne kivi 43,5 44,8 23,4 2 31 33,1 17,2 3 19,6 20,7 11,2 4 25,3 26,2 14,2 5 33,5 34,6 17,6 Tabel 5. Ebakorrapärase kujuga vett mitteimava keha algandmed. Prk nr. Katsetat av materjal Proovikeha mass [g] Õhus Vees m mv 1 Tardkivi
(graniit) 68 40,8 2 71,7 44,6 3 113,8 71 4 110,9 69,2 5 62 39,2 6 76,2 47,2 7 58,9 36,4 8 43,2 26,8 9 56,3 35,2 10 32,7 19,6 11 51,1 32 Vett imava proovikeha ruumala V [m³] leidmiseks on eelnevalt vaja arvutada keha katva 
parafiini ruumala Vp [m³] ja keha ruumala koos parafiiniga Vkp [m³]. Vett imavate 
proovikehade ruumalade arvutustulemused on toodud tabelites (vt. Tabel 6 ja Tabel 7). Vett imava ebakorrapärase kujuga keha katva parafiini ruumala Vp [m³] arvutatakse 
valemiga 6: V p= m p− m ρp (6) kus mp – katsekeha mass õhus koos parafiiniga, kg;
m – katsekeha mass õhus ilma parafiinita, kg;
ρp – parafiini tihedus, 930 kg/m³. 11


Arvutusnäide: 
Leida parafiini ruumala Vp [m³], kui katsekeha mass õhus koos parafiiniga mp = 65,4 g = 65,4
* 10-3 kg ja keha mass õhus ilma parafiinita m = 63,7 g = 63,7 * 10-3 kg. V p= m p− m ρp = 65,4∗10 − 3 − 63,7∗10 − 3 930 = 1,83∗10 − 6 m3=1,83 cm3 Vett imava ebakorrapärase kujuga keha ruumala koos parafiiniga Vkp [m³] arvutatakse 
valemiga 7: V kp= m p −m pv ρv (7) kus mp – katsekeha mass koos parafiiniga õhus, kg;
mpv – katsekeha mass koos parafiiniga vees, kg;
ρv – vee tihedus, 998 kg/m³. Arvutusnäide:
Leida vett imava keha ruumala koos parafiiniga Vkp [m³], kui keha mass koos parafiiniga õhus
mp =65,4 g = 65,4 * 10-3 kg ja keha mass koos parafiiniga vees mpv = 31,4 g = 31,4 * 10-3 kg. V kp= m p −m pv ρv = 65,4∗10 − 3 − 31,4∗10 − 3 998 = 34,1∗10 − 6 m3=34,1cm ³ Vett   imava   ebakorrapärase   kujuga   katsekeha   ruumala   ilma   parafiinita  V  [m³]   arvutatakse
valemiga 8: V =V kp−V p (8) kus Vkp – katsekeha ruumala koos parafiiniga, m³;
Vp – parafiini kihi ruumala, m³. Arvutusnäide:
Leida vett imava keha ruumala ilma parafiinita V [m³], kui keha ruumala koos parafiiniga Vkp
= 34,1 cm³ = 34,1 * 10-6 m³ ja parafiini kihi ruumala Vp = 1,83 cm³ = 1,83 * 10-6 m³. V =V kp−V p=34,1∗10 − 6 − 1,83∗10 − 6 = 32,3∗10 − 6 m3=32,3 c m3 Ebakorrapärase kujuga vett imava katsekeha tihedus ρ [kg/m³] arvutatakse valemiga (5) ning 
saadud tulemused on lisatud tabelisse (vt. Tabel 6 ja Tabel 7). 12


Tabel 6. Silikaatkivi ruumala ja tiheduse arvutustulemused. Prk nr. Katseta tav materjal Ruumala [cm³] Tihedus [kg/m³] Parafiin Prk. + parafiin Prk Vp Vkp V ρ 1 Silikaatki vi 1,83 34,1 32,2 1980 2 1,18 20,0 18,9 2000 3 0,86 17,0 16,2 2030 4 1,29 28,5 27,2 2020 5 2,69 20,4 17,8 2030 6 0,97 20,3 19,4 1990 Keskmine tihedus: 2010 Tabel 7. Keraamilise kivi ruumala ja tiheduse arvutustulemused. Prk nr. Katsetat av materjal Ruumala [cm³] Tihedus [kg/m³] Parafiin Prk. + parafiin Prk Vp Vkp V ρ 1 Keraamili ne kivi 1,40 21,4 20,0 2170 2 2,26 15,9 13,7 2270 3 1,18 9,52 8,34 2350 4 0,97 12,0 11,1 2290 5 1,18 17,0 15,9 2110 Keskmine tihedus: 2240 Vett mitteimava keha ruumala V [m³] leidmiseks tuleb kasutada valemit (9) ning tiheduse ρ
[kg/m³]   leidmiseks   valemit   (5).   Vett   mitteimava   katsekeha   arvutustulemused   on   lisatud
tabelisse (vt. Tabel 8). Vett mitteimava ebakorrapärase kujuga keha ruumala V [m³] leitakse valemiga 9: V = m−m v ρv (9) kus m – katsekeha mass õhus, kg;
mv – katsekeha mass vees, kg;
ρv – vee tihedus 20 oC juures, 998 kg/m³. Arvutusnäide:
Leida vett mitteimava ebakorrapärase kujuga keha ruumala V [m³], kui katsekeha mass õhus
m = 68 g = 68 * 10-3 kg ja katsekeha mass vees mv = 40,8 g = 40,8 * 10-3 kg. 13


V = m−m v ρv = 68∗10 − 3 − 40,8∗10 − 3 998 = 27,3∗10 − 6 m3=27,3cm ³ Tabel 8. Tardkivi ruumala ja tiheduse arvutustulemused. Prk nr. Katseta tav materja l Ruumal a [cm³] Tihedus [kg/m³] V ρ 1 Tardkivi
(graniit) 27,3 2500 2 27,2 2640 3 42,9 2650 4 41,8 2650 5 22,8 2710 6 29,1 2620 7 22,5 2610 8 16,4 2630 9 21,1 2660 10 13,1 2490 11 19,1 2670 Keskmine tihedus: 2620 Lisaks leida ebakorrapärase kujuga katsekehade poorsus p [%] valemiga (10). Katsekehade
poorsuse arvutustulemused on tabelis (vt. Tabel 9). Ebakorrapärase kujuga katsekeha poorsus p [%] arvutatakse valemiga 10: p=¿ (10) kus ρ – katsekeha tihedus, kg/m³;
ρabs – katsekeha absoluutne tihedus, kg/m³. Arvutusnäide:
Leida tardkivi (graniit) poorsus p [%], kui katsekeha tihedus  ρ  = 2622 kg/m³ ja absoluutne
tihedus ρabs = 2680 kg/m³. p=¿ Tabel 9. Ebakorrapärase kujuga keha tihedused ja poorsus. Katsetatav materjal Materj. tihedus [kg/ m³] Materj. abs.
tihedus [kg/ m³] Poors us [%] ρ ρabs p Tardkivi
(graniit) 2620 2680 2,2 14


Katsetatav materjal Materj. tihedus [kg/ m³] Materj. abs.
tihedus [kg/ m³] Poors us [%] ρ ρabs p Silikaatkivi 2010 2650 24,2 Keraamiline kivi 2240 2670 16,1 Järgnev   graafik   (vt.  Graafik   2)   esitab   tabeli   (vt.  Tabel   9)   materjali   tiheduse   ja   poorsuse
andmeid. Ilmneb, et materjali tiheduse langedes poorsus kasvab. 2.2 16.1 24.2 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 0 5 10 15 20 25 30 2620 2240 2010 2.2 16.1 24.2 Materj. tihedus ρ [kg/m³]kg/m³]] Poorsus p [kg/m³]%] Materjali nimetus M at e rj al i t ih ed u s  ρ  [kg/m³] kg /m ³]] M at e rj al i p oo rs u s  p  [kg/m³] % ] Graafik 2. Materjali tiheduse ja poorsuse võrdlus. 6. JÄRELDUSED Minu korrapärase kujuga katsematerjalideks olid  ehitusteras  ja laineline tsementkiudplaat,
mille tihedusteks sain vastavalt 7830 kg/m ³] ja 1890 kg/m³. Põhinedes kirjandusele, siis terase absoluutne tihedus on 7850 kg/m³  [2]  ja lainelise tsementkiudplaadi tihedus võib olla kuni
2000 kg/m³ [1], siis võib järeldada, et minu katsetulemused on arvestatavad. Kokku katsetati
kahtekümmet erinevat korrapärase kujuga materjali, millest suurima tihedusega oli ehitusteras
(7825   kg/m³)   ja   kõige   madalama   tihedusega   oli   polüetüleenvill   (22   kg/m³).   Katsetatud
materjalidest umbes pooled on madalama tihedusega kui vesi, mille tihedus on 20 °C juures
998 kg/m³  [3], millest tulenevalt peaksid antud materjalid jääma vette asetades vee pinnale
ujuma. Ebakorrapärase   kujuga   katsekehad   olid   tardkivi   (graniit),   silikaatkivi   ja   keraamiline   kivi,
mille tihedusteks sain vastavalt 2500 kg/m³, 1980 kg/m³ ja 2170 kg/m³. Grupi keskmised
katsetulemused olid vastavalt 2620 kg/m³, 2010 kg/m³ ja 2240 kg/m³. Põhinedes taaskord
kirjandusele  [2], milles graniidi tihedusvahemik võib olla 2750 – 3160 kg/m³, silikaatkivil 15


1730 – 2040 kg/m³ ja keraamilisel kivil kuni 2200 kg/m³, siis võib järeldada, et minu ja ka
grupi keskmised katsetulemused on arvestatavad.  Lisaks   sai   arvutatud   ebakorrapärase   kujuga   katsekehade   poorsused   läbi   grupi   keskmiste
tiheduste. Poorsused tulid seega graniidil 2,2 %, silikaatkivil 24.2 % ja keraamilisel kivil 16,1
%. Sellest võib järeldada, et mida suurem on materjali tihedus, seda väiksem on tema poorsus
ning vastupidi.  Kokkuvõtvalt   võib   öelda,   et   laboris   katsetatud   materjalide   arvutuslikud   tihedused   on
ligilähedased kirjanduses väljatoodud väärtustega, seega minu ja grupi üldised katsetused on
õnnestunud.  7. KASUTATUD KIRJANDUS [1] Eternit.com kodulehekülg (www): 
https://www.eternit.com.cn/english.php/List/detail/id/347.html  [2] Jaan  Rohusaar,  Rein   Mägi,  Tiit  Masso,  Ivar  Talvik,  Valdo   Jaaniso,  Vello  Otsmaa,
Väino   Voltri,   Kalju   Loorits,   Tõnu   Peipmann,   Otto   Pukk,   Vassil   Hartsuk.
Ehituskonstruktori käsiraamat. Neljas parandatud trükk (2014) [3] Materjali tiheduse ja poorsuse määramise juhend (www): 
https://moodle.taltech.ee/pluginfile.php/403434/mod_resource/content/8/1%20Tihedus
%20juhend%20v10.pdf 16

Document Outline

• 1. 20. October 2022Töö eesmärk
• 2. Katsetatud materjalid
• 3. Kasutatud vahendid
• 4. Katsemetoodika
  • 4.1. Katsemetoodika korrapärase kujuga keha tiheduse määramiseks
  • 4.2. Katsemetoodika vett imava ja mitteimava ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramiseks
• 5. Katsetulemused
  • 5.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramise algandmed
  • 5.2. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine
  • 5.3. Ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramise algandmed
• 6. Järeldused
• 7. Kasutatud kirjandus